4-Tema: Xabar qawipsizligin táminlewde media hám xabar sawatqanliǵiniń áhmiyeti

Paydalaniwshańliq, cenzura hám filterlew. Paydalaniwshańliq, cenzura hám maǵluwmatti filterlew temalari kiberetika menen baylanisli kóplep ahlaqiy máselelerdi oz ishine aldi. Usi máselelerdiń boliwi bizlerdiń qupiyaliq hám shaxsliq túsiniwimizge hám jámiyettegi qatnasimizǵa gúman oyatadi.

• Paydalaniwshańliq, cenzura hám filterlew. Paydalaniwshańliq, cenzura hám maǵluwmatti filterlew temalari kiberetika menen baylanisli kóplep ahlaqiy máselelerdi oz ishine aldi. Usi máselelerdiń boliwi bizlerdiń qupiyaliq hám shaxsliq túsiniwimizge hám jámiyettegi qatnasimizǵa gúman oyatadi.

Qandayda nizam qaǵydaǵa kóre maǵluwmatlardan paydalaniwdi sheklew yamasa filterlew tiykarinda bul maǵluwmattiń tarqaliwiniń aldin aliw, paydalaniwshańliǵina tásir etiw múmkin. Cenzura hám pás dárejede (misali, kompaniya óz jumisshilari ushin) yamasa joqari dárejede (húkimet tárepinen qáwipsizlikti támiynlew ushin amelge asirilǵan) boliwi múmkin.

• Qandayda nizam qaǵydaǵa kóre maǵluwmatlardan paydalaniwdi sheklew yamasa filterlew tiykarinda bul maǵluwmattiń tarqaliwiniń aldin aliw, paydalaniwshańliǵina tásir etiw múmkin. Cenzura hám pás dárejede (misali, kompaniya óz jumisshilari ushin) yamasa joqari dárejede (húkimet tárepinen qáwipsizlikti támiynlew ushin amelge asirilǵan) boliwi múmkin.

Axborot erkinligi.Yaǵniy, sóz erkinligi, sol menen birge maǵluwmatti izlew, aliw hám jiberiw erkinligi kiberhújimde kimge hám nege járdem beredi degen soraw tuwiladi? Axborot erkinligi huquqi, ádette, tásirlengen mámleket, jámiyet yaki mádeniyatqa tásir kórsetetuǵin sheklewlerge baylanisli. Sheklewler túrli kórinislerde boliwi múmkin.

• Axborot erkinligi.Yaǵniy, sóz erkinligi, sol menen birge maǵluwmatti izlew, aliw hám jiberiw erkinligi kiberhújimde kimge hám nege járdem beredi degen soraw tuwiladi? Axborot erkinligi huquqi, ádette, tásirlengen mámleket, jámiyet yaki mádeniyatqa tásir kórsetetuǵin sheklewlerge baylanisli. Sheklewler túrli kórinislerde boliwi múmkin.

Misali, ayrim mámleketlerde Internet uliwmaliq xabar qurallarina kiriwdiń bir formasi esaplanadi, odan bárshe mámleket prezidentleri paydalanadi. Budan tisqari, ayrim mámleketlerde Internetten paydalaniw boyinsha sheklewler bir mámlekettiń túrli shtatlarinda parq qiliwi múmkin.

• Misali, ayrim mámleketlerde Internet uliwmaliq xabar qurallarina kiriwdiń bir formasi esaplanadi, odan bárshe mámleket prezidentleri paydalanadi. Budan tisqari, ayrim mámleketlerde Internetten paydalaniw boyinsha sheklewler bir mámlekettiń túrli shtatlarinda parq qiliwi múmkin.