Яфлатун Сарачлы Хязяр Университяси Няшриййаты



Yüklə 4,66 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə10/15
tarix06.05.2017
ölçüsü4,66 Mb.
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   15
KAMAL TALÍBZADÄ – 75 
 
Bu gün burada Sìzlärlä Ämäkdar Elm xadìmì, Dövlät mükafatí 
laureatí,  Åöhrät  ordenlì  akademìkìmìz,  böyük  xocamíz, ustadímíz 
Kamal Abdulla Åaìq oõlu Talíbzadä ìlä yubìley günümüzdür, åän-
lìk  mäclìsìmìzdìr.  Bu  gün  burada  Abdulla  Åaìqìn  ruhu  da  ìåtìrak 
edìr. Bu gün häm dä Åaìq günüdür. Åaìq sevìncìdìr. 
A.Åaìq xalqímíza böyük vä qìymätlì ìrs, särvät, yadìgar qoyub 
gedìb. Än böyük yadìgarí ìsä sevìmlì övladí, bu gün baåína toplaå-
díõímíz, aõsaqqal ustadímíz, äzìzìmìz Kamal Talíbzadädìr. A.Åaìq 
50-cì ìllärä qädär Azärbaycan zìyalílarínín bìr neçä näslìnì yetìå-
dìrdì.  50-cì  ìllärdän  ìndìyä  qädär  bu  åäräflì  väzìfänì  ädäbìyyat-
åünaslíq  elmì  sahäsìndä  häyata  keçìrmäk  böyük  zìyalí  alìmìmìz, 
xocamíz Kamal Talíbzadäyä näsìb oldu. Bu gün Azärbaycan ädä-
bìyyatåünas alìmlärìnìn üç näslì Kamal müällìmìn yetìrmälärìdìr. 
Ona  görä  bìz  näslìn adíndan  Kamal  müällìmì  üräkdän  alqíålayír, 
täbrìk edìrìk. 
Kamal  müällìm  häm  ädäbìyyat  tarìxçìsì,  häm  dä  bìr  näzärìy-
yäçì,  mätnåünas  kìmì  ustadír.  O,  ädäbì-tänqìdì  yönündä  vä  ädä-
bìyyatåünaslíqda  sözün  äsl  mänasínda  bìr  mäktäb  yaratmíådír. 
Hälä bu mäktäbdän çoxlarí därs alacaq. O, bìr müällìm, ustad kì-
mì  täk  Azärbaycanda  yox,  bütün  türk  dünyasínda  tanínír.  Orta 
Asìya  dövlätlärìndä, Tatarístanda,  Türkmänìstanda,  Baåqírqístan-
da  vä  b.  yerlärdä  onun  yetìrmälärì  çoxdur.  K.Talíbzadänìn  "Ab-
bas  Sähhät",  "XX  äsr  Azärbaycan  ädäbì  tänqìdì",  "Ädäbì  ìrs  vä 
varìslär",  "Sänätkarín  åäxsìyyätì",  "Seçìlmìå  äsärlär"ì,  ìkìcìldlìyì 

 
139 
vä b. äsärlärì fundamental tädqìqatlardír, Azärbaycan elmìnìn gä-
läcäk ìnkìåafína ìåíq salír. 
Kamal müällìm häm dä görkämlì elm, mädänìyyät täåkìlatçísí 
kìmì  fäalìyyät  göstärìr.  O,  uzun  zaman  Ìnstìtuta  rähbärlìk  etmìå, 
åöbä müdìrì, Yazíçílar Bìrlìyì Ìdarä Heyätìnìn üzvü, bìr çox elmì 
müässìsä, redaksìya åuralarínín, tänqìd bölmäsìnìn rähbärì olmuå-
dur. Bu gün dä Elmlär Akademìyasínín häqìqì üzvü kìmì mähsul-
dar çalíåír, A.Åaìqìn mänzìlìnì sahmana salír, elmìmìzìn ìnkìåafín-
da,  dünyada  tanínmasínda,  gänc  kadrlarín  yetìådìrìlmäsìndä  älìn-
dän gälän yardímí äsìrgämìr. 
20.09.1999
CAMAL MUSTAFAYEV - 70 
 
Göylärìn barí-varí, göy, günäå, ay, ulduzlar lap qar, yaõíå, tor-
paõín barí daõlar, därälär, çaylar, göllär, dänìzlär, baõlar, baxça-
lardírsa,  xalqín,  mìllätìn  nemätì  onun  zìyalílarídír  -  alìmì,  åaìrì, 
müällìmì,  rässamí  vä  b.  elm,  ädäbìyyat,  mädänìyyät  vä  maarìf 
xadìmlärìlìr. Mìllätì oyadan, bìrläådìrän, qabaõa aparan, dünyada 
tanídan  onun  äsìl zìyalílarídír.  O  kìçìk  xalqlar,  ölkälär,  lap bìzìm 
Azärbaycan  kìmì,  nähäng  äjdahalar  arasínda  elä-belä  davam  gä-
tìrmädì ha, onun Babäklärì dä, Koroõlularí da oldu, farslar arasín-
da fars poezìyasínda åahlíq edän Nìzamìsì dä, därìsì soyulan Näsì-
mìsì  dä  Türk  dünyasíní  bìrläådìrän  Füzulìsì  dä,  rusu  belä  böyük 
ìstedadína  pärästìåä  mäcbur  edän  S.Vurõunu  da,  eläcä  dä  Bäh-
mänyarí  da,  Näsräddìn  Tusìsì  dä,  M.Ä.Räsulzadäsì  dä,  Ä.Hü-
seynzadäsì dä, Heydär Hüseynovu da. Bu xalqín yaåarí bayraõíní 
onlar ìrälì apardí. Elä bìzìm balaca Borçalí da, qeyrätlì borçalílarí-
mízla,  onlarín  yetìrdìyì  öndärlärlä  taníndí.  Nä  yazíq  kì,  bìz  hälä 
dä Borçalínín tarìxìnì öyränmämìåìk. Onun qädìm öndärlärìnì ya-
xíndan tanímíríq. Bìr onu bìlìrìk kì, Näsräddìn Tusìnìn räsädxana-
sínda  ìåläyän  alìmlärdän  bìrì  bìzlärdän  olub.  Heç  onu  da  öyrän-
mämìåìk. Vätän, yurd, xalq uõrunda vuruåan Borçalí ìgìdlärìmìzì, 
äränlärìmìzì  heç  dä  yaxåí  tanímíríq.  O  síradan  da  elä  Qarapapaq 
Mehralí bäy, Ìsaxan bäy kìm qährämanlarí. Amma onu yaxåí bìlì-
rìk  kì,  Borçalíní  ucaldan,  tanídanlar  arasínda  A.Åaìq,  N.Närìma-
nov  kìmì  böyük  zìyalílarímíz  da  olub.  Zahìd  Xälìlov  kìmì  böyük 

 
140 
alìmlärìmìz  dä.  Belä  qeyrätlì, hörmätlì,  görkämlì alìmlärìmìzdän 
bìrì  dä  Camal  Mustafayevdìr.  O,  Borçalínín  ìlk  fìlosof  alìmìdìr. 
H.Hüseynovdan sonra ìkìncì häm fälsäfì, häm dä ädäbì fìkrìmìzì 
sìntez åäkìldä dünya elmì ìnkìåafí sävìyyäsìndä araådíran alìmdìr. 
Camal müällìm sözün häqìqì mänasínda ìnsandír, åäxsìyyätdìr. 
Ìnsan, åäxsìyyät sözlärì fìlosoflarímízdan än çox ona yaraåír. Bu-
nu  hamí  täsdìqläyär.  Camal  müällìm  xeyìrxah,  mäläk  täbìätlì, 
ìåíqlí bìr ìnsandír. Bakída oxuyan bütün gänclär, xüsusìlä Borçalí 
gänclärì,  nä  ehtìyaclarí  olsa  onun  üstünä  gälìrdìlär.  Heç  vaxt  da 
boå  qayítmírdílar.  Neçä-neçä  Borçalí  gäncì  Camal  müällìmìn  hì-
mayäsì ìlä oxuyub, yetìåìb. Bu gün hamísí ona mähäbbät vä ehtì-
ram bìldìrìr. 
Åäxsän  män  Camal  müällìmlä  70-cì  ìllärdän  yaxín  olmuåam. 
Aramízda hämìåä ädäb-ärkan vä sämìmìyyät olub. Camal müällì-
mì xeyìrdä, åärdä müåahìdä etmìåäm. Ìsmayíl Hìkmät hälä 1923-
cü  ìldä  A.Åaìqìn  ädäbì-pedaqojì  fäalìyyätìnìn  20 ìllìyìndä  demìå-
dìr:  "A.Åaìq  nümunädìr  bìr  mäläyä".  Bu  gün  bu  sözü  Camal 
müällìm haqqínda da demäk olar. Män çoxdan ìstäyìrdìm kì, Ca-
mal  müällìmìn  haqqínda  näsä  yazím.  Yubìleyì  dä  gäldì,  åerdän 
baåqa  bìr  åey  yazmadím.  Ancaq  saõlíq  olsun,  onunla  görüåümüz 
elä  bayram  kìmìdìrg  O,  bu  ìåì  üräklä,  böyük  säxavätlä  mänìm 
üçün  gördü.  1993-cü  ìldä  mänìm  "Borçalí  harayí"  åerlär  kìtabím 
çíxírdí.  Dedìlär  buna  bìr  yaxåí  "Ön  söz"  yazílsa  yaxåídír.  O  saat 
bìrcä  Camal  müällìmì  yada  saldím.  Saõ  olsun,  yenä  dä  täåäkkü-
rümü  bìldìrìräm,  mämunìyyätlä  razí  oldu,  yazdí  da.  Özü  dä  çox 
gözäl, ädäbì-elmì-fälsäfì ruhlu bìr "Ön söz"… 
 
AFAT QURBANOV - 70 
 
Borçalí  da  Qarabaõ  kìmì  ìkì  bölgädän  ìbarätdìr.  Daõ  Borçalí 
(ona Loru da deyìrlär) vä Aran Borçalí. Qanlí bolåevìklär 1921-cì 
ìldä  Daõ  Borçalíní  ayíríb mänfur  ermänìlärä  baõíåladí.  Sínírí  elä 
çäkmìådìlär  kì,  doqquz  känd  Gürcüstan  täräfdä,  bìrì  ìsä  Ermä-
nìstan täräfdä qalmíådí. Kafìrlär täräfdä qalan qädìm Cücä kändì 
(sonralar Qízíl Åäfäq) ìdì. Än qanlí-qadalí günlärdä belä bu känd 
ermänìlärìn  acíõína  böyüyür,  abadlaåírdí.  Män  o  säfalí  yerlärdä 

 
141 
çox  olmuåam.  Äzìzìmìz  Afat  müällìm  mähz  bu  känddä  dünyaya 
gälìb,  Daõ  Borçalída  da,  Aran  Borçalída  da  sevìlìb.  Bakída  ìsä 
åöhrätlänìb.  Bu  günkü  bayram  täntänäsìndä  Borçalí  türklärì  dä 
öyünür, sevìnìrlär. Bäzän ìnsanín häyatínda elä anlar, olaylar olur 
kì, elä adamlarín ìzì qalír kì, ömür boyu unudulmur. 70 ìllìk bay-
ramína yíõíådíõímíz Afat müällìm dä belä adamlardandír. Burada 
mütäxässìslär onun häyatíndan, elmì-pedaqojì fäalìyyätìndän xoå 
söhbät  açdílar,  äsärlärìndän,  yetìådìrmälärìndän  sämìmìyyätlä 
daníådílar. Bütün bunlar bìzìm dä üräyìmìzdändìr, hamímízín ba-
åucalíõídír, ìbrätlìdìr. 
Afat müällìmlä taníålíõímízín tarìxçäsì 1956-cí ìldändìr. O za-
man  Tìflìs  Pedaqojì  Ìnstìtutunda  qäbul  ìmtahanlarí  verìrdìm.  De-
kanímíz yabançílardan olduõundan ìmtahanda ìåtìrak etmìrdì. Çox 
särt tarìx müällìmì Mäcìd Seyìdov, ìpäk kìmì yumåaq täbìätlì Zì-
ya  Borçalí  vä  gänc  Afat  müällìm  ìdì.  9  ìmtahan  verìrdìk.  Bunlar 
hamísínda ìåtìrak edìrdìlär. Män hamísíndan 4-5 alírdím. Son tarìx 
ìmtahanínda  Mäcìd  müällìm  nädänsä  mänì  çox  síxíådírdí.  Suala 
tutdu, özü dä proqramda olmayan partìya qurultayí materìallarína 
aìd.  4  yazmaq  ìstädì,  razílaåmadím.  Afat  müällìm  dözmädì:  Mä-
cìd  müällìm,  bu  uåaqdan  nä  ìstäyìrsìz,  yazín  beåìnì  çíxíb  getsìn 
dä. O pärt oldu, dìllänmädì, beåìmì yazdí. Bu mänìm genìå audì-
torìyada,  özü  dä  tanímadíõím  adam  täräfìndän  ìlk  müdafìä  olun-
maõím ìdì. Elä bìl mänä qol-qanad verdìlär. Bu olay ömürlük ya-
dímda  qaldí.  60-70  yaålí  aõsaqqal  qaråísínda,  özü  dä  qäbul  ìmta-
hanínda  här  gänc müällìm  belä  häräkät  edä  bìlmäzdì.  Bunu  yal-
níz Afat müällìm bacarardí. Bälkä sonralar ädäbì-elmì yöndä az-
çox qazandíqlarím elä bu mäqamdan, bu andan baålayírdí. 
Afat müällìmlä ìkìncì görüåümüz sentyabrín 1-dä (1956) oldu: 
Çaõdaå  Azärbaycan  dìlìndän  därs  deyìrdì,  ìlk  därs  ìdì.  Yabançí 
dekanímíz  gäldì,  ondan  soruådu:  "Bunlarín  hansí  yaxåí  ìmtahan 
verìb?".  Afat  müällìm  mänì  göstärdì.  Dekan  "Sìnfä  cavabdeh-
sän"- deyìb getdì, sonralar bunun nä demäk olduõunu bìldìm. 
Män  boynuma  alíram  kì,  beå  ìldä  Ìnstìtutda  ìmtahandan  bìr 
däfä  dä  olsa  dörd  almadímsa,  burda  Afat  müällmìn  dä  xìdmätì 
var.  Çünkì  män  bütün  ìmtahanlarda  müällìmlä  bìrlìkdä  oturur-

 
142 
dum. Qurtaranda da ya mändän soruåurdular, ya da yox. Yoldaåla-
ríma da kömäklìk edìrdìm. 
Afat  müällìm  bìzä  bìr  ìlä  yaxín  därs  dedì.  Açíõíní  deyìm  kì, 
onun täsìrì ìlä män dä dìlçì ola bìlärdìm, ancaq åer, sänät üstälädì. 
Afat müällìm täk cavan vaxtí yox, bu gün dä bìzlärä öz qayõí 
vä  sayõísíní  äsìrgämìr.  Bunu  åäxsän  män  hämìåä  duymuåam  vä 
öz täåäkkürümü bìldìrìräm. 
 
YAÅAR QARAYEV - 65 
 
Yaåar Qarayev 60-cí ìllär näslìnìn ädäbìyyatåünas, tänqìdçì vä 
näzärìyyäçì kìmì sayílíb-seçìlän ünlü nümayändäsìdìr. Onun haq-
qínda  söz  demäk çoxäsrlìk  ädäbìyyatímízí  vä  ädäbì-fälsäfì  fìkrì-
mìzì  varaqlamaq  demäkdìr.  Onu  yaxíndan,  uzaqdan  öyrändìkcä 
Yaåar gözümüzdä vätändaå alìm vä zìyalí kìmì daha da böyüyür. 
Yaåar  bäy  fìlosof-näzärìyyäçì,  uzaqgörän  tänqìdçì,  müdrìk 
ädäbìyyatåünasdír.  Onun  tädqìqat  sahäsì  dä  genìådìr:  mìflärdän 
folklora,  ädäbìyyatímízín  äskì  dönämìndän  çaõdaå  zamanímíza 
qädär zängìn märhälälärì çevräläyìr. Azärbaycan ìntìbahí, täsäv-
vüf, hürufìlìk, maarìfçìlìk, romantìzm, realìzm, janr, metod, ädäbì 
cäräyan vä ìstìqamätlärä aìd araådírmalarínda da müdrìk vä ìåíqlí 
görünür.  Alìmìn  här  kìtabí  elmìmìzdä  bìr  hadìsä  kìmì  qaråílanír, 
yenì  araådírmalara  ìåíq  salír.  Onunla  söhbätläåändä,  därdläåändä 
adam mänän yüngülläåìr, belä hämkarí, dostu olduõuna åükranlíq 
edìr. 
Gerçäkdän,  Yaåar  bäy  häm  hamí  täräfìndän  däyärländìrìlän 
alìm,  häm  dä  åäxsìyyätdìr.  Bu  da  çox  täbììdìr.  Çünkì  o,  Nìzamì, 
Füzulì, Mìrzä Fätälì, Cavìd, Åaìq, Cabbarlí, S.Vurõun kìmì sänät-
karlarín ìåíõíndan zìyalaníb. Düz deyìrlär kì, här käsìn sözü onun 
özü,  üslubu,  åäxsìyyätìdìr.  Yaåar  bäyìn  özü  dedìyì  kìmì,  onun 
üçün "Meyar - åäxsìyyätdìr". Onun özünün dä, sözünün dä xüsusì 
çäkìsì, längärì var. Üslubu åaìranä, fìkrì fìlosofanädìr. O, häm dä 
fädakarlíq  nümunäsìdìr.  Bunu  Güneylì,  Quzeylì  Azärbaycanímí-
za, türk dünyasínín gäläcäyìnä xìdmätdä, ädäbìyyatåünaslíq elmì-
mìzìn dünya sìvìlìzasìyasína yönäldìlmäsìndä dä duyuruq. 

 
143 
Yaåar bäy genìå erudìsìyasí, täfäkkür därìnlìyì, fìkìr särrastlíõí, 
düsturlaåmíå analìtìk düåüncä tärzì vä mìllì däyärlärìmìzì qìymät-
ländìrmä  hünärì  ìlä  bìr  örnäkdìr.  Sahaba  baxíb  dünänì,  dünänä 
baxíb sabahí görän zìyalídír. Ädäbì-tarìxì keçmìåìmìzì mìllì men-
talìtet meyarlarí ìåíõínda araådírmaq, däyärländìrmäk üçün täfäk-
kürün  Yaåar  zìrväsìnä  qalxmaq  lazímdír.  Bu  da  zor  ìådìr.  Bunun 
üçün gäräk Yaåar ömrü yaåayíb, Yaåar zähmätìnä qatlaåíb, Yaåar 
müdrìklìyìnä çatasan. 
Yaåar bäyìn ìlk "Facìä vä qähräman" kìtabíndan "Tarìx: yaxín-
dan vä uzaqdan" kìtabína qädär bìr çox äsärì ädäbì-elmì fìkrìmìzì 
ìstìqamätländìrìr.  Son  kìtabínda,  gerçäkdän,  tarìxìmìzä  yaxíndan, 
uzaqdan ayna tutur. "Ìkì äsr vä ìkì era astanasínda" tädqìqatí xal-
qímízín  kökünü,  soyunu,  etnogenezìsìnì  ìlkìn  qaynaqlar  äsasínda 
obyektìv öyränmäk yönündä äsl hünär vä qeyrät ìåìdìr. Burada o, 
sayímlí türkoloq kìmì dä özünü täsdìqläyìr. 
Män  ìkì  müqäddäs  yer  taníyíram.  Bìrì  åähìdlär  xìyabaní,  bìrì 
dä 70 ìl åura hökumätìnìn bata bìlmädìyì Nìzamì adína Ädäbìyyat 
Ìnstìtutudur.  40  ìldìr  kì,  Yaåar  bäylä  bìrlìkdä  bu  ìnstìtutda  çalíå-
maõímdan  qürur  duyuram.  On  ìldìr  kì,  o,  Ìnstìtuta  rähbärlìk edìr. 
Ìnaníram  kì,  uzun  ìllär  häm  öz  böyüklüyünü,  häm  dä  Ìnstìtutu-
muzun müqäddäslìyìnì müdrìkcäsìnä qoruyub saxlayacaq. 
07.02.2001. 
 
ABDULLA MEHRABOV - 60 
 
Görkämlì  alìm,  pedaqoq,  maarìf  xadìmì,  maarìf  täåkìlatçísí, 
dostumuz, qardaåímíz Abdulla Oruc oõlunun doõum gününün 60-
cí ìlìnì tämtäraqla qeyd edìrìk, onu alqíålayíríq. 
Abdulla Oruc oõlunun bu gözäl günü mänìm üçün ìkìqat xoå-
dur. Män onu bìrìncì sìnìfdä oxuduõu vaxtdan taníyíram. Mändän 
bìr  sìnìf  aåaõída  ìdì.  Här  gün  bìzìm  qapídan  gedìb-gälìrdì.  O  za-
mandan zehnì, färasätì ìlä hämyaåídlarí arasínda seçìlìrdì. Sonrakí 
uõurlarí da hamíníza bällìdìr. Abdulla Borçalída Saraçlí kìmì mäå-
hur olan bìr känddä daõlar, meåälär qoynunda dünyaya gälìb, bìz-
lärdä  deyìlän  kìmì,  "zoõal  suyu  ìçìb".  Qälbì  dä,  zehnì  dä,  zövqü 
dä  täbìät  qädär  tämìzdìr.  Täbìätì,  xarakterì  ìlä  humanìstdìr,  åän-

 
144 
dìr, sazlí-sözlüdür. Bìr dä ona görä bu gün mäclìsä aåíq sazí, sözü 
ìlä gälìb. 
Abdulla Oruc oõlu da çoxumuz kìmì sadä aìlädändìr, mehrab-
lílar näsìldändìr. Mehrab da kì, bìldìyìmìz kìmì dìndä, namazda üz 
çevrìlän yer, qìblä täräf, ädäbìyyatda sevgìlìnìn qaåí-gözü anímín-
dadír.  Åer,  sänät aåìqì  Abdulla  özü dä  halal  zähmätlä, aõílla,  ka-
malla åöhrätä çatíb. Män Abdulla Oruc oõlunu häm öz adímdan, 
häm dä borçalílar adíndan täbrìk edìr, öpüräm, ömrün uzun olsun 
deyìräm. 
 
SÄADÄT BUTA - 50 
 
Bu  häftä  Borçalí  häftäsì  oldu.  Saz-söz  bayramí  oldu.  Dünän, 
sraõa  gün  Aåíq  Hüseyn  Saraçlínín  85  ìllìk  bayramí,  3  gün  ävväl 
Ìsmayíl Välìyev, bu gün Säadät Buta günü, sabah Sumqayítda Åä-
mìstan Älìzamanlí gecäsìg Allah var eläsìn. Borçalí elä åer, sänät 
ocaõídír, åaìrlär, aåíqlar yurdudur. Burada gözäl qadín åaìrlärìmìz 
dä olub, yenä dä var. Amma çaõdaå dönämdä Säadät Buta Borça-
línín  åer  butasídír,  Mähsätìsìdìr,  Heyran  xínímídír,  Natävanídír, 
Aåíq  Pärìsìdìr.  Onun  odlu,  alovlu  åerlärì  mähäbbätìn  sämìmì  tä-
rännümü ìlä Mähsätì xanímín yaníqlí rübaìlärìnì, Natävanín häs-
rätlì åerlärìnì, lìrìk åerlärì ìlä Aåíq Pärìnìn qoåma vä gäraylílaríní 
xatírladír. Yänì, ìrs-varìslìk änänäsì bu gün dä davam edìr. Bunu 
Säadät xanímín åerlärìndä dä aydín görmäk olar: 
 
Daõlar nä daníådí keçän dövrandan, 
Mähsätìdän, Xan qízíndan, Heyrandang 
 
Bäzän  düåünüräm  kì,  Säadät  Buta  dä  Qärbì  Azärbaycandan, 
Qarabaõdan  qovulan  soydaålarímíz  kìmì  qaçqín,  köçkün  åaìrädìr. 
Onun nä Gürcüstanda, nä Azärbaycanda rahatlíõí olub. Ömür yol-
daåíní  vaxtsíz  ìtìrìb,  balalaríní  götürüb  Bakíya  gälìb,  burada  síõí-
nacaq tapíb. Dìåì-dírnaõí ìlä ev qurub, caní-qaní ìlä sänätä baõla-
níb.  Odur  kì,  åerlärìnä  dä  häsrät,  hìcran,  nìsgìl,  ah-nalä  çìlänìb. 
Burada Azärbaycanín bu günkü qayõílarí, borçalílarín taleyì, türk 
dünyasínín  gäläcäyì  dä  öz  äksìnì  tapír.  Säadät  Buta  åerì  häsrät-

 
145 
dän, därddän yoõrulsa da, äsl türk qízí kìmì hämìåä ìåíqlí vä nìk-
bìndìr. 
Yerìdìr xatírladím kì, män Säadät xanímín åerlärìnì 80-cì ìllär-
dän  oxuyuram.  O  zaman  bu  åerlär  "Gürcüstan"  qäzetìndä  vä  re-
daksìya näzdìndä yaradílan ädäbì därnäyìn "Çeåmä", "Dan uldu-
zu" toplularínda çíxírdí. Bu toplular haqqínda ìlk däfä "Ädäbìyyat 
vä Ìncäsänät" vä "Gürcüstan" qäzetìndä sìlsìlä mäqalälär yazmí-
åam. "Dan ulduzu parlayír" adlí mäqalämdä Säadät Butanín åerlä-
rìndä "sadälìyì, täbììlìyì" örnäk göstärmìå, "bu åerlär ìncä, kövräk 
ruhu  ìlä  xoå  täsìr  baõíålayír" demìådìm.  Bu  sözlär  1988-dä  deyì-
lìb. Åadam kì, Säadät xanímín sonrakí yaradícílíõí bu häqìqätì täs-
dìqlädì. 
S.Buta åerì daõ havasí, bulaq åíríltísí, çay gurultusu, gül-çìçäk 
ätrì,  täbìät  çätrì  üstä  köklänìb.  Ona  görä  dä  belä  täbìì  vä  ìncä, 
kövräkdìr.  Kìtablarínín  adí  da  beläcä  romantìkdìr:  "Daõlar  mänì 
çaõírír", "Häsrät  çälängì".  Bu  åerlärdän  elat, aran, daõ  ätrì  gälìr. 
Ona  görä  dä  yaåarídír.  Säadät  xanímín  taleyì  Borçalínín  taleyìnä 
dä bänzäyìr. Borçalí öz yarísíndan, Säadät xaním öz yaríndan ay-
rílíb, bìr-bìrìnä häsrät qalíb. Borçalímíz kìmì Säadät xaním da hä-
yatda çox çätìn günlär, aõír sínaqlar gördü. Amma här gecänìn bìr 
gündüzü  var  -  deyìblär.  Åaìränìn  adí  da  täsadüfì  Säadät  deyìl. 
Burada da bìr sìmvol var. Häyatda da, sänätdä dä üzün aõ olsun, 
Säadät xaním, sänä adína uyarlí, baharlí säadät dìläyìräm. 
S.Butanín deyìmlärìndän sìzlärä bìr-neçä örnäk: 
 
Sìnämìn üstündä däyìrman daåí, 
Älìmdä bìr sìlah tutdum qeyrätì. 
 
Daõ qoynunda çíõírlar, 
Kämärdìr, düåüb qalíb vä s. 
25.05.2001. 
 
NÌZAMÌ SARAÇLÍ - 50 
(Yazíçílar Bìrlìyìndä yubìley ìclasínín sädrì kìmì gìrìå sözü) 
 
Bu gün gözäl bìr åaìrìn - Nìzamì Saraçlínín åad günüdür, yubì-
leyìdìr. Bu yubìley ìclasíní aparmaq mänä qìsmät olub vä bundan 

 
146 
çox  åadam.  Gerçäkdän,  bu  xeyìrxah  mìssìyadír.  Bìz  hälä  ìnsana, 
sänätkara, yaradícíya vaxtínda qìymät verä bìlmìrìk. Nìzamìyä bu 
gün qìymät vermälìyìk, sabah bu qìymät ona yox, baåqalarína la-
zímdír.  Nìzamìdän  daníåmaq  mänìm  üçün  häm  çätìndìr,  häm 
asan, häm dä çox xoådur. Çünkì män onu lap 5-6 yaåíndan taníyí-
ram. Bütün häyat tarìxçäsìnì bìlìräm. O, çox aõrílí-acílí, daålí –kä-
säklì günlär görüb, yollar keçìb. Lap qundaqdan, bäläkdän. atasíz 
günlär onu kövräldìb, kìåì qeyrätlì, ana-nänä qayõísí qanadlandí-
ríb, pärvazlandíríb. Nìzamì o aõír günlärìn äväzìnì bu gün yaradí-
cílíq  sevìncì  ìlä  çíxír.  Onun  buna  daha  çox  haqqí  var,  o  buna  la-
yìqdìr.  
Saraçlí  Borçalída  böyük  köylärdän  sayílír.  Daõlar,  meåälär 
qoynunda axarlí-baxarlí  sehrlì  bìr  känddìr. Bu  känd  Azärbaycan-
da, Gürcüstanda, baåqa ölkälärdä amalí, ämälì, sänätì, qeyrätì ìlä 
tanínan  bìr  çox  zìyalí-åaìr,  alìm,  aåíq,  dövlät  xadìmì,  hüquqåünas 
vä  baåqa  sänät  adamlarí  yetìrìb.  Åaìrlärìn  yetìåmäsì  çox  täbììdìr. 
Saraçlílar belä düåünür, bu kändì bìrcä däfä gälìb göränlär dä be-
lä deyìr. 
1986-cí ìldä Saraçlída mänìm 50 yaåím qeyd olunanda rähmät-
lìk Hüseyn Arìf dä gälmìådì. Zìyafätì meåädä, bulaq baåínda, ya-
åíllíqlar  qoynunda  keçìrdìk.  H.Arìf  kändìn  mänzäräsìnä  tamaåa 
edìb dedì: "Äflatun, belä cännätmäkanda dünyaya gälän åaìr olar 
da. Bu, täbìätìn möcüzäsìdìr". Ìndì män çox åadam kì, Nìzamì Sa-
raçlí adíní doõruldur. 
"Saraçlí" täxällüsü demìåkän, elä åaìr var kì, lap Dünya, Cahan 
vä s. täxällüsünü götürür. Eläsì dä var kì, kìçìk bìr köyü, åähärì öz 
böyük  ìstedadí  ìlä  åöhrätländìrìr.  Mäsälän,  Nìzamì  Gäncälì, 
X.Åìrvanì,  N.Tusì,  lap  O.Sarívällì  kìmì.  Nìzamìnì dä  Saraçlí  sev-
gìsì  bu  täxällüsä  gätìrdì,  özü  dä  åöhrätsìz,  ìddìasíz:  Saraçlí  onu 
åöhrätländìrdì, o da Saraçlíní.  
70-cí ìllärìn baharí ìdì. O, Nìzamì Paåa kìmì tanínírdí. Bìr gün 
V.Rüstämzadä yaníma gäldì. Yunus oõlu - dedì, - sänä bìr söz de-
yäcäyäm,  xätrìnä  däymäsìn.  Dedìm,  buyur.  O  dedì:  Nìzamì  dä 
"Saraçlí" täxällüsü götürmäk ìstäyìr. Sändän ìcazä ìstäyìr. Dedìm, 
bu  nä  sözdür,  özü  nìyä  demìr.  Alqíålayírím,  xeyìr-dua  verìräm. 
Onun ìlk åerlärìnì dä evlärìndä çay ìçä-ìçä ìlk däfä redaktor gözü 

 
147 
ìlä män oxumuåam. Yänì, älìm yüngül, xeyìr-duam düåärlìdìr. Bu 
da nätìcäsì. Tärbìk vä täåäkkürlärg 
Nìzamì åerä sakìt gäldì, tez parladí. Yenìdänqurma vä qaríåíq-
líq zamaní çoxlarí arí pätäyä dolan kìmì Bakíya axíådí. Amma Nì-
zamì  Saraçlíya  getdì,  ata  yurduna  çäkìldì,  qälämä  saríldí.  Onun 
poezìyasí öz rìåäsìnì daõlardan, meåälärdän, bulaqlardan, yaylaq-
lardan,  elat  häyatíndan  alír.  Ona  görä  dä  belä  saf  vä  yaåarídír. 
Åäxsän män Nìzamì qädär ämäkçì vä äzabkeå åaìr tanímíram. Za-
rafat deyìl, son ìllärdä ona qädär kìtab vä kìtabça buraxdíríb. Bun-
lar hamísí alín tärì, yuxusuz gecälär, üräk döyüntülärìnìn nätìcäsì-
dìr. Caní-qaní ìlä yazílan äsärlärdìr: "Ìlk sevgì däftärì", "Aramíza 
düåän  yaylíq",  "Äyrìqara  salam  olsun",  "Balaxaním  nänämìn  bo-
yamalarí", "Yurdun säsì", "Sara xatín", "Dälì Därvìå" kìmì kìtab-
lar  Azärbaycan  poezìyasínín  örnäklärìdìr.  Bu  kìtablarda  Oõuz 
qeyrätì,  Dädäm  Qorqud  väsìyyätì,  Sara xatun  näsìhätì,  xalqímízí 
bìrlìyä,  vätänìn,  torpaõín  keåìyìnì  çäkmäk  çaõíríåí  var.  Bütöv 
Azärbaycanín dünänì, bu günü, sabahí var. Qarabaõ därdì, Göyçä 
häsrätì, Güney harayí, Borçalí aõrílarí var. 
Nìzamì lìrìk åaìrdìr. Ancaq onun lìrìzmìndä bìr längär var. Bu 
onun  sözünün  mäna  tutumu  ìlä  baõlídír.  Onun  åerlärìnìn  bìr  mä-
zìyyätì dä dìl, üslub gözällìyìdìr. Burada Dädä Qorquddan gälän, 
bu gün dä Borçalída ìålänän doõma türk sözlärìnä dä rast gälìrìk. 
Belä gözäl xälqì deyìmlär kìmì: "Nìzamì Saraçlí, a baxtí yatmíå", 
"Anamín baldírí çöpä dolaåír", "Ìçärìdä bìr äzgìl täkì äzìldì", "De-
yäsän dìnìnìz dìrìlìr, qízlar" vä s. 
Bìr  daha  Nìzamìnì  50  yaåínda  yaradícílíq  uõurlarí  ìlä  täbrìk 
eläyìr, alqíålayíram, yubìley ìclasíní açíq elan edìräm. 
 
2000. 
 
PAÅA QÄLBÌNUR - 50 
 
Paåa  Qälbìnur  -  Azärbaycanín  böyük  åäcärälì  zìyalí  näslìnìn 
sayímlí-seçìmlì  nümayändäsì,  "ìåíq  tanrísí", "Azärbaycan  Prome-
teyì"… Üstägäl alìm, åaìr, pedaqoqg haqqínda deyìlän bu sözlärìn 
sayíní artírmaq da olar. Ancaq, elä bunlarín här bìrì bìr ìnsan öm-

 
148 
rünü  bäzäyä  bìlär  vä  bìr  yerdä  Paåa  bäyä  çox  yaraåír.  Bìz  Paåa 
Qälbìnur  dünyasíní  ìndì-ìndì  duyuruq.  Ancaq  här  ìl  saõalíb  klìnì-
kadan  çíxdíõí  gün  gätìrìb  onun  odasína  bìr  dästä  gül  qoyanlar, 
ìstedadíní  allah  vergìsì  sayanlar,  ömür  boyu  dua  edänlär,  sevìnc 
yaåí  tökänlär  bunu  yaxåí  bìlìr.  Görün  Paåa  bäydän  gözlärìnä  nur 
alan Dìlara adlí bìr xaním öz sevìncìnì nä gözäl bìldìrìr: 
 
Bu dünyanín qäm, yasí var, 
Bu dünyanín näåäsì var;  
Türkün Mustafa Kamalí, 
Türkün loõman Paåasí var. 
 
Paåa Qälbìnur loõman kìmì åöhrätlänìb. Män ìlk däfä onu åaìr 
kìmì tanídím. Öncä demäk ìstäyìräm kì, Paåa bäyìn sänätì vä åäx-
sìyyätì elä åaìranädìr. Onun "Ìtmìå häsrät kìmì" åerlär kìtabí bunu 
aydínca  göstärìr.  Buradakí  åerlär  mövzu  çeåìdlìyì,  deyìm  tärzì, 
poetìk  ìfadä  üsulu  ìlä  yadda  qalír.  Onlarda  vätändaålíq  duyõusu, 
yanvar  facìäsì,  Qarabaõ  därdì,  Åuåa  häsrätì,  Xocalí  naläsì,  eläcä 
dä sabaha ümìd vä ìnam duyulur. Bu åerlär bìr dä öz lìrìk fälsäfì 
üslubu vä sämìmìlìyì ìlä alímlídír. Budur, bìr neçä mìsraya baxín: 
Hälä torpaq quluncunu qírmayíb, Görän gözlär üçündür qaran-
líq,  Käfänìm  olmasa  abríma  bükün  sìz  mänì,  Mänsìz  günlärìnì 
síxma gözünä, Sänìn päncärändän od-alov gecäm, Topxanada kä-
sìlän çìnar mänìm dìzìmdìr. 
Åerlärìndän görünür kì, Paåa bäy poetìk axtaríåda hämìåä özü-
nä bänzämäyä çalíåír. Onun ìnancí, ìnamí, ìstedadí vä erìdusìyasí 
da gäläcäkdä daha gözäl poezìya örnäklärì yaradacaõíndan xäbär 
verìr. Bu yolda ona uõurlar vä saõlíq, salamatlíq dìläyìrìk. 
Paåa Qälbìnuru härä bìr vasìtä ìlä taníyíb. Män onu eåìtdìklä-
rìm vä Aybänìz xanímín onun haqqínda yazdíõí kìtab äsasínda ta-
nímíåam. Saõ olsun Aybänìz xanímí, qädìrbìlänlìk edìb, loõmaní-
míz,  åaìrìmìz,  yurddaåímíz  haqqínda  belä  gözäl  kìtab  yazíb. 
Paåabäyìn  häyat  yolunu,  åäxsìyyätìnì,  amal  vä  ämällärìnì  üräklä 
ìåíqlandíríb. 
Bu  kìtabí  maraqla  oxudum.  Burada  vätänä,  mìllätä,  ìnsanlíõa 
xìdmätìn parlaq nümunäsìnì gördüm. 
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2020
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə