2-tema: «Baslawısh tálimde tárbiya páni» tálim predmeti hám oqıw páni sıpatında

2-tema: «Baslawısh tálimde tárbiya páni» tálim predmeti hám oqıw páni sıpatında

Jobası:

1. 
   Tárbiya pániniń maqset hám wazıypaları.
   
2. 
   Tárbiya pániniń basqa pánler menen baylanısı.
   
3. 
   Tárbiya processinde dizimlilik, úzliksizlik, ajıralmaslıq principleri.
   
4. 
   Tárbiya pániniń ilimiy-izertlew metodları.
   

Tayanısh túsinikler: tárbiya páni, principler, dizimlilik, úzliksizlik, ajiralmaslıq, metodlar

Keń mániste tárbiya shaxsqa jámiyettiiń tásir etiwi, social hádiyse sıpatında qaraladı. Usı jaǵdayda tárbiya sociallastırıw menen baylanısadı. Tar mánistegi tárbiya degende, pedagogikalıq process sharayatında tálim maqsetin ámelge asırıw ushın pedagog hám tárbiyalanıwshılardıń arnawlı islengen iskerligi túsiniledi. Bul jaǵdayda pedagoglardıń tárbiyalıq iskerligi tarbiyalıq is dep ataladı.

Tárbiya mazmunı degende, qoyılǵan maqset hám wazıypalar menen baylanıslılıqta tálim alıwshılardıń iyelewi kerek bolǵan bilim, ilmiy tájriybe, isenimi, shaxs sapası hám xarakteri, minez-qulıq sisteması túsiniledi.

Tárbiyanıń maqseti - har tárepleme bárkámal shaxstı qáliplestiriw.

Tárbiyanıń ulıwma wazıypaları :

• 
  jámiyet aǵzalarınıń maqsetke baǵdarlanǵan rawajlanıwı hám de olardıń qatar mútajliklerin qandırıw ushın shárt-sharayat jaratıw ;
  
• 
  jámiyet rawajlanıwı ushın zárúr bolǵan social mádeniyatqa say jetrlishe kólem egi “insan kapitalı”n tayarlaw ;
  
• 
  mádeniyatlardı jetkeriw arqalı socialliq ómirdiń turaqlılıǵın támiyinlew;
  
• 
  belgili jınıs jası jáne social-kásiplik gruppalardıń qızıǵıwshılıqların esapqa alǵan halda social múnásibetler sheńberinde jámiyet aǵzalarınıń háreketin tártipke salıw.
  

Tárbiya procesi ózgeshelikleri:

• 
  maqsetke baǵdarlanǵanlıǵı;
  
• 
  kóp qırlı process;
  
• 
  uzaq múddet dawam etiwi;
  
• 
  úzliksizligi;
  
• 
  pútinligi;
  
• 
  Variativligi,;
  
• 
  nátiyjelerdiń aldınnan anıqlanbaslıǵı;
  
• 
  óz-ara baylanıslılıq ;
  

Tárbiya nizamlıqlari -bul bir tárepden, social hádiyse sıpatında tárbiyanıń qásiyetleri, ekinshi tárepden, shaxstıń rawajlanıwı menen baylanıslı bolǵan turaqlı baylanıslar.

Tárbiya procesiniń tómendegi nizamlıqları bar:

• 
  social ortalıqtıń obiektiv hám subiektiv faktorlarına baylanıslılıǵı ;
  
• 
  tárbiyanıń shaxstıń rawajlanıwı menen birligi hám óz-ara baylanıslılıǵı ;
  
• 
  iskerlik hám munasábetti tán alıw etiw shaxstıń social qımbatlı pazıyletlerin qáliplestiriwdiń negizi hám tiykarǵı dáregi;
  
• 
  tárbiyalaniwshilerdiń óz-ara tárbiyalıq tásiri, óz-ara munasábetleri amda aktiv iskerligi ortasındaǵı baylanısıw ;
  
• 
  tárbiya hám ózinen-ózi tárbiyalawdıń intensivligi;
  
• 
  tárbiyalaniwshiniń “ishki álemi”ne tásir etiwdiń intensivligi;
  
• 
  tárbiyalanıwshilarda verbal hám sensomotor processlerdiń rawajlanıw dárejesi hám pedagogikalıq tásirdi esapqa alıw
  

Tárbiya principlerı - bul tárbiyalıq jumıstıń baǵdarına, mazmunına, metodları hám dúzilisine, tárbiya procesiniń qatnasıwshıları arasındaǵı múnásibetlerge qoyılatuǵın tiykarǵı talaplar ańlatılatuǵın dáslepki qaǵıydalar bolıp tabıladı.

Tárbiya procesi tómendegi principler tiykarında basqarıladı :

• 
  maqsetke qaratılǵanlıǵı hám ideologiyalıq baǵdarlanǵanlıǵı;
  
• 
  tárbiyanıń adamıylıǵı;
  
• 
  tárbiyanıń turmıs, miynet penen baylanıslılıǵı ;
  
• 
  tárbiyaǵa pútin (kompleks) jantasıw ;
  
• 
  jámáátte tárbiyalaw hám jámáátke súyenip jumıs kóriw;
  
• 
  shaxsqa talap etiwshilik penen húrmetti birge qosıp aparıw ;
  
• 
  oqıtıwshılar, jámiyetlik shólkemleri hám shańaraqtıń talap hám de tárbiyalıq tásirleriniń birligi;
  
• 
  tárbiyalaniwshiniń jas hám individual qásiyetlerin esapqa alıw ;
  
• 
  tárbiya procesiniń sistemalılıǵı hám úzliksizligi.
  

Tárbiya túrleri túrli tarawlarǵa baylanıslı klassifikaciyalanadı. Kóbirek ulıwmalasqan klassifikaciya ózinde intellektual, miynet, dene tárbiyasın óz ishine aladı. Tálim mákemelerindegi tárbiyalıq islerdiń túrli baǵdarları menen baylanısta puqaralıq, siyasiy, baynalminal, etikalıq, estetik, miynet, fizikalıq, huqıqıy, ekologiyalıq, ekonomikalıq tárbiyaǵa bólinedi. Institucional belgileri boyınsha shańaraq, tálim shólkemi, tálim shólkeminen tısqarı, diniy, balalar, jaslar shólkemlerindegi tárbiya, arnawlı tálim mákemelerindegi tárbiyaǵa bólinedi. Tárbiya hám tárbiyalanıwshılar arasındaǵı múnásibetler usılına baylanıslıq avtoritar, demokratiyalıq, liberal, erkin tárbiya ; túrli filosofiyalıq kontsepciyalar menen baylanıslılıqta pragmatik, aksiologiyalıq, jámáátlıq, individual tárbiya parıq etedi. Sonday eken, Tárbiya arnawlı bir, anıq maqset hám de social -tariyxıy tájiriybe tiykarında shaxstı hár tárepleme ósiriw, onıń sanasın, dúnyaǵa kóz qarasın qáliplestiriw procesi bolıp, hár qanday basqarıw prinicpı hám zamande social múnásibetler mazmunın anıqlaw, olardı shólkemlestiriw hasası bolıp kelgen. Bala tárbiyası túrli mákan hám zamande arnawlı bir maqset tiykarında shólkemlestiriledi. Social tárbiyanı jolǵa qoyıw processinde bir qatar wazıypalar sheshiledi. Tárbiyanıń maqset hám wazıypaları social basqarıw principi mánisi, rawajlanıw dárejesi, social múnásibetler mazmunı, sonıń menen birge, jámiyet puqaralarina dúnyaǵa kóz qarası, umtılıwları, árman -niyetleri tiykarında belgilenedi. Tárbiya procesiniń qásiyetlerin tereń ańǵarıw hám olardı inabatqa alǵan halda tárbiyanı shólkemlestiriw aldınǵa qoyılǵan maqsetke erisiw, sonıń menen birge, buǵan baylanıslıǵı wazıypalardı unamlı sheshiw imkaniyatın beredi.