Arnawli bilimlendiriw ministrligi

Kórinis tájriybeleri
1. Qozǵalis salistirmaliliǵi
2. Denelerdiń vertikal qozǵalisi
3. Denelerdiń qiya tegislik boylap qozǵaliwinda orinlanǵan júmis
4. Denelerdiń elastic hám elastic emes toqnasiwi
5. Denelerdiń teńsalmaqliliq túrleri korinisi
6. Garmonikaliq terbelisler kórinisi
7. Matematikaliq hám prújinali mayatnikler
8. Izoprocessler
9. Karno sikli. Jilliliq mashinasiniń FIK
10. Jilliliq dvigatelleriniń kórinisi
Laboratoriya júmislari
1. Gorizomtqa qiya atilǵan dene qozǵalisin úyreniw.
2. Qiya tegislikkte PJK ti aniqlaw.
3. Matematikaliq mayatnik járdeminde erkin túsiw
II BAP. ELEKTR HÁM MAGNETIZM
Zaryadtin saqlaniw nizami. Noqatliq zaryadtiń maydani. Elektr maydaniniń súperpeziciya principi. Zaryadlanǵan shardiń elekrt maydani Dielektrik sińdiriwsheńlik. Noqatliq zaryad maydaniniń potensiali. Potensiallar parpi. Elektro statikaliq maydanda zaryadti kóshiriwde orinlanǵan júmis. Elektr siyimliliǵi, kondensatorlar. Elektr maydan energiyasi. Elektr ótkiziwsheńlik. Tok kúshiniń kernewge baylanisliliǵi. Tok kúshi hám tok tiǵizliǵi. Elektr toǵiniń tásirleri. Toliq shinjir úshin Om nizami.Tok dereginiń PJK.Tok deregin izbe-iz hám parallel jalǵaw. Ampermetr hám voltmetrdiń olshew shegarasin asiriw.Vakúúmda elekrt toǵi. Metal ótkizgishleriniń qarsiliqlariniń temperatúraǵa baylanisliliǵi. Yarimótkizgishlerde jeke ótkiziwsheńlik. Yarimotkizgishli asbaplar (diot tranzistr) hám olardin texnikada qollaniliwi. Magnit maydan túsinikleri, parametrleri: magniy maydan indúksiyasi, maydan aǵimi hám olardiń birligi .Magnit maydanǵa kiritilgen tokli ramkaniń qozǵalisi. Amper kúshi. Tuwri toktiń magnit maydan indúksiyasi. Aylanbali tok orayindaǵi magnit maydan indúksiyasi. Tokli ótkizgishti magnit madanda kóshirgende orinlanǵan júmis hám onnan ámelyatda paydalaniw.Bir jinisli magnit maydanda zaryadli bóleksheniń qozǵalisi. Lorents kúshi. Shep qol qaǵiydasi. Elektromagnit indúksiya qúbilisi hám Faradey nizami. Indúksiya ekektr júritiwshi kúsh. Lens qaǵiydasi. Ózindúksiya qúbilisi. Ózindúksiya EYÚK. Indúktiplik hám oniń birligi. Zattiń magnitlilik qásiyetleri :diamagnetikler, paramagnetikler, ferromagnetikler. Ortaliqtiń magnit sińitiwshenligi. Magnit maydanniń energiyasi. Tokli ótkizgish magniy maydanniń energiyasi. Magmiy maydan energiyasiniń xaliq xojaliǵinda qollaniliwi. Elektro magnit terbelislerdi kondevsator hám indúktivlik katúshkiden ibarat shinjirda payda etiw. Tomson formúlasi. Terbelis kontúrinda energiyaniń ózgeriwi hám formúlasi. Erkin hám garmonikaliq terbelisler. Terbelis amplitúdasi. Garmonilkaliq hám sóniwshi elektromagnit kórinislerin súwretlew. Ózgeriwshen tok shinjirinda aktiv qarsiliq. Aktiv qarsiliqta ajiralip atirǵan qúwatliliq.Aktiv qarsiliq,indúktiv katúshka hám kandensator izbe-iz jalǵanǵan ózgeriwshen tok shinjiri úshin Om nizami. Shinjirdiń toliq qarsiliǵi. Ózgeriwshen tok shinjirinda rezonans qúbilisi. Ózgeriwshen toktiń júmisi hám qúwatliliǵin esaplaw. Qúwatliliq koeffitsienti.