Яфлатун Сарачлы Хязяр Университяси Няшриййаты



Yüklə 4.66 Mb.
Pdf просмотр
səhifə1/15
tarix06.05.2017
ölçüsü4.66 Mb.
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15

 

 
 
ЮМЦР КЕЧДИ  
ЙУХУ КИМИ
 
 
 
 
Яфлатун Сарачлы 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Хязяр Университяси Няшриййаты 
BAKI - 2002
 

 

 

 

 
 
 
Kitabí hazírlayanlar:    
Leyla Kamran qízí 
 
 
 
 
Afìna Äflatun qízí 
 
Redaktor: 
 
 
Akademìk 
 
 
 
 
Kamal Talíbzadä 
 
 
 
Ömür keçdì yuxu kìmì - Bakí: Xäzär, 2002.  
ÌSBN 9952-20- 
 
 
 
Kìtabda  görkämlì  alìm,  åaìr,  tärcümäçì,  ìctìmaìy-
yätçì,  fìlologìya  elmlärì  doktoru,  professor  Äflatín 
Saraçlínín  Azärbaycan-türk  fìlolojì  elmì,  poezìyasí 
yönümündäkì  fäalìyyätì,  yaradícílíq  dünyasí  mütäxäs-
sìslärìn fìkrì vä däyärländìrmäsì ìåíõínda araådírílír. 
Burada  Ä.Saraçlínín  häyat  yolu,  ädäbìyyata,  elmä 
gälìåì çätìnlìk vä uõurlarí, xìdmätlärì dä açíqlanír. 
Kìtaba  Ä.Saraçlí  haqqínda  åerlär,  mäqalä,  räy  vä 
mäktublardan  parçalar,  özünün  müxtälìf  tädbìrlärdä, 
yubìleylärdä  çíxíålarí  müsahibäläri,  haqqída  yazílan  
åerlär  vä  ev  arxìvìndän  maraqlí  örnäklär  dä 
salínmíådír. 
 
 
 
 

 

Bu kìtabín dünyadan vaxtsíz vä nìgaran köçmüå atam 
Yunusun vä beå balasíní qeyrätlä, zülmlä böyüdüb 
boya-baåa çatdíran äzìz anam Güläbatínín adína 
baõlanmasíní ìstädìm. Ruhlarí åad olsun dedìm.  
 
Äflatun Saraçlí. 
 
ÖN SÖZ ÄVÄZÌ YA DA 
ÖZÜM ÖZÜM HAQQÍNDA 
 
Baxdím  kì,  ömrün  65-cì  ìlì  üstümü  käsìb.  Belä  zamanda  da 
adam  enìålì-yoxuålu,  daålí-käsäklì,  sevìnclì,  kädärlì  ömür  yoluna 
boylanír,  olub  keçänlärì  xatírlayír,  doõmalaríní,  äzìzlärìnì,  ustad-
laríní,  xocalaríní  yada  salír,  gah  kövrälìr,  gah  qayõílanír,  gah  da 
qürur duyur. Män dä bìr elm, sänät adamí kìmì ömrün keçän gün-
lärìnì varaqladím, soraqladím, ev arxìvìmì, qalaq-qalaq qovluqlarí, 
köhnä  qäzet  vä  jurnallarí,  kìtablarí  gözdän  keçìrdìm.  Gördüm  kì, 
ìåíq  üzü  görmäyän  xeylì  mäqalälärìm,  müsahìbälärìm,  elmì, 
ädäbì  mäclìslärdä,  müdafìä  åurasínín  üzvü  kìmì  dìssertasìya  mü-
dafìälärìndä  vä  müzakìrälärìndä  çíxíålarím  qovluqlarda  yatíb  qa-
lír.  Oxuduqca  bu  da  aydín  oldu  kì,  onlar  zamanín  yaddaqalan 
olaylarí,  ädäbì-elmì  problemlärì,  görkämlì  elm,  ädäbìyyat  vä 
mädänìyyät xadìmlärìmìzìn, ustadlarímízín adí, ämälì, xìdmätlärì 
ìlä  baíõlídír,  günümüzlä,  därdì-särìmìzlä,  görüläcäk  ìålärìmìzlä 
çox  säsläåìr.  Ìnanmíram  kì,  bìr  dä  belä  bìr  fürsät  älä  düåä.  Ona 
görä dä hämìn materìallarín bäzìlärìnì seçìb, düzüb kìtab åäklìnä 
salmaq ìstädìm. Bäzì materìallar ìsä lentlärdän, kasetlärdän yazí-
ya alíníb, yüngülcä äl gäzdìrìlìb. Bunu da deyìm kì, hämìn ìåì gör-
mäyä öncä ayrí-ayrí vaxtlardakí çíxíålarímí axåamlar evdä varaõa 
köçürüb,  saxlamam  säbäb  oldu.  Bunu  sayõílí  oxucular  hämìn 
yazílarín janrínda, dìl, üslubunda da göräcäklär. 
Kìtab ìkì bölümdä hazírlaníb: soraq, yaddaå vä çíxíålar åäklìn-
dä.  Çíxíålarda  bìr  åeyì  anmanízí  ìstärdìm.  Dìssertasìya  müzakìrä-
lärìndä deyìlän qeydlärìn çoxu çíxíålarí çapa hazírlayarkän ìxtìsar 
olunub.  Çünkì  hämìn  äsärlär  bìr  neçä  ìl  ärzìndä  ìålänìb,  qeydlär 

 

düzäldìlìb,  çap  da  edìlìb.  Äsasän,  o  qeydlär  saxlaníb  kì,  hämiåä 
çaõdaå  mäsälädir.  Ìkìncìsì,  kìtabdakí  materìallar  näzärdä 
tutulanlarí  tam  ähatä  etmìr.  50-cì  ìllärdän  bärì  mätbuatda  çíxan 
bäzì åer, tärcümä vä mäqalälärì äldä edä bìlmädìk. Ona görä dä 
bìblìoqrafìk göstärìcìdä bäzän ardícílíq pozulsa qüsura baxmayín. 
Kìtabda ömrün 65 ìllìk bìr mänzäräsì az da olsa görünür. Hä-
yatím,  sänätìm,  äsärlärìm  haqqínda  nä  män  özüm,  nä  dä  kìtabí 
hazírlayanlar bìr söz demìr. Bunlara elm, sänät adamlarínín gözü 
ìlä baxílír. Ancaq män ìstärdìm kì, elmì, ädäbì mühìtä gälänä qä-
därkì  häyatím,  ata-anam,  el-obam  haqqínda  bìr-ìkì  söz  deyìm, 
ömür yoluna kìçìk bìr güzgü tutum. 
 
*** 
Saraçlí  Borçalínín  qädìm  oymaqlaríndandír.  Saraçlílar  qarapa-
paq türklärìndändìrlär. 
Saraçlí  üç  täräfdän  daõ  vä  meåälär  qoynundadír.  Burada  ulu 
näsìllär,  aõsaqqallar,  bütün  Borçalída,  Gürcüstanda  vä  Qafqazda 
tanínan zìyalílar olub. Bìzìm näslìmìz dä öz qeyrätlì aõsaqqallarí, 
aõbìrçäklärì, cavanlarí ìlä öyünüblär. Deyìrlär kì, ulu babam Näbì 
kìåìnìn  XIX  yüzìldä  törämälärìndän  Mustafa,  Allahverdì  vä 
Mämmäd adlí üç qardaå olublar. Bäkìr atam Yunus vä Välì Mäm-
mäd  babamín  oõullarídír.  Välì  vaxtsíz  dünyasíní  däyìåìb.  Bäkìrì 
gülläläyìblär. Mämmäd babam aõíllí, dìndar vä güclü olub. Adam 
öldürüb, Sìbìrä sürgün edìlìb, sonralar nä öldüsündän, nä dä qal-
dísíndan  bìr  xäbär  çíxíb.  Beläcä  Tükäzban  nänäm  saç  aõardíb, 
ömürgün çürüdüb, üç oõul, ìkì qíz böyüdüb. 
Atam Yunus Mämmäd oõlu 1898-cì ìldä dünyaya gälìb. Öncä 
känddä  tähsìl  alíb,  cídírlarda  ìåtìrak  edìb,  sonra  Kutaìs,  Tìflìs, 
Rostov,  Moskva  kìmì  åähärlärdä  yaríålarda  mükafatlar alíb.  Åura 
hökumätìnìn  ìlk  ìllärìndä  Çataqda  meåäbäyì,  Saraçlída  brìqadìr 
olub. 1929-cu ìldä Rostovda bìr ìllìk baytarlíq mäktäbìnì bìtìrìb vä 
ömrünün  axírína  qädär  Saraçlída  sahä  baytar  häkìmì  ìåläyìb.  Bu 
gün  dä  Borçalída  babam  "Zor  Mämmäd",  atam  "Doxdur  Unus" 
rähmätlä anílír. 

 

O zaman Borçalída da sìyasì-ìctìmaì durum aõír ìdì. Bolåevìk-
lär, menåevìklär rayonlara, kändlärä dä gälìrdìlär. Atamí Gürcüs-
tan Xalq Cümhurìyyätìnìn baåçísí Jordanìyanín adamlarí öz täräfì-
nä  çäkmäk  ìstäyìrdì.  Ä.Haqverdìyev,  Älì  Bayramov  vä  baåqalarí 
da burada olmuådular. 
1930-cu ìldä atamí ìlk däfä qonåu Åulaver qäsäbäsìndä brìqa-
dìr kìmì känd täsärrüfatí mallarí alarkän bolåevìklär tutublar. Beå 
ay Tìflìs häbsxanasínda yatdíqdan sonra soraq çíxíb kì, saõdír, bìr 
tähär azad edìlìb. Ìkìncì däfä ìsä Aåíq Hüseynìn atasí Qurban kìåì-
nì güllälädìklärì yerdä tutublar. Qärìbädìr kì, onu da baåqa saraç-
lílarla bìrlìkdä evìmìzìn bìr otaõína salíblar. Bu däfä dä atam dost-
larínín kömäyì ìlä ölümdän qurtaríb. 
Män  1937-cì  ìlìn  payízínda  belä  bìr  näslìn  ocaõínda  dünyaya 
gälmìåäm. Bìr mäsäläyä axír kì, bìr aydínlíq gätìrmäk ìstäyìräm. 
1955-cì  ìlìn  sentyabrínda  Borçalí  Pedaqojì  Texnìkumunun  IV 
kursunda oxuyanda mänì äsgär aparírdílar. Därs hìssä müdìrìmìz, 
häkìmlärìn xästälìyä görä aìlä qurmaõíní yasaq etdìyì, bütün tälä-
bälärìn  anasí,  xüsusìlä  mänìm  äzìzìm  Ruxsarä  müällìmä  rayonu 
bìr-bìrìnä  vurdu,  mänì  saxlatdí.  Yänì  mänìm,  15  oktyabr  1937-cì 
ìl doõum tarìxìmì 1936 etdìrdì. Täzä åähadätnamä vä pasport yaz-
dírdí. Belälìklä, män dä keçän ìl äsgärlìyä gedänlär sírasínda hä-
mìåälìk  qaldím.  Yadímdadír,  åähadätnamä  yazan  qíz  soruådu  kì, 
bäs hansí ayí yazaq. O zaman 5 dekabr 1936-cí ìl Stalìn konstìtu-
sìyasí  günü  SSRÌ  üzrä  bayram  edìlìrdì.  Ona  görä  tez  dedìm:  5 
dekabr. Belä dä yazdílar. 
Atam  1944-cü  ìlìn  avqustunda  dünyasíní  däyìådì.  Hämìn  ìlìn 
sentyabrínda  da  män  mäktäbä  getdìm.  Atamín  ölümü  äslìndä  bì-
zìm  dä  dünyamízí  däyìådì.  Beå  körpänì  gänc,  cäfakeå  anam 
äzab-äzìyyätlä  o  çätìn  günlärdä  täkbaåína  saxladí,  böyütdü,  bo-
ya-baåa  çatdírdí.  O  qädär  yasa  batmíådíq  kì,  mäktäbä  getmäyìm 
dä unudulmuådu. Bìr dä gördüm uåaqlíq yoldaåím Alxan yol boyu 
yuxarí  qaçír.  "Dayan,  hara  gedìrsän"  -deyä  män  dä  onun  dalínca 
qaçdím. Bìr otaõa gìrdì, mähällämìzdän bütün tay-tuålarím burada 
ìdì.  O  oturdu,  män  dä  böyründä.  Beläcä  bìldìm  kì,  bura  sìnìfdìr, 
bu gündän män dä oxuyacam. Ancaq o boyda därdìn yanínda bu 
heç näzärä dä çarpmadí. Yalníz häyatímda quru bìr tarìxä çevrìl-

 

dì: 1 sentyabr 1944-cü ìl. Ancaq Åamxalí müällìm, Åäfìqä müällì-
mä, Mämmäd müällìm, Ähmäd müällìm kìmì ìlk xocalarím, äzìz 
ìnsanlar hämìåä üräyìmdä yaåadí. 
Tärslìkdän  elä  bu  zaman  bìr  bädbäxtlìk  dä  baå  verdì.  Qa-
pí-bacamízdan tìkan çäpärlä ayrílan ot vä saman tayalaríndan ìba-
rät  kolxoz  täsärrüfatína  od  düådü.  Bütün  baõ-baxçamíz,  meyvä, 
xüsusìlä  böyük  tut  vä  çevìz  aõaclarímíz  yandí.  Evìmìzì  bìr  tähär 
saxlaya bìldìlär. Bu yanõínín aõrísíní da hämìn ìllärdä çox çäkdìk. 
Çöräk  tapmayanda  tut  yeyìrdìk,  çevìzì  çírpírdíq,  payízda  anam 
aparíb  daõ  rayonu  Baåkeçìd  kändlärìndä  (nänä-baba  evì  olan 
Qämärlìdä) kartofa däyìåìrdì. Belälìklä, qíå yemäyìmìz düzälìrdì. 
Ìkìsì  dä  älìmìzdän  çíxdí.  Düzdür,  kolxoz  meåä-ormanda  bìzä  bìr 
çevìz  aõací  verdì.  Ancaq  qapída  olmaq  hara,  orman  hara.  Hamí 
ormanlarda  gìzlìncä  çevìz  çírpíb  yíõírdí,  elä  bìz  dä...  Bìr  åey  dä 
deyìm  kì,  o  ìllärìn  çätìnlìyì  göz  önünä  gälä.  Aralíqda  bìr  cír  tut 
var ìdì. Hamínín qapísínda tut aõací olduõundan o aõaca çíxan yox 
ìdì. Elä tutu da seyräk, kìçìk vä dadsíz ìdì. Bìr gün yenä anam ìå-
dä  ìdì,  gördüm  yaman  acmíåam,  evdä  dä  çöräk-zad  yox.  Gedìb 
hämìn tut aõacína çíxdím, yíõíb cìblärìmì doldurdum. Bìr az keçì 
qatíõí  var  ìdì,  tutu  çöräk  äväzì  qatíõa  qatíb  doõrama  elädìm,  ye-
dìm. O günüm dä belä keçdì. 
Bu kìtab nä elmì monoqrafìyadír, nä dä tärcümäyì-hal. Ìstädìm 
kì,  oxucum  mänì  üräkdän  duysun.  Ona  görä  dä  häyat  faktlarína 
üz tutdum. Amma o qädär åeylär var kì, hansíní-bìrìnì deyìm. Sä-
härdän axåama qädär günün altínda baåaq yíõdíõímízímí, kartofa 
däyìåmäk  üçün  ormandan  zoõal,  äzgìl,  göyäm,  cír  alma,  armud, 
fíndíq,  físdíq  topladíõímízímí,  gecälär  ormanda  yatíb,  sähär  tez-
dän odun qíríb daåídíõímízímí, tarlaya, ìåçìlärä ormandan su dol-
durub aparmaõímízímí, nälärì, nälärì… 
Bìr gün anamla qonåu kändìn däyìrmanína gedìrdìk. Qäbrìsta-
nín  yanína  çatanda  gördük  kì,  mäktäb  dìrektorunu  äväz  edän, 
ömür-gün  yoldaåínín  qara  xäbärì  gälän  Sältänät  müällìmä  bìr 
maåíndan endì vä dolu yeåìklär düåürdü. Bìz yanína çatanda dedì:- 
dayanín,  uåaqlara  rayondan  bayram  hädìyyälärì  gätìrìräm.  Qoy 
elä  Äflatun  balanín  payíní  burada  verìm.  Cìblärìmì  konfetlä  dol-
durdu. Daha nälär bìlmìräm. Anam älìmdän tutub qäbrìstana dön-

 

dü, atamín qäbrìnì zìyarät etdìk, qäbrì üstä konfet qoydum. O säh-
nä  ìndì  dä  yadímdan  çíxmír.  Ìndì düåünüräm  kì,  yäqìn  anam  "bu 
beå yetìmì mänìm üstümä atíb hara getdìn, män onlarí necä saxla-
yím" - deyìrmìå. Çünkì gözlärìndän yaå axídírdí. Anam mänì dä-
yìrmana  növbäyä  qoyub  kändä  qayítdí.  Ìkì  gündän  sonra  gecä 
növbäm çatdí (o zaman novat deyìrdìlär). Yekäpär däyìrmançí åa-
hadíní  (haqqqíní)  alíb  mänì  däyìrmandan  çíxartdí.  Ulaq  da  qar-
åímda  qaranlíqda  qorxa-qorxa  kändä  yola  düådüm.  Qäbrìstanlíõa 
çatanda ìrì bìr qaraltí qaråímíza çíxdí. Ulaq dayandí. Sakìtcä ìtälä-
dìm, säsìm dä çíxmírdí. Özümü ìtìrmìådìm. Bìr dä gördüm kì, bìr 
göyärçìn  uçub  gäldì,  o  qara  vahìmä  yoxa  çíxdí.  Göyärçìn  bìzì 
qäbrìstanlíqdan  çíxana  qädär  müåayät  etdì.  Män  qäbrìstanlíqdan 
uzaqlaåanda  uçub  getdì.  Ìndì  öz-özümä  düåünüräm  kì,  yäqìn 
atamín ruhu ìdì. Dar ayaqda duydu, gäldì mänì qurtardí.  
Bìr epìzod da maraqsíz olmaz. Qonåu kändìn yerìnä ämìoõlum, 
hämyaåídím Seyfäddìnlä baåaq yíõmaõa getmìådìk. Bìr dä gördük 
bìr atlí güllä kìmì gälìr. Qorxumuzdan bìr az qaçíb dayndíq, üstü-
müzü  käsdì,  o  kì  var  söydü.  Yalvardíq  kì,  oõluna  qurban  olum, 
burax  bìzì.  Üstümüzä  çíõíríb  dedì:  "Oõlumun  da  anasíníg  sìzìn 
däg"  vä  bìzì  atín  qabaõína  qatíb  kolxoz  täsärrüfatína  apardí.  Nä 
yaxåí  kì,  sädr  orada  ìmìå.  Qarovulçu  üzünü  sädrä  tutub  dedì:  Ay 
sädr,  bu  Saraçlí  uåaqlarí kolxozun taxílíní  yíõíb  aparírdílar, tutub 
gätìrdìm. Sädr bìr onun boy-buxununa baxdí, bìr dä bìzä vä kìçìk 
çantamíza,  ayíb  olsun  dedì,  burax  bu  uåaqlarí,  get  ìåìnlä  mäåõul 
ol! Bìzä dä, - gedìn, a bala gedìn - dedì. 
Ancaq, doõurdan da, män beå ìl sonra o kolxozun "taxílíní yí-
õíb  apardím".  Böyük  qardaåím  Åämìstan  o  kändìn  täsärrüfatínda 
kombaynçí  kömäkçìsì  ìdì.  Mänä  vä  kombaynçínín  qardaåína  ìs-
marladílar  kì,  gecä  atla  Daådämìr  kìåìnìn  evìnä  gälìn.  Sìzä  taxíl 
doldurub veräcäyìk, aparín. Gecä gäldìk. Kìåì bìzì yaxåí qaråíladí, 
evä  apardí.  Çíraõí  yandíranda  gördüm  kì,  hämìn  bìzì  sädrìn  ya-
nína aparan kìåìdìr. Ähvalatí daníådím. Bìr az pärt oldu. Atlarímízí 
yüklädìk getdìk. Bunu bìr neçä däfä täkrar etdìk. Sän demä Daå-
dämìr kìåì o qädär dä daå, dämìr deyìlmìå. Evladí olmurmuå, ona 
görä dä elä söyüå ìålädìrmìå. 

 

Bìr ähvalatí da daníåmaq ìstäyìräm. Stalìnìn vurhavur vaxtí ìdì. 
Ädäbìyyatímízín  da  mövzusuna  çevrìlmìådì.  Yeddìncì  sìnìfdä 
oxuyanda  män  dä  bìr  åer  yazíb  zärfä  qoydum.  Üstünä  "Moskva, 
Kreml,  Stalìn"  yazíb  poçt  qutusuna  saldím.  Kìm  deyä  bìlärdì  kì, 
gedìb çatacaq. Üstündän ìkì ay keçmìådì, här åey yaddan çíxmíådí. 
Bìr  dä  gördük  kì,  rayon  rähbärlìyì  tökülüb  Saraçlíya  gälìb,  sädr, 
ìspolkom mänì axtarír. Gäldìm, dìl tökdülär; bala nä lazímdír, ev-
dä näyä ehtìyacíníz var, bìzä de, lap rayona, yanímíza gäl, här cür 
kömäklìk edärìk, sän yaxåí oõlansan, Stalìn yoldaåa yazma. And- 
aman  etdìm  kì,  män  åìkayät  etmämìåäm,  heç  nä  dä  ìstämìräm. 
Sadäcä  o  åerlä  Stalìnä  sevgìmì  bìldìrmìåäm.  Yaz  -  dedìlär,  nä 
olar, amma oraya göndärmä. Ancaq evä bìr kìsä taxíl, xeylì dä pul 
verdìlär.  Bunu  da  deyìm  kì,  o  zamanín  bìr  kìsä  taxílí  ìndìnìn  bìr 
tonundan äfzäl ìdì. 
Känd säkkìzìllìk mäktäbìnì bìtìrändän sonra härä orta mäktäbì 
olan bìr böyük kändä oxumaõa getdì. Mänsä täkbaåína ömrümdä 
görmädìyìm  Borçalí  Pedaqojì  Texnìkumuna  getdìm,  yeddì  ìmta-
han verìb bìrìncì kursa qäbul olundum. Ävvällär çox çätìn olsa da, 
texnìkumun  tarìxìndä  än  yaxåí  täläblärdän  bìrì  kìmì  yadda  qal-
dím. Oranín öz qayda-qanunlarí var ìdì, här täläbä baå çíxara bìl-
mìrdì.  Bu  mäktäb  bìr  növ  Qorì  Müällìmlär  Semìnarìyasínín  da-
vamí ìdì. Gürcüstanda Xalq Cümhurìyyätì (1919) qurulanda onun 
Azärbaycan åöbäsìnì Qazaxa köçürdülär. Sonra da Qazax vä Bor-
çalí  pedmäktäblärìnä  çevrìldì.  Bìr  dä  ona  görä  bu  ìkì  texnìkum 
arasínda hämìåä yaríå, ìlìågìlär olardí. Bìz orada konsert, teatr ve-
rìrdìk,  täläbälärlä  dostlaåírdíq,  onlar  da  Borçalída.  Åäxsän  män 
"Vaqìf"  tamaåasínda  Vaqìf,  "Qaçaq  Näbì"dä  strajnìk  rolunda  oy-
namíåam.  Qazaxda,  Borçalída  konsertlär  vä  tamaåalar  verìrdìk. 
Vìdadìnìn  qäbrì  üstündä  Qazax  pedtexnìkumunun  åaìr  täläbälärì 
ìlä  åerläåìrdìk,  bayramlaåírdíq.  Texnìkumda  ädäbì  därnäk  yarat-
míådíq,  "Gänc  ädäbìyyatçí"  adlí  qäzet  çíxarírdím.  Burada  bütün 
fänlärdän adlí-sanlí müällìmlär därs deyìrdì. Musìqì, räsm, härbì, 
ìdman, tar, skrìpka vä baåqa därs vä därnäklär belä çox cìddì re-
jìm äsasínda ìdì. Bu mövzuda çox deyä bìläräm. Ìkìcä faktí da xa-
tírladím kì, texnìkumda oxuya bìlmäyän täläbä qovulandan sonra 
orta  mäktäbì  qízíl  medalla  bìtìrmìådì.  Texnìkumu  qurtaríb  alì 

 
10 
mäktäbä  gälän  heç  bìr  täläbä  qäbul  olmamíå  qayítmamíådí.  Nä 
ìsä, män häyatímda, ädäbì-elmì yaradícílíõímda nä qazanmíåamsa 
hämìn texnìkumdan baålayíb. Ona görä üzrlü sayín, Mädäd müäl-
lìm,  Ruxsarä  müällìmä,  Abbas  müällìm,  Kamal  müällìm,  Älì 
müällìm  kìmì  xocalarímíza  ruhunuz  åad  olsun  deyìm.  Baåqa 
müällìmlärlä  dä,  rayon  zìyalílarí  ìlä  dä  ìlìågìlärìm  yaxåí  ìdì.  Ìlk 
åerìm bu rayonun "Stalìn yolu" qäzetìndä çíxmíådí. Åerlärìm äl-äl 
gäzìrdì. Lap bu gün dä Sarvanda heç mändä olmayan åerlärìmì bì-
län var. Bunlar da, täbìì, mähäbbät åerlärìdìr. Bu o qädär kövräk 
vä  aõrílídír  kì,  heç  söhbät  açmasam  yaxåídír.  Bu  müqäddäs  vä 
unudulmaz  duyõularí,  münasìbätlärì  yazmaqda  olduõum  "Ömür 
yolu" avtobìoqrafìk povestìmdä qälämä almíåam. 
1956-cí  ìldä  pedtexnìkumu  uõurla  bìtìrìb  Tbìlìsì  Dövlät  Peda-
qojì Ìnstìtutunun tarìx, Azärbaycan dìlì vä ädäbìyyatí fakultäsìnä 
qäbul  olundum.  Hamí  heyrätländì.  Mändän  Bakída  åärqåünaslíq, 
jurnalìstìka fakültälärìndä oxumaõí gözläyìrdìlär. Äslìndä män dä 
bu mäqsädlä yoldaålarímla bìrgä Bakíya gäldìm. Ancaq o zaman 
pedtexnìkumu bìtìränlärì ìkì ìl müällìm ìålädìkdän sonra Unìversì-
tetä  götürürdülär.  Yalníz  Pedaqojì  Ìnstìtuta  sänäd  verä  bìlärdìk. 
Män dä o zamankí aõlímla düåündüm kì, dìl, ädäbìyyatdír, burada 
da var, Tìflìsdä dä, häm dä ora evìmìzä daha yaxíndír. Vä üç gün 
Bakída  alì  mäktäblärì  gäzìb  yoxlayandan  sonra  evdän  verdìklärì 
doxsan  manatla  Tìflìsä  qayítdím,  sänädlärìmì  verdìm,  Sarvanlí 
Xälìl Allahverdìyevlä ev tutduq, ìmtahan verìb qäbul olunduq, qä-
bul  kaõízímízí alíb  evä  getdìk.  Känddä  hamí  elä  bìlìrdì  kì,  Bakí-
dan gälìräm. Tìflìsä qäbul olunduõumu eåìdändä çox pärt oldular. 
Xüsusìlä  gäläcäyìmä  böyük  ümìdlär  bäsläyän  Yaqub  ämìm.  Äs-
lìndä  bunun  xeyrì  dä  oldu,  zìyaní  da.  Burada  hamísíní  açíqlayíb 
qìymätländìrmäk ìmkansízdír. Xeyrì o oldu kì, Gürcüstanda sayí-
líb-seçìlän  gänclärdän  oldum.  Gürcüstan  mätbuatínda,  radìo  vä 
televìzìyasínda täläbälìkdän fäal ìåtìrak etmäyä baåladím. Burada 
oxumaõím  häm  dä  gürcü  ädäbìyyatíndan  tärcümä  mäsälälärì  ìlä 
mäåõul olmaõíma ìmkan yaratdí. Sonralar bìr neçä tärcümä, kìtabí 
buraxdírdím,  zìyaní  ìsä  gänclìkdän  Bakí  ädäbì  mühìtìndän  uzaq 
düåmäk oldu. Bunun aõrísíní uzun zaman çäkdìm. 

 
11 
Ìnstìtutda  täläbälìk  häyatím  çox  mänalí  vä  uõurlu  keçdì.  Sìnìf 
komìtäsì, älaçí, än fäal vä yaradící täläbä, gänc åaìr, tärcümäçì kì-
mì sayílíb seçìlìrdìm. Hätta Ìnstìtutun tarìxìndä ìkìncì hadìsä ìdì kì, 
Azärbaycan  åöbäsìnìn  täläbäsìnì  partìya  üzvü  vä  komsomolun 
MK-nín mühazìräçìsì etmìådìlär. Dekanímíz Ä.Häkìmovla ayda bìr 
däfä rayonlarí gäzìrdìk. O mühazìrä, män åer oxuyurdum. Ìnstìtut-
da  özfäalìyyät  därnäyìnìn  rähbärì  ìdìm.  Känd  mäktäblärìndä  dä 
görüålär keçìrìrdìk. M.Hüseyn, M.Ìbrahìmov, M.Rahìm, Ä.Kürçay-
lí, H.Arìf, V.Babanlí vä baåqa yazíçí vä åaìrlärlä Ìnstìtutda, "Åärqìn 
Åäfäqì" vä  "Sovet Gürcüstaní" qäzetì redaksìyalarínda, Borçalí ra-
yonlarínda  görüålärìmìz  olurdu.  Bolus  vä  Saraçlída  Hüseyn  Arìflä 
bìrlìkdä  görüåümüzdä  bütün  rayon  zìyalílarí  vä  rähbärlìyì  ìåtìrak 
etmìådì. Aåíq Hüseyn Saraçlí sazí, sözü ìlä mäclìsì bäzämìådì. 
Fäallíõíma,  hazírlíõíma  vä  ìstedadíma  görä  Ìnstìtutu  färqlänmä 
dìplomu ìlä bìtìrän kìmì (1961) mänì Azärbaycan dìlì vä ädäbìyyatí 
kafedrasínda baå laborant-müällìm saxladílar. Häm dä "Sovet Gür-
cüstaní" qäzetìndä ädäbìyyat åöbäsìnìn åtatdan känar müdìrì ìdìm. 
Borçalínín gänc åaìrlärìnìn åerlärì haqqínda mäktublarímdan vä ìc-
mal-mäqalälärìmdän bäzì örnäklär ìndì dä arxìvìmdä qalír. 
Tìflìsdä  oxumaõímla  razílaåmayanlar  burada  ìålämäyìmì  dä  ìs-
tämìrdìlär. Bu, onlarín mänä ìnamíndan vä etìmadíndan ìrälì gälìr-
dì. Bunlara elä belä yanaåa bìlmäzdìm. Ona görä dä bäzì dostlarí-
mín Tìflìsdä ìålämäklä Bakída mövzu götürüb dìssertasìya yazmaq, 
alìm  olmaq  mäslähätlärìnì  sìnìrmädìm.  1962-cì  ìlìn  avqustunda 
mäzunìyyätä çíxdím. Ömür-gün yoldaåím Amalya xanímla yenìcä 
nìåanlanmíådíq. Bìrlìkdä gäzmäk üçün Bakíya gäldìk vä o gälmäk 
ìdì kì, qaldíq. "Sovet" mähälläsìndä köhnä bìr otaq kìrayälädìk vä 
düz on bìr ìl "Kraynì krívoy" deyìlän küçädä yaåamalí olduq. 
Bakída  heç  käsì  tanímírdím  kì,  ìå  tapíb  ìåläyäm.  Dedìlär,  Rza 
Åahväläd  Gürcüstanlídír,  get  onun  yanína,  kömäk  edär,  getdìm.  O 
rähmätlìk  Ìsrafìl  Näzärovdan,  o  da  küräkänì  Cämìl  Älìbäyovdan 
xahìå etdìlär kì, mänì redaktoru olduõu "Azärbaycan gänclärì" qä-
zetìndä ìåä götürsün. Haqq üçün o da mänì qäzetä müxbìr götürdü. 
Amma bu ìå üräyìmcä deyìldì. Bìlìrdìm kì, Elmlär Akademìyasínín 
prezìdentì  soykökü  Saraçlídan  olan  akademìk  Zahìd  Xälìlovdur. 

 
12 
Qäbuluna  getdìm.  Åerlärìnì,  tärcümälärìnì  oxumuåam  dedì  vä  so-
ruådu: 
- Harda ìålämäk ìstäyìrsän? Dedìm, elä Sìzdä. Ädäbìyyat Ìnstì-
tutunda.  Qímíådí,  deyäsän  razí  qalmíådí.  Oradaca  Ìnstìtutun  dìrek-
toru akademìk M.Åìrälìyevä telefon açdí, mänì täqdìm etdì vä sìzä 
belä kadr çox lazímdír dedì. Telefonda onun cavabí eåìdìlìrdì. – Za-
hìd müällìm, bìlìräm, mänìm yanímda da olub - häqìqätän olmuå-
dum - ancaq åtatímíz yoxdur dedì. Zahìd müällìm özünämäxsus ìn-
cä zarafatla dedì: 
- Yaxåí, aõlama, elä bu gün mänìm adíma bìr mäktub yaz, Äfla-
tunu ìåä almaq üçün kìçìk elmì ìåçì åtatí ìstä. Mänä dä dedì kì, get, 
arxayín ol, elä orada ìåläyäcäksän. Bu söhbätdän on beå gün keç-
mìådì. Bìr gün Ìnstìtuta getdìm kì, görüm ìåìn axírí nä oldu. Sän de-
mä elä hämìn gün mäktub yazílíb, åtat verìlìb, mänì kìçìk elmì ìåçì-
lìyä  alíblar.  Hälä  yarím  aylíq  ämäk  haqqí  da  aldím.  Çox  sevìnclì 
günüm  ìdì.  O  zamandan  Azärbaycan  uåaq  ädäbìyyatí  vä  uåaq  jur-
nallarí,  Azärbaycan  bädìì  näsrì  haqqínda  namìzädlìk  vä  doktorluq 
dìssertasìyalarí  müdafìä  etmìåäm,  neçä  kìtab,  monoqrafìya  çap  et-
dìrmìåäm. Ìnstìtutda baå elmì ìåçì, böyük elmì ìåçì, aparící elmì ìåçì 
olmuåam.  Ìndì  elmlär  doktoruyam,  professoram,  åöbä  müdìrìyäm. 
Bundan sonra elm vä sänät yollarínda nälär ìtìrmìåäm, nälär qazan-
míåam - özünüz göräcäksìnìz. Ona görä dä sözümü burada käsmäk 
ìstäyìräm. 
Bu kìtabí hazírlayanda janrí haqqínda heç düåünmädìk. Çalíådíq 
kì, çeåìdlì vä maraqlí olsun. Qädìrbìlän oxuculardan da rìca edìrìk 
kì,  bu  kìtabín  heç  bìr  çärçìväyä,  standartlara  uyõun  gälmämäsìnì 
qüsur  saymasínlar,  bunun  säbäbìnì  buradakí  materìallarín  çeåìdlì-
yìndä vä säcìyyäsìndä görsünlär. 
Saõ olun, görüåärìk. 
 
Äflatun Saraçlí  
 
 

 
13 
 
 
 
 
 
I  
 
БЮЛЦМ  
 
 
 
 
 
 
 
BU DA BÌR HÄYAT 
 
 

 
14 

Каталог: jspui -> bitstream -> 123456789
123456789 -> Yeni və orijinal nəticə və metodların təqdim edilməsi
123456789 -> Dövlət Statistika Komitəsinin məlumatına Təranə Həsənova bəzən abortlardan
123456789 -> Hamlet İsaxanlı Təsisçi və Rektor
123456789 -> Stimularea electrică funcţională Radu Breahnă, Irina Turtureanu
123456789 -> L. A. MƏMMƏdov, E.Ç. ƏKBƏrov, H.Ə. ƏKBƏrov
123456789 -> XƏZƏr universiteti humanitar və sosial elmlər faküLTƏSİ
123456789 -> Azərbaycan Arxeologiyası 2002 Azerbaijan Archeology Vol.: 4 Num.: 3-4
123456789 -> Еколожи Епидемиолоэийа: Сящиййядя Тятбиги вя Тядгигат Методлары
123456789 -> AZƏrbaycan respublikasi təHSİl naziRLİYİ XƏZƏr universiteti
123456789 -> I fəSİL. TÜTÜn haqqinda üMÜMİ MƏlumat


Поделитесь с Вашими друзьями:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə