Яфлатун Сарачлы Хязяр Университяси Няшриййаты



Yüklə 4,66 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə4/15
tarix06.05.2017
ölçüsü4,66 Mb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15
Mähärräm Qasímlí, 
fìlologìya elmlärì doktoru. 
17.07.2001. 
 
ÄFLATUN SARAÇLÍ-65 
ÅAÌR, TÄRCÜMÄÇÌ VÄ ALÌM 
 
XX äsrìn 50-cì ìllärìnìn ìkìkcì yarísí, Tìflìsìn qaynar åähär hä-
yatí.  Pedoqojì  Ìnstìtutun  tarìx-fìlologìya  fakültäsìnìn  Azärbaycan 
bölmäsì... Bìz hämìn, fakültänìn ìkìncì kursunda oxuyurduq... Bì-
rìncì  kursda  ìsä  qädìm  Borçalínín  axar-baxarlí  guåälärìndän  olan 
Saraçlí kändìndän bìr näfär gänc oõlan da oxuyurdu...  
O,  elä  ìlk  günlärdän  täläbälärìn,  müällìmlärìn  dä  dìqqätìnì 
özünä  cälb  etmìådì...  Sakìt  vä  hälìm  xarakterlì  bu  cavan  oõlanín 

 
41 
täläbälìk ìntìzamí vä äxlaqí ìlä onun elmìn sìrrlärìnä därìndän yì-
yälänmäsì,  müstäqìl  mütalìäsì,  çalíåqanlíõí  bìr-bìrìnä  elä  häma-
häng  ìdì  kì...  Kövräk  vä  ümìdverìcì  åerlärì  müxtälìf  qäzetlärdä 
näår  olunurdu,  radìo  dalõalarínda  efìrdä  säslänìrdì...  Bu  ìlk  mü-
väffäqìyyät onu elä ruhlandírdí kì, sankì gündüz dä, gecä dä ona 
azlíq  edìrdì.  Häftälär,  aylar  bìr-bìrìnì  äväz  edìb,  ìl  olurdu...  Här 
häftä, här ay, här ìl onu bìr pìllä zìrvälärä qaldírírdí... Yorulmaz, 
usanmaz täläbälìk häyatí keçìrän vä zìrvälärdä özünä bìr mäkan 
tutmaõa can atan oõlan ìndì müdrìk yaåína çatmíå fìlologìya elm-
lärì doktoru, professor Äflatun Saraçlídír... 
Gänc  åaìrìn  åerlärì  häväskarlarín  dìllärìndä  äzbär  söylänìr, 
aåíqlar täräfìndän saz havalarínda ìfa olunurdu... Hämçìnìn, o, tez-
tez  Täläbä  Elmì  Cämìyyätìnìn  konfranslarínda  elmì  märuzälärlä 
çíxíå edìrdì. O, bu sahädä dä böyük täläbä näalìyyätì äldä edìrdì, 
märuzälärì "Fäxrì Färman" vä "Dìplom"lara layìq görülürdü... Bu 
ìsä, onun gäläcäkdä elmìn yüksäk zìrväsìnä qalxmasíndan xäbär 
verìrdì... Täläbälìk ìllärìnìn son kurslarínda ìsä, onun ara-síra tär-
cümälärì  dä  görünmäyä  baåladí.  Gürcü  ädäbìyyatíndan  tärcümä 
etdìyì ìlk åerlärì "Åärqìn åäfäqì" qäzetìnìn sähìfälärìndä çap edìlìr, 
radìo dalõalarínda säslänìrdì...  
Ä. Saraçlínín yaradícílíõí, artíq, üç ìstìqamätdä asta-asta, aõír-
aõír  längär  vura-vura  pìllälärì  bìr-bìr  qalxírdí.  O,  qísa  bìr  vaxtda 
özünü ìstedadlí åaìr kìmì täsdìq etmìå, peåäkar elmì tädqìqatçí vä 
tärcümäçì  kìmì  yetìåmìå  vä  püxtäläåmìådìr.  Ìndì  onun  yaradícílí-
õínda  bädìì  täfäkkürlä  elmì  täfäkkür  elä  qaynayíb  qaríåmíå,  elä 
surätlä  ìnkìåaf  etmìådìr  kì,  bu  da  onun  yaradícílíõínda  poezìya, 
elm vä tärcümäçìlìk sahälärìnìn tamamìlä hämahäng åäkìldä ìnkì-
åaf etmäsìnä genìå ìmkan vermìådìr... 
... Bu baxímdan åaìrìn yenìcä ìåíq üzü görmüå "Dünya hämän 
dünyadí" ("Borçalí", Bakí, 2001) adlí åerlärì vä "Xumar" poemasí 
daxìl  olan  kìtabí  tädqìrä  layìqdìr.  Kìtabí  oxuduqca  XIX-XX  äsr-
lärdä xalqímízín baåína gätìrìlän müsìbätlär vä fälakätlär, vätänì-
mìzìn  vä  torpaqlarímízín  yadellì  düåmänlär  täräfìndän  parçalan-
masí, represìyalar vä soyqírímí nätìcäsìndä soydaålarímízín dädä-
baba  torpaqlaríndan  qovulmasí,  tarìxì  toponìmlärìmìzìn  yadlaådí-
rílmasí  rässam  fírçasíndan  çíxmíå  bìr  bädìì  mänzärä  kìmì  göz 

 
42 
önündä  canlanír,  oxucunu  düåünmäyä  vä  müäyyän  nätìcä  çíxar-
maõa sövq edìr... 
Nähayät,  fürsätdän  ìstìfadä  edäräk,  Äflatun  müällìmì  anadan 
olmasínín 65 ìllìyì vä eläcä dä "Dünya hämän dünyadí" adlí yenì 
åerlär  kìtabínín  ìåíq  üzü  görmäsì  münasìbätì  ìlä  üräkdän  täbrìk 
edìr vä ona yenì-yenì yaradícílíq uõurlarí arzulayíríq! 
M.N.ÇOBANOV, 
Nyu-York Elmlär Akademìyasínín häqìqì üzvì,  
fìlologìya elmlärì doktoru, professor. 2001. 
 
ÅAÌR, ALÌM, EL AÕAQQALÍ 
 
Äflatun  Saraçlí  gözäl  åaìr,  böyük  alìm,  häqìqì  el  aõsaqqalídír. 
Bütün qaníyla, caníyla doõulduõu torpaõa, el-obaya baõlí olmaqla, 
häm  dä  türk  dünyasíní  öz  evìnìn  ìçì  qädär  görän,  sevän  vä  abad 
olmasína çalíåan zìyalídír. 
 
Män  härbì  dìktor  kìmì,  ekrana  çíxíb,  xalqímízí  Vätän  uõrunda 
mücadìläyä säsläsäm, bìlìräm kì, yaåíní, sänätìnì düåünmädän Äf-
latun müällìm yol çantasíní götürüb savaåa qatílanlar sírasínda ola-
caq. 
Åämìstan Älìzamanlí, 
härbì dìktor, härbì müõännì. 
ìyul, 2001. 
 
Ä.SARAÇLÍNÍN "BORÇALÍ" ÅERÌ 
HAQQÍNDA 
 
Äflatun Saraçlí haqqínda düåünändä bìrìncì olaraq onun "Bor-
çalí"  åerì  yadíma  düåür.  Bu  da  täbììdìr.  Män  gözümü  açandan 
mäåhur  aåíqlarímízín  vä  eläcä  dä  müõännìlärìmìzìn  ìfasínda  o 
sözlärì eåìtmìåäm. 
Borçalínín o vaxt bìz bìldìyìmìz täk ìndìkì Marneulì rayonunun 
ärazìsì - "Borçalí çökäyì" yox, daha böyük ìnzìbatì ärazìnìn adí ol-
duõunu  mänìm  kìmì,  çoxlarí  Äflatun  müällìmìn  "Borçalí"  åerìn-
dän  öyränìb.  Bu  åerì  män  o  bölgädä  yerìdìlän  sovet  vä  gürcü 

 
43 
åovìnìst ìdìologìyasína qaråí vaxtínda açílmíå atäå kìmì däyärlän-
dìrìräm. 
Mänä elä gälìr kì, Äflatun Saraçlí professor da olmasaydí, åaìr 
kìmì  yüzlärlä  åerìn  müällìfì  dä  olmasaydí,  bìr  o  åerä  görä  dä  bu 
qädär sevìlärdì, tanínardí, däyärländìrìlärdì. 
 
Nìzamì Saraçlí, åaìr, jurnalìst. 
ìyul, 2001. 
 
KEÅKÄ BÜTÜN ZÌYALÍLARÍMÍZ… 
 
Äflatun  Saraçlíní  män  hämìåä  öz  müällìmìm  hesab  etmìåäm. 
Äsärlärì  elmìmìzì,  poezìyamízí,  ìmzasí  mìllätìn  ìmzasíní  zängìn-
läådìrìb, åäräfländìrìb. 
O bìr zìyalí olaraq daìma xalqín ìçìndä olub, sevìncìlä sevìnìb, 
kädärìlä kädärlänìb. Xüsusän XX äsrìn son onìllìyìndä Azärbay-
canda vä Gürcüstanda baå verän hadìsälär zamaní häm Bakída vä 
häm  Borçalída  xalqla  bìr  yerdä  olub,  müxtälìf  dìstansìyalarda 
dövlät  mämurlaríyla  söhbätlär  aparíb,  mübahìsälär  edìb,  onlarla 
xalq  arasínda  olan  mäsafänìn  yaxínlaåmasína  çalíåíb.  Xalqí  öz 
mövqeyìndä daha da bärk durmaõa säsläyìb. Keåkä bütün zìyalí-
larímíz  Äflatun  müällìm  kìmì  el  täässübkeåì,  yurd  qayõíkeåì 
olaydí!... 
Teymur Emìnbäylìää, Dünya Azärbaycanlílarí  
Konqresì sädrìnìn müavìnì 
ìyul, 2001. 
 
ÅAÌR, ALÌM ÄFLATUN SARAÇLÍ HAQQÍNDA 
ÜRÄK SÖZLÄRÌM 
 
Äflatun müällìmì åäxsän tanímamíådan öncä aåíqlarímízín ìfa-
sínda onun mäåhur "Borçalí" åerìnì eåìtmìådìm. Deyìrdìlär Saraç-
lídandí,  Hüseyn  Saraçlínín  qohumudu.  Bakída  yaåayír,  el-oba 
täässübkeåì, yurd qayõísí çäkän alìmlärìmìzdändìr. Elìn bu fìkrìnì 
elä aåíqlarín dìlìndän düåmäyän "Borçalí" åerì dä täsdìq edìrdì. 
Ìllär keçdì, män Äflatun müällìmìn özü vä yaradícílíõí ìlä daha 
yaxíndan taníå oldum. Bu ìåíqlí ìnsanín haqqínda vaxtí ìlä eåìtdìk-

 
44 
lärìmdän  çox-çox  maraqlí,  üräkaçan  sözlär  eåìtdìm.  Elmì  yaradí-
cílíõínín,  äsasän,  Tìflìs  mühìtìlä  baõlí  olmasínín  mänasíní  anal-
dím,  bädìì  yaradícílíõínín  daha  çox  Borçalí  camaatína,  mahalínín 
täbìì  gözällìklärìnä,  dünänìnä,  bu  gününä,  elat  häyatínín  ränga-
ränglìyìnä,  daõ-aran,  köç  ovqatína  häsr  olunmasí  mänì  daha  da 
färähländìrdì  vä  bu  däyärlì  ìnsanín  ädäbìyyatda  öz  xüsusì  yerì 
olduõunu gördüm. 
Bu  gün  Äflatun  müällìm  demokratìk  fìkìrlì,  särbäst  düåüncälì 
bìr  zìyalí  kìmì  xalqímízín  dünänì,  bu  günü  vä  sabahíyla  yaåayír. 
Bìr  ayaõí  Bakída,  bìr  ayaõí  Borçalída  xalqín  täåkìlatlanmasí,  öz 
haqqíní  daha  därìndän  därk  etmäsì  namìnä  ìmkaní  daxìlìndä  öz 
zìyalí borcunu, mìllätä oõulluq borcunu åäräflä yerìnä yetìrìr. 
Var olun, Äflatun müällìm, bìz sonrakí näsìl Sìzìn kìmì aõsaq-
qallarímízla öyünürük. 
Telman Näzärlì, 
Azärbaycan radìosunun åöbä müdìrì 
 

 
45 
ÌÅÍQLÍ ADAM 
 
Ìnsanlar cürbäcürdür, savadíndan, dünyagörüåündän aslí olma-
yaraq  häränìn  özünämäxsus  xasìyyätì,  ätrafíndakílarla  ünsìyyät 
mädänìyyätì olur. Bu özünämäxsusluq Äflatun müällìmdä dä var. 
Daha  doõrusu,  pärvanä  ìåíõa  yíõíåan  kìmì  bìz  gänclär  hämìåä 
onun ìåíõíní uzaqdan görüb baåína toplaåmíåíq. Ancaq pärvanädän 
färqlì  olaraq  bìz  ona  toxunub  yanmamíåíq,  äksìnä,  ìåíõíndan  ìåíq 
"oõurlayíb" bìr az da ìåíqlanmíåíq. 
Äflatun  müällìmìn  yazílarínín  hamísínda  qeyrì-adì  bìr  paríltí 
var.  O  elmì  ìålärìnìn  böyük  bìr  hìssäsìnì  ädìbìmìz,  xalq müällìmì 
Abdulla Åaìqä häsr edìb. 
Män  deyärdìm,  bälkä  dä  Abdulla  Åaìq  dühasíndan  ayrílan  vä 
sönmäyän, elìnä-obasína, yurdu Borçalíya vä böyük Azärbaycana 
ìåíq saçan än böyük ulduzlardan bìrìdìr Äflatun Saraçlí. 
O sönmäyäcäk, zaman keçdìkcä paríltísí artacaq, näsìllärìn se-
vìmlìsì  olacaq.  Borçalí  torpaõínín  yetìådìrdìyì  qìymätlì,  çox  qìy-
mätlì mìrvarìlärdän bìrì kìmì ìnsanlarín qälbìnä yaraåíq verìb ruh-
laríní sevìndìräcäk. 
Ämìnäm  kì,  gäläcäk  näsìllär  Äflatun  Saraçlíní  yazdígarlarína 
görä bìzdän dä çox seväcäk, däyärländìräcäklär. 
Çaõímízda  häyatí  vä  ìctìmaì  fäalìyyätì  lazímínca  tädqìq  olun-
mamíå,  däyärländìrìlmämìå  görkämlì  maarìfpärvär,  pedaqoq 
alìmlär, mädänìyyät xadìmlärì az deyìldìr. 
Belä läyaqätlì, däyärlì åäxsìyyätlärdän bìrì dä Äflatun Saraçlí-
dír. 
Äflatun Saraçlí ürfana, xeyìrxahlíõa doõru elmì axtaríålar äldä 
edän, müsbät nätìcälärì qìymätländìrän, gäläcäk näsìl üçün çalí-
åan alìmlärìmìzdändìr. 
Äflatun  Saraçlí  bìzìm  üçün  nä  qädär  doõmadírsa,  balalarímíz 
üçün dä bìr o qädär äzìz vä doõma olacaq. 
Çìçäk Veysälova, 
Pedaqojì elmlär namìzädì 
.2001. 
 

 
46 
A V T O Q R A F L A R D A N 
 
 
Äflatun  täbìätlì,  müdrìk  vä  sämìmì  dostum,  hekayäçìlìyìmìz 
haqqínda än bìtkìn vä härtäräflì bìr tädqìqat äsärìnìn müällìfì Äf-
latuna ehtìram vä mähäbbätlä… 
Yaåar Qarayev, 
Azärbaycan MEA-nín müxbìr üzvü  
1976

 
 
Ädäbìyyatåünaslíõímízín qeyrätlì cäfakeålärìndän olan hörmätlì 
qäläm dostum, alìm, åaìr vä tärcümäçì kìmì, gözäl ìnsan kìmì därìn 
hörmät bäslädìyìm Äflatun bäyä än xoå arzu vä ìstäklär… 
Sabìr Rüstämxanlí, åaìr 
1984
 
Baåbìlänìmìz,  yolgöstäränìmìz,  häyatí,  yaradícílíõí  örnäyìmìz 
olan, Borçalínín sevìmlì oõlu, åaìr, alìm Äflatun müällìmä müqäd-
däs dìläklärlä… 
Valeh Hacílar, professor,  
Tbìlìsì, 1984. 
 
Ìstedadlí alìm vä böyük zìyalí Äflatun Saraçlíya qardaålíq duy-
õularí ìlä. 
Nìzamäddìn Åämsìzadä, professor 
1986. 
 
Saraçlídan sayríåanda saraylar, 
Elä bìl kì, ulduzlardí saçíb, gäl. 
Äflatunsuz åad günlärì sevìnmäz, 
Çox pöhrälär o ümmandan ìçìb, gäl. 
 
Bähram Mehdì, åaìr, müällìm, 
 Borçalí, 1987. 
 

 
47 
 
 
Atalíq  qayõísí  gördüyüm,  unudulmaz  åäxsìyyätìnä  pärästìå 
etdìyìm elmì rähbärìm Äflatun müällìmä hörmät vä ehtìram… 
 
Baba Babayev, elmlär namìzädì, müällìm 
1990. 
 
Borçalí  elìnìn  vüqarí,  alìm,  åaìr,  dostumuz  Äflatun  bäyä  ülvì 
duyõularla… 
Äzìm Ìsmayíllí, yazíçí, jurnalìst. Tbìlìsì, 1991. 
 
Elmìn  yollarínda  zähmätsevärlìyìn,  poezìya  yollarínda  hässas 
üräk  sahìbìnìn,  häyat  yollarínda  vätändaålíq  qeyrätìnìn  sìmasí 
Äflatun Saraçlí… 
Kamran Älìyev, professor. 
1991. 
 
Borçalínín fädakar oõlu, alìmlìyì ìlä ìnsanlíõí tän gälän, säda-
qätlì dostum, mehrìban qardaåím Äflatun Saraçlí. 
 
Dünyamalí Käräm, åaìr-jurnalìst. Borçalí, 28.12.1995. 
 
Yurdun ätrìnì, türk sözünün duruluõunu, alìm davraníåíní, ozan 
ruhunu  özündä  daåíyan, hìfz edän müällìmìmìz  Äflatun  Saraçlíní 
Qorqud ruhu hìfz etsìn!... 
Rüstäm Kamal, fìlologìya elmlärì namìzädì, müällìm. 
1995. 
 
Xalqímízín sevìmlì åaìrì, görkämlì ädäbìyyatåünas-alìm vä gö-
zäl ìnsan Äflatun Saraçlí… Yenì ìlìnìz mübaräk! 
 
Müåfìq Çobanlí, naåìr, jurnalìst. 
05.01.1995. 
 

 
48 
Elìmìzìn, obamízín fäxrì, gözäl alìm, sämìmì ìnsan, Vätän, tor-
paq  tässübkeåì,  hörmätlì vä  läyaqätlì  aõsaqqal  Äflatun  müällìmä 
uzun ömür, can saõlíõí. 
Äsäd Älìyev,tarìx elmlärì namìzädì, 
1995. 
Ädäbìyyatímízín gözäl tädqìqatçísí, Åaìq ìrsìnìn öyränìlmäsìn-
dä  böyük  xìdmätlärì  olan  dostum  Äflatung  Häm  dä  gözäl  åaìr- 
tärcümäçìdìr,  vätändaådír.  Borçalíåünasdír.  Ondan  Borçalí  ätrì 
gälìr… 
Kamal Talíbzadä, akademìk. 
1996. 
Elìmìzìn,  dìlìmìzìn  gözäl  bìlìcìsì,  türklüyün  yenìlmäz  qeyrät-
keåì Äflatun Saraçlíya can saõlíõí. 
Mähärräm Qasímlí, fìlologìya elmlärì doktoru. 
20.08.1996. 
 
Елимизин, елмимизин аьсаггалы, мцдрик мцяллимимиз, мющтярям 
Яфлатун мцяллимя дярин ещтирамла. 
Асиф Щаъылы, профессор,  
1997. 
 
Xalqímízín  vä  Borçalímízín  böyük,  qeyrätlì  övladí,  sämìmì 
qayõíkeålìyìnä  görä  bütün  varlíõímla  özümü  mìnnätdar  sandíõím 
Äflatun müällìmä yurd sevgìsì ìlä. 
Åuräddìn Mämmädlì, åaìr, alìm, jurnalìst. 
 Tbìlìsì. 05.11.1997. 
 
Äsìl  elm  adamí  vä  näcìb  åäxsìyyät  kìmì  hörmätlì  Äflatun 
müällìmä hämìåä böyük ehtìram bäslädìm… 
Ìsa Häbìbbäylì, MEA-nín müxbìr üzvü. 
 Naxçívan. 18.10.1997. 
 
Häyatda  özümä  ìdeal  sayíõím  dostum  vä  qardaåím,  åaìr,  alìm 
Äflatun müällìmä xoå arzularla. 
Mämmäd Sarvan,coõrafìya elmlärì namìzädì. 
05.06.1998. 

 
49 
Borçalí elìnìn hünärì, fäxrì, 
Saraçlí elìnìn åaìr oõlusan. 
Xalqín yollarínda än uca zìrvä, 
Häyat yollarínda ümman olmusan. 
Salìdä Åärìfova, fìlologìya elmlärì namìzädì. 
1998. 
 
Bütün elmì vä bädìì yaradícílíõínda, nìtqlärìndä o gözäl Borça-
lí elìnìn  täravätì  duyulan qardaåím  Äflatun  Saraçlíya,  gözäl ìnsa-
na, cäfakeå alìmä, kìçìk bìr yadìgar olsun! 
Bäkìr Näbìyev, akademìk. 
23.04.1999. 
 
Елимин  вя  елмимин  аьсаггалы  Яфлатун  мцяллимя  вя  аилясиня 
ещтирам... 
Шамил Кюрпцлц, ядябиййатшцнас. 1999.
 
 
Türkçü  arkadaåím,  xätrìnì  uca  tutduõum  åaìr  vä  alìm  dostum 
Äflatun müällìmä sevgì vä sayõílarla… 
Mämmädhäsän Qämbärlì,åärqåünas alìm. 
10.11.1999. 
 
Poezìyamízín xìrìdarí, särrafí, gözäl ìnsan, böyük elìn oõlu Äf-
latun Saraçlí… 
Mästan Günär, åaìr. 
24.12.1999. 
 
Elìmìzìn, xalqímízín åaìr vä alìm oõlu, ulu Borçalí näfäslì, åìrìn 
sözlü-söhbätlì Äflatun müällìmä daìmì bìr xatìrä… 
Qasím Qaçaõanlí, åaìr. 
1999. 
 
Näcìb ìnsan, ìstedadlí åaìr, tävazökar alìm olan Äflatun Saraçlí-
ya aìlä xoåbäxtlìyì, yaradícílíõínda uõurlar vä möhkäm can saõlíõí 
arzularí ìlä… 
Ìslam Äläsgär,folkloråünas alìm. 
1999. 

 
50 
Åaìr vä alìm kìmì Azärbaycan poezìyasínín vä elmìmìzìn layìq-
lì  tämsìlçìsì  Saraçlínín  vä  Borçalímízín,  sözün  äsìl  mänasínda 
hörmätlì aõsaqqalí Äflatun müällìmä bu bayram günündä baåímí-
zín üstündän äskìk olma dedìm! 
 
Bu torpaõín åaìr oõlu Äflatun, 
Varìsìdìr Saraçlínín, Qorqudun. 
Nìzamì Saraçlí, åaìr, jurnalìst. 
25.12.2000. 
 
Görkämlì alìm, gözäl åaìr-tärcümäçì, sämìmì vä täässübkeå ìn-
san, professor Äflatun Saraçlíya Borçalí yaddaåíndan töhfä. 
 
Närìman Äbdürrähmanlí, yazíçí, jurnalìst. 30.06.2000. 
 
Щеч заман кющнялмяйян кющня достум Яфлатуна... 
Фикрят Гоъа, Азярбайъан Йазычылар Бирлийинин катиби,  
2001. 
 
Äzìz eloõlum, åaìr qardaåím Äflatun Saraçlíya sevgì vä sayõí-
lar… 
Zälìmxan Yaqub, åaìr, mìllät väkìlì. 
05.03.2001
 
Язиз  Яфлатун  мцяллимя  севэи  вя  сайгыларымла,  ян  йахшы 
арзуларымла. 
Айбяниз Кянэярли, 
 
2002. 
 
Шаир вя ядябиййатшцнас достум Яфлатуна сайсыз щюрмят вя 
сямимиййятля  
Вагиф Йусифоьлу, тянгидчи.  
2002. 
 

 
51 
ÄFLATUN SARAÇLÍNÍN 
60 ÌLLÌK YUBÌLEYÌNDÄ TÄBRÌKLÄRDÄN 
 
 
HÖRMÄTLÌ ÄFLATUN SARAÇLÍ! 
…Sìz son ìllärdä Nìzamì adína Ädäbìyyat Ìnstìtutunda müväf-
fäqìyyätlä rähbärlìk etdìyìnìz "Yenì dövr Azärbaycan ädäbìyyatí" 
åöbäsìndä  görkämlì  alìmlärì,  o  cümlädän  dä  gänc  ìstedadlí  ädä-
bìyyatåünaslarín  yaradícílíõíní  ädäbì-ìctìmaì  fìkrìmìzìn  än  vacìb 
vä aktual problemlärìnìn araådírílmasína ìstìqamätländìrmìå vä bìr 
síra qìymätlì nätìcälär äldä etmäyä müväffäq olmuåsunuz. 
Sìz  Azärbaycan  ädäbìyyatínín  yalníz  tädqìqatçílaríndan  yox, 
häm dä yaradícílaríndan bìrìsìnìz. Ìbrätamìz, mäzmunlu, ahängdar 
åerlärìnìz baõríndan qopduõunuz Borçalí daõlarí kìmì vüqarlí, Sa-
raçlínín  bìllur  bulaqlarí  kìmì  saf  vä  tämìzdìr.  Bìz  ìnaníríq  kì,  Sìz 
hälä  bundan  sonra  da  ìllär  boyu  Azärbaycan  elmì,  ädäbìyyatí  vä 
mädänìyyätìnìn täräqqìsì namìnä qäläm çalacaq, mänävìyyat xä-
zìnämìzì öz yenì äsärlärìnìzlä zängìnläådìräcäksìnìz. 
 
Azärbaycan EA-nín prezìdentì,  
akademìk Eldar Salayevìn Ä.Saraçlínín  
60 ìllìk yubìleyìndä täbrìkdän. 
05.12.1996. 
 
ÄZÌZ QÄLÄM DOSTUM ÄFLATUN SARAÇLÍ! 
 
Sìzì,  sayímlí  alìm-ädäbìyyatåünas,  åaìr-tärcümäçì  hämkarímíz 
ädäbì-elmì fäalìyyätìnìzìn 40, anadan olmaõínízín 60 ìllìyì müna-
sìbätìlä üräkdän täbrìk edìrìk. 
…Sìz Azärbaycan ädäbìyyatínín görkämlì mütäxässìslärìndän 
bìrì kìmì tanínírsíníz. XIX-XX äsrlär ädäbìyyatímízín, M.F.Axun-
dov,  C.Mämmädquluzadä,  Ä.Haqverdìyev,  Y.Väzìr,  A.Åaìq, 
Z.Maraõalí  kìmì  sänätkarlarímízín  yaradícílíõína  aìd  bìr  neçä  kì-
tabín, 200-ä qädär elmì mäqalälärìn müällìfìsìnìz. Bu gün ädäbìy-
yat  üzrä  gänc  kadrlarín  hazírlanmasínda  da  sämärälì  fäalìyyät 

 
52 
göstärìrsìnìz. Elmì ìctìmaìyyät Sìzìn xìdmätlärìnìzì vaxtínda yük-
säk qìymätländìrìb. 
Hörmätlì Äflatun Saraçlí! Sìz ädäbì fäalìyyätä dä elä Tbìlìsìdä 
baålayíbsínízg  Xalq  åerì  üslubunda  yazdíõíníz  poezìya  örnäklärì 
ìlä,  "Xumar",  "Säbuhì"  kìmì  poemalarínízla  mìllì  poezìyamíza 
Borçalí näfäsì, Borçalí abí-havasí gätìrìbsìnìz. 
Sìzìn  yaradícílíõíníz  çoxåaxälìdìr.  Azärbaycan-gürcü  ädäbì 
älaqälärìnìn ìnkìåafí sahäsìndä dä böyük xìdmät göstärìbsìnìz. Bu 
baxímdan tärcümäçìlìk fäalìyyätìnìz dä äväzsìzdìr. 
Sìz bu gün Borçalí qayõílarí ìlä yaåayan, onun ämìn-amanlíõí-
na  çalíåan,  ädäbìyyatíní  öyränìb  ümumì  ädäbìyyatímízín  axarína 
qatan, oradakí ädäbì qüvvälärä ìstìqamät verän bìr mütäxässìs kì-
mì dä tanínírsíníz. 
Hörmätlì  qäläm  dostumuz  Äflatun  Saraçlí!  Sìzì  ädäbì-elmì 
fäalìyyätìnìzìn  40,  anadan  olmaõínízín  60  ìllìyì  münasìbätìlä  bìr 
daha  üräkdän  täbrìk  edìr,  Sìzä  uzun  ömür,  saõlíq-salamatlíq  vä 
yenì-yenì uõurlar arzulayíríq. 
 
Azärbaycan Yazíçílar Bìrlìyìnìn Ä.Saraçlínín  
60 ìllìk yubìleyìnä täbrìkìndän. 
05.12.1996. 
 
HÖRMÄTLÌ QÄLÄM DOSTUMUZ 
ÄFLATUN SARAÇLÍ! 
Sìzì - Azärbaycanín tanínmíå ädìbì, fìlologìya elmlärì doktoru, 
ädäbìyyatåünas alìm, åaìr-tärcümäçì, görkämlì tädqìqatçí vä häm-
yerlìmìz  kìmì  anadan  olmaõínízín  60,  ädäbì-elmì  fäalìyyätìnìzìn 
40 ìllìyì münasìbätìlä sämìmì-qälbdän täbrìk edìrìk. 
Bìzä  xoådur  kì,  1961-cì  ìldä  S.S.Orbelìanì  adína  Tbìlìsì 
DPÌ-nìn tarìx-fìlologìya fakültäsìnì färqlänmä dìplomu ìlä bìtìrìb, 
ìlk yaradícílíq addímínízí bu torpaqda atmaqla Azärbaycanda åöh-
rät  qazanmíåsíníz.  On  ìllärdìr  kì,  Gürcüstan-Azärbaycan  ädäbì 
älaqälärì sahäsìndä yorulmadan qäläm çalírsíníz. Sìzìn åäxsän vä 
märhum Dìlarä Älìyeva ìlä bìrlìkdä klassìk vä çaõdaå gürcü ädä-
bìyyatíndan  än  yaxåí  nümunälärì  ana  dìlìmìzä  çevìrmänìzì,  "Bìr 
sìnädä  ìkì  üräk",  "Kür  Xäzärä  qovuåur"  tärcümä  toplularínízí, 

 
53 
M.Cavaxìåvìlìnìn  "Torpaq  çäkìr",  N.Dumbadzenìn  "Kukaraça", 
S.S.Orbelìanìnìn  "Uydurmanín  hìkmätì"  kìtablarína  "yaåíl  ìåíq" 
yandírmaõínízí täqdìr edìrìk. 
Sìz Azärbaycan ädäbìyyatåünaslíõí, xüsusän bädìì näsrì mäsälä-
lärì,  hämçìnìn  yaradícílíq  soraqlarí  Tìflìsdän  qanadlanan  C.Mäm-
mädquluzadä  vä  A.Åaìqlä  baõlí  däyärlì  tädqìqatlarín  müällìfì,  bìr 
çox  axtaríå  vä  tapíntílarín  ìcadçísísíníz.  "Borçalí  harayí"  åerlär  kì-
tabíníz  el  ädäbìyyatí  qaynaqlarí  üzärìndä  köklänmìå  äsl  ìlham 
çeåmäsìdìr. 
Möhtäräm  Äflatun  Yunus  oõlu!  Sìzì  åanlí  60  ìllìk  yubìleyìnìz 
münasìbätìlä  bìr  daha  täbrìk  edìr,  uzun  ömür,  can  saõlíõí  vä  ya-
radícílíq uõurlarí arzulayíríq. 
Därìn hörmätlä, Q.Ì.Pançìkìdze,  
Gürcüstan Yazíçílar Ìttìfaqí Ìdarä heyätìnìn sädrì. 
Tbìlìsì, 04.12.1996. 
 
HÖRMÄTLÌ ÄFLATUN MÜÄLLÌM! 
 
Sìzì,  görkämlì  alìm,  åaìr,  tärcümäçì,  fäal  ìctìmaìyyätçìnì  ana-
dan olmaõínízín 60 ìllìyì münasìbätì ìlä Azärbaycan Respublìkasí-
nín  Gürcüstandakí  säfìrlìyì  vä  åäxsän  öz  adímdan  täbrìk  edìräm. 
Sìzìn adíníz, yaradícílíõíníz ulu Borçalí, qonåu gürcü xalqí ìlä síx 
baõlídír.  Åerlärìnìzdä,  elmì  axtaríålarínízda,  tärcümälärìnìzdä  bu 
meyar hämìåä ön planda olmuådur. Ìnaníríq kì, ömrünüzün bu yet-
kìn  çaõínda  Azärbaycan  vä  gürcü  xalqí  arasínda  dostluq,  ädä-
bì-bädìì  älaqälärìn  daha  da  ìnkìåaf  etdìrìlmäsìndä,  elmì  kadrlarín 
hazírlanmasínda  öz  ämäyìnìzì  äsìrgämäyäcäksìnìz.  Hörmätlì  Äf-
latun  Saraclí,  ìcazä  verìn,  60  ìllìk  yubìleyìnìzì  eloõullaríníz  vä 
dost gürcü xalqí adíndan da täbrìk edäk, Sìzä häyatda uzun ömür, 
can saõlíõí arzulayaq. 
H.Hacíyev, 
Azärbaycanínín Gürcüstan  
Respublìkasíndakí säfìrì  
 

 
54 
FÌLOLOGÌYA ELMLÄR DOKTORU 
ÄFLATUN SARAÇLÍYA 
 
Hörmätlì Äflatun bäy! 
Sìzì  60  yaåínízín  tamam  olmasí  ìlä  baõlí  täbrìk  edìräm.  Sìz 
elmì  yaradícílíõínízda  Azärbaycan  ädäbìyyatínín  bìr  síra  önämlì 
problemlärìnì  araådíraraq  däyärlì  monoqrafìyalar  yazmísíníz. 
"Azärbaycan uåaq ädäbìyyatí", "Cälìl Mämmädquluzadä", "Azär-
baycan  bädìì  näsrì",  "Abdulla  Åaìq",  "Zeynalabdìn  Maraõalí", 
"ADR  dövründä  ädäbìyyat"  kìtablarínízda,  eläcä  dä  onlarla  elmì 
mäqalänìzdä ädäbìyyatímíz yenì däyärlärìn ìåíõínda öyränìlìb. Sì-
zìn rähbärlìyìnìzlä ädäbìyyatåünaslíq elmìnìn yenì näslìnìn bìr sí-
ra däyärlì nümayändälärì dä yetìådìrìlìb. 
Hörmätlì Äflatun bäy! Azärbaycan oxucularí Sìzì bìr åaìr kìmì 
dä taníyír, åerlärìnìzì, tärcümälärìnìzì maraqla oxuyurlarg Ìctìmaì 
fäalìyyätìnìzìn  uyõun  sahädä  Azärbaycanín  täräqqìsìnä  yönäldì-
yìnì dä mämnunluqla qeyd etmäk ìstäyìräm. 
Hörmätlì  Äflatun  bäy!  Sìzì  yubìleyìnìzlä  baõlí  bìr  daha  üräk-
dän  täbrìk  edìr,  Sìzä  can  saõlíõí,  elmì  vä  bädìì  yaradícílíõínízda 
uõurlar dìläyìräm.  

Kataloq: jspui -> bitstream -> 123456789
123456789 -> Yeni və orijinal nəticə və metodların təqdim edilməsi
123456789 -> Dövlət Statistika Komitəsinin məlumatına Təranə Həsənova bəzən abortlardan
123456789 -> Hamlet İsaxanlı Təsisçi və Rektor
123456789 -> Stimularea electrică funcţională Radu Breahnă, Irina Turtureanu
123456789 -> L. A. MƏMMƏdov, E.Ç. ƏKBƏrov, H.Ə. ƏKBƏrov
123456789 -> XƏZƏr universiteti humanitar və sosial elmlər faküLTƏSİ
123456789 -> Azərbaycan Arxeologiyası 2002 Azerbaijan Archeology Vol.: 4 Num.: 3-4
123456789 -> Еколожи Епидемиолоэийа: Сящиййядя Тятбиги вя Тядгигат Методлары
123456789 -> AZƏrbaycan respublikasi təHSİl naziRLİYİ XƏZƏr universiteti
123456789 -> I fəSİL. TÜTÜn haqqinda üMÜMİ MƏlumat

Yüklə 4,66 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2020
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə