2.Oqıw iskerligi sharayatindaǵı Konfliktlar.
Oqıw iskerligi sharayatlarındaǵı Konfliktlar túrli Konfliktlar boladı.
Pedagogika tarawı shaxsti maqsetke muwapıq qáliplestiriw boyinsha barlıq túrleri
kompleksinen ibarat boladı, onıń mánisi bolsa social tájriybeni úyretiw hám
ózlestiriw boyınsha iskerligi esaplanadı. Sol sebepli áyne
mine sol jerde
pedagog,oqiwshi,ata-analar kewil biymálelleri ushın qolay social-psixologiyaliq
sharayatlar jaratiw zárúr.
Konflikttiń rawajlanıp barıwında qatar basqıshlar ámeldegi:
1.Shama etiwshi basqısh– mápleri dúgilisiwi júzege keliwi múmkin bolǵan
sharayatlar menen baylanıslı.
2.Konflikttiń payda bolıw basqishi– tur’li gruppalar yamasa bólek
insanlar
máplerinıńdúgilisiwi.
3. Konflikttiń eimidjiwi basqishi-mápleri dúgilisiwi aniq bolıp qaladı.
4. Konfliktti ańlap jetiw basqishi- ashshilasiwshi tárepler mápleri dúgilisiwin
tek ǵana sezibǵana qalmay, ete baslaydı.
3. Konfliktlardıń rawajlanıw basqishları jáne oni jónge saliw
ámelleri
Konfliktlardı sheshiwge eki qıylı jantasıwlar ámeldegi:
– ámeldegi aldınǵı Pedagogikalıq tájriybelerdı úyreniw;
–ekinshisi-Konfliktlar rawajlanıwı nızamlıqları bilimlerin hám olardı aldın
alıw hám jónge saliw qılıw usıllarin iyelew;(talay qiyin jol,biraq
talay
nátiyjeli,sebebi túrli Konfliktlar barlıǵına jónge salıw qılıw jolların kórsetiw
múmkin emes).
V.M.Afonkova Konfliktlarǵa Pedagogikalıq aralasiwdıń tabisliliǵi pedagogdıń
qarawlarina baylanıslı boladı dep aytıp ótedı. Bunday qarawlar keminde tórtew
bolıwı múmkin:
Konfliktke avtoritar aralasıw jantasiwi-pedagog-Konflikt bul mudami da
jaman emesligi hám ol menen gúresiw kerekligine isenimi bolmaǵan halda onı
bastırıwǵa háreket etedı;
Neytralitet jantasıw-pedagog tárbiyalanıwshıları ortasında júzege keletuǵın
dúgilisiwlerdı sezmeslikke hám qospaslıqqa háreket etedı;
Konfliktten qashıw- pedagog Konflikt-júzege kelgen jaǵdaydan
qanday
shıǵıwın bilmewi sebepli balalar menen onıń áwmetsiz tárbiyalıq jumıslari
kórsetkishi dep isenedı;
Konfliktke maqsetke muwapıq aralasıw-pedagog tárbiyalanıwshıları jámáátin
jaqsı biliwine, tiyisli bilim hám ilimiy tájriybelerine súyene otirıp
Konflikt kelip
shiǵiwi sebeplerin analiz etedı, oni bastiriw yamasa belgili dárejegeshe
rawajlanıwına beriw tuwrısında qarar qabil etedı.
Bekkemlew ushın sorawlar:
1. Konflikt jáne onıń túrleri qanday xarakterlenedı?
2. Konflikt hám tartisli jaǵdaylardı túsintiriń.
3. Oqıw iskerligindegi Konfliktlardı qanday parıqlaysız?
4. Konflikttiń rawajlanıw basqıshların sanań.
Paydalanılǵan ádebiyatlar:
1. Axmedova M.T. Pedagogikalıq konfliktologiya.-T.: TDPU, 2014.-304 b.
2. Ibragimov X., Yoldoshev Ol hám basqalar. Pedagogikalıq psixologiya.-T.:
Ózbekistan filosoflari milliy jámiyeti, 2009 y.-400 b.
3. Xoliqov A. Pedagogikalıq uqip.-T.:Tejew-finans, 2011 y.-420 b.
4. Ibragimov X., Abdulleva SH. Pedagogika teoriyasi.-T.:Pán hám
texnologiya -2008, -288 b.
5. Leonov N.I. Konfliktologiya. Moskva-Voronej, 2006. -232 s.
6. Kozer L. Osnovı konfliktologii. SPV.: Svetlyachok, 1999.