Яфлатун Сарачлы Хязяр Университяси Няшриййаты



Yüklə 4,66 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə9/15
tarix06.05.2017
ölçüsü4,66 Mb.
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   15
SÄRXAN XAVÄRÌNÌN 
"AZÄRBAYCAN TÄSÄVVÜF ÄDÄBÌYYATÍ  
(XII-XVI ÄSRLÄR)"  
NAMÌZÄDLÌK DÌSSERTASÌYASÍNÍN MÜDAFÌÄSÌNDÄ 
 
Täqrìbän üç ìl öncä Ìnstìtuta aspìranturaya 8-9 gänc gälmìådì. 
Ìlk  ìmtahandan  Särxan  hamínín  dìqqätìnì  çäkdì,  bìrìncì  qäbul 
olundu.  Yaåar  müällìm  ona  belä  çätìn  vä  çox  maraqlí  bìr  mövzu 
verdì. Onun rähbärlìyì ìlä Särxan bu problemì elmì-näzärì säpgì-
dä ìålädì. Gözäl bìr äsär ortaya qoydu. 
Haqlí  olaraq  XII-XVI  yüzìllär  Azärbaycan  ädäbìyyatínda  ay-
ríca märhälä kìmì öyränìlìr. Bu mäsälä Särxanín dìssertasìyasínda 
da  elmì  åäkìldä  äsaslandírílír.  Täsävvüf  (sufìzm)  bu  dövrün  äsas 
ädäbì-fälsäfì fìkrì, ìdeolojì faktoru kìmì araådírílír. Särxan mövzu 
ìlä baõlí äsas qaynaqlarí yaxåí öyränìb. Öncä türk vä fars qaynaq-
larína  üstünlük  verìr.  Bu  dìllärdä  yazan,  sufì  sänätçìlär  kìmì  ta-
nínan Ì.Häsänoõlu, Q.Bürhanäddìn, M.Åäbüstärì, Ävhädì, Änvärì, 
hätta  Näsìmì,  Xätaì,  Füzulì  yaradícílíõínda  täsävvüf  aåkarlayír, 
äsas  çalarlarí  ümumìläådìrìr,  onun  Azärbaycan  ädäbìyyatíndakí 
mövqeyìnì  müäyyänläådìrìr.  Bütövlükdä,  Särxan  bädìì  fìkrìn  tä-
sävvüf ìåíõínda fälsäfä ìlä poezìya qaråílíõínín elmì panoramasíní 
yaradír.  Täsävvüfün  yayílmasínda  poezìyanín  rolu,  poetìk  fälsä-
fädän fälsäfì poezìyaya gedän yol, Füzulì fälsäfäsìndä poezìyanín 
zìrväyä  qalxmasí  kìmì  problemlär  mähz  çaõdaå  elmì  sävìyyädä 
öyränìlìr. 

 
128 
Fälsäfì-ädäbì  cäräyandan  yazan  müällìfìn  elmì  qänaätlärì  dä 
näzärì  sävìyyäsì  vä  sìqlätì  ìlä  seçìlìr.  Särxan  häm  dä  çox  cìddì, 
sakìt, tävazökar vä zähmätkeå alìmdìr. Ädäbìyyat Ìnstìtutunun gä-
läcäyìnì tämsìl edänlärdändìr. Onun äsärì här baxímdan AAK-nín 
bütün täläblärìnä uyõun gälìr vä ona alìmlìk däräcäsì yaraåír. 
2000. 
 
DÌLBÄR ZAMANLÍNÍN 
"M.F.KÖPRÜLÜ VÄ AZÄRBAYCAN ÄDÄBÌYYATÍ" 
NAMÌZÄDLÌK DÌSSERTASÌYASÍNÍN 
MÜZAKÌRÄSÌNDÄ 
 
Ädäbìyyatåünas,  folkloråünas,  etnoqraf,  tarìxçì  kìmì  tanínan 
F.Köprülünün ìndìyä kìmì bìzdä araådírílmamasí haqsízlíqdír. Bu 
baxímdan Dìlbär xanímín hämìn dìssertasìyasí çox däyärlìdìr. Nä-
zärä  alsaq  kì,  F.Köprülü  häm  dä  Azärbaycan  ädäbìyyatínín  sa-
yímlí tädqìqatçísídír - onda bu ìåìn däyärì ìkì qat artír. 
Bu dìssertasìyanín bìr ähämìyyätì dä 70 ìl Azärbaycan ädäbìy-
yatåünaslíõínda  qaranlíq  qalan,  açílmasí  yasaqlanmíå  bäzì 
mänbälärì  Köprülünün  vaxtínda  aydínlaådírmasí  vä  dìssertantín 
bunlarí  layìqìncä  qìymätländìrmäsìdìr.  Äsär  bu  baxímdan  da  ak-
tual  vä  däyärlìdìr.  Dìssertasìyada  dìqqätì  çäkän  bìr  mäsälä  dä 
Köprülünün  Azärbaycan  ädäbìyyatí  tarìxìnä  yanaåma  konsepsì-
yasínín, onun prìnsìp vä faktorlarínín Azärbaycandakí konsepsìya-
larla  müqayìsälì  aydínlaådírmasídír.  Äsärìn  strukturu,  quruluåu, 
dìl  vä  üslubu  sälìqä  vä  sähmaní  da  yaxåídír.  Mähärrämìn  qayõí 
vä sayõísí duyulur. Åäxsän mänä bìrìncì fäsìl xoå täsìr baõíåladí. 
Burada dìssertant Köprülünün "Oõuznamälär", "Kìtabì-Dädä Qor-
qud", ozan-aåíq anlayíåí, aåíq ädäbìyyatí vä s. haqda araådírmala-
ríní  sìstemlì  halda,  dìqqätlä  öyränìr.  Yerì  gäldìkcä  Azärbaycan 
alìmlärìnìn fìkìrlärì ìlä dä paralellär aparír. Düz deyìr kì, aåíq ädä-
bìyyatí  haqqínda  Mähärrämìn  sìstemlì  tädqìqatíní  F.Köprününün 
fìkìrlärìnìn täsdìqì vä ìnkìåafí da saymaq olar. 
Dìssertasìyada elmì polemìkalar da yox deyìl. Müällìf Köprülü 
äsärlärìnä  çaõdaå  gözlä  baxír,  yerì  düådükcä  münasìbät  bìldìrìr, 
däqìqläådìrmälär dä aparír. Bütövlüklä, ädäbìyyatímíza aìd Köp-

 
129 
rülünün  konsepsìyasína  Dìlbär  xanímín münasìbätì bìzì ìnandírír. 
Düzdür,  suallar  da  doõur.  Mäsälän,  II  fäsìldä  adla  mäzmun  tärs 
mütänasìbdìr.  Adda  XIX-XX  äsrlär  önä  çäkìlìr,  ìçärìdä  ìsä  orta 
äsrlär  ädäbìyyatídír.  XIX-XX  äsrlärä  cämì  4  sähìfä  yer  ayrílíb. 
Halbukì Köprülünün bu mövzuda xeylì araådírmalarí var. Lap bìr 
fäslä  dä  materìal  verär.  Mäncä  bu  fäslìn  adí  belä  ola  bìlär: 
"F.Köprülü vä klassìk Azärbaycan ädäbìyyatí mäsälälärì". 
Köprülü  F.Köçärlìnìn  vä  Ì.Hìkmätìn  ädäbìyyat  tarìxìnä  aìd 
äsärlärìnì qìymätländìrìr. Y.Väzìrìn "Azärbaycan ädäbìyyatí tarì-
xìnä bìr näzär" kìtabíní ìsä ähämìyyätsìz sayír. Sän dä onunla ra-
zílaåírsan.  Axí,  bu  belä  deyìl,  tamamìlä  yanlíå  münasìbätdìr.  Elä 
Y.Väzìr bu äsärì Köprülüdän çox ävväl 1919-cu ìldä AXC dönä-
mìndä  yazíb.  Özü  dä  Ìstanbulda.  Bütün  Azärbaycan  mütäxässìs-
lärì ona yüksäk qìymät verìb, ondan ìstìfadä edìblär. Sän gäräk o 
äsärä baxaydín, sonra hökm veräydìn. 
Baåqa  xätalar  da  göstärmäk  olar.  Bunlar  asanlíqla  düzälär. 
Äsärì qäbul etmäk, müdafìäyä buraxmaq lazímdír. 
11.01.2001. 
 

 
130 
Y U B Ì L E Y L Ä R D Ä 
 
 
"XÄZÄR" UNÌVERSÌTETÌNÌN RÄÅÌD BEHBUDOV ADÍNA 
DÖVLÄT MAHNÍ TEATRÍNDA KEÇÌRDÌYÌ SÄMÄD 
VURÕUNUN 95 ÌLLÌK YUBÌLEY TÄNTÄNÄSÌNDÄ ÇÍXÍÅ 
ÜÇÜN QEYDLÄR 
 
Män söhbät açsam da yüz qärìnädän, 
Bu gündän ayríla bìlmäyäcäyäm. 
gEllär uzadacaq åaìr ömrünü, 
Görmäsäm, yazmasam o böyük günü
Yüz ìl yaåasam da ölmäyäcäyäm. 
 
Bu åer parçasí üzärìndä düåünüb çox åeylär demäk olar. Bälì, 
S.Vurõun  "Böyük  kommunìzmìn  sabahína  män,  Adì  xäyal  kìmì 
gälmäyäcäyäm"  dä  deyìrdì.  Kìm  deyä  bìlär  kì,  burada  o,  Azär-
baycanín  da  gäläcäk  azad  günlärìnì  anmírdí?  Näzärä  alsaq  kì, 
S.Vurõun  poezìyasí  rämzlärlä,  sìmvollarla,  täåbìh,  xäyal  vä  ro-
mantìk düåüncälärlä doludur, onda buna heç åübhä yerì qalmír. 
Bìlìrsìnìz kì, rämz vä sìmvollar da romantìzm yaradícílíq meto-
dunun  äsas  atrìbutlaríndandír.  H.Cavìd,  M.Hadì,  A.Åaìq,  hätta 
gänc  C.Cabbarlí  kìmì  romantìk  åaìrlärìn  poezìyasínda  bu  cür 
rämz, sìmvolìka, xäyal äsas yer tutur. Bu da bìr növ azadlíõa, hür-
rìyyätä romantìk alämä qovuåmaq yoludur. Elä bìr dä bu keyfìy-
yätìnä görä Åura dönämìndä romantìzm qäbul edìlmìrdì. Äväzìn-
dä sosìalìzm realìzmì deyìlän qurama bìr åey düzältmìådìlär. An-
caq S.Vurõun bu metod çärçìväsìnä síõmírdí. Onun çärçìvälärìnì, 
sínírlaríní  daõítdí.  Dünya  romantìzm  ädäbìyyatí  sävìyyäsìndä 
ädäbì örnäklär yaratdí. Bu, böyük ìstedadlara näsìb olan hünärdìr. 
Elä  ona  görä  dä  Yazíçílar  qurultayínda  poezìya  üzrä  märuzänì 
S.Vurõuna tapåírmalí oldular. Elä ona görä dä K.Sìmonov, N.Tì-
xonov,  A.Fadeyev  kìmì  böyük  rus  sänätkarlarí  S.Vurõunla  sämì-
mì  dostluq  edìrdìlär  vä  bu  dostluqdan  åäräf  duyurdular.  Elä  ona 

 
131 
görä dä Åura aparatí S.Vurõun åöhrätìndän, ìstedadíndan vä nüfu-
zundan çäkìndì, onu mähv edä bìlmädì. 
Sämäd Vurõun az yaåadí, amma, çox vä böyük äsärlär yaratdí. 
Äslìndä mìllì poezìyamízda bìr mäktäb yaratdí. Bu, Füzulì, Vaqìf 
märhäläsìndän  sonra  yenì  özünämäxsus  bìr mäktäbdìr.  Neçä  ya-
radící  näslä  örnäk  oldu,  olacaq  da.  Hämìåä  åerìmìzìn  bayraqdarí 
kìmì  åöhrätländì,  yenä  dä  belä  sevìnclä  yad  edìläcäk.  O,  bu  gün 
dä åerìmìzìn, ädäbìyyatímízín yoluna ìåíq salír. Sabahímíza yol bu 
gün dä S.Vurõun yaradícílíõíndan keçìr. Torpaqlarímízín qaytaríl-
masí, qaçqín, köçkünlärìmìzìn öz yurd-yuvalarína dönmäsì, Qara-
baõímízín  kafìrlärdän  tämìzlänmäsì  uõrunda  mübarìzälärdä 
S.Vurõun da bìzìmlädìr. 
Mänä  elä  gälìr  kì,  bìr  dä  ona  görä  S.Vurõunu  yenìdän  çap 
etmäyä,  haqqínda  tädbìrlär  keçìrmäyä  böyük  ehtìyac  var.  Åaìrìn 
adína,  ìstedadína  layìq  bu  tädbìr  kìmì.  Ona  görä  dä  män  baåda 
qeyrätlì yurdsevär dostum, Xäzär Unìversìtetìnìn rektoru, profes-
sor  Hamlet  Ìsaxanlí  olmaqla  bütün  Unìversìtet  kollektìvìnì  täbrìk 
edìräm. Hamlet bäy, Sìz ädäbìyyat vä mädänìyyätìmìzìn täblìõìn-
dä böyük ìålär görürsünüz. Bu yolda Sìzä uõurlar dìläyìräm. Bü-
tün zamanlarín böyük åaìrì S.Vurõuna ìsä, ruhun åad olsun, ustad, 
mìn yaåa deyìräm. Saõ olun!... 
2001 
 
SUMQAYÍT UNÌVERSÌTETÌNÌN  
BÌR ÌLLÌK YUBÌLEYÌNDÄ 
 
Sumqayítda  bu  gün  bìr  bayram  ovqatí  gördüm.  Bu,  Sumqayít 
Dövlät Unìversìtetìnìn yaranmasínín bìr ìllìk yubìley täntänäsìdìr. 
Elm, maarìf, tähsìl, tädrìs bayramídír.Sumqayít zìyalílarínín, tälä-
bä vä müällìmlärìnìn bayramídír. Düz demìålär kì, Unìversìtet äs-
lìndä, åähärìn sìmasíní müäyyänläådìrìr. Bu baxímdan Unìversìte-
tìn yaranmasí böyük hadìsädìr vä sumqayítlílarín belä sevìnmäyä 
haqlarí var. 
Åura  ìmperìyasí  Sumqayítí  dünyaya  ìkì  cähätdän  tanítmíådí: 
aõír  sänaye  åähärì  olmasína  görä  vä  ermänì  hadìsälärìnä  görä. 
Halbukì Sumqayít gänclìk vä gözällìk åähärìdìr, qürub yaradanla-

 
132 
rín, yaåamaõa haqqí olanlarín åähärìdìr. Onu häm dä elm, maarìf, 
mädänìyyät, märkäzì  kìmì  tanítmaq  lazím  ìdì.  Düzdür,  müstäqìl-
lìk  yolundayíq.  Amma  çätìn  zamanlar  yaåayíríq.  Torpaqlarímíz 
tapdaq  altíndadír.  Qarabaõ  dardadír,  Åuåamíz  üçün  daríxmíåíq. 
Cänub  därdì,  Därbänd  därdì,  Borçalí  aõrílarímíz  var.  Män  Sum-
qayít Dövlät Unìversìtetìnìn mähz belä çätìn zamanda yaranmasí-
ní  da  xüsusì  qeyd  etmäk ìstäyìräm.  Bu  ìåì  häyata keçìrmäk  üçün 
qeyrät  vä  hünär  gäräk  ìdì.  Bunu  da  Unìversìtetìn  rähbärlìyì  gös-
tärdì. 
Dìqqätälayìq  ìkìncì  cähät  bu  Unìversìtetdä  humanìtar  fakültä-
lärìn  olmasídír.  Täcrübä  göstärìr  kì,  ölkämìzdä  yaxåí  åagìrdlär 
Sumqayítdan daha çoxdur. Qoy Bakíya getmäkdänsä, öz åähärlä-
rìndä  oxusunlar.  Häm  dä bunu  yada  salmaq ìstäyìräm  kì,  dünya-
nín  här  yerìndä,  eläcä  dä  Bakída  neçä  elm  märkäzìndä,  tähsìl 
ocaõínda  däqìq  elmlär  (fìzìka,  rìyazìyyat,  kìmya  vä  s.)  öyränìlìr. 
Älbättä,  ìstäyìrìk  kì,  bìzìm  säsìmìz  dä  dünyadan  eåìdìlsìn.  Axí, 
Azärbaycan-türk  dìlì,  ädäbìyyatí  tarìxì  yalníz  burada  –  Azärbay-
canda  öyränìlìr.  Däqìq  elmlärdä  beyìn,  humanìtar  elmlärdä  üstä 
gäl üräk dä fäal olmalídír. Bìzì uzun zaman müstämläkä, mänävì 
ìdeolojì síxíntí altínda saxlayíblar. Qanímízí, genìmìzì, tarìxìmìzì, 
täfäkkürümüzü däyìådìrmäyä çalíåíblar. Bu gün dä çoxlarímíz ta-
rìxìmìzì bìlmìr. Keçmìåìmìzì yaxåí, obyektìv öyränmäk, özümüzü 
dünyaya layìqìncä tanítmaq ìåì ìndì, müstäqìllìk dönämìndä häya-
ta keçmälìdìr. Bu ìådä bìr ìllìk yubìleyìnä yíõíådíõímíz Unìversìtet 
täläbälärì dä ìåtìrak edäcäk. Bunu arzu edìräm. 
Män Bakída Dövlät Unìversìtetìndä, Özäl unìversìtetlärdä olu-
ram, därs dä aparírím. Çox müåahìdälärìm var. Rektorunuz Nadìr 
müällìm  dä  genìå  märuzä  etdì,  bìr  ìldäkì  uõurlarínízí  gördüm. 
Gerçäkdän, öyünmälìsìnìz. Bunu häm elmì ìålärdä, tälìm-tärbìyä-
dä, tädrìsdä, häm dä abadlíq, mädänì quruculuq ìålärìndä görmäk 
olar. Ìnaníríq kì, Sumqayít Dövlät Unìversìtetìnä dövlät qayõísí da 
olsa, hälä çox bayramlar göräcäyìk. 
Män bu Unìversìtetìn yaranmasínín bìr ìllìk yubìleyì münasìbä-
tìlä müällìm-täläbä kollektìvìnì, Sumqayít zìyalílaríní, Unìversìte-
tìn rähbärlìyìnì üräkdän täbrìk edìr, böyük uõurlar dìläyìräm. Mä-

 
133 
nì  bura  dävät  etdìyìnä  görä  ìstedadlí  alìm,  pedaqoq,  gözäl  ìnsan, 
dostum, hämyerlìm Yadìgar Hüseynova da saõ ol deyìräm. 
13.04.2001. 
 
 
"BORÇALÍ" 
QÄZETÌNÌN 4 ÌLLÌYK YUBÌLEYÌNDÄ 
 
Bu  gün  Borçalínín bìzlärìn  bìrlìyìnä,  onlara maddì dä  olmasa, 
mänävì  yardímda  bulunmaõímíza  çox  böyük  ehtìyací  var.  Çox 
qayõílaníram  kì,  "Borçalí"  cämìyyätì  bu  väzìfänìn  öhdäsìndän 
gälä bìlmìr. Halbukì bu, xalq, torpaq, vätän, mìllì qeyrät mäsälä-
sìdìr.  Ìqtìdaríndan,  müxalìfätìndän,  ìåìndän,  väzìfäsìndän,  böyü-
yündän, kìçìyìndän asílí olmayaraq hamímíz bìr mäqsädä xìdmät 
etmälìyìk.  Bu  baxímdan  "Borçalí"  qäzetìnìn  fäalìyyätìnì  yüksäk 
qìymätländìrìräm.  Bu  gün  nä  mädänì,  nä  dä  sìyasì  märkäzìmìz 
var.  Bìrcä  bu  qäzetìmìz  var,  gälìn  onu  ähatä  edäk,  ona  yardímçí 
olaq. Än tutarlí, kövräk yerìmìz mätbuat mäsäläsìdìr. On ìldìr ça-
líåíríq, bu ìåì yoluna qoya bìlmìrìk. Saõ olsun böyük üräklì bu kì-
çìk kollektìv, bìr cämìyyätìn ìåìnì görürlär. Bu dörd ìldä "Borçalí" 
qäzetì  yaåadí,  özünü  tanítdí,  ìnaníram  kì,  gäläcäkdä  daha  yaxåí 
olacaq.  Çünkì  qeyrätlì,  qälämlì  adamlarín  ähatäsìndädìr.  Afärìn 
häkìm,  jurnalìst,  åaìr  Azadä  xanímín  hünärìnä.  Ondakí  qeyrät, 
Borçalí  sevgìsì  çoxuna  örnäkdìr.  Qäzetìn  belä  sävìyyälì  çíxmasí, 
Azärbaycanda vä Gürcüstanda sevìlmäsì onun hünärì ìlä baåa gä-
lìr.  "Borçalí" qäzetì  öz  mövzu  daìräsì  vä  materìallarínín  çeåìdlìyì 
ìlä seçìlìr. Qäzet maraqlí vä mäzmunlu çíxír. Män maraq üçün öz 
arxìvìmdän  qäzetìn  keçän  ìlkì  bìr  neçä  sayíní  varaqladím.  Häqì-
qätän, xoå täsìr baõíåladí, oxunaqlí, täbìì vä sämìmìdìr. Bütövlük-
dä, janr vä mövzularí görün necä çeåìdlìdìr: 
1.  Borçalí  häyatí.  2.  Borçalínín  görkämlì  adamlarí  (åaìrlär, 
alìmlär, müällìmlär, ìdmançílar, ämäk adamlarí vä b.). 3. Borçalí 
aåíq  sänätì  vä  xalq  åerì.  4.Azärbaycan-  Gürcüstan  sìyasì,  ädäbì-
mädänì älaqälärì. 5.Sìyasì mäsälälär, E.Åevardnadzenìn yubìleyì, 
baåqa yubìleylär… 

 
134 
Qäzetìn 21 mart sayínda sìzä bìr neçä materìalín adíní xatírla-
dím: 
1. Borçalída Novruz-bahar bayramí. 
2. Aåíq Pärì mäclìsì Gürcüstanda. 
3. A.Åaìq adína orta mäktäbdä A.Åaìq abìdäsìnìn açílíåí mära-
sìmì. 
4.  Qaraçöplü  rässam  Zahìd  Hüseynovun  beynälxalq  sìmpo-
zìumda qízíl medal almasí. 
5. Sämäd Vurõun haqqínda yenì xatìrälär. 
6. Yenì åerlär vä s. 
Bunlar,  eläcä  dä  adíní  çäkmädìyìm  baåqa  maraqlí  yazílar,  åä-
kìllär,  xäbärlär  vä  s.  qäzetì  bäzäyìr.  Älìmdä  olan  saylar  onun 
ümumì sävìyyäsì haqqínda aydín täsävvür yaradír. Belä ola hämì-
åä. Ìndì kì, aìlävì söhbätdìr, bìr-ìkì arzumu da deyìm: 
1."Borçalí" qäzetì get-gedä ädäbìyyat vä mädänìyyät mäsälä-
lärìnä  daha  genìå  yer  verìr.  Bu  onun  däyärìnì,  oxucu  vä müällìf-
lärìnìn  sayíní  artírír.  Odur  kì,  yaxåí  olardí  kì,  täk  "ìctìmaì-sìyasì, 
hüquqì" yox, häm dä ädäbì qäzet kìmì täqdìm edìlsìn. Axí, Borça-
lí deyändä saz-söz, åer, sänät yada düåür. 
2.Qäzet Azärbaycandakí borçalílardan çox Borçalídakí soydaå-
larímíza  çox  yer  versä,  häm  öz  amalína,  ämälìnä  uyõun  häräkät 
edär, häm dä daha cazìbälì olar. Axí, Borçalíní saxlayan bìz yox, 
onlardír. 
Bütövlükdä, "Borçalí" qäzetì Borçalí häyatíní daha genìå ìåíq-
landírmaõa baålayír, get-gedä daha maraqlí vä oxunaqlí olur. Qä-
zetìn ärsäyä gälmäsìndän 4 ìl keçìr. Qäzetìn täsìsçìsì Kazím Qa-
çaõanlíní,  onun  meydana  gälmäsì  vä  sevìlmäsì  säbäbkarí  Azadä 
xanímí  vä  baåqa  ämäkdaålaríní  üräkdän  täbrìkläyìr  vä  alqíålayí-
ram. Daha böyük uõurlar dìläyìräm. 
2000
AÅÍQ HÜSEYN SARAÇLÍ - 85 
ÅÄHRÌYAR SARAYÍNDA YUBÌLEY 
MÄRASÌMÌNDÄ 
 
Qazax  åaìrlär,  Qarabaõ  xanändälär  mäskänì  sayíldíõí  kìmì, 
Göyçä  vä  Borçalí  da  aåíq  sänätì  ìlä  tanínír.  Aåíq  Sadíq,  Xíndí 

 
135 
Mämmäd, Aåíq Ämrah, Hüseyn Saraçlí, Kamandar kìmì sänätkar-
lar bu änänänì daha da åöhrätländìrdìlär. Borçalí aåíq mäktäbìnìn 
bütün özällìklärì vä gözällìklärì Aåíq Hüseynìn sazínda, sözündä 
cämläåìb. 
XX  äsrìn  ävvällärìndän  Borçalída,  o  síradan  Saraçlída  aåíq 
mäclìslärì,  yíõamatlar,  naõíl,  dastan  gecälärì  keçìrìlìrdì.  Burada 
Aåíq Äläsgär, Aåíq Åenlìk, Aåíq Hüseyn Bozalqanlí, åaìr Aõacan, 
åaìr  Näbì,  Quåçu  Ìbrahìm,  aåíq  Bayram  vä  b.  da  olub.  Män  ìsä 
müharìbädän sonra belä mäclìslärìn åahìdì olmuåam. Evìmìzìn bìr 
otaõí çayxana ìdì. Burada Aåíq Hüseynìn mäclìslärìndä bìr küncä 
qísílíb sakìtcä qulaq asardím, hätta taxtadan saz da düzältmìådìm. 
Aåíq Hüseynä bänzämäyä çalíåírdím. Gìzlìncä dínqíldadírdím. 
Aåíq  Hüseyn  sänätìn  zìrväsìndä  ìdì,  ustadlardan  öyränmìådì, 
görüb götürmüådü. 20-yä qädär yetìrmäsì var ìdì, neçä-neçä zìya-
líya  saz  baõíålamíådí,  çalmaõí  öyrätmìådì.  Elä  bìzä  dä.  Här  däfä 
Bakíya  gäländä  evdä  mäclìs  düzäldìrdìm,  dostlarí  baåína  yíõír-
dím. Bìr däfä belä mäclìslärìn bìrìndä dedì: - A åaìr, sazín haní? 
Dedìm: yoxdu, Söyün ämì. 
- Åaìr adamsan, sazín nìyä yoxdu? Bä mänìm sazímí neyä dín-
qíldadírsan? Dedìm, yadíndan çíxíbmí, texnìkumda bìzä tar öyrä-
dìrdìlär. Dedì, bìldìm, onda saa saz gätìräjäm, yaxåí öyrän. 
O saz ìndì dä dururg 
Mänä elä gälìr kì, bu mäclìsìmìzdä dä ustadímízín saz baõíåla-
díõí adamlardan var. Aåíq Hüseyn mäclìs aparmaõí, qaravällì, na-
õíl  söylämäyì,  dastan  daníåmaõí,  sazí,  sözü  ìlä  äväzsìz  sänätkar 
ìdì. Aåíq Hüseyn Cavan bu cähätì gözäl ìfadä edìb: "Dastan daníå-
maq,  mäclìs  aparmaq  elä  bìl  kì,  Aåíq  Hüseyn  Saraçlínín  boyuna 
bìçìlìb".  Koroõlu  näräsì,  Käräm  naläsì,  Åah  Ìsmayíl  harayí  Aåíq 
Hüseyn ìfasínda bänzärsìz ìdì. 
Aåíq Hüseynlä bìz ämìuåaõí vä känddä yaxín qonåuyuq. O, sä-
lìqä-sähmanda,  ädäb-ärkanda,  boy-buxunda,  adamlarla  ünsìyyät-
dä, söhbätdä örnäk ìdì. Qara, eåmä bíõlarí Koroõlunu xatírladírdí, 
onun  tütün  qutusu  gümüådän  ìdì.  Hämìåä  Trabzon  tänbäkìsì  çä-
kärdì. Üç aydan bìr gedìb Batumdan alírdí. O, 75-ä qädär havacat 
bìlìrdì,  hamísíní  da  çalírdí,  söz  oxuyurdu.  Kìm  artíq  deyìrsä,  ya-
landí  deyìrdì.  Adíní  däyìåìrlär.  Aåíq  Hüseyn  klassìk  havalarín 

 
136 
mahìr ìfaçísí ìdì. Özü dä "Baõdad dübeytì" adlí hava düzältmìådì. 
Deyìrdì:  bunu  Gìrmanåahlí  bìr  ustaddan  eåìtmìådìm.  Sonra  unut-
dum, yadda qalanlar äsasínda bunu düzältdìm. Kärämìnìn 7 hava-
síní mänìm ìåtìrakímla lentä yazdírdí. 
1986-cí ìldä ustadín 70 ìllìk yubìleyì olmalí ìdì, härdän Bakíya 
gälìrdì. Rähmätlìk Ì.Åíxlí vä H.Arìf MK-ya NK mäktub da yazdí-
lar. Ancaq cavab gälmìrdì. O da çox nìgaran ìdì, nä yubìley düzä-
lìr, nä dä näårìyyatdakí kìtabí çíxírdí. "Ölüm haq ìåìdìr - deyìrdì, -
ondan qorxmuram, amma bìrcä böyük toyum qaldí, onu da qurtar-
sam  därdìm  olmaz".  70  ìllìyìnì  näzärdä  tuturdu.  Amma  nä  yazíq 
kì,  baå  tutmadí.  Artíq  Aåíq  Hüseynìn  ölümü  yaxínda  ìdì,  dost-ta-
níålarí  vìdalaåmaõa  çaõírírdí.  Mänì  dä  çaõírdí,  özümü  yetìrdìm, 
qucaqlaådíq, öpüådük, aõladíq. O daníåa bìlmìrdì, bìr-bìrìmìzä ba-
xa-baxa  qaldíq.  Baåí  ìlä,  gözü  ìlä  näsä  ìåarä  edìrdì.  Anladím  kì, 
kìtabínín taleyìnì soruåur. 
Aåíq Hüseyn dünyadan köçdü, kìtabí da ölümündän sonra çíx-
dí.  O  ömür  boyu  yubìley  görmädì,  özünä  mäclìs  qurmadí.  Mänä 
elä gälìr kì, bu gün Aåíq Hüseynìn doõum gününün 85 ìllìyì mü-
nasìbätìlä  qurulan  bu  gözäl  mäclìs  bütün  yubìleylärìnä  äväzdìr. 
Ìndì ustadín ruhu da baåímíz üstä gäzìr, bu tämtäraqdan åadlanír. 
Ona görä dä åaìr qardaåím, mìllät väkìlì Zälìmxan bäyä üräkdän 
täåäkkür edìräm. Bu ìåì bütövlükdä saza, sözä, sänätä, Borçalímí-
za sevgì vä mähäbbät kìmì qäbul edìräm. 
23 may 2001,  
Åährìyar sarayí
 
KAMAL TALÍBZADÄ - 70 
 
Elmìmìzìn aõsaqqalí, müdrìk alìmìmìz Kamal müällìmìn 70 ìl-
lìk  ömrünün  32  ìlì  mänìm  gözlärìm  qabaõínda  keçìb.  Onun  haq-
qínda  mänìm  dä  çox  deyìläsì  sözüm  var.  Bu  haqda  mäclìslärdä, 
görüålärdä daníåmíåam, mätbuatda yazmíåam. 
Kamal  müällìm  çoxlarínín  häsäd  aparacaõí  qädär  sadä,  müd-
rìk,  böyük  qälblì,  humanìst,  vätänsevär,  yurdsevär,  mìllätsevär, 
öbyektìv vä tämìz ìnsandír. Bu onun äsl-näcabätìndän, yeddì qat 
åäcäräsìndän  gälìr.  Borçalí  obasíndan,  Borçalí  aõsaqqallaríndan, 

 
137 
Tìflìs mühìtìndän gälìr. Bu Abdulla Åaìqìn özündän vä evìndä nur 
ìåíõína yíõílan H.Cavìd, M.Hadì, Y.Väzìr, S.Hüseyn, S.Vurõun kì-
mì yazíçí vä åaìrlärdän gälìr. Bu XX yüzìl Azärbaycan zìyalílarí-
nín ìåíqlí änänälärìndän gälìr. Çoxuna näsìb olan åey deyìl. 
Kamal  müällìm  Orta  Asìya  türk  dövlätlärìndä,  Tatarístanda, 
Baåqírqístanda ädäbìyyatåünas-alìm kadrlarín yetìåmäsìndä böyük 
ìå  görüb,  Azärbaycanda  ädäbìyyatåünaslíq  mäktäbì  yaradíb,  bö-
yük alìmlär näslì yetìríb. Ìndì bu alìmlärìn hamísí ondan mähäb-
bätlä daníåír. Yenì dövr Azärbaycan ädäbìyyatí åöbäsì 42 ìldìr kì, 
onun älì ìlä formalaåíb, bu gün dä Kamal müällìmìn kölgäsì üstü-
müzdädìr. 
50 yaåínda cavan çox eåìtmìåìk, 70 yaålí yox. Bu gün 70 yaålí 
cavanímíz da var. Kamal müällìmìn belä cavan qalmasínín säbä-
bìnì härä bìr cür yozur. Özü bunu gänclìkdä ìdmançí olmasí, yaxåí 
qapíçí olmasí ìlä baõlayír. Amma mäncä bunun bìr sìrrì dä var, o, 
gözällìk aåìqì, gözällìk vurõunudur. Bu da ömrünü uzadír. Mäclìs-
lärdä xanímlar olmayanda elä bìl daríxír. Hämìåä åöbäyä gäländä 
tez soruåur, "haní mänìm gözällärìm?" 
Bu  Ìnstìtutun  formalaåmasínda,  respublìkada  müqäddäs  ocaq 
kìmì tanínmasínda onun böyük rolu olub. Çoxumuzun yetìåmäsìn-
dä haqqí-sayí, qayõísí, sayõísí olub. Bunu hämìåä demìåìk, deyä-
cäyìk. Amma öz aramízdír, bäzän bunun zìyaníní da çäkmìåäm. 
Hälä  Tìflìsdä  Ìnstìtutda  oxuyarkän  1960-cí  ìldä  M.Hüseyn, 
Ä.Kürçaylí, gürcü xalq åaìrì Georgì Leonìdzenìn 60 ìllìk yubìleyì-
nä  gälmìådìlär.  Män  dä  G.Leonìdzeyä  häsr  etdìyìm  åerìmì  oxu-
dum. Åaìr mänì qucaqlayíb öpdü. Sevìmlì yazíçímíz M.Hüseyn dä 
mehrìbancasína dedì:  
- Bakíya gäländä yaníma gäl. Sän yaxåí åaìrsän, Yazíçílar Ìttì-
faqína qäbul edäcäyìk. 
Bìr  gün  dedìm:  Kamal  müällìm,  Mehdì  müällìm  söz  verìb  kì, 
mänì  Yazíçílar  Ìttìfaqína  götürsün.  Anket  dä  almíåam.  Sänädlärì 
hazírlayíb aparíb veräcäm, - nä deyìrsìnìz? 
Kamal  müällìm  cìddìläådì.  Äflatun,  bu  olmadí,  -  dedì  -  Kasíb 
oõlansan, get dìssertasìyanla mäåõul ol, müdafìä et! Burax bu åe-
rì-zadí. 
Beläcä mänì çäkìndìrdì. 

 
138 
Bìr  müddät  keçdì.  Åerlärìmì  çapa  hazírlayíb  Kamal  müällìmä 
verdìm  kì,  bìr  dänä  räy  yazsín,  çap  etdìrìm.  Düz  ìkì  aydan  sonra 
ìstädìm.  Çíxaríb  özümä  verdì,  räy  dä  yazmamíådí.  Yenä  eynì 
mäslähätlärì  verdì.  Åerlärdän  dä  bìr-ìkì  söz  dedì.  Bìldìm  kì,  heç 
oxumayíb.  
Kamal müällìm ìkì däfä mänä yaradícílíq ìåìndä belä "mäslä-
hät" verìb. Amma Ìnstìtutda mänä qayõí da göstärìb. Ona görä dä 
bu  söhbätì  ìlk  däfä  Kamal  müällìmìn  öz  yanínda  daníåíram.  Nä 
ìsä, Kamal müällìmä can saõlíõí, salamatlíq dìläyìräm. 
20.11.1993. 

Kataloq: jspui -> bitstream -> 123456789
123456789 -> Yeni və orijinal nəticə və metodların təqdim edilməsi
123456789 -> Dövlət Statistika Komitəsinin məlumatına Təranə Həsənova bəzən abortlardan
123456789 -> Hamlet İsaxanlı Təsisçi və Rektor
123456789 -> Stimularea electrică funcţională Radu Breahnă, Irina Turtureanu
123456789 -> L. A. MƏMMƏdov, E.Ç. ƏKBƏrov, H.Ə. ƏKBƏrov
123456789 -> XƏZƏr universiteti humanitar və sosial elmlər faküLTƏSİ
123456789 -> Azərbaycan Arxeologiyası 2002 Azerbaijan Archeology Vol.: 4 Num.: 3-4
123456789 -> Еколожи Епидемиолоэийа: Сящиййядя Тятбиги вя Тядгигат Методлары
123456789 -> AZƏrbaycan respublikasi təHSİl naziRLİYİ XƏZƏr universiteti
123456789 -> I fəSİL. TÜTÜn haqqinda üMÜMİ MƏlumat

Yüklə 4,66 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2020
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə