10-Laboratoriyaliq jumis

10-Laboratoriyaliq jumis
Tema: Adam ha’m onin’ salamatlig’ kursi tayansh-ha’reketleniw, qan ha’m qan aylaniw sistemasinan ma’sele ha’m shinig’iwlar sheshiw.
Sabaqtıń maqseti: Adam hám onıń salamatlıǵı kursınan tereń bilimge iye bolıp, másele hám shınıǵıwlar sheshiwdi úyreniw.
Sabaq úskeneleri: Metodikalıq qollanbalar, adam organizminiń kletkaları, toqımaları, organları súwretlengen súwretler, slaydlar.
Tiykarǵı maǵlıwmatlar:
Adam hám onıń densawlıǵı páninen másele hám shınıǵıwlar sheshiwden maxset oqıw dástúrinde berilgen materiyaldı jaqsı ózlestiriw, oqıwshılardı oqıwǵa úyretiw, biliw iskerligin rawajlandırıwǵa járdem beriw. Oqıwshılardıń tálim protsessindegi kónlikpe hám tájiriybelerin rawajlandırıw, berilgen soraw hám tapsırmalar tiykarında hár dayım óz-ózin shuǵıllandırıw, tábiyiy obiektler ústinde gúzetiw hám tájiriybeler qoyıw arqalı erkin bilim alıw imkaniyatına iye bolıw menen birge bilimlerin tolıqtıradı hám tereń ózlestiriw imkaniyatına hár qıylı ádebiyatlardı oqıw arqalı iye bolıp baradı. Adam hám onıń densawlıǵı páninen másele hám shınıǵıwlar sheshiw oqıwshılarda bar bolǵan teoriyalıq bilimlerdi qollanıp oqıwshılardıń óz betinshe hám erkin pikir júrgiziw kónlikpelerin rawajlandırıw,tálim-tárbiya protsessinde túrli logikalıq baǵdardaǵı másele hám shınıǵıwlardan paydalanıwdı úyretiw bolıp esaplanadı. Adam hám onıń densawlıǵı páninen másele hám shınıǵıwlar sheshiwdiń eń áhmiyetli tárepi oqıwshılardıń biliw iskerligin arttırıw, oqıwshılardı erkin pikirlewge úyretiw bolıp tabıladı. Másele hám shınıǵıwlar sheshiwdiń eń zárúr tárepi mashqalanıń negizgi áhmiyeti hám nızamlıqların túsinip jetiwden ibarat. Adam hám onıń densawlıǵı páninen másele hám shınıǵıwlar sheshiw oqıwshılardıń bul pánge bolǵan qızıǵıwshılıǵın arttıradı. Adam hám onıń densawlıǵı haqqında basqa adamlar menen islesiw arqalı leksiyalar hám sabaq dawamında túrli sorawlarǵa juwap berip olardıń logikalıq shaqqanlıǵın arttırıw,alǵan bilimlerin qaysı ádebiyatlardan alǵanı haqqında maǵlıwmat beriw imkaniyatın jaratadı. Ayırım soraw hám tapsırmalar sonday-aq, másele hám shınıǵıwlar oqıtıwshı tárepinen sabaqlarda mashqalalı jaǵdaylardı júzege keltiriw ushın paydalanıw múmkin. Házirgi waqıtta júda kóplep metodikalıq usınıs, kórsetpeler bar olar járdeminde oqıwshılardıń biliw qábiliyetin jánede rawajlandırıw hám tuwrı jolǵa salıw múmkin. Mektep predmetin oqıtıwda qollanılatuǵın usıllardan biri Adam hám onıń densawlıǵı páninen másele hám shınıǵıw sheshiw bolıp esaplanadı. Bul usıl oqıw materialınıń mazmunın tereń túsiniw hám tolıq ózlestiriw, ózlestirgen bilimlerdi ámeliyatta qollaw, kónlikpe hám mamanlıǵın arttırıwdaǵı róli úlken bolıp esaplanadı. Ayırım biologiyalıq máselelerdi sheshiw ushın basqa pánlerden alǵan bilimlerin qollana alıw ulıwmalastırıp adam organizminde hám átirapımızda bolıp atırǵan protsesslerdi tereń ańlap jetiwde zárúr ról oynaydı. Túrli sorawlarǵa juwap beriw, másele hám shınıǵıwlar sheshiw, tapsırmalardı orınlaw arqalı oqıwshılardı dástúrde berilgen ulıwma biologiyalıq hám arnawlı fiziologiyalıq túsiniklerdi keńirek ózlestiriwge biologiyalıq teoriya hám pikirlerge iye bolıwǵa. soń bolsa bilim deregine aylanıwına sebep boladı. Eń tiykarǵı itibar oqıwshılardıń aqılıy hám logikalıq pikirlewin sonday-aq ilimiy dúnyaqarasın rawajlandırıw hám keńeytiwge qaratılǵan.
Densawlıq adam organizminiń biologiyalıq, ruwxıy, fizikalıq jaǵdayı hám miynet iskerliginiń tereńlesken birligi bolıp sanaladı. Salamatlılıq hárbir adam ushın baxıt, dáwlet bolıp, onıń miynet ónimdarlıǵın, mámlekettiń ekonomikalıq qúdiretin, xalıqtı gúlletip rawajlandırıwdıń zárúr shárti. Ulıwma xalıq múlki bolǵan salamatlılıqqa sanalı hám juwapkershilik penen qaraw hámme jámiyet aǵzalarınıń turmıs hám huqıq norması bolıwı kerek. Densawlıqtı saqlaw hám bekkemlew ushın dáslep adam óz denesiniń dúzilisin, hárbir toqıma aǵzalarınıń normal iskerligin, ósiw rawajlanıw hám kóbeyiw nizamlılıqların biliw zárúr. Sonday-aq, barlıq tiri maqluqlar sıyaqlı adamǵada tán bolǵan bul biologiyalıq qásiyetlerdi asıraw hám barǵan sayın jetilistiriw ushın zárúr bolǵan barlıq shárt-shárayatlardı hár tárepleme biliw hám tuwdırıw talap etiledi. Adam organizminiń dúzilisi anatomiya, onıń tirishilik funksiyasın fiziologiya, jasawi, normal ósiwi, rawajlanıwı, oqıwı, miynet etiwi ushın zárúrli jaǵday tuwdırılıwı gigiena páni tiykarında úyreniledi. Meditsina ilimindegi dereklerden málim bolıwınsha, eger adamnıń densawlıǵı 100% dep alınsa ,onıń 50% ti turmıs jasaw jaǵdayına, 20% ti qorshaǵan ortalıq jaǵdayına, 20% ti násillik qasiyetlerine hám eń aqırında 10% ti meditsinalıq járdemge baylanıslı da kórsetilgen. Hár tárepleme jetilgen hám tárbiyalanǵan, bilimli intelektual rawajlanǵan, fizikalıq jaqtan kúshli, hár tárepleme kamal tapqan adamdı qáliplestiriwge qaratılǵan keń kólemli ilajlardı ámelge asırıw maqsetinde mámleketimizde “2000-jıl-Salamat áwlad jılı” dep járiyalandı. Ózbekstan Respublikasınıń Ministrler Kabinetiniń 2000-jıl, 15-fevraldaǵı 46-sanlı qararı menen “Salamat áwlad” mámleketlik baǵdarlaması tastıyıqlandı. Usı baǵdarlama 2000-jıldan baslap kóp jıllar dawam etetuǵın ilajlardı óz ishine aladı. Usı mámleketlik baǵdarlama tiykarında Ózbekstan Respublikası Xalıq bilimlendiriw hám Densawlıqtı saqlaw ministirliginiń “Salamat áwlad” qospa ilajları islep shıǵılǵan. Salamat perzent salamat shańaraqta dúnyaǵa keledi. Sonıń ushın er jetken jastaǵı jigit qızlardan tap nekelesip turmıs qurıwǵa deyin fizikalıq, medicinalıq hám ruwxıy jaqtan tayar bolıwları talap etiledi.