Inimene on haistmismeele abil suuteline eristama tuhandeid erinevaid lõhnaaineid. Inimene on haistmismeele abil suuteline eristama tuhandeid erinevaid lõhnaaineid
Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks ( meatus nasi superior, meatus nasi medius, meatus nasi inferior)
Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.
Riniit on nina limaskesta põletik.
Riniit on nina limaskesta põletik.
Riniidi klassifikatsioon: infektsioosne ( äge ja krooniline vormid)
mitteallergiline e. vasomotoorne
( autonoomne, hormonaalne, ravimist
tingitud, atroofiline)
allergiline nohu
Riniiti soodustavad teguruid: külmetus, liigne tolm, õhu reostatus.
Riniit on ise sümptomiks:gripi, difteeria ja leetrite puhul.
Riniidi tüsistused: sinusiit, keskkõrvapõletik ja bronhiit.
Infektsioosse riniidi alarühmad on viiruslik ja bakteriaalne riniit.
Infektsioosse riniidi alarühmad on viiruslik ja bakteriaalne riniit.
Viirusliku riniidi tekitajad: rinoviirused, paragripi- ja adenoviirused .
Bakteriaalne riniit võib alata iseenesest või tekkida viirusliku riniidi tüsistusena. Kõige sagedamini seda põhjustavad bakterid on Streptococcus pneumoniae ja Moraxella catarrhalis.
Ägeda riniidi puhul areneb kataraalne ninalimaskesta põletik, mõlemad ninapooled on haaratud.
Algul tekib sage aevastamine, suurenenud pisaratevool, üldine halb enesetunne. Seejärel suureneb seroosse eksudaadi eritumine, hiljem eksudaat muutub mädaseks.
Kroonilise riniidi puhul domineerib ninasõõre limaskesta metaplaasia ja proliferatsioon, edasi võib areneda ka sidekoe proliferatsioon, veresoonte hüpertroofia, võib edasi minna luule.
Haigus avaldub ninakinnisuse, haistmismeele languse, limaskesta paksenemise, rohke lima produktsioonina.
Vasomotoorne riniit on krooniline nohu, mida iseloomustab ninakinnisus ja vesine eritis ninast; esineb nina liiga aktiivne reaktsioon välisärritajatele.
Vasomotoorne riniit on krooniline nohu, mida iseloomustab ninakinnisus ja vesine eritis ninast; esineb nina liiga aktiivne reaktsioon välisärritajatele.
Esineb sageli vanematel inimestel.
Täpne tekkepõhjus on teadmata. Arvatakse, et põhjuseks on ninalimaskesta närvide ja veresoonte regulatsiooni häire Nohu ägestab põhiliselt külm ja kuiv õhk.
Sümptomite poolest sarnaneb vasomotoorne riniit väga allergilise nohuga, kuid allegiat siiski ei ole.
Sümptomid ägenevad õhutemeratuuri järsul muutusel kuiva ja külma õhu sissehingamisel.
Ravile allub halvasti; põhiline ravi on lokaalne, vajadusel operatiivne.
Allergiline riniit jaotatakse vahelduvate ehk intermiteeruvate sümptomitega ja püsivate ehk persisteerivate sümptomitega allergiliseks nohuks.
Allergiline riniit jaotatakse vahelduvate ehk intermiteeruvate sümptomitega ja püsivate ehk persisteerivate sümptomitega allergiliseks nohuks.
Järsku seisundi halvenemist püsivate sümptomitega allergilise nohuga haigetel seostatakse uue allergeeni lisandumisega.
Eesti eelkooliealistest lastest on allergilist nohu 5–7%-l, täiskasvanutest on17–18%-l.
Profülaktikaks saab kasutada nuumrakuda stabiliseerijat.
Anosmia on haistmisvõimetus ehk lõhnataju vähenemine või täielik puudumine.
Anosmia on haistmisvõimetus ehk lõhnataju vähenemine või täielik puudumine.
Haistmishäirete tekkepõhjusteks võivad olla kas kaasasündinud või elu jooksul tekkinud ninalimaskesta ja haistmisrakkude kahjustus või puudumine. Teiseks lõhnataju muutuste põhjuseks on haistmisnärvi või peaaju vastava piirkonna kahjustus.
Sagedasemad põhjused: kuiv välisõhk, vanem iga, nohu, ülemiste hingamisteede viirushaigus, ravimite kõrvaltoimed, nina operatsioonid, polüübid ninas, haistmisnärvide kahjustus, meningiit, entsefaliit.
Arsti poole pöörduge juhul, kui 1) esineb püsiv lõhnataju kadu; • 2)lõhnatundlikkus väheneb pidevalt • 3)lõhnataju vähenemise põhjus pole teada
Hüposmia -haistmismeele nõrgenemine
Hüposmia -haistmismeele nõrgenemine
Eristatakse essentsiaalset ( seotud haistmisnärvi kahjustusega või vastava peaaju piirkonnaga) ja retseptoorne ( tekib kui retseptorid ei suuda lõhna “kätte saada”).
Hüposmia sümptomid: patsient kaebab, et ei tunne toitainete lõhna, varasemad lõhnad tunneb nõrgana, ühe ninasõõrmega tajub lõhna paremini kui teisega.
Ravi: loobuda suitsetamisest.
Parosmia, mis on tuntud ka troposmiana, on haistmismeele häire, mida iseloomustab aju võimetus lõhna naturaalset liiki tunda. Heat lõhna tuntakse kemikaalide, fekaalide või põlenud ainete lõhnana, vastupidiselt halva lõhna tuntakse kui meeldivat.
Parosmia esineb Parkinsoni tõve, epilepsia ja peatrauma puhul.
