Яфлатун Сарачлы Хязяр Университяси Няшриййаты



Yüklə 4,66 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə5/15
tarix06.05.2017
ölçüsü4,66 Mb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15
Hörmätlä, Ìsa Qämbär,  
"Müsavat" Partìyasínín baåqaní. 
5 dekabr, 1996. 
 
BÌZ SÌZÌNLÄ FÄXR EDÌRÌK 
Ulu  Borçalí  Azärbaycan  ädäbìyyatínín  ìnkìåafína  öz  tanínmíå 
åäxsìyyätlärì ìlä hämìåä böyük töhfälär bäxå etmìådìr. Sayílíb-se-
çìlän ädäbìyyat xadìmlärì ìçärsìndä åaìr, tärcümäçì, alìm, profess-
sor Äflatun Saraçlínín adí da fäxrlä çäkìlìr. 
Aõsaqqal  ìnsanlarín,  müdrìk  åäxsìyyätlärìn  varlíõí  daìma  cä-
mìyyätä uõurlu ìålär üçün gäräklì olmuådur. 
Äflatun  müällìm,  Åerlärìnìzìn,  yazílarínízín,  elmì-publìsìstìk 
mäqalälärìnìzèí daìmì oxucusuyam. Äflatun Saraçlí adí Borçalí de-
yìlän  bìr  yurdun ìåíqlí  åäxsìyyätìnìn  ìmzasídír.  Sìzìnlä ìlk  taníålí-
õím 90-cí ìllärìn ortalarína täsadüf edìrg 

 
55 
Borçalínín  fäxrì,  böyük  alìm,  akademìk  Kamal  Talíbzadänìn 
yubìleyì ìdì. Sìzìnlä o taníålíq bìr Borçalí qízí olaraq mändä qürur 
doõurdu. Åaìr kìmì dä sìzìn yaradícílíõíníza maraõím daha da art-
dí. Borçalí ozanlarínín «Qährämaní» havasí üstä ìfa etdìklärì sìzìn 
«Borçalí» åerìnìz hamímíza ìncä zövq aåílayír, ruhän bìzì qìdalan-
dírír. 
Bìr el aõsaqqalí olaraq bu günkü yaradící gänclärä örnäksìnìz. 
Mäclìslärdä  Hüseyn  Saraçlí  sänätìnì,  o  zängìn  el  Ozanínín  saz-
söz ünvaníní öz söhbätlärìnìzlä ìåíqlandírírsíníz. Böyük bìr sänät-
karlarímízí araådíríb onlarí bu günümüzä görk edìrsìnìz. 
Azärbaycan  ädäbìyyatínín  tädqìqìndä  neçä-neçä  gänc  alìmìn 
yetìåmäsìndä  gärgìn  ämäk  särf  edìrsìnìz.  Azärbaycan  Elmlär 
Akademìyasínín  Nìzamì  adína  Ädäbìyyat  Ìnstìtutunun  åöbä  mü-
dìrì, professoru olaraq ìstär müasìr, ìstärsä dä äskì ädäbìyyatímíza 
aìd tädqìqatlaríníz, bädìì äsärlärìnìz çox däyärlìdìr. 
Män bìr el qízíníz, yaradící ìnsan kìmì Sìzìnlä fäxr edìräm, Sìzì 
65 ìllìk yubìleyìnìz münasìbätìlä täbrìk edìräm. 
Azadä-Taleh Abbas qízí, 
häkìm-åaìrä-jurnalìst-rässam, 
«Borçalí» qäzetìnìn vä «Borçalí» jurnalínín baå redaktoru, 
«Qízíl qäläm» mükafatí laureatí. 2001 
 

 
56 
TELEQRAMLARDAN 
 
 
Hörmätlì Äflatun müällìm! 
Sìzì, görkämlì åaìrìmìzì, tärcümäçìmìzì anadan olmaõínízín 60 
ìllìyì münasìbätìlä üräkdän täbrìk edìräm. Sìzìn poetìk yaradícílí-
õíníz hämìåä xalqímízín ruhundan ìlham almíå, ona xìdmät etmìå-
dìr.  Sìz  eynì  zamanda  görkämlì  bìr  fìloloqsunuz.  Åaìr  kìmì  deyä 
bìlmädìyìnìzì alìm kìmì deyìrsìnìz. Alìm kìmì deyä bìlmädìyìnìzì 
ìsä åaìr kìmì deyìrsìnìz. Sìzìn sadä, zähmätkeå, tävazökar åäxsìy-
yätìnìz hamímízín därìn hörmätìnì qazanmíådír. 
Äzìz qäläm dostum! Sìzì bìr daha täbrìk edìr, Sìzä uzun ömür, 
can saõlíõí vä yenì-yenì yaradícílíq uõurlarí arzulayíram. 
 
Hörmätlä, Azärbaycan Respublìkasínín  
Baå Nazìrìnìn müavìnì Elçìn. 
*** 
Äflatun Saraçlíya! 
Azärbaycan  ädäbìyyatínín  samballí  problemlärì  vä  görkämlì 
åäxsìyyätlärì  haqqqíndakí  qìymätlì  araådírmalaríníz  Sìzì  mähsul-
dar  ädäbìyyatåünas  vä  äsìl mìllì zìyalí  kìmì  tanítmíådír.  Çoxsaylí 
monoqrafìya  vä  mäqalälärìnìz,  bädìì,  publìsìstìk  äsärlärìnìz  yenì 
näslìn  formalaåma  vä  ìnkìåafínda  mühüm  rol  oynamíådír.  Hamí-
mízín mötäbär mäbädgah olan Ädäbìyyat Ìnstìtutu häm ìå yerìnìz, 
häm  dä  tärcümeyì-halíníz  vä  taleyìnìzdìr.  Sìzì  elmä  vä  mìllätä 
xìdmätdä keçmìå 60 ìllìyìnìz münasìbätìlä üräkdän täbrìk edìräm. 
Sìzä  möhkäm  can  saõlíõí,  uzun  ömür  vä  daha  parlaq  yaradícílíq 
arzulayíram. 
Ìsa Häbìbbäylì, 
Naxçívan Dövlät Unìversìtetìnìn rektoru, professor. 
*** 
Äzìzìm Äflatun müällìm! Sìzì 60 ìllìk yubìleyìnìz münasìbätìlä 
täbrìk edìr, yenì yaradícílíq uõurlarí arzulayíram. 
 
Abasxan Allahverdìyev,  
fìlologìya elmlärì namìzädì, dosent. 

 
57 
 
*** 
Sevìmlì Äflatun Saraçlí! Bu xoåbäxt gündä, 60 ìllìk yubìleyìnìz 
münasìbätìlä  Sìzì täbrìk  edìr,  säadätlä  dolu  uzun  ömür,  nähayät-
sìz uõurlar arzulayíríq. 
Sìzì,  elìmìzìn  fädaìsìnì  sämìmì  vä  qayõíkeå  bìr  zìyalí  kìmì  al-
qíålayír,  Sìzìnlä  fäxr  edìrìk.  Arzu  edìrìk  kì,  yüz  ìllìk  yubìleyìnìzì 
aìlänìzlä,  nävä-nätìcälärìnìzlä  daha  yenì  yaradícílíq  uõurlarí  ìlä 
qeyd edäsìnìz. 
APDU Åamaxí fìlìalínín müällìmlärì, dosentlär  
Eyvaz Emìnalíyev, Åahsäddìn Mìkayílov. 
 
 

 
58 
Ä.SARAÇLÍYA ÌTHAF OLUNMUÅ 
ÅERLÄRDÄN 
 
 
VAR 
(Dostum Äflatun Saraçlíya) 
 
Borçalí elìnìn Äflatunusan, 
Tükänmäz hörmätìn, aõír çäkìn var. 
Müdrìklär müdrìkì Dädäm Qorqudla 
Qaynayíb qaríåan bìr soykökün var. 
 
Sänìnlä görüåmäk xoådu, eloõlu, 
Xalqín hünärlìdì, ellärìn ulu. 
Hälä qílínc çalír Babäk, Koroõlu, 
Ìgìd Cavanåìrìn, märd Babäkìn var. 
 
Häm gözäl åaìrsän, häm gözäl ìnsan, 
Hìkmätlär süzülür kälamlaríndan, 
Här sözün üstündä alíåíb yanan, 
Ìlhamlí üräyìn, düz mäsläkìn var. 
 
Dostlar arasínda än safí sänsän, 
Vìcdanín pak, ülvì ìnsafí sänsän, 
Sänät alämìnìn särrafí sänsän, 
Üst-üstä qalanmíå ìncì yükün var. 
Dünyamalí Käräm, 
Åaìr, jurnalìst.Borçal, 1986. 
 
AÅÍQ MÄHÄMMÄD SADAXLÍ 
 
ÅAÌR ÄFLATUN SARAÇLÍNÍN 60 ÌLLÌK YUBÌLEYÌNÄ 
 
Äflatun Saraçlí, altímíå yaåín  
Sayalí, qädämlì, xoå rüzgar olsun! 
Neçä belä xoå ìllärì yola sal, 
Açílsín çämänìn, laläzar olsun! 

 
59 
Meåälì daõlarín qucaõíndasan, 
Güllü Borçalínín bucaõíndasan, 
Aåíqlar, åaìrlär ocaõíndasan, 
Häyatín hämìåä güllüzar olsun! 
 
Sänätdä zìrväyä ucalsín baåín, 
Sänìnlä fäxr etsìn dostun, yoldaåín, 
Sänä häyan olsun häyat yoldaåín, 
Ömür yollarínda xudam yar olsun! 
 
Haní Åaìr Hüseyn - söhbätlì, sazlí, 
Hüseyn Saraçlí - gözäl avazlí, 
Nìzamì Saraçlí baharlí, yazlí,  
Sänìn ömrün-günün bäxtìyar olsun! 
 
Sadaxlí Mähämmäd söylämäz yalan, 
Kìmdìr bu dünyanín sonuna qalan? 
Äflatun Saraçlí, haqqa arxalan
Tanrímíz qoy sänä havadar olsun! 
5 dekabr 1996. 
 
DÄDÄ BORÇALÍ 
(Alìm vä åaìr Äflatun Saraçlínín 
60 ìllìyìnä dost ärmaõaní) 
 
Çoxdur ìndì gedän Mäkkäyä-Haca, 
Mänsä üz tuturam sazla Saraca. 
Qoy ruhum saz ìlä qalxsín meraca, 
Ey oõuz elìnìn gözäl mahalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
Sän kì, gördün özün Dädä Qorqudu, 
O türkün ruhunu sazla qorudu
Daõítdí näõmäsì qara buludu, 
Qaytardí bälaní, därdì, zavalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 

 
60 
Dìlìndä, lähcändä beçä balín var, 
Åaìqdän yadìgar cah-cälalín var; 
Sänìn häm Kamalín, häm Camalín var, 
Qälämì, üräyì, eåqì zìyalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
Qänìm käsìlsä dä bu dövran bìzä, 
Äränlìk öyrätdì Närìman bìzä; 
Därdì dä tanítdí o loõman bìzä, 
Qonar çìynìmìzä tärlan xäyalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
Saldí caynaõína qudurmuå yaõí, 
Cännät Qarabaõí -ana torpaõí; 
Göynäyìr sìnämdä yüz Laçín daõí, 
Gözlärì yaålíyam, baõrím yaralí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
Oyat Koroõlunu, oyat Särdarí, 
Haní bu mìllätìn qeyrätì, arí?! 
Dünyadan läkälì köçmäyäk barí, 
Qovõalí gäräkdìr ìgìd, qovõalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
  
O Lälvär, Babakär, o Qarayazí, 
Yaåatdí qälämì, qílíncí, sazí; 
Yaraåír sazína sözün pärvazí, 
Çaõlayan qälbìndän halíyam, halí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
Ucasan adínla, etìbarínla, 
Ustad Ämrah kìmì sänätkarínla; 
Öyün Hüseynìnlä, Kamandarínla, 
Sängìt üräyìmdä därdì, mälalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
 

 
61 
Qoca Kürdoõluyam - häzìn bìr säsäm, 
Sänä bìr sìrdaåam, bìr hämnäfäsäm, 
Sazíní üräklä, canla dìnläsäm, 
Bälkä dä azalar saçímín çalí, 
Sazí baõrína bas, Dädä Borçalí! 
 
Hüseyn Kürdoõlu, åaìr, alìm. 
06.12.1996. 
 
BÌZ SONU BÌLÌNMÄZ BÌR SÄFÄRDÄYÌK 
Äflatun Saraçlíya 
 
Ad günün, åad günün mübaräk olsun, 
Yaåa üräyìncä, yaåa, äfändìm! 
Dumanlí-çìskìnlì qarlí daõlarí, 
Aåaq bìr qardaå täk qoåa, äfändìm! 
 
Sänìn aydan arí bìr üräyìn var, 
Säxavät kanísan, bal-pätäyìn var, 
Mänìm dä üstümdä çox ämäyìn var, 
Ìnåallah kì, getmäz boåa, äfändìm! 
 
Qaynar duyõularín safdí, tämìzdì, 
El-oba yanínda xätrìn äzìzdì, 
Häyat dolaåíqdí, dövran qälìzdì, 
Däymäsìn ayaõín daåa, äfändìm! 
 
Yurdum qäm oylaõí, çìläsì qat-qat, 
Bìtmäz bìr sevgìylä yaåa, yaz-yarat, 
Älì daå altínda qalan camaat, 
Qoymayaq mancíya, çaåa, äfändìm! 
 
Bìzìm eylìyìmìz sarsíyan deyìl, 
Onu yad näfäsì qarsíyan deyìl, 
Atímíz süräkdä axsíyan deyìl, 
"Hu" -desäk, dönäcäk quåa, äfändìm! 
 

 
62 
Alìmsän, åaìrsän, märd zìyalísan, 
Mìllätìn därdìndän yaxåí halísan, 
Sän elìn sayílan aõsaqqalísan, 
Varsín dìläklärìn baåa, äfändìm! 
 
Borçalí sazínín öz damarí var, 
Ämrahí, Hüseynì, Kamandarí var, 
Sözün dä sänìn täk sämändärì var, 
Yandírsa gälärsän cuåa, äfändìm! 
 
Åìrìn türk åerìnìn Borçalí qolu, 
Här bändì-däräsì hìkmätlä dolu, 
Ìlkìn sän göstärdìn bìzä bu yolu, 
Xas qoåmalar qoåa-qoåa, äfändìm! 
 
Sän Tìflìs mäktäbì keçìb gälìbsän, 
O zoõal suyundan ìçìb gälìbsän, 
Kìm desä Bakíya köçüb gälìbsän, 
Batar mìn günaha, suça, äfändìm! 
 
Bìr ayaõín burda, bìrì ordadí, 
Sän yurd mäcnunusan, meylìn yurdadí, 
Özün zäncìrdäsän, Leylìn dardadí, 
Haåa bu dövrandan, haåa, äfändìm! 
 
Sän dä yaralísam, män dä yaralí, 
Bu gün torpaq alan, yarín gor alí, 
Qäbrìmìz düåmäsìn yurddan aralí, 
Göz häsrätlì qalar yaåa, äfändìm! 
 
Ìlk güvänc yerìmìn bìrì dä sänsän, 
Åaìqdän, Näbìdän bärìdä sänsän, 
Elìn baåbìlänì yerìndä sänsän 
Çatíbsan åäräflì yaåa, äfändìm! 
 
Hälä bu dünyada çox tälaåím var, 
Xoåbäxtäm sänìn täk can sìrdaåím var, 
Qurtuluå namìnä bìr savaåím var, 
Tanrí kärìm bu savaåa, äfändìm! 

 
63 
Sözüm aõír gälsä här gözüdara, 
Ya özü düåäcäk, ya sözü dara
Köynäyìm bayraqdí, könlüm aypara
Mänì zaman vurub dìåä, äfändìm! 
 
Bìlìräm, arxanda öz läågärìn var, 
Hay vurub, qíy vuran çox äsgärìn var, 
Fäqät bìr meydanín, bìr sängärìn var, 
Ey albay äfändìm, paåa äfändìm! 
 
Bìz sonu bìlìnmäz bìr säfärdäyìk, 
Gah känddä-käsäkdä, gah åähärdäyìk, 
Aranda, yaylaqdag Här bìr yerdäyìk 
Alíåmíåíq yaza-qíåa, äfändìm! 
 
Bu yolda män Käräm, sän mänìm läläm, 
Gäläcäk eåqìylä dolub pìyaläm, 
Härkì Saraçlíní bìr gün bu aläm, 
Çäkär Åaìqanä baåa, eloõlu! 
Yaåa Äflatun täk, yaåa, äfändìm! 
 
Nìzamì Saraçlí, åaìr 
15.07.2001
  
ÄFLATUN SARAÇLÍYA 
 
Aõardí saç-saqqalín, 
Düådü dän, ay Saraçlí. 
Yetìådì tam kamalín 
Oldun tän, ay Saraçlí! 
 
Yetìådìn alìm kìmì, 
Yoxuålu yolun kìmì, 
Qüvvätlì qolun kìmì, 
Dayan sän, ay Saraçlí! 
 

 
64 
Borçalí durduqca dur, 
Alnínda mäõrur, qürur, 
Qasím, ìstäyìn budur, 
Daìm yan, ay Saraçlí! 
 
Qasím Qaçaõanlí, 
Borçalí, 11.11.1999. 
 
FÌLOLOGÌYA ELMLÄRÌ DOKTORU, PROFESSOR
BORÇALÍ ELÌNÌN ÅAÌR OÕLU 
ÄFLATUN SARACLÍYA 
 
Saçín aõarmasí qocalíq ha döy, 
"Daha qocalíram" -demä Saraçlí! 
Saçín aõarmasí -ucalíq, är soy, 
Batma bu yaåínda qämä, Saraçlí! 
 
O el böyük tutur sänìn adíní, 
Qoymadín sönmäyä sözün odunu, 
Daha da parlayan ìstedadíní 
Dämä tut tär-täzä, dämä, Saraçlí! 
 
Allah verdìyìnì yaradar ìnsan, 
Onun qìymätìnì bìlär bìr zaman, 
Sözünü demìsän zìldän, ucudan, 
Enmä, aman günü, bämä, Saraçlí! 
 
Qasím, zìrvälärìn baåí qar olur, 
Bällìdì, här fäslìn qíåí qar olur, 
Yaåín yetmìåìndä hälä bar olur, 
Qaç qämdän, sän söykän çämä, Saraçlí! 
Enmä, aman günü, enmä, Saraçlí!!! 
 
Qasím Qaçaõanlí, 
03.09.2000. 

 
65 
ÅAÌR ÄFLATUN SARAÇLÍYA 
Ay åaìr Äflatun, aqìl Äflatun,  
Nä ìådì, gecänìn daní görünmür. 
Yarín daõlar aådí dumanda, çändä, 
Könlümün sultanû, xaní görünmür. 
 
Susubdu, dìnmäyìr Hüseynìn sazí, 
Gälmäyìr sìmlärdän gözäl avazí; 
Bu nä tärs yíõvaldí, bu nä tärs yazí, 
Ustadlarín gövhär-kaní görünmür. 
 
Dünyada qazancín etìbar oldu, 
Särvätìn, dövlätìn düz ìlqar oldu, 
Sìnändä çaõlayan arzular oldu
Arzunun tükänmäz saní görünmür. 
 
Sualí mìn olub, cavabí bìrdì, 
Käläfì dolaåíb açílmaz sìrdì, 
Vätänìn därdìnì mìn alìm bìldì, 
Gözläyìrìk, haqq dìvaní görünmür. 
 
Buta da sänìn täk haqqa haqq deyìr, 
Därdì böyük olan mìllät, xalq deyìr. 
Ìåíqlí günlärä tez çíxaq deyìr, 
Hayíf kì, zülmätìn sonu görünmür. 
Säadät Buta, 
avqust, 2001. 
  

 
66 
Ä.SARAÇLÍYA GÄLÄN 
DÄVÄTNAMÄLÄRDÄN 
 
1. Azärbaycan Yazíçílar Bìrlìyìndä keçìrìlän güneylì pedaqoq vä uåaq 
yazíçísí Sämäd Behrängìn 50 ìllìk yubìley mäclìsìnä. 17 noyabr, 
1989. 
2. AXC "Elm" åöbäsìnìn VI konfransína. 20 dekabr, 1991. 
3. Respublìka Sarayínda M.Åährìyara häsr olunmuå Beynälxalq konf-
ransa. 31 mart, 1993. 
4.  "Vätänìn  åähìd  oõlu  Azär  Fazìlovun  xatìrä  gecäsìnä".  28  aprel, 
1993. 
5.  Görkämlì  yazíçí  Yusìf  Sämädoõlunun  xatìrä  gününä.  28  sentyabr, 
1994. 
6.  "Azärbaycan  Respublìkasí  Demokratìk  Qüvvälär  Bìrlìyì"nìn  täsìs 
konfransína. 30 noyabr, 1994. 
7.  Folklor  Sarayínda  "Novruz  bayramí  åänlìyì"  märasìmìnä.  18  mart, 
1994. 
8. "Ozan" mädänìyyät vä maarìf cämìyyätìnìn Azärbaycanda åöbäsì-
nìn täsìs konfransína. 1 dekabr, 1994. 
9.  C.Mämmädquluzadänìn  doõum  gününün  125  ìllìyì  münasìbätìlä 
Respublìka  Sarayínda  keçìrìlän  yubìley  gecäsìnä.  28  dekabr, 
1994. 
10. Gürcüstan Respublìkasínín müstäqìllìk günü münasìbätìlä ölkänìn 
Azärbaycandakí fövqäladä vä sälahìyyätlì säfìrì Georgì Canturì-
ya cänablarínín vä onun xanímínín "Azärbaycan" mehmanxanasí-
nín märmär salonunda bayram qäbuluna. 29 may, 1995. 
11. "Kìtabì-Dädä Qorqud" Beynälxalq konfransína. 1 dekabr, 1997. 
12. Azärbaycan Yazíçílarínín X qurultayína. 30 oktyabr, 1997. 
13.  Gürcüstan  Respublìkasínín  müstäqìllìyìnìn  80  ìllìyì  ìlä  baõlí  öl-
känìn  Azärbaycandakí  fövqäladä  vä  sälahìyyätlì  säfìrì  Zurab 
Qumbarìdze cänablarínín vä onun xanímínín "Gülüstan sarayí"n-
da bayram qäbuluna. 23 may, 1998. 
14.  Aåíq  Äläsgärìn  doõum  gününün  175  ìllìyìnä  häsr  olunmuå  ädä-
bì-bädìì gecäyä. 16 mart, 1998. 
15.  "21  Azär"  häräkatínína  häsr  olunmuå täntänälì  yubìley  gecäsìnä. 
12 dekabr, 1998. 

 
67 
16.  Akademìk  Kamal  Talíbzadänìn  doõum  gününün  75,  elmì-ìctìmaì 
fäalìyyätìnìn 50 ìllìk yubìley täntänäsìnä. 4 noyabr, 1998. 
17.  Azärbaycan  Xalq  Cümhurìyyätìnìn  80  ìllìyìnä  häsr  olunmuå  "Bìr 
kärä yüksälän bayraq bìr daha enmäz" adlí elmì konfransína. 25 
mart, 1998. 
18.  "Xäzär"  Unìversìtetìnìn  keçìrdìyì  Mämmäd  Sarvanín  "Ulu  Bor-
çalí" kìtabínín täqdìmatína. 4 ìyun, 1998. 
19. Borçalí gänclärìnìn "Borçalí günü" mäclìsìnä. 24 dekabr, 1999. 
20.  Görkämlì  pedaqoq,  dìlçì,  türkoloq-alìm  Afat  Qurbanovun  doõum 
gününün 70 ìllìyì ìlä baõlí täntänälì yubìley märasìmìnä. 19 fev-
ral, 1999. 
21.  Azärbaycan  Yazíçílar  Bìrlìyìnìn  vä  Gürcüstan  säfìrlìyìnìn  täåkìl 
etdìklärì görkämlì alìm, åaìr vä tärcümäçì Leyla Eradzenìn xatìrä 
gecäsìnä. 17 fevral, 1999. 
22.  "Yenì  yol"  Borçalí  Gänclär  Bìrlìyìnìn  täsìs  konfransína.  28  mart, 
1999. 
23.  Azärbaycan  Yazíçílar  Bìrlìyìndä  åaìr  Ìsa  Ìsmayílzadänìn  xatìrä 
gecäsìnä. 15 mart, 1999. 
24. Ìnåaat Mühändìslärì Ìnstìtutunda keçìrìlän tanínmíå pedaqoq, alìm, 
professor  Abdulla  Mehrabovun  60  ìllìk  yubìley  märasìmìnä.  5 
ìyul, 1999. 
25.  "Sabah"  Borçalí  Gänclär  Bìrlìyìnìn  "GürcüstanAzärbaycan 
münasìbätlärì" mövzusunda keçìrdìyì konfransa. 9 ìyun, 1999. 
26.  Türk  Özäl  Lìseylärì  Bakí  ìdaräsì  lìseylärìnìn  19981999-cu  tädrìs 
ìlìnìn  yekunu  vä  Respublìka  günü  münasìbätìlä  täåkìl  etdìyì 
gecäyä. 28 may, 1999. 
27.  "Kìtabì-Dädä  Qorqud"  vä  dünya  epos  änänälärì"  mövzusunda 
Beynälxalq sìmpozìuma. 7 aprel, 2000. 
28.  "Xäzär"  Unìversìtetìnìn  keçìrdìyì  C.Cabbarlínín  100  ìllìk  yubìley 
märasìmìnä. 23 fevral, 2000. 
29. Görkämlì alìm Ä.Mìrähmädovun doõum gününün 80 ìllìyìnä häsr 
olunmuå yubìley ìclasína. 23 fevral, 2000. 
30.  Akademìk  Bäkìr  Näbìyevìn  doõum  gününün  70  ìllìyì  ìlä  baõlí 
yubìley märasìmìnä. 20 oktyabr, 2000. 
31. Sämäd Vurõunun ev muzeyìndä görkämlì yazíçí Yusìf Sämädoõ-
lunun  65  ìllìyìnä  häsr  olunmuå  yubìley  mäclìsìnä.  30  dekabr, 
2000. 

 
68 
32.  Görkämlì  ädäbìyyatåünas-alìm,  tänqìdçì,  yazíçí,  pedaqoq  Qulu 
Xälìlovun doõum gününün 70 ìllìk yubìley mäclìsìnä. 28 noyabr, 
2000. 
33.  Ädäbìyyat  Ìnstìtutunun  vä  BDU-nun  Cämaläddìn  Äfqanìnìn  160 
ìllìyì ìlä baõlí keçìrdìklärì elmì konfransa. 9 aprel, 2000. 
34. "Tähsìl" cämìyyätìnìn täåkìl etdìyì tanínmíå türkoloq, alìm, tänqìd-
çì, dìlçì Aydín Mämmädovun xatìrä gününä. 21 aprel, 2001. 
35.  Yazíçílar  Bìrlìyìndä  åaìrä  Säadät  Butanín  50  ìllìk  yubìley  mäc-
lìsìnä. 3 mart, 2001. 
36. "Borçalí" qäzetìnìn näårìnìn 4 ìllìk yubìley mäclìsìnä. 2000. 
37.  "Sabah"  Borçalí  Gänclär  Bìrlìyìnìn  "A.Åaìq  dünän  vä  bu  gün" 
mövzusunda keçìrdìyì däyìrmì masaya. 19 aprel, 2001. 
38. Azärbaycan Yazíçílar Bìrlìyìnìn vä "Borçalí" cämìyyätìnìn Ìsa Ìs-
mayílzadänìn 60 ìllìyì ìlä baõlí keçìrdìyì xatìrä gününä. 15 mart, 
2001. 
39. Azärbaycan MEA-nín xalq åaìrì Räsul Rzanín doõum gününün 90 
ìllìyìnä häsr etdìyì Elmì sessìyaya. 7 ìyul, 2001. 
40.  "Xäzär"  Unìversìtetìnìn  Sämäd  Vurõunun  doõum  gününün  95 
ìllìyì münasìbätìlä keçìrdìyì ädäbì-bädìì gecäyä. 1 ìyun, 2001. 
41. Sumqayít Dövlät Unìversìtetìnìn açílmasínín bìr ìllìk yubìley mära-
sìmìnä. 13 ìyun, 2001. 
42.  Azärbaycan-Avropa  Mädänì  Älaqälär  Märkäzìnìn  Azärbaycan 
ìstìqlalí günü ìlä baõlí keçìrdìyì "Azärbaycan ädäbìyyatínín Qärb 
älaqälärì" konfransína. 25 may, 2001. 
43. Aåíq Hüseyn Saraçlínín xatìräsìnä häsr olunmuå "Sazlí, sözlü Bor-
çalí" mäclìsìnä. 23 may, 2001. 
44. Azärbaycan Yazíçílar Bìrlìyìnìn keçìrdìyì åaìr, alìm, naåìr Ìsmayíl 
Välìyevìn 50 ìllìk yubìley ìclasína. 21 may, 2001. 
45.  Azärbaycan  Mìllì  Elmlär  Akademìyasí  Nìzamì  adína  Ädäbìyyat 
Ìnstìtutunda  "Ädäbì-näzärì  fìkìr  ìkì  äsrìn  qovåaõínda"  möv-
zusunda keçìrìlän respublìka konfransína. 20-21 ìyun, 2001. 
46. Professor Qäzänfär Paåayevìn täåkìl etdìyì Azärbaycan-Ìraq (Türk-
man)  ädäbìyyatí  vä  mädänìyyätì  ekspozìsìya  särgìsìnä.  20  ìyun, 
2001. 
47. Xan Åuåìnskìnìn doõum gününün 100 ìllìyì vä M.Çämänlìnìn "Mu-
õam  dünyasínín  Xaní"  kìtabínín  täqdìmatí  ìlä  baõlí  ädäbì-bädìì 
gecäyä. 31 avqust, 2001. 

 
69 
48.  "Azärbaycan-Gürcüstan  stratejì  müttäfìqlìyì:  reallíqlar  vä  pers-
pektìvlär. mövzusunda keçìrìlän "Däyìrmì masa"ya. 10 sentyabr, 
2001. 
49. Устад озан Ашыг Хынды Мяммядин ѐМейданда мярди-мярданяѐ 
китабынын тягдиматына вя Ашыг Эцлабынын 50 иллик йубилей 
эеъясиня. 29 нойабр 2001. 
50. Азярбайъан Дювлят Опера вя Балет Театрында Абдулла Шаигин 
доьум эцнцнц 120 иллик йубилей эеъясиня. 12 декабр 2001. 
51. Азярбайъан Университетинин Абдулла Шаигин 120 иллийиня щяср 
етдийи ѐВятянпярвярлик, зийалылыг, маарифчиликѐ мювзусунда 
дяйирми масайа. 20 декабр 2001. 
52. Ъ.Ъаббарлы адына Иряван Дювлят Азярбайъан Драм Театрында шаир-
тяръцмячи, драматург Имир Мяммядлинин ѐИшыг тозуѐ пйесинин 
премйерасына. 9 апрел 2002. 
53. Мцасир Тящсил Комплексиндя кечирилян профессор, ямякдар елм 
хадими Бящлул Абдулланын икиъилдлик ѐАзярбайъан Шифащи Халг 
Ядябиййатыѐ вя ѐФолклор антолоэийасыѐ китабларынын тягдиматына. 
18 май 2002. 
 

 
70 
 
 
 
 
 
I I  
 
БЮЛЦМ  
 
 
 
 
 
 
 
Ä. S A R A Ç L Í N Í N 
Ç Í X Í Å L A R Í 
 
 

 
71 
ELMÌ SESSÌYA, GÖRÜÅ, TOPLANTÍ VÄ KÌTAB 
TÄQDÌMATÍ MÄRASÌMLÄRÌNDÄ 
 
 
MÌLLÌ ELMLÄR AKADEMÌYASÍNÍN RÄYASÄT 
HEYYÄTÌNDÄ GÜRCÜSTAN XC-nìn 80 ÌLLÌYÌNÄ HÄSR 
OLUNMUÅ ELMÌ SESSÌYADA 
 
Çox åadíq kì, Gürcüstan vä Azärbaycan Xalq Cümhurìy-yätlä-
rìnìn  qurulmasínín  80  ìllìk  yubìleyì  eynì  vaxtda,  bìrlìkdä,  belä 
täntänä  ìlä  kecìrìlìr.  Çünkì  elä  xalqlarímízín  taleyì  dä,  keçdìyì 
tarìxì  yol  da  bìr-bìrìnä  çox  oxåayír.  Häqìqätän,  Qafqaz  bìzìm 
ümumì evìmìzdìr vä bu evìn än qädìm sakìnlärì kìmì xalqlarímíz 
baåqalarína da örnäk olmalídír. 
Burada  Azärbaycan-Gürcüstan  ìctìmaì-sosìal,  ädäbìmädänì 
münasìbätlärìndän  ìbrätlì  söhbät  getdì.  Bunlarín  hamísí  häqìqät-
dìr, tarìxìn canlí sahìfälärìdìr. Qalan sähìfälärì doldurmaq bìz näs-
lìn öhdäsìnä düåüb. Bunun üçün näsìllärìmìzìn ìbrät därsì, mìrasí 
var, zängìn änänäsì var. 
Azärbaycanda  vä  Gürcüstanda  ìkì  xalqín  tarìxì  dostluõunun, 
ädäbì-mädänì älaqälärìnìn öyränìlmäsì sahäsìndä xeylì ìå görülüb. 
Ìkì  xalqín  ädäbì  älaqälär  tarìxìndä  bädìì  tärcümä  ayríca  yer  tutur. 
Ìndì Nìzamì, Füzulì, Vaqìf, Axundov, H.Cavìd, S.Vurõun, Gürcüs-
tanda,  Å.Rustavelì,  D.Quramìåvìlì,  Ì.Çavçavadze,  N.Barataåvìlì, 
Q.Tabìdze,  G.Leonìdze,  K.Kaladze  Azärbaycanda  oxunur,  sevìlìr. 
Sevìndìrìcì faktdír kì, bunlarín äsärlärìnìn çoxu bìr baåa orìjìnaldan 
tärcümä  olunub.  Bu  baxímdan  "Kìtabì-Dädä  Qorqud",  "Koroõlu" 
dastanlarí, naõíllar, Füzulì, Vaqìf, S.Vurõun, N.Xäzrì vä baåqalarí-
nín  äsärlärìnì  göstärmäk  olar.  Gürcüstanda  Todua,  Cavelìdze,  Åa-
qulaåvìlì, L.Eradze, Medulaåvìlì, Azärbaycanda D.Älìyeva, Tbìlìsì-
dä Ä.Bìnnätoõlu, V.Hacílar vä b. mähz qardaå xalqín ädäbìyyatíní 
tädqìq  edän  vä  orìjìnaldan  tärcümä  edän  sänät  adamlarídír,  alìm-
lärdìr. Bìz dä uzun ìllärdìr kì, bu yöndä çalíåíríq. Lap bu yaxínlarda 
bìz  XVII  äsr  gürcü  fìlosof  yazíçísí  S.S.Orbelìanìnìn  "Uydurmanín 

 
72 
hìkmätì" äsärìnì Azärbaycan türkcäsìnä çevìrmìåìk vä onu Gürcüs-
tanín Xalq Cümhurìyyätìnìn 80 ìllìyìnä hädìyyä edìräm.
*
 
Ancaq  bìzä  elä  gälìr  kì,  bunlar  qädìm  dostluq  vä  älaqälärìn, 
belä  zängìn  ädäbìyyatlarín  qaråísínda  azdír,  bu  ìåì  babalarímízín 
ruhuna  yaraåan,  müstäqìllìyìmìzä  layìq  åäkìldä  daha  da  ìnkìåaf 
etdìrmälìyìk. Bìzcä bu ìå ìndìkì çätìn åäraìtdä dövlät sävìyyäsìndä 
aparílmalídír.  Här  ìkì  ölkädä  bununla  mäåõul  olan  bìr  qurum, 
orqan  yaradílmalídír.  Bu  ìålä  bayramdan  bayrama  yox,  ardícíl 
mäåõul olmalíyíq. Bu sahädä çalíåan mütäxässìslärä qayõí gäräk-
dìr. Hälä sovet dövründä Qvaxarìya, Todua, L.Eradzeyä Azärbay-
canín Ämäkdar Mädänìyyät ìåçìsì adí verìlmìådì. Gürcüstanda ìsä 
yalníz  D.Älìyevaya…  Bunun  üstündän  ìllär  keçìb,  bu  mütäxäs-
sìslärìn bäzìsì dünyasíní däyìåìb, bäzìsì yaålaåíb. Bu günkü durum 
täläb  edìr  kì,  ädäbì-mädänì  älaqälärìmìzì  yenìdän  täåkìl  edäk, 
qardaå  xalqín  dìlìnì,  ädäbìyyatíní  bìlän  kadrlar  hazírlanmasí  qay-
õísína  qalaq.  Böyük  änänälärìmìzìn  üzülmäsìnä  vä  nazìlmäsìnä 
yol vermäyäk, ìnkìåafína çalíåaq. Bu, mänävì vä vätändaålíq bor-
cumuzdur. Bunu åäxsän bìzdän gürcü dostlarímíz, da, Borçalídakí 
yarím mìlyondan artíq soydaålarímíz da gözläyìr. Elä bìz dä gürcü 
dostlarímízdan  umuruq.  Çünkì  ädäbìyyat  vä  mädänìyyät  ìåçìlärì 
bu  sahädä  çox  ìå  görä  bìlärlär.  Öncä  ädäbì-mädänì  tädbìrlärì, 
ädäbìyyat günlärìnì, poezìya bayramlaríní, ayrí-ayrí sänätkarlarín 
yubìleylärìnì bìrlìkdä täåkìl etmäk olar. Nìzamì, Vaqìf, Axundov, 
S.Vurõun  kìmì  Azärbaycan  sänätkarlarínín,  lap  akad.  K.Talíbza-
dänìn  yubìleylärìnìn  Gürcüstanda,  Rustavelì,  D.Quramìåvìlì, 
S.S.Orbelìanì,  N.Barataåvìlìnìn  yubìleyìnìn  Azärbaycanda  necä 
tämtäraqla keçìrìldìyì yaddan çíxmaz. Ì.Çavçavadzenìn 175 ìllìyì-
nì  Azärbaycan  vä  Gürcüstan  zìyalílarí  Qaxda,  Älìbäylì  kändìndä 
dostluq  bayramína  çevìrmìådìlär.  Bìz  orada  Ì.Çavçavadzedän  çe-
vìrmälärìmìzì dä oxuduq. Belä änänälärì davam etdìrmälìyìk. Bu, 
sovet dövründän yox, öz änänälärìmìzdän gälìr. 
Bìz  90-cí  ìllärdä  Qafqaz  xalqlarínín  ädäbìyyat  antologìyasíní 
hazírlayírdíq. Ara qaríådí, bu ìå yarímçíq qaldí. Bìzä dövlät sävìy-
yäsìndä  åäraìt  yaradílsa,  Azärbaycanda  Gürcüstan,  Gürcüstanda 
                                                           
*
 
Kìtab Gürcüstan parlamentìnìn sädrì Z.Jvanìya cänablarína da täqdìm edìlìb.
 

 
73 
Azärbaycan  ädäbìyyatí  antologìyasí  hazírlaya  bìlärìk.  Bu  ädä-
bì-mädänì  älaqälärìmìz  üçün  böyük  hadìsä  olar.  Qaråílíqlí  elmì 
araådírmalar ìåìnì dä yenì täläblär sävìyyäsìndä qurmalíyíq. Elm-
lär Akademìyalarínín Ädäbìyyat Ìnstìtutlarínda bu ìåä dìqqät yeti-
rìlmälìdìr. 
AXC-nìn vä GXC-nìn 80 ìllìyìnìn belä yüksäk sävìyyädä keçì-
rìlmäsì  dä  bìzì  bu  ìåä  häväsländìrìr.  Ìnaníríq  kì,  müstäqìllìk  yo-
lunda, vätänìmìzìn bütövlüyü namìnä bu dostluq vä qardaålíq da-
ha da möhkämlänäcäk. 

Kataloq: jspui -> bitstream -> 123456789
123456789 -> Yeni və orijinal nəticə və metodların təqdim edilməsi
123456789 -> Dövlət Statistika Komitəsinin məlumatına Təranə Həsənova bəzən abortlardan
123456789 -> Hamlet İsaxanlı Təsisçi və Rektor
123456789 -> Stimularea electrică funcţională Radu Breahnă, Irina Turtureanu
123456789 -> L. A. MƏMMƏdov, E.Ç. ƏKBƏrov, H.Ə. ƏKBƏrov
123456789 -> XƏZƏr universiteti humanitar və sosial elmlər faküLTƏSİ
123456789 -> Azərbaycan Arxeologiyası 2002 Azerbaijan Archeology Vol.: 4 Num.: 3-4
123456789 -> Еколожи Епидемиолоэийа: Сящиййядя Тятбиги вя Тядгигат Методлары
123456789 -> AZƏrbaycan respublikasi təHSİl naziRLİYİ XƏZƏr universiteti
123456789 -> I fəSİL. TÜTÜn haqqinda üMÜMİ MƏlumat

Yüklə 4,66 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2020
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə