Яфлатун Сарачлы Хязяр Университяси Няшриййаты



Yüklə 4,66 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə11/15
tarix06.05.2017
ölçüsü4,66 Mb.
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   15
ÌSMAYÍL ÖMÄROÕLU - 50 
 
Ìsmayíl  Ömäroõlu  bìzdän  sonra  gälän  näslìn  arasínda  sayílan, 
seçìlän, sevìlän vä åäxsän mänìm zövqümä uyõun, üräyìmä yatan 
ìnsandír. Bälkä elä ìnsan haqqínda uzun zaman sämärälì araådír-
malar  aparmasí  bìr  dä  onun  ìnsanlíõí,  ìnsana  sevgìsì,  ìnamí  ìlä 
baõlídír. Çox åadam kì, alìm, åaìr dostum, kìçìk qardaåím Ìsmayíl 
haqqínda  üräk  sözü  demäyä  ìmkan  tapdím.  Ancaq  yerì  düåmüå-
kän  bunu  da  deyìm  kì,  heç  ona  ällì  yaå  vermäk  olmaz.  Özü  dä, 
sözü dä, qälbì dä gäncdìr, coåqundur, çaõdaådír. 
Män Ìsmayílí 80-cì ìllärdän taníyíram. O, mätbuat komìtäsìndä 
çalíåírdí.  Män  "Abdulla  Åaìq"  kìtabínín  çapí  ìlä  baõlí  oraya  get-
mìådìm,  özü  mänä  yaxínlaåíb  taníålíq  verdì.  Oradaca  bìldìm  kì, 
mändän  xäbärsìz  kìtabla  baõlí  sänädlärì  hazírlayíb,  näårìyyata 
göndärìb. O zamandan aramízda dostluq ìlgìlärì yarandí. 
Ìsmayíl Ömäroõlu öz täbìätì, sämìmìyyätì, tävazökarlíõí ìlä se-
vìlìr. O, kökä baõlí, xalqímízín sabahína, türk dünyasínín gäläcä-
yìnä ìnanan zìyalídír, mìllì däyärlärìmìzìn keåìyìndä duran vätän-
daå alìmdìr. Bunu onun häm bädìì, häm dä elmì äsärlärìndä duy-
maq olar. Onun bu äsärlärìnì män maraqla ìzläyìräm. Xüsusìlä el-
mì  uõurlarína  sevìnìräm.  Son  ìllärdä  belä  sürätlä  ìnkìåafí,  elmì, 
ädäbì mühìtdä parlamasí gänclìyìmìzä örnäkdìr. 
Ìsmayílín  än  fundamental  äsärì  dä  bütün  zamanlarín  ümdä 
problemì  olan  ìnsan  vä  ìnsan  konsepsìyasídír.  Onun  ìnsanín  ädä-
bìyyatda tarìxì täkamülünü  mìfolojì,  ädäbì-bädìì  vä  fälsäfì mate-
rìallar  äsasínda,  yenì  baxíålar  ìåíõínda,  çaõdaå  elmì  uõurlar  kon-
tekstìndä  ìncälämäsì  häm  dä  hazírlíqlí  bìr  alìm  kìmì  yetìådìyìnì 
göstärìr. 

 
150 
Ädäbìyyatda  ìnsan  konsepsìyasína,  onun  tarìxì  täkamülünä, 
ìnkìåaf märhäläsìnä häsr olunan bu äsär häm dä Ìsmayílín doktor-
luq  dìssertasìyasídír.  Äslìndä  ìsä  bìz  onu çoxdan elä  doktor  sayí-
ríq. Bu äsärì dä ìnsan problemì ìlä baõlí son ìllärdäkì araådírmala-
rínín zìrväsì olmaqla ädäbìyyatåünaslíq elmìmìzä hädìyyädìr. Vä 
bu yöndä gäläcäk araådírmalara da yol açír. 
Ìsmayílín bìr keyfìyyätì dä onun çox ìddìalílara näsìb olmayan 
täåkìlatçílíq  ìstedadídír.  O,  uzun  zamandír  kì,  Azärbaycan  Ensìk-
lopedìyasína baåçílíq edìr. xalqímízín mänävì däyärlärìnì, uõurla-
ríní, say-seçmä adamlaríní tarìxläådìrìr.  
Hämìåä Ìsmayíldan söz düåändä sevdìyìmìz, gäzdìyìmìz, suyu-
nu  ìçdìyìmìz,  havasíní  udduõumuz,  häsrätìnì  çäkdìyìmìz  bütöv 
Borçalíní yada salíríq. Çünkì Calaloõlu, Gümrü, Ìsmayílín doõuldu-
õu, böyüdüyü Allahverdì vä Lorì nahìyyäsìnìn baåqa bölgälärì dä Borçalí torpaqlarí 
olub. 1921-cì ìldä Åura hökumätì Gürcüstandan qoparíb, satqín ermänìlärä verìb. 
Aran Borçalí Daõ Borçalísíz qalíb. 
Ancaq düåmänlär torpaõímízí, yurddaålarímízí sínírca ayírsalar 
da,  mänävì  baõlílíõímízí  üzä  bìlmädìlär.  Män  ìndì  Qärbì  Azär-
baycana aìd edìlän Daõ Borçalídan qaçqín düåän yurddaålarímízí 
ävvälkìndän dä özümä yaxín sayíram. Bälkä Ìsmayíla ayríca räõ-
bätìmdä bunun da täsìrì var. Amma män onu taníyanda heç bun-
larí bìlmìrdìm. Bunu bìlìräm kì, lìrìk åaìr, bacaríqlí täåkìlatçí, vä-
tändaå zìyalídír. Ona uzun ìllìk ömür, mìn ìllìk sevgì dìläyìräm. 
2001. 
 
ZAHÌD XÖLÌLOV – 90 
XALQÍMÍZÍN DÜNYA ÅÖHRÄTLI  ALIM OÕLU 
 
Här xalqín elmì-ìctìmaì fìkìr tarìxìndä elä åäxsìyyätlär olur kì, 
yüzìllär  keçsä  dä  anílír,  sevìlìr.  Dünya  åöhrätlì  alìm,  ìctìmaì  xa-
dìm,  böyük  ìnsan,  äsl  åäxsìyyät  olan  Zahìd  Xälìlov  da  belälärìn-
dändìr.  Onun  kökü,  soyu  Borçalínín  Saraçlí  kändìndändìr.  Atasí 
Ìsmayíl  kìåì  XIX  äsrìn  sonlarínda  Saraçlídan  Tìflìsä  köçüb, 
åähärìn  Azärbaycan  türklärìnìn  síx  yaåadíõí  Ortaçala  mähäl-
läsìndä yurd salíb. Zahìd Ìsmayíl oõlu Xälìlov 1911-cì ìldä burada 

 
151 
doõulub, orta mäktäbì vä Türk Pedaqojì Texnìkumunu, Bakída ìsä 
Azärbaycan  Pedaqojì  Ìnstìtutunun  rìyazìyyat  fakültäsìnì  bìtìrìb. 
S.Berqman,  N.Musxelìåvìlì  kìmì  mäåhur  alìmlärìn  rähbärlìyì  ìlä 
namìzädlìk,  1946-cí  ìldä  ìsä  doktorluq  dìssertasìyalarí  müdafìä 
edìb.  Fìzìkì-rìyazìyyat  üzrä  elmlär  doktoru  olub.  Zahìd  Xälìlov 
ävvälcä  Tìflìsdä  Rìyazìyyat  Ìnstìtutunda,  1940-cì  ìldän  Bakí 
Dövlät  Unìversìtetìndä,  1942-cì  ìldän  ìsä  Azärbaycan  Elmlär 
Akademìyasínda  çalíåíb,  akademìklìyä  qädär  yüksälìb.  1962-cì 
ìlìn martíndan ìsä akademìyanín prezìdentì seçìlìb. Sovetlär Bìrlì-
yì  vä  dünya  mìqyasínda  elmì  fäalìyyätì  daha  genìå  vüsät  alíb. 
Azärbaycanda  rìyazìyyat  vä  fìzìka  elmlärìnìn,  näzärì  fìzìkanín, 
funksìonal  analìzìn  ìnkìåafí  Z.Xälìlovun  adí  ìlä  baõlídír.  O, 
funksìonal  analìzìn  yaradícílaríndan  sayílír.  Xüsusì  tänlìklärìn 
analìzìnìn hällì yolunun ìlk elmì metodunu da Z.Xälìlov käåf edìb. 
Hämìn metodu bu gün dä Zahìd Xälìlov näzärìyyäsì adlandírírlar. 
Zahìd müällìm uzun zaman däqìq elmlärìn baåqa sahälärìnì dä 
ìstìqamätländìrìb. O, qísa bìr zamanda Fìzìka, Rìyazìyyat vä Me-
xanìka Ìnstìtutlarínín, Åamaxí astrofìzìka räsädxanasí, Hesablama 
märkäzì vä baåqa elm märkäzlärìnì dä täåkìl edìb. Azärbaycanda 
sözün  häqìqì  mänasínda  bìr  mäktäb  yaradílíb,  kadrlar  näslì 
yetìådìrìlìb. Akademìyanín sabìq prezìdentì F.Maqsudov, görkäm-
lì rìyazìyyatçí A.Babayev vä baåqalarí da bu mäktäbìn yetìrmälärì 
olublar. 
Azärbaycanda  rìyazìyyat  elmì  N.Tusìdän  Z.Xälìlova  qädär 
böyük  bìr  yol  keçìb.  Zahìd  müällìm  XX  äsrdä  N.Tusì  yolunun 
davamçísídír.  Ìrs-varìslìk  änänäsìnä  sädaqät  rämzì  kìmì  özü  dä 
N.Tusì  haqqínda  mäqalälär  yazíb,  onun  750  ìllìk  yubìleyìndä 
märuzä edìb, haqqínda çíxan «Xüsusì buraxílíå»a redaktor olub. 
Zahìd  müällìm  soyuna,  xalqína,  vätänìnä,  doõma Borçalímíza 
åöhrät  gätìrän  vätändaå  alìm  ìdì.  Mìllì,  xälqì  ruhlu  adam  ìdì. 
Hälìm täbìätlì, xoå nìyyätlì, xeyìrxah ìnsan ìdì. Hamíya kömäk älì 
uzadírdí.  Saraçlídan  neçä  kasíb  qohumunun  övladíní  evìndä  sax-
layíb,  alì  mäktäblärdä  oxutdurmuå,  arxa  olmuådu.  Çox  alìmlär 
onun  hìmayäsì,  rähbärlìyì  ìlä  ad-san  qazandí.  O,  özü  cämì  63  ìl 
yaåadí. Amma, äsrlärä bärabär, mänalí bìr ömür yaåadí. Xìdmät-
lärì saõlíõínda yüksäk qìymätländìrìldì. Ona ämäkdar elm xadìmì 

 
152 
fäxrì  adí,  orden,  medal,  mükafatlar  verìldì,  alì  orqanlara  deputat 
seçìldì. Zaman göstärdì kì, än böyük mükafat xalqímízín ona olan 
sayqí vä sevgìlärìdìr.  
Yerì  gäldì,  bìr  mäsälänì  dä  burada  demäsäm  üzüläräm,  Bu 
mänìm mänävì borcumdur. Män dä Zahìd müällìm kìmì Gürcüs-
tanda oxumuåam, Pedaqojì Texnìkumu vä Pedaqojì Ìnstìtutu bìtìr-
mìåäm.  Ìlk  däfä  1962-cì  ìldä  Bakíya  gäländä  heç  käsì,  heç  yerì 
tanímírdím.  Rähmätlìk  Osman  Sarívällì  vä  Rza  Åahväläd  aka-
demìyanín  prezìdentì  Zahìd  müällìmìn  yanína  getmäyì,  ondan  ìå 
ìstämäyì mäslähät gördülär, häm dä öz yerlìndìr dedìlär. Män dä 
getdìm. Çox yaxåí qaråíladí. Atamí tanídí, qohumlarí soruådu, «åer 
vä tärcümälärìnlä taníåam», haràda ìålämäk ìstäyìrsän? – dedì. De-
dìm,  –  elä  sìzdä,  Dìl  vä Ädäbìyyat  Ìnstìtutunda.  Oradaca  Ìnstìtu-
tun dìrektoru akademìk M.Åìrälìyevä telefon açdí. Tìflìsdän gänc, 
ìstedadlí bìr oõlan gälìb dedì, gürcü dìlìnì dä bìlìr, sìzä çox lazím-
dír,  onu  ìåä  alín,  bunu  da  älavä  etdì  kì,  åtatín  yoõdursa,  elä  ìndì 
mänìm  adíma  bìr  mäktub  yaz,  kìçìk  elmì  ìåçì  yerì  ìstä.  Beläcä, 
noyabrín 15-dän Dìl vä Ädäbìyyat Ìnstìtutunun ämäkdaåí oldum. 
Ìndì Nìzamì adína Ädäbìyyat Ìnstìtutunda elmlär doktoru, profes-
soram,  åöbä  müdìrìyäm.  Buna  säbäb  Zahìd  müällìmdìr.  Onun 
ruhu qaråísínda baå äyìräm. 
Män nä fìzìkäm, nä dä rìyazìyyatçí, Zahìd Xälìlovla da yaxín 
münasìbätlärdä  olmamíåam.  Bu  mäqalänì  da  onun elmìnä,  sänä-
tìnä  vurõunluõumdan,  åäxsìyyätìnä  sevgìlärìmdän,  onu  özümä 
daha  doõma  sandíõímdan  qälämä  aldím.  Bìr  dä  dedìm  kì,  bu  bö-
yük,  xeyìrxah  vätändaå  alìmìn  doõum  gününün  90  ìllìyìnì  bìr  dä  yada  salím. 
Xalqímízín layìqlì åäxsìyyätlärìnì läyaqätlä anaq, däyärländìräk, yaåadaq. 
Akademìyanín  Rìyazìyyat  Ìnstìtutunu  Zahìd  Xälìlov  yaradíb, 
nädän  bu  ìnstìtut  onun  adíní  daåímasín?  Ìndì  dä  Moskvamí 
qoymur?  Bunun  üçün  sadäcä  qeyrät,  üräkdä  täpär,  qädìrbìlänlìk 
vä  Zahìd  müällìmìn  özü  kìmì  ìrs-varìslìk  änänäsìnä  sädaqät 
gäräkdìr. Bìz ìnaníríq kì, Zahìd Xälìlov ìstìsìnä qízíníb, ìåíõíndan 
nur alanlar vä yuxarída oturanlar bu haqda da düåünäcäklär. 
2001. 

 
153 
A N Í M   V Ä   X A T Ì R Ä 
G Ü N L Ä R Ì N D Ä 
 
 
AÅÍQ HÜSEYN HÄSRÄTÌ 
(Aåíq Hüseynìn qäbrì üstä çíxíådan) 
 
Aåíq Hüseyn Saraçlínín ölümünün bìr ìlìnì yola saldíq. 
Bìr ìlg Gözlä ölçsäk - bu bìr ìl bìr göz qírpímínda gälìb keçdì. 
Zamanla ölçsäk - bìr ìl bìr häyatdír, bìr ìgìdìn ömrüdür. 
Ägär  Aåíq  Hüseyn  häsrätì  ìlä  ölçsäk  -  aõír  bìr  därddì,  sonsuz 
ayrílíqdí. Elä bìlìrdìk kì, aylar, ìllär keçdìkcä bu därd dä yüngül-
läåäcäk,  yara  qaysaqlanacaq,  yoxluõuna  öyräåäcäyìk.  Sän  demä 
get-gedä  Aåíq  Hüseyn  Saraçlínín  yoxluõu  daha  çox  hìss  olunur, 
toylarda, mäclìslärdä, xeyìrdä, åärdä yerì daha çox görünür, häs-
rätìnì çäkìrìk. Ìndì baåa düåürük kì, necä böyük bìr sänätkar dün-
yadan gedìb. 
Saraçlí  qäbrìstanlíõí  müqäddäs  guåädìr.  Burada  täkcä  Saraçlí-
nín  dünyadan  köçmüå  qeyrätlì  adamlarí  yatmír.  Burada  ustadlar 
ustadí  Aåíq  Hüseyn  vä  onun  sìmasínda,  onun  sänät  ruhunda  Ko-
roõlular  vä  Åah  Ìsmayíllar,  Qurbanìlär  vä  Abbas  Tufarqanlílar, 
Aåíq Alílar vä Aåíq Äläsgärlär uyuyur. 
Bìr dä ona görä Aåíq Hüseyn vä onun saz-söz dünyasí dünya-
míz kìmì yaåayacaq. Saz-söz dünyasí büllur åah sarayí kìmìdìr. Bu 
sarayín  son  hökmdarlarí  Aåíq  Hüseyn  vä  Aåíq  Ämrah  ìdì.  Görä-
sän  onlarín  taxt-tacína  çatan  olacaqmí?  Çätìn  kì,  dünyaya  bìr  dä 
Ämrahla  Hüseyn  gälsìng  Elä  onlarín  sänätì,  ruhu  bu  sarayín 
ömrünü uzadacaq. 
Män  buraya  gälmäzdän  ävväl  radìo  vä  televìzìya  ìdaräsìndä, 
näårìyyatda,  Yazíçílar  Ìttìfaqínda  vä  Aåíqlar  Bìrlìyìndä  oldum. 
Radìo vä televìzìya Aåíq Hüseynìn ìlì ìlä älaqädar verìlìålär verdì. 
Kìtabínín  çapínín  tezläådìrìlmäsìnä  söz  verìblär.  Mänìmlä  bìrgä 
Hüseyn  Arìf,  Mämmäd  Ìsmayíl,  Zälìmxan  Yaqub  vä  baåqa  åaìr 
dostlarím,  radìo,  televìzìya  ìåçìlärì  dä  gälmäk  ìstäyìrdìlär.  Müm-
kün olmadí. Saõlíq olsun. Aåíq ozanímíza da mìn rähmät. 
1989. 

 
154 
 
*** 
Bu  gün  Borçalí  ozaní  Aåíq  Hüseyn  Saraçlíní  zìyarät  etmäyä 
gälmìåìk. Çünkì onun mäzarí ìndì saz, söz bìlìcìlärìnìn zìyarätga-
hí,  sänätì  ìsä  sönmäz  bìr  ocaqdír.  Aåíq  Hüseyn  Dädä  Qorqud, 
Qurbanì, Tufarqanlí Abbas, Xästä Qasím, Dädä Äläsgär yolunun 
yolçusu ìdì. Özü dä sänätdä bìr yol açmíådí. Bu yol hälä neçälärì-
nì sänätìn zìrväsìnä çatdíracaq. Amma hämìåä könlümdän bìr sí-
zíltí keçìr, hämìåä düåünüräm kì, 
 
Könül onsuz gülmäyäcäk, 
Söz-söhbätì ölmäyäcäk, 
Gälmäyìbdìr, gälmäyäcäk, 
Borçalíya belä aåíq… 
 
Bu gün Aåíq Hüseynìn zìyarätìnä gälmìåìk. Onu elä bìl bu gün 
müqäddäs  Borçalí  torpaõína  tapåíríríq.  Bu  gün  täkcä  xatìrä  günü 
deyìl,  häm  dä  Borçalída  saz-söz  mäclìsdìr,  saz-söz  bayramídír. 
Belä aõír vaxtda bu tädbìrì keçìrmäyì bacaran qädìrbìlän yurddaå-
laríma çox saõ olun deyìräm. 
Bu  gün  Aåíq  Hüseynìn  xatìrä  gününä  xalqímízín  sayímlí  åaìr 
oõullarí, hamímízín tanídíõí, sevdìyì Abbas Abdulla vä Zälìmxan 
Yaqub da böyük üräklä gälìblär. Camal Mustafayev, Käräm Nä-
bìyev, Abdulla Mehrabov vä çoxlarí da gälä bìlärdì. Amma elä bu 
ìkì åaìr qardaålarímíz bütün Azärbaycan zìyalílarínín saz-söz qädrì 
bìlänlärìnì tämsìl edìrlär. Onlara da täåäkkür edìräm. 
Bu  ìl  Aåíq  Hüseynìn  häm  dä  75  yaåí  tamam  olur.  Amma  bìz 
onun  xatìrä  gününä  yíõílmíåíq.  Ìnåallah,  yaxín  vaxtlarda  sevìmlì 
aåíõímízín  yubìleyìnä  yíõíåaríq.  Kìtabí  da  çíxdí,  Aåíq  Hüseynä 
yaxåí abìdä olar bu kìtab. Amma än böyük abìdäsìnì o özü öz sä-
nätì  ìlä  xalqímízín  qälbìndä  ucaltdí.  Ona  görä  dä ulu  ozanímízín 
mäzarí önündä bìr dä baå äyìräm. 
Ìnsan  cìsmän  ölsä  dä,  ruhu  yaåayír,  yüzìllär  keçsä  dä  ölmür. 
Aåíq  Hüseynìn  ruhu  da  ìndì  baåímízín  üstündä  dolanír,  öz  yurd-
daålarínín qädìrbìlänlìyìnì duyub öyünür. 
Aprel, 1992. 
 

 
155 
 
KAMRAN DADAÅOÕLU - 75 
 
Kamran  Dadaåoõlu  görkämlì  alìm,  yazíçí  kìmì  xoå  xatìrälärlä 
anílan ustadlardandír. 
Män Kamran müällìmì 1962-cì ìldän taníyíram. Ädäbìyyat Ìns-
tìtutuna  öz  åtatímla  gälmìådìm.  O  zaman  Ìnstìtut  Nìzamì  adína 
Ädäbìyyat Muzeyìnìn bìnasínda ìdì. Kamal müällìm dìrektor müa-
vìnì ìdì. Aåaõídakí bìnada mänì Kamran müällìmìn yanína apardí. 
"Åöbänä yaxåí oõlan gätìrmìåäm" dedì. Özü dä åaìrdì, Borçalí ba-
lasídí. Kamran müällìm yer göstärìb sual-cavaba tutdu. "Razíyam" 
dedì,  qoy  ämrìnì  versìnlär.  Elä  hämìn  ìlìn  noyabríndan  XIX-XX 
äsrlär Azärbaycan Ädäbìyyatí åöbäsìnìn ìåçìsì oldum. Mänä möv-
zunu da özü verdì, rähbärìm dä özü oldu. Män onun ìlk dìssertantí 
ìdìm. Hämìåä dä ondan qayõí vä hörmät gördüm. Mändän sonra 
neçä-neçä  elmlär  namìzädì  vä  doktor  yetìådìrdì,  ìndì  hamí  onu 
hörmätlä vä mähäbbätlä yad edìr. 
Kamran müällìmìn uåaqlíõí da, gänclìyì dä çox çätìn keçmìådì. 
Müharìbädä ön cähbä xättìndä olmuådu. Ädäbìyyatímízín än mü-
räkkäb vä çätìn dövrünü araådírírdí. Fìrìdun bäy Köçärlì, Feyzulla 
Qasímzadä,  Mìr  Cälal  kìmì  pak  ustadlarí  özünä  müällìm  sayírdí. 
Bìzlärì  dä  çätìnä  düåändä  onlardan  öyränmäyä  çaõírírdí.  Yänì 
böyük häyat täcrübäsì keçmìådì. 
Bäzän deyìrlär: Kamran müällìm än çox Qarabaõ sänätçìlärìn-
dän  yazíb.  Qasímbäy  Zakìr,  Näcäfbäy  Väzìrov,  Äbdürrähìmbäy 
Haqverdìyev,  Yusìf  Väzìr  Çämänzämìnlì.  Öncä  deyìm  kì,  onlar 
täkcä  Qarabaõ  yox,  häm  dä  sayímlí  Azärbaycan  sänätçìlärìdìr. 
Ìkìncìsì ìsä, bu, Kamran müällìmìn Qarabaõ yanõísíndan, onu ìtìr-
mäk qorxusundan gälìrdì. Bu, häm dä onun Qarabaõ därdì, Qara-
baõ  aõrísí,  haray  säsì  ìdì.  Nä  yazíq  kì,  bìz  bunu  çox  gec  bìldìk, 
Qarabaõ äldän gedändä… 
Kamran  müällìm  vätändaå  alìm  ìdì,  bütöv  åäxsìyyät  ìdì.  Bu  da 
ona  Åuåadan,  araådírdíõí  sänätçìlärdän  gälìrdì.  O,  Ìnstìtutumuzun 
canlí  sütunlaríndan  ìdì.  Ìstedada,  arxasíza  qayõí  göstärär,  dayaq 
olardí. Ìclaslarda hamí onun çíxíåíní gözläyärdì. Bìlìrdì kì, hamínín 
därdìndän,  çätìnlìklärìndän,  ädäbìyyat  tarìxìnìn  gecìkdìrìlmäsìn-

 
156 
dän,  haqsízlíqdan  daníåacaq,  rähbärlìyì  cäsarätä  caõíracaq.  Bu 
därdlär yenä qalír, daha aõír åäkìldä, ancaq söz deyän tapílmír. 
Kamran müällìm qayõíkeå olduõu qädär dä cìddì, täläbkar vä 
prìnsìpìal ìdì, hätta bäzän särt dä olurdu, haqsízlíqla baríåmaz ìdì. 
Bäzän dä uåaq kìmì üräyì yumåaq olardí. Elä "Dünyamíz uåaq gö-
zündä" kìtabí da dünyamíza häm dä ayíq uåaq gözü ìlä baxmasín-
dan  yaranmíådí.  Bu  Azärbaycan  ädäbìyyatínda  yenì  janr  forma-
sínda  yazílan  örnäkdìr,  nä  yazíq  kì,  hälä  öz  qìymätìnì  almayíb. 
Kamran  müällìm  yazíçí kìmì az,  åìrìn  yazírdí.  Onun  "Ömrün  ìzì" 
kìtabínda toplanan 50-yä qädär hekayädä dä häqìqätän ömrünün 
ìzlärìnì  görürük.  Buradakí  "Telefon  dolmasí",  "Täsbeh  ähvalatí", 
"Mükafata  layìq  lätìfä"  vä  b.  hekayälärì  oxuduqca  eåìtdìyìmìz, 
gördüyümüz  ähvalatlar,  xäzìnädar  Häsänaõa,  hesabdar  Mahmud 
kìåì,  Süleyman,  Åämìsäddìn,  Nadìr,  Mövlud  vä  b.  hämkarlarímíz 
yada  düåür.  Yänì,  Kamran  müällìm  hekayä  xatìrìnä  hekayä  yaz-
mírdí,  gördüyü,  yaåadíõí  hadìsälärì  qälämä  alírdí.  Bu  baxímdan 
savaå  ìlìnìn  aõrí-acílaríní  täsvìr  edän  "Yuxusuz  gecälär"  xatìrä-
povestì  daha  ìbrätlìdìr  vä  müharìbä  mövzusunda  yazílan  än  ob-
yektìv bädìì örnäklärdändìr. 
Kamran  müällìmìn  adí  çäkìlän  elmì-bädìì  äsärlärìnì  bìr  alìm, 
yazíçí  ömrünün  salnamäsì  kìmì  dä  däyärländìrmäk  olar  vä  bu 
belädìr.  Kamran  müällìmìn  yaxåí  yol  yoldaålíõí  var  ìdì.  Yolda, 
säfärdä ìå, väzìfä unudulurdu. Hamí ìlä deyìb-gülür, zarafatlaåírdí. 
Bìz  bìrlìkdä  Nabrana,  çìmärlìyä  -  çox  yerä  getmìåìk,  mäclìslärdä 
olmuåuq, futbol oynamíåíq. Här yerdä onu åän, nìkbìn görmüåäm. 
O,  ömür  boyu  yollarda  oldu:  häyat  yolu,  säyahät,  säfär  yolug 
Elä  ömründä  azar-bezar  görmäyän  bu  adam  son  xästälìyì  dä 
yolda tapdí. Son säfärdäg 
Kamran müällìmìn yaxåí närd oynamaõí var ìdì. Häväslä, åäst-
lä  zär  atírdí.  Aåaõí  bìnada  rähmätlìk  Åíxälì  Qurbanov,  Abbas 
müällìm,  Häsänaõa  kìåì  vä  Kamran  müällìm.  Bìr  däfä  Häsäna-
õadan  bìr  maåín  qarpíz  udmuådular.  Bìzìm  otaqda  oynayírdílar, 
hamídan  kìçìk  olduõum  üçün  udduqlarí  mer-meyvälärì  bazardan 
män alíb gätìrìrdìm. 
Evä gedändä yolumuz pasaj bazaríndan keçìrdì. Män kìçìk el-
mì  ìåçì  ìdìm,  özü  dä  aìlälì.  Väzìyyät  o  qädär  dä  yaxåí  deyìldì. 

 
157 
Kamran  müällìm  evä  meyvä  alanda  ìkì  qabda  çäkdìrärdì,  bìrìnì 
mänä, bìrìnì özünä, "apar uåaqlar yesìn" deyìrdì. Almaya bìlmäz-
dìm, xätrìnä däyärdì. Hätta pul dä täklìf edärdì. Haní ìndì belä el-
mì rähbär?!  
Kamran müällìm xästälänändä åöbä müdìrlìyìndän çíxdí, mäs-
lähätçì  oldu.  Ancaq  duyulurdu  kì,  qaynar  elmì-ädäbì  mühìtdän 
ayrí  düåmäk  ìstämìr,  çox  planlarí,  ìålärì  vardí.  Ìnstìtutda  ara-síra 
görünürdü,  evdä  dä  daríxírdí.  Dost  yolu  gözläyìr,  dost  säsì  eåìt-
mäk ìstäyìrdì. 
Cäfakeå ömü-gün yoldaåí Dìlarä xaním ävvällär onu qolundan 
tutub Ìnstìtuta gätìrärdì, son vaxtlarda Ìnstìtutdan ona soraq aparír, 
mälumat verìrdì. 
Bu  gün,  Åuåanín,  bütöv  Qarabaõín  taleyì  uõrunda  mübarìzä 
getdìyì bìr zamanda, elmdä, ädäbìyyatda süstlük yarandíõí vaxtda 
Kamran  müällìmìn  yerì  daha  çox  görünür.  Bu  da  var  kì,  äsìl  ìn-
sanlar  elä  yerì  görünänlärdìr.  Onun  yerì  hämìåä  görünäcäk,  adí 
anílacaq.  Bìz  ömrünün  yarídan  çoxunu  keçìrdìyì  bu  Ìnstìtutda 
onun üçün nä etmìåìk, nä etmälìyìk, gälìn Mìrzä Cälìl demìåkän, 
papaõímízí qabaõímíza qoyub fìkìrläåäk. 
Bìldìyìmìzä  görä  özü  saõlíõínda  "Mäqalälär  mäcmuäsì"nì 
hazírlayíb. Hamísí da Feyzulla Qasímzadä, Mämmäd Arìf, Mäm-
mäd  Cäfär  Cäfärov  vä  b.  ustadlar  haqqínda.  Onu  çap  etdìrmäk 
olar.  Bìr  dä  "Bu  gülüå  o  gülüådän  deyìl"  adlí  hekayälär  kìtabíní 
hazírlayíb, o da qalíb. Bìz dä kömäk etmäsäk kìm edäcäk. Gälìn 
düåünäk. 
21.12.1997. 
 
 
QASÍM QASÍMZADÄ - 70 
 
Dostumuz vä hämkarímíz åaìr, professor Qasím Qasímzadänìn 
70 yaåí tamam olur. Vä heç ìnana bìlmìrìk kì, o özü bu märasìmdä 
ìåtìrak etmìr. 
Män  Qasím  müällìmì  1962-cì  ìldän  taníyírdím.  30  ìldän  çox 
bìr yerdä, bìr Ìnstìtutda çalíåmíåíq, amal vä ämäl yoldaåí olmuåuq. 
Onun xatìrì bìzìm üçün çox äzìzdìr. Qasím müällìm çox sadä, sä-

 
158 
mìmì, kìåì adam ìdì. Partìya täåkìlatí katìbì ola-ola hämìåä adam-
lara arxa olmaq yolunu seçmìådì. Heç partkomluõunu bìldìrmäzdì. 
Partìya ìclaslarína  da  hey  gecìkärdì.  Yerlì  komìtänìn  sädrì  ondan 
zìräk vä çevìk görünärdì. O, hämìåä yaxåí ìålärdä, bìr käsä lazím 
olanda hazír olardí. 
O zaman partìya üzvülük haqqíní vermäyänlärä aõír cäza verì-
lìrdì. Ancaq bìzlär kìtabdan, qonorardan belä haq vermìrdìk, hätta 
öz  aramízda  dövlät  äleyhìnä  dä  gìley-güzar  edìrdìk.  Bìlìrdìk  kì, 
Qasím Qasímzadä kìmì partkomumuz var. 
20 yanvar olaylaríndan sonra onun xarakterìnìn yenì cähätì üzä 
çíxdí.  Özü  partìya  rähbärì  ola-ola  partbìletì  bìrìncì  atanlardan  ol-
du. Elä o zamandan mìllì häräkatín, azadlíq mübarìzäsìnìn öncül-
lärìndän  oldu.  Ädäbìyyat  Ìnstìtutu  Akademìyada  yeganä  Ìnstìtut-
dur kì, müstäqìllìk yolunda D.Älìyeva, X.Rza kìmì ìkì åähìd verìb. 
Onlarla hämìåä fäxr edäcäyìk. Allah onlara rähmät eläsìn. Qasím 
müällìm  häm  dä  vätändaå  åaìr  ìdì,  60  ìllìk  yubìleyìndä  oxuduõu 
odlu  åerlär  ìndì  dä  yadímdadír.  Äsas  mövzusu  vätän  vä  azadlíq 
ìdì. Az yazar, düz yazardí. Son ìllärdä ìsä o ìstìqlal åaìrì kìmì dä 
tanínírdí. Elä özü dä ìstìqlal åähìdì oldu, Qarabaõ, Göyçä, Zängä-
zur, Laçín, Qubadlí åähìdì oldu, vätän åähìdì oldu. 
Qasím  müällìm  böyüklä  böyük,  kìçìklä  kìçìk  ìdì. 1982-cì  ìldä 
dìssertasìyasíní qurtarmíå, kìtabí çíxmíådí: "Mìllìlìk vä beynälmì-
lälçìlìk". O dövrdä belä äsär yazmaq cäsarät ìdì. Bu adì gördüyü-
müz,  oxuduõumuz  äsärdärdän  deyìldì.  Burada  ìlk  däfä  mìllät, 
mìllì xüsusìyyät, mìllì xarakter vä s. kìmì mäsälälär var ìdì. Kìta-
bí çíxanda özü mänä dä baõíåladí, dedì: Yadíndamí, Y.Smelyako-
vun S.Rüstämä häsr etdìyì "Dövlät körpüsü" åerìnì tärcümä edìb-
sän. Dedìm, hä, amma bìlmìräm hardadí. Dedì, bu kìtabda. O, tär-
cümä etdìyì åerì tapíb öz kìtabína salmíådí. Öz kìtabíní mänä uzat-
dí. Axåam Qasím müällìmìn hämìn kìtabíní yenä varaqladím, belä 
zähmätìnä,  sayõísína  vä dìqqätìnä  görä  åad  ol dedìm. O, hämìåä 
hörmät-ìzzätä, mähäbbätä layìqdìr. Qäbrì nurla dolsun. 
 
 

 
159 
ÌSA ÌSMAYÍLZADÄ - 50 
 
Hämìåä  xoå  täbìätì,  hälìm  xasìyyätì  ìlä  yadda  qalan  äzìzìmìz 
Ìsa Ìsmayílzadänìn dünyasínín däyìåmäsìndän ìkì ìldän çox keçìr. 
Amma zaman keçdìkcä o bìzä daha yaxín görünür. Çünkì Ìsa sä-
nätì  ìlä,  hörmätì  ìlä  üräklärä  gìrmìådì,  sevìlmìådì.  Bìz  Yazíçílar 
Bìrlìyìnìn Natävan klubunda Ìsanín yaradícílíq gecäsìnì keçìrmälì 
ìdìk,  xatìrä  gecäsì  keçìrmälì  olduq.  Bu  da  bìr  tale,  bu  da  bìr  qìs-
mät ìmìå. Düz deyìrlär kì, Allah hämìåä öncä yaxåí adamlarí seçìb 
aparír. Ìsa hälä yaåamalí ìdì, övlad toyu, nävä gülüåü, aìlä sevìncì 
görmälì ìdì. Ìsanín belä qäfìl getmäyì haqsízlíqdír. 
Ìsa mänìm altmíå ìllìk yubìleyìmdä ìåtìrak edä bìlmämìådì, här 
görändä üzürxahlíq edìrdì. Elä üräyì böyük ìnsan ìdì, elä dost ìdì. 
O,  özünü  borclu  sanírdí.  Amma  onun  qaråísínda  män  borclu  qal-
dím. Türkìyädä olduõuma görä däfnìndä ìåtìrak edä bìlmädìm. Öz 
üräk  sözümü,  münasìbätìmì  mäclìslärdä,  mätbuatda  da  bìldìrmä-
mìådìm. Xäcalätlì qalmíådím. Saõ olsun qädìrbìlän zìyalílarímízí, 
sänätsevär  gänclärìmìzì. Ìsa  haqqínda kìtab  hazírladílar  vä  mänä 
dä sözümü çatdírmaq üçün ìmkan yaratdílar. Yoxsa bu därd mänì 
yandíracaqdí. 
Ìsaní män çox sevìrdìm, bìr dost kìmì, åaìr kìmì, Borçalí balasí 
ìdì. Särbäst åerlärìnä dä xalq åerì ruhu süslämìådì. Ìsa ìlä åerlärì-
mìz üslubca ayrí-ayrí yöndä ìdì. Amma xasìyyätìmìz çox tuturdu. 
Ìsa  çox  hässas  vä  ìstedadlí  åaìr  ìdì,  vätändaå  åaìr  ìdì.  Böyük 
Azärbaycanín  därdìnì  bìr  quåun  häsrätìndä  elä  åerä  çäkìrdì  kì, 
üräklärì tärpädìrdì. 
Ìsa  bütün  varlíõí  ìlä  Azärbaycana  baõlí  ìdì,  onun  ìstìqlalínín 
carçílaríndan  ìdì.  20  yanvar  qírõíníndan,  Qarabaõ  facìäsìndän, 
qaçqín därdìndän, Borçalí aõrílaríndan yana-yana daníåírdí, baca-
ríqsíz Azärbaycan rähbärlärìnì qínayírdí. Qarabaõ savaåína, anala-
rín  göz  yaåína,  torpaqlarímízín  düåmän  tapdaõínda  qalmasína, 
ìgìdlärìn  hälak  olmasína,  elìn  yasína  dözmürdü.  Üräyì  aõríyírdí. 
O,  elä-belä  xästälänìb  ölmädì.  O  da  älìndä  qäläm  åähìd  oldu. 
F.Kärìmzadä kìmì, Y.Sämädoõlu kìmìg 
Nä qädär kì, düåmänlärlä savaåda qäläbä yoxdur, Qarabaõ yas 
ìçìndädìr,  Åuåa  haray  çäkìr,  Üzeyìr  bäylärìn,  Bülbüllärìn  ruhu 

 
160 
nìgarandír, dünyasíní däyìåän bütün åaìrlär åähìd kìmì köçäcäk bu 
dünyadan. 
Ìsa  üzdän  sakìt  görünürdü.  Amma  ìçdän  qaynayírdí,  coåurdu, 
haqsízlíqla baríåmaz ìdì. Haqq, ädalät adamí ìdì. Son ìllärdä doõ-
ma yurdumuz Borçalídakí aõír durum onu çox aõrídírdí. Yadímda-
dír, 1989-cu ìldä Gürcüstanda Qamsaxurdìya dövründä bìz türklä-
rì oradan necä "qonaq" deyä çíxartmaq ìstäyìrdìlär. Ìsa, Abbas vä 
Välì ìlä bìrlìkdä Azärbaycan KP MK-nín katìbì H.Häsänovla söh-
bätläådìkdän  sonra  Yazíçílar  Ìttìfaqínín  maåíní  ìlä  Borçalíya  get-
dìk. Síníq körpüdän Baåkeçìd dolaylarína qädär on-on beå känddä 
olduq. Hamí älìndä sìlah, bel, yaba gecä-gündüz kändì qoruyurdu. 
Hamí  sözbìr,  canbìr  ìdì.  Son  ìllärdä  orada  da  xalqín  ruhunu  sön-
dürdülär.  Ìlahì,  adamlarla  görüålärdä,  söhbätlärdä  göräydìnìz  Ìsa 
necä odlu-alovlu vä qäzäblì ìdì, necä daníåírdí. Onu heç elä gör-
mämìådìm.  Bu,  onun  yurda,  el-obaya,  Borçalíya  sevgìsì  ìlä  baõlí 
ìdì. Borçalínín da Qärbì Azärbaycan torpaqlarímízín gününä düå-
mäsì qorxusundan qayõílanírdí. Hämìåä tämkìnì ìlä çoxuna örnäk 
olan Ìsaní burada bìz sakìtläådìrmäyä çalíåírdíq. Amma Ìsa öz sö-
zünü deyìrdì. 
Hälä Qarabaõ vä Borçalí mövzusunda Ìsa nälär yazacaqdí. O, 
bu äsärlärì yaza bìlmädì. Amma o, ìmkanlaríndan da çox çalíådí. 
"Azärbaycan" jurnalí Ìsanín hünärì ìlä ädäbì ìctìmaìyyätdä tanín-
dí.  Ìsa  åerlärì  ìlä  hämìåä  örnäk  oldu,  radìo  vä  televìzìyada,  mät-
buatda  çíxíå  etdì.  Xüsusìlä  son  ìllärdä  maddì  çätìnlìklä  baõlí  ge-
cä-gündüz ìåläyìrdì. Bütün bunlar elä neçä ömrä bärabärdìr. 
Ìsa  ädäbìyyata  bänzärsìz  gäldì,  bänzärsìz  getdì.  Åöhrät  üçün 
därìdän-qabíqdan çíxmadí, äyìlmädì, åäxsìyyätìnì, adíní, sänätìnì 
tämìz saxladí. Odur kì, hämìåä tämìzlärìn az olduõu yerdä örnäk 
kìmì Ìsa daha çox anílír. 
Bäzän  Ìsaní  60-cí  ìllärdä  R.Rzanín  täsìrì  ìlä  yazan,  hìmayä 
edìlän  gänc  åaìrlär  sírasína  aìd  edìrlär.  Öncä  onu  deyìm  kì,  sär-
bäst  åer  Azärbaycan  ädäbìyyatínda  heç  dä  R.Rzadan  baålama-
míådí. Onun yüz ìllärcä tarìxçäsì var. Üzü Dädä Qorquddan bärì 
ädäbìyyatímízda  särbäst  åer  örnäklärì  az  deyìl.  Bütün  bunlarí  vä 
Avropa poezìya änänälärìnì, eläcä dä N.Hìkmätì Ìsa yaxåí öyrän-
mìådì.  Yänì,  ädäbìyyata  elä-belä  hìmayäçìlìklä  gälmämìådì.  Öz 

 
161 
säsì,  näfäsì  ìlä  gälmìådì,  R.Rza  da  elä  belä  gänclärì  hìmayä  et-
mäzdì. Täbìì kì, Ìsaya da bìr ustad qayõísí göstärmìådì. S.Vurõun 
bütün  çaõdaå  Azärbaycan  poezìyasínín  bayraqdarí  olduõu,  üslu-
bundan asílí olmayaraq bütün gänc ìstedadlara yol açdíõí kìmì. 
Män ruhlara ìnaníram vä bu ìnamdayam kì, här Ìsadan söhbät 
açanda  ruhu  gälìr  baåímíz  üstä  gäzìr,  bìzì  dìnläyär,  xoåhal  olur, 
ara bìr qímíåír, gözündän gülür dä. 
2000. 

Kataloq: jspui -> bitstream -> 123456789
123456789 -> Yeni və orijinal nəticə və metodların təqdim edilməsi
123456789 -> Dövlət Statistika Komitəsinin məlumatına Təranə Həsənova bəzən abortlardan
123456789 -> Hamlet İsaxanlı Təsisçi və Rektor
123456789 -> Stimularea electrică funcţională Radu Breahnă, Irina Turtureanu
123456789 -> L. A. MƏMMƏdov, E.Ç. ƏKBƏrov, H.Ə. ƏKBƏrov
123456789 -> XƏZƏr universiteti humanitar və sosial elmlər faküLTƏSİ
123456789 -> Azərbaycan Arxeologiyası 2002 Azerbaijan Archeology Vol.: 4 Num.: 3-4
123456789 -> Еколожи Епидемиолоэийа: Сящиййядя Тятбиги вя Тядгигат Методлары
123456789 -> AZƏrbaycan respublikasi təHSİl naziRLİYİ XƏZƏr universiteti
123456789 -> I fəSİL. TÜTÜn haqqinda üMÜMİ MƏlumat

Yüklə 4,66 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2020
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə