Sanli texnologiyalar ministrligi

Binar qatnaslar ham olardin matricasin tabiw
Binar munasábet. Diskret matematikada fundamental túsiniklerden biri bolǵan munasábet túsinigi predmetler (zatlar ) hám túsinikler arasındaǵı baylanıstı ańlatadı. Tómendegi toiqsiz gápler munasábetlerge mısal bola aladı. Ádetde, munasábet túsinigi jıynaqlar teoriyası kózqarasınan turıp uyreniledi. Munasábet túsinigine anıqlıq kirgiziw ushın tártiplengen juplıq túsinigin úyrenemiz.
1-Aniqlama. Belgili tártipte jaylasqan eki predmetten duzilgen kortej tártiplengen juplıq dep ataladı. Ádetde tártiplengen juplıq tómendegi ayrıqshalıqlarǵa iye dep shama menen aytiladi:
qálegen x hám ol predmetler ushın < x, y > sıyaqlı belgilenetuǵın arnawlı bir obiekt ámeldegi bolıp, hár bir x hám ol predmetlerge birden-bir tártiplengen < x, y > juplıq sáykes keledi ( < x, y > jazıw “ x hám ol dıń tártiplengen juftligi” dep oqıladı );
eger eki < x, y > hám < ol, v > tártiplengen juplıq ushın x = i hám ol = v bolsa, ol halda < x, y >=< ol, v > boladı. < x, y > tártiplengen juplıq < x, y > - {{x}, {x, y}} kórinistegi jıynaq bolıp tabıladı, yaǵnıy ol sonday eki elementli jıynaqki, onıń bir elementi {x, y} tártipsiz juplıqtan ibarat, basqa {x} elementi bolsa, sol tártipsiz juplıqtıń qaysı bólegi birinshi esaplanıwı kerekligin kórsetedi. Tártiplengen juplıqlardan birgelikte tártiplengen juplıqlar kompleksin shólkemlestiredi.
2-Aniqlama. < x, v > tártiplengen juplıqtaǵı x onıń birinshi koordinatası, ol bolsa ekinshi koordinatası dep ataladı. Tártiplengen juplıqlar termini tiykarında tártiplengen n -liklerdi anıqlaw múmkin. x, v hám z predmetlerdiń tártiplengen ushlıǵı tómendegi tártiplengen juplıqlar formasında anıqianadi: « x, y >, z >. Tap sol sıyaqlı x,, x2,.. ., xn predmetlerdiń tártiplengen « -ligi < x,, x 2,.. ., x„ >, tariypke tiykarlanıp, « x,, x 2,.. ., x„_, >, x„ > tárzde anıqlanadi. Matematikalıq logikada n -ler munasábet tártiplengen n -likler kompleksi retinde anıqlanadi.
Mısal: Ispan, Fransuz, hám Nemis tillerin úyrenip atırǵan 100 Studentten ótkerilgen sorawnama nátiyjeleri oqıw kurslarında oqıytuǵın studentler sanı boyınsha tómendegi juwmaqlardı berdi: ispan – 28, Nemis – 30, frantsuzskiy – 42, ispan hám Nemis – 8, ispan hám fransuz – 10, Nemis hám fransuz – 5, hár úsh tildi de úyrenip atırǵan studentler -3 dananı quraydı.
A) Qansha student hesh qaysı kursqa qatnaspaǵan?
b)Qansha student tek fransuz tilin úyrengen?

V) Tek Nemis tili menen shuǵıllanatuǵın student sanı qansha?

Nátiyjeler :А) 20, b) 30, v) 25.

Paydalanilģan adebiyatlar

1. 
   F. M. Qosimov, M. M. Qosimova “Baslanǵısh matematika stul teoriyası”.-Buxara 2021-jıl, 30 -35-betler.
   
2. 
   Sh. A. Ayupov, B. A. Omirov, A. X. Xudoyberdiyev, F. H. Aydarov “ALGEBRA vA SONLAR NAZARIYASI” (oqıw qillanba ). Tashkent 2019 -jıl, 12-15-betler.
   
3. 
   Sh. A. Ayupov, B.A.Omirov “ABSTRAKT ALGEBRA” (oqıw qollanba ).Tashkent 2022-jıl.