Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə37/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   ...   34   35   36   37   38   39   40   41   42
N 32

«tövsiyyäsindän» «xäbär tutan», hiddätlänän filippin xalqı (älälxüsus, kişilär) yer-yerdän amerikan äsgärlärinä, ABŞ-ın 
buradakı  härbi  bazalarına  qarşı  kütlävi  etiraz  aksiyalarına,  täxribat  ämällärinä  başladılar.  Müxalifät  bu  oda  daha  da, 
benzin tökmäklä mäşğul oldu. Ölkä anti-amerikan ähval-ruhiyyäsi ilä alışıb-yandı. Näticädä, ABŞ öz bazalarını buradan 
çıxarmaq  mäcburiyyätindä  qaldı  (Ermänistandan  indiki  rus  qoşunlarını  vä  gäläcäkdä  ola  biläcäk  xarici  bazaları 
çıxarmaq üçün dä, kimäsä minnät etmädän, bu metodun müäyyän variasiyalarından istifadä etmäk fayda verä bilärdi). 
  Hazırda ayrı-ayrı dövlätlär arasındakı münasibätä xäläl gätirmäk üçün müxtälif dövlätlärin xüsusi idaräläri bu fänddän 
aktiv  istifadä  edir.  Mäs.,  täqribän  2000-ci  ildä  Türkiyädä  baş  verän  terror  aktlarından  bir  neçäsindä  aksiyadan  bir 
müddät  sonra  özlärini  hansısa  islam  tämayüllü  täşkilatların  üzvü  kimi  täqdim  edän  anonim  şäxslär  zäng  vurub 
mäsuliyyäti  öz  üzärlärinä  götürürlär.  İstintaq  näticäsindä  bu  ämäliyyatların  bäzilärinin  häqiqi  günahkarlarını  üzä 
çıxarmaq  mümkün  oldu.  Mälum  oldu  ki,  bunların  här  hansı  islam  täşkilatı  ilä  heç  bir  älaqäsi  olmayıb  vä  aksiya 
Türkiyänin İranla o vaxtkı bäzi yaxınlaşmalarının qarşısını almaq üçün ayrı-ayrı dövlätlärin xüsusi idaräläri täräfindän 
qurulub, vä ya täşkil edilibmiş. 
 V.5.2.2.d) Buraya planlı demoqrafik müdaxilä edilir, başqa sözlä, sosial «genlärä» mäqsädli müdaxilä yolu 
ilä  müxtälif  ictimai  paradiqmaların  balansı  reqlamentläşdirilir,  ayrı-ayrı  etnik  atributların  dominantlıq  nisbäti 
däyişdiriläräk,  sosial  palitra  planlı  transformasiyaya  uğratdırılır.  Başlıca  metodlarından  bir  neçäsi 
aşağıdakılardır: 
  Planlı  «Qarışıq  nigah»  siyasäti:  Bu,  färqli  etnos  nümayändälärinin  qarşılıqlı  izdivacının  stimullaşdırılması  vasitäsilä 
häyata keçirilän demoqrafik siyasät növüdür. Bu halda, ailä institutu, ümumi ailä dili vä däyärläri naminä, täräflärdän 
än azı birini öz milli ‘‘Män’’indän imtina etmäyä vadar edir ki, bundan da son näticädä qazanan hansısa bir universal dil 
(yäni  beynälxalq  dil,  ümumi  dövlät,  ümumimperiya  dili  –  ägär  bu  millätlärin  här  ikisi  onun  näzdindädirlärsä  vä s.) 
olur.  Bu  dilinsä  onlardan här  hansı birinin  doğma ana  dili  olub-olmaması burada ähämiyyät  käsb etmir. Burada  yeni 
doğulan körpälär gözlärini ilk açdığı gündän ailädä ümumi ünsiyyät vasitäsi kimi bu dillä rastlaşdığından isä (çünki bir-
neçä il ata-anadan hansısa birinin digärinin dilinä yiyälänmäsi üçün heç cür kafi deyil) – o faktik olaraq, uşağın doğma 
dilinä  çevrilir  vä  gäläcäk  tälim-tärbiyäsinin  dä  äsasını  täşkil  edir.  Valideynlärin  özläri  dä,  adätän  bu  cür  beynälmiläl 
uşaqların  kosmopolitik ruhda böyümäsindä  vä nisbätän  geniş  mäkana çıxmağa imkan  verän universal bir  dildä tähsil 
almasında maraqlı olduğundan, son näticädä bütün bunlar periferik sosial sivilizasiyada «demoqrafik dälik» yaradaraq, 
onun cäbri silsilä üzrä deqradasiya  vä assimilyasiyasına, hakim sosial sivilizasiyanınsa händäsi silsilä  üzrä täräqqi  vä 
täkamülünä gätirib çıxarır; 
  Planlı  miqrasiya  siyasäti:  Yerdäyişmänin  stimullaşdırılması  yolu  ilä  ayrı-ayrı  coğrafi  areallarda  mental  enerjinin 
neytrallaşdırılması  üsuludur.  Dünyanın  etnik  xäritäsi  ilä  coğrafi  xäritäsi  arasında  sırf  paralellik  älaqäsi  mövcud 
olduğundan vä müxtälif etnosların yayılma arealı konkret mäkan limiti ilä mähdudlaşdığından, istänilän färdin müäyyän 
radius  hüdudundan  känara  çıxması  da,  onun  äks-mütänasiblik  qanunu  üzrä,  mental  diskomfortluğunun  artmasına  vä 
müäyyän  dil,  mädäniyyät  baryerläri  ilä  qarşılaşmasına  gätirib  çıxarır.  Başqa  sözlä,  bu  perimetrlärdän  känarda  färd, 
mäs.,  informasiya  vä  tähsil  almaq,  ünsiyyätä  daxil  olmaq  vä s.  kimi  mäsälälärdä  dil  problemi  ilä  üzbäüz  qalır  ki,  bu 
problemini häll vä diskomfortluğunu kompensasiya xatirinä, o, ya yeni arealın dilini öyränmäk mäcburiyyätindä qalır, 
ya  da  çox  äksär  hallarda  olduğu  kimi,  bu  mäqsädlä  hansısa  bir  universal  dilä  üstünlük  verir.  Analoji  problem  onun 
övladlarının  vä  digär  sonrakı  näsillärinin  dä  qarşısında  durduğundan,  onlar,  faktik  olaraq,  mental  transformasiyaya 
uğrayaraq, assimilyasiya olunurlar; 
  Planlı  immiqrasiya  siyasäti:  Yuxarıda  deyilänlär  verilmiş  arealda  qeyri-dominant  olan  etnik  qrup  nümayändälärinin 
färdi  formada  miqrasiyasına  aid  idi.  Bu  arealda  dili  universal  ünsiyyät  vasitäsi  kimi  qäbul  edilmiş  etnos 
nümayändälärinin,  istänilän  formada  miqrasiyası  onların  qarşısında  bu  cür  problemlär  doğurmur  vä  onların  milli 
‘‘Män’’inin  deqradasiyasına  gätirib  çıxarmır.  Belä  ki,  deyilän  arealda  periferik  (resessiv)  etnosun  nümayändäsinin 
mental mäkanı, faktik olaraq, onun dövlät (millät) särhädläri ilä mähdudlaşdığı halda, dominant etnosun mental mäkanı 
bu särhäddän çox-çox uzaqlara gedib çıxır vä bütövlükdä hämin arealı ähatä edir. Nümunä üçün, mäs., Zaqataladan o 
yanda  Azärbaycan  dili  öz  funksiyasını  itirdiyi  halda,  ingilis  dili  üçün  bu  baryer  praktik  olaraq  dünyanın  sivil 
cämiyyätlärinin heç birindä yaranmır (hätta ingilisdilli dövlätlärin siyasi täsir dairäsindän känar olan dövlätlärdä dä). 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
138 
Mähz bu incä mäqam da, resessiv (periferik) vä dominant xalqların miqrasiyalarında asimmetriya meydana çıxarır. Belä 
ki, bu birincilär – öz yerlärini däyişdiyi halda mental dissonasla üzläşib öz milli ‘‘Män’’inini tam vä ya qismän itirmäk 
mäcburiyyätindä  qaldığı  halda,  ikincilär  –  getdikläri  yerä  özläri  ilä  birlikdä  öz  mentalitetlärini  dä  daşıyır  vä,  faktik 
olaraq,  missionerlik  funksiyasını  häyata  keçirirlär.  Bütün  bunlarsa,  son  olaraq,  beynälxalq  miqrasiyanın  istänilän 
formasında,  o  cümlädän,  immiqrasiya  halında,  kiçik  xalqların  assimilyasiyası  hesabına  böyük  xalqların  mental 
dividentlär äldä etmäsi ilä näticälänir. 
☯  HAŞİYÄ:  Deyilän  hal  täsnifat  baxımından  millätlär  vä  mädäniyyätlär  arasındakı  münasibätin  könüllü 
assimilyasiya  kateqoriyasına  aid  olan  haldır.  Ümumi  halda,  etnoslararası  münasibätin  dörd  äsas  forması 
mövcuddur:  genosid,  assimilyasiya,  seqreqasiya  vä  inteqrasiya.  Mövzudan  iräli  gäläräk,  problemlä  älaqädar 
nisbätän daha dolğun täsävvür formalaşdırmaq mäqsädilä bu münasibätlärin här biri vä onların näticäläri barädä 
müxtäsär näzäri arayış: 
1)  Genosid  –  sayca  vä  ya  texnoloji  baxımdan  dominant  mövqedä  olan  bir  etnik  vä  ya  mädäni  qrupun  kontakta  daxil 
olduğu  digär  etnik  vä  ya  mädäni  qrup  üzvlärini  fiziki  cähätdän  mähv  etmäsidir.  Bunun  äsaslandırılması  vä  ya 
bäraätländirilmäsi üçünsä adätän mähv edilän täräfin irqi, etnik vä ya psixi cähätdän natamam olması tezisi iräli sürülür. 
Psixoloji  baxımdan  bu  –  başqa  häyat  tärzinä,  dünyanın  bir  başqa  mänzäräsinä  (etnik  vä  ya  mädäni  cähätdän)  onu 
daşıyanların fiziki mähv edilmäsinä qädär patoloji dözümsüzlüyün ifadäsidir. Bu dözümsüzlüyün äsasında isä öz dünya 
mänzäräsinin düzgünlüyünä vä universallığına, öz «Män»inin müsbät obrazına qarşı şübhä tählükäsi durur ki, bunun da 
näticäsindä işä düşän psixoloji müdafiä mexanizmläri äks täräfä qarşı nifrät vä aqressivliyä gätirib çıxarır; 
2)  Assimilyasiya
 – bir etnik vä ya mädäni qrupun könüllü vä ya mäcburi surätdä dominant olan digärinin adät-änänäsinä 
däyärlärinä,  häyat  stilinä  adaptasiya  olunmasıdır.  Bir  neçä  näsildän  sonra  azlıq  täşkil  edän  täräfin  üzvläri  mädäni  vä 
hätta fiziki baxımdan dominant olan täräfdän seçilmir ki, bu da faktik olaraq hämin azlığın itmäsi demäkdir. Psixoloji 
baxımdan assimilyasiya – bir başqa meyarlara dözümsüzlüyün nisbätän «yumşaq» formasıdır. Burada da, eynilä hämin 
psixoloji  mexanizmlär  fäaliyyät  göstärir.  Äsasän  iki  variantı  mövcuddur:  könüllü  vä  mäcburi  assimilyasiya.  Könüllü 
assimilyasiya o zaman baş verir ki – färd özünü daha kütlävi vä daha güclü qrupa aid etmäklä mümkün aqressiyalardan 
qorunmaq vä daha yaxşı häyat tärzi äldä etmäk mäqsädi güdür ki, özlüyündä bu addımı ilä hämin «daha kütlävi vä daha 
güclü» qrupun müsbät obrazını bir qädär dä gücländirmiş olur. Mäcburi assimilyasiya isä – artıq real olan tählükädän 
xilas  olmaq  zäruräti  qarşısında  baş  verir  ki,  burada  artıq  xilas  olmaq  üçün  öz  mänävi  «Män»ini  qurban  vermäkdän 
savayı özgä çıxış yolu olmur; 
3)  Seqreqasiya  –  milli  vä  ya  mädäni  qrupların  bir-birindän  täcrid  şäraitdä  eyni  cämiyyätdä  birgäyaşayış  halıdır.  Bu 
täcridçiliksä: 
a)  istär dominant; vä istärsä dä, 
b)  periferik mövqedä olan qrupun täşäbbüsü, arzusu ilä baş verä bilär. 
Bu birinci halda
 – dominant täräf periferik täräfi bu yolla müäyyän zäruri mövqelärdän uzaqlaşdırır; 
İkinci halda
 – milli azlıq milli mänsubiyyät vä beynälmiläl nigahların yasaqlaması äsasında bu yolla ayrıca status, 
mädäni  muxtariyyät,  milli  mäktäblär,  torpaq  mülkiyyäti,  digär  mülkiyyät  äldä  edir.  Psixoloji  baxımdan  bu  halda  bir 
qrup  ona  yad  olan bir başqa dünyagörüşä  malik digär bir etnik vä  ya mädäni qrupun mövcudluğuna psixoloji planda 
«yol  verir»  – lakin bir  növ  müäyyän  bir  distansiyada. Hämin  bu  distansiyasa  dünyanın  ona  yad  digär  «mänzäräsini» 
süni aradan qaldırmaqla öz «Män»inin müsbät obrazını qoruyub saxlamaq üçün zäruridir. 
4)  İnteqrasiya
 – här ikisi üçün eyni ähämiyyät käsb edän vahid cämiyyätdä birläşän färqli qrupların uzunmüddätli kontakt 
şäraitindä här ikisinin öz mädäni individuallığını qoruyub saxladığı birgäyaşayış prinsipidir. Ägär yuxarıda izah edilän 
variantlarda  öz  «män»inin  müsbät  obrazı  özünä  yad  xüsusiyyätlärä  malik  millätlärin  (genosid),  mädäniyyätlärin 
(assimilyasiya)  vä  ya  onlarla  kontaktın  (seqreqasiya)  mähvi  hesabına  qorunub  saxlanırdısa,  burada  o,  bir  başqa  häyat 
tärzi, «dünyanın özgä mänzäräsi» ilä diffuziya hesabına daha da zänginläşdirilir, rängarängläşdirilir. 
İerarxik baxımdan izah  edilän bu variantların ardıcıllığı bäşär täfäkkürünün  inkişaf dialektikası ilä üst-üstä 
düşür.  Belä  ki,  genosid  –  vähşi  heyvanlara  vä  sivilizasiyanın  aşağı  pilläsindä  duran  millätlärä  xasdırsa, 
sivilizasiya pilläsinin daha ali pillälärinä doğru getdikcä, ardıcıl olaraq, yerdä qalan o biri münasibätlär müşahidä 
olunur.  Monomilli  dövlät  olan  Ermänistanla,  ärazisindä  yüzä  yaxın  färqli  millätin  bir  neçä  min  ildir  mehriban 
qonşuluq  vä  inteqrasiya  şäraitindä  yaşadığı  Azärbaycanın  bu  kateqoriyalardan  hansına  aid  olduqlarını 
äsaslandırmağa elä bilirik heç bir ehtiyac yoxdur. 
Son olaraq, sadalanan variantlar prizmasından bäşäriyyätin etnik gäläcäyi barädä bäzi proqnozlar: Amerikan 
sosioloqu  vä  filosofu  Samuel  Hantinqton  özünün  «Sivilizasiyalar  çarpışması»  äsärindä  iyirmibirinci  äsrdä  Yer 
üzündä  mövcud  olan  bütün  sivilizasiyaların  (älälxüsus,  Konfusiyaçılıq,  İslam  vä  müasir  Qärb  sivilizasiyası 
triadasının) ölüm-dirim savaşına başlayacağını vä bu mübarizädä müasir Qärb sivilizasiyasının qalib gäläcäyini 
proqnozlaşdırdığı  elmi  dairälärdä  mäşhurdur.  Bizim  bu  kitabımızdan  da  mäqsäd  mähz  hantinqtonların 
proqnozlaşdırdığı bu tählükänin reallığını arqumentlärlä äsaslandırmaq vä bu dinamikada täkamülün marşrutunu 
hamı  üçün  azeffektli  olan  assimilyasiyadan  hamı  üçün  mänfäätli  olacaq  inteqrasiyaya  sarı  yönältmäk  üçün  öz 
şäxsi layihämizi häyata keçirmäkdän ibarätdir. 
 V.5.2.2.e)  Buraya  planlı  mädäni  müdaxilä  edilir,  başqa  sözlä,  bu  halda  assimilyasiya  siyasäti  mänävi 
däyärlärä  ekspansiya  yolu  ilä  häyata  keçirilir.  Daha  däqiq  desäk,  bu  variantda  zäif  dövlätlärä  planlı  mädäni 
müdaxilä  ediläräk,  onun  mänävi  deqradasiyası  vä  dezoriyentasiyası  hesabına  assimilyasiya  vä  inhisarına  nail 
olunur. Başlıca metodlarından bir neçäsi aşağıdakılardır: 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
139 
  Planlı  maarifländirmä  yolu  ilä  ideoloji  dezoriyentasiya  siyasäti:  Bu  halda  etnosun  mental  deqradasiya  vä 
assimilyasiyası,  onun  norma  vä  däyärlärinin  ideoloji  diversiya  vasitäsilä  transformasiyaya  uğratdırılması  hesabına 
häyata  keçirilir.  Başlıca  vasitäsi  maarifländirmädir.  Bunun  üçün  etnosun  gäläcäk  norma  vä  däyärlär  sisteminin 
müäyyänläşdiriciläri  olan  bugünkü  intellektual  gänclik  pulsuz  tähsil  keçmäk  adıyla  säfärbär  olunub  aparılıb,  ideoloji 
dezoriyentasiya etdiriläräk geri qaytarılır; eyni ad altında vä eyni mäqsädli pulsuz kurslar, ali vä orta tähsil müässisäläri 
elä  buranın  özündä  täşkil  edilir;  lazımi  mäzmunlu  ädäbiyyatın,  o  cümlädän,  lazımi  oriyentasiyalı  därsliklärin  (mäs., 
beynälxalq  hadisälärä  ‘‘lazım  olan’’  bucaqdan  baxan  tarix  därsliklärinin)  yazılması  vä  çapı  hämin  bu  ‘‘sivilizator’’ 
dövlätlärin näzarätindä olan qeyri-hökumät statuslu täşkilatların (mäs., «Sorus fondu» vä b.-nın) xätti ilä stimullaşdırılır 
vä  ya  täşkil  edilir;  eyni  kanallarla  intellektual  gäncliyin  lazımi  oriyentasiyalı  xarici  konfranslara  ezamiyyäti 
maliyyäläşdirilir,  täşkil  edilir;  yenä  dä  hämin  kanallarla  bu  cür  ideoloji  oriyentasiyalı  konfranslar,  müsabiqälär, 
seminarlar vä s. elä buranın özündä keçirilir; vä s. 
  Sivilizasiya ixracı siyasäti: Lazımi sivilizasiya buraya kütlävi tirajlarla müvafiq incäsänät kanalları ilä (film, ädäbiyyat, 
musiqi  vä s.  formasında)  ixrac  edilir;  ‘‘sivilizator’’  dövlätin  alimläri  bu  sivilizasiyanın  başqalarından  daha  ‘‘üstün’’, 
daha  ‘‘müasir’’,  daha  ‘‘täräqqipärvär’’  olmasını,  yerli  xalqın  mädäniyyätininsä  ‘‘köhnäldiyini’’,  ‘‘qeyri-sivil’’,  ‘‘qeyri-
mükämmäl’’ olduğunu vä s. här vasitä ilä onlara «sübut» etmäyä çalışır; iqtisadçıları – onu özläri ilä birlikdä ayaqları 
däydikläri  ärazilärä  daşıyır,  buralarda  onun  kök  salıb,  intişar  tapması  üçün  müvafiq  seminarları,  konfransları, 
ädäbiyyatları  vä s.  maliyyäläşdirir;  siyasätçiläri  –  onun  beynälxalq  normalar  täräfindän  tanınması  vä  beynälxalq 
standartların hazırlanmasında näzärä alınması istiqamätindä iş aparır vä s. 
HAŞİYÄ:  Bu  vä  bundan  ävvälki  bänddä  (
 
V.5.2.2.d
  vä 
 
V.5.2.2.e
-dä)  sadalananlardan  onların  icraçısı  olan 
täräflärin son mäqsädisä ondan ibarätdir ki, ävväla – özünün ‘‘mädäni’’ ideal vä prinsiplärini lazımi ärazilärdä yaymaqla bu 
ärazinin ähalisini mänävi-äxlaqi cähätdän özündän asılı väziyyätä salmaq, ikincisi – orada çoxdan formalaşmış mädäni-etnik 
täsävvürläri,  inam  vä  baxışları,  norma  vä  däyärlär  kompleksini,  stereotipläri  vä s.  qırmaq,  dağıtmaqla  milli  şüurun 
deqradasiyasına vä sosial sferada dinamik tarazlığın pozulmasına nail olmaq; Nähayät, sonuncusu – bu cür ekspansiya yolu 
ilä burada milli şüurun sivil transformasiyasını törädib, hämin millätin assimilyasiyasına vä perspektivdä bu ölkäni özünün 
gäläcäk äyalätlärindän, muxtariyyätlärindän, ştatlarından birinä çevirmäk işinä baza yaratmaq.
 
 Hazırda dünya xalqlarının äksäriyyätinin milli  mädäniyyätlärinin Qärbin (älälxüsus ABŞ-ın)  «kütlävi mädäniyyät» 
deyilän  sivilizasiyasının  bu  cür  hücumu  qarşısında  mähvä  doğru  sürükländiyi  göz  önündädir.  Mäsäläni  fatal  mäcraya 
yönäldän  amillärdän  daha  birisi  dä,  beynälxalq  informasiya  kanalları  vä  beynälxalq  säviyyädä  yayılan  informasiyalar 
üzärindä monopoliyanın mähz Qärbä (bunun 70%-inin ABŞ-a) mäxsusluğu vä milli mädäniyyätlärin, dillärin, mentalitetlärin 
bu  cür  rinqä  çıxıb,  bärabär  räqabät  apara  bilmäläri  üçün  praktik  imkanlarının  yoxluğudur.  Bu  rinqä  çıxa  bilänlärsä,  ya 
hansısa  mäqamda  Qärbin  marağına  xidmät  edä  bilän  detallardır,  ya  müvafiq  transformasiyaya  märuz  qoyularaq  Qärb 
düşüncä  stilinin  süzgäcindän  keçirilir,  qälibinä  salınır,  ya  da  müälliflik  hüququ  oğurlanaraq  Qärb  sivilizasiyasının 
çalarlarından biri kimi täqdim edilir.
 
Nümunä  üçün,  mäs.,  bugünkü  Azärbaycanda  Qärb  musiqisinin  yerli  xalq  mahnılarını  vä  dünänäcän  burada  geniş 
yayılan  hind,  äräb  vä  fars  musiqilärini  tamamilä  sıxışdırıb  aradan  çıxardığı  mälumdur...  Müharibä,  yoxsulluq  vä  milli 
depressiya säbäbindän ärsiz qalmış Azärbaycan qadınlarının vaqon-vaqon daşınıb Qärbä aparılması ilä näticälänän 
«
seksual 
inqilabın
»
 faciäläri göz önündädir
 (necä ki, tarixän dä hämişä qalib qäbilä mäğlub qäbilänin qız-gälinini qänimät 
kimi yığıb aparıb – sadäcä olaraq, hazırda bunun sivil yolları tapılıb).
 Namus deyib buna mane olmaq istäyänlärinsä 
äl-qolu  hämin  Qärbin  täzyiqi  ilä  qäbul  etdirilmiş  qanunlar  täräfindän  qabaqcadan  buxovlandırılır...  Azärbaycan  dilindä 
danışanların  artıq  indidän  öz  vätänlärindä  iş  tapmasının  necä  problem  olduğu  gizli  deyil.  Yaxın  illärdäsä,  özünü 
«
sovremennı
»
  kimi  göstärmäk  istäyän  gänclärin  vä  bäzi 
«
intellegentlärin
»
  sayäsindä  ingilis  dilinin  Bakıda  necä  bir 
epidemiya kimi yayılacağını vä Azärbaycan dilindä danışmağın necä häqarätlä qarşılanacağını 
(bir sözlä, burada ingilis 
dili  bumu  başlayacağını) 
proqnozlaşdırmaq  o  qädär  dä  çätin  deyil...  Qärb  mähz  bütün  bunlara  nail  olmaq  üçün  qırx  il 
ärzindä «Soyuq Müharibä»yä milyardlarla dollar väsait xärcläyirdi. Müharibäsä müharibädir – forma vä metodları däyişilib 
bugünkü gündä kifayät qädär «afiristläşsä» dä, mäzmun vä mäqsädi eynän min il ävvälkidir – özgälärinin zähmätlä topladığı 
azuqä ehtiyatını, särvätlärini, mähsul 
(oxu: neft) 
verän torpaqlarını, qadınlarını älindän almaq, daha çox qullar qazanmaq, 
dünyada yalnız öz «Män»inin täntänäsinä nail olmaq...
 
 
Özü  dä  burada  söhbät,  bir  çox  ümumbäşäri  däyärläri  özündä  ümumiläşdirän  müasir  Qärb  mädäniyyätinin  yaxşı-
pisliyindän  yox,  onun  digär  millätlärin  mentalitetinä  öldürücü  täsir  göstärmäsindän  gedir.  Yaxşı-pisliyä  qaldıqda  isä,  bu 
mädäniyyätin özü dä heç dä täbliğ olunduğu qädär ideal deyil. Belä ki: 
  Ävväla  –  bu  mädäniyyätin  äsasında  «istädiyini  et  vä  özünä  zorakılıq  etmä»  kimi  seçim  vä  davranış  azadlığını  täsbit 
edän  bir  prinsip  dayanır  ki,  äslindä  adi  häyatda  heç  dä  hämişä  «yaxşı»  vä  «xeyirli»  mäfhumlarının  lüğävi  mänası 
sinonim deyil. Mäsälän, müqayisä üçün, narkotika da insana xoş gälir. Lakin bununla belä onun nä qädär ziyanlı olduğu 
da  mälumdur.  Siqaretinsä  xeyirliliyi  säbäbindän  deyil,  cämiyyätdä  leqal  vä  qeyri-leqal  formada  gedän  täbliğatının 
sayäsindä bu qädär geniş yayıldığı şübhäsizdir. Äksinä, tibbi häblär orqanizm üçün faydalı olsalar da, bäzän dözülmäz 
däräcädä xoşagälmäz ola bilirlär; 
  İkincisi – auditoriyanın  täläbatı xaotik olaraq deyil, kütlävi tirajla  yayılan  yaradıcılıq mähsullarının mäzmun vä bädii 
keyfiyyät  däräcäsi  äsasında  formalaşır.  Bu  isä  öz  növbäsindä  bu  mähsulların  yaranması  vä  yayılması  işini  täşkil  edä 
bilän (belä bir imkana, hüquqa malik olan, bu kanallar üzärindä näzaräti, monopoliyası olan) müäyyän sosial qrupların 
(diasporaların) maraqları ilä şärtlänir. Başqa sözlä, burada senzuranın äks forması olan stimul növü fäaliyyät göstärir. 
Belä ki, bu halda yalnız müäyyän maraqlara xidmät edän ädäbiyyat, incäsänät nümunälärinä därhal geniş auditoriyaya 
yayılmaq  imkanı  («pravayder»)  verilir  vä  yalnız  bu  janr,  bu  qayä  här  vasitä  ilä  (siyasi,  iqtisadi  vä s.  formalarda) 
dästäklänir. Digärläri isä – sponsor, auditoriya, reklam imkanı vä s. axtarışı ilä baş-başa buraxılır. Kütlä isä yalnız säsi 
daha ucadan gälänläri eşidir vä yalnız daha yüksäk mövqedä dayananları görür, o cümlädän, daha geniş täbliğ olunan 
şäxsin  vä  ya baxışın täsirinä  tez düşür. Näticädä isä daha  yaxşı  olan  deyil,  yalnız  vä  yalnız, daha  yüksäk tribunaları, 
täbliğat kanallarını zäbt edä bilmiş sänät nümunäläri zirväyä qalxıb, şüurlara täsir göstärmäk imkanı qazanır. Digärläri 
isä, nä qädär gözäl olsalar da, çoxsaylı baryerlär (o cümlädän, texniki baryerlär vä dil baryerläri) säbäbindän, hansısa 
äyalät hüdudundan känara çıxa bilmirlär. Daha sadä ifadä olunsa, burada özü deyil, müällifi daha yaxşı räqabät apara 
bilän mentalitetlär, mädäniyyätlär qalib gälir; 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
140 
  Üçüncüsü – «Sosial täläb» deyilän anlayış cämiyyätin bütün täbäqälärinin ümumi istäyi, marağı äsasında deyil, yalnız 
onun aktiv täbäqäsinin istäyi ilä formalaşır.  Cämiyyätin daha böyük äksäriyyätini täşkil edän passiv täbäqä isä sosial 
täläb fenomeninin formalaşmasında bilavasitä iştirak etmädiyindän, onun räyi dä sosial täläb dinamikasında äsaslı rol 
oynaya bilmir. Näticädä isä, sosial sorğunun änänävi qüsurları ortaya çıxır: «Sorğuda iştirak edän respodentlärin 95%-
nin räyinä görä...». Hansı  ki,  sorğuda iştirak etmäyän vä  ya räyi soruşulmayanların neçä faizinin bu mövqedä olması 
burada qeyd olunmur; 
  Dördüncüsü  –  bu  modelin  sadalanan  bu  vä  digär  bütün  fäsadları  ondan  mänfäät  götürän  güclü  qüvvälär  täräfindän 
«plüralizm»  vä  «mädäniyyätlärin  inteqrasiyası»  kimi  gälişigözäl  ifadälärlä  pärdäländirilir.  Yäni,  ..+++  Äslindä  isä 
burada mädäniyyätlärin heç bir inteqrasiyası prosesindän söhbät belä gedä bilmäz vä  burada  yalnız vä  yalnız, tarixän 
olduğu  kimi,  güclü  täräflärin  mädäniyyät  tipinin  zäif  täräflärin  mädäniyyätlärini  sıxışdırıb  aradan  çıxarması  prosesi 
gedir. Mäsälä burasındadır ki, här hansı bärabärhüquqlu inteqrasiyadan o halda söhbät gedä bilärdi, nä vaxt ki, här iki 
täräfin mänävi däyärlär sisteminin bir-birinin ähalisinä sirayät göstärä bilmäsi üçün olan şärait bärabär olaydı. Texniki, 
iqtisadi vä demoqrafik vä s. qeyri-bärabärlik halında zäif täräf, näinki öz mädäniyyät tipini äks täräfin ähalisi arasında 
yaymaq,  heç  onların  diqqätinä çatdırmaq  üçün  belä elementar imkana malik deyil... Nümunä  üçün, mäsälän,  bir ildä 
Azärbaycanın neçä bädii filmi, konsert proqramı ABŞ telekanalları ilä yayımlanır? Yäqin ki, ideal halda bir, vä ya iki. 
Äksini isä hesablamağa xüsusi statistika gäräk deyil: Azärbaycan telekanallarında yayımlanan filmlärin täqribän 90%-
nin  Hollivud  istehsalı  olduğu  faktdır.  Bunun  säbäbläri  sırasında  isä  yuxarıda  sadalanan  faktorların  hamısını  (texniki, 
iqtisadi vä demoqrafik vä s.) kompleks halında qäbul etmäk gäräkdir. 
  Beşincisi – iqtisadiyyat timsalında, ifrat solçuluğun ziyanlılığını – SSRİ, ifrat liberalizmin ziyanlılığını isä – 30-cu illär 
Qärb  iqtisadi  böhranı  täcrübäsi  tarixän  isbatladıqdan  sonra,  kombinäedilmiş  modellärin  (mäs.,  Keyns  modelinin) 
aktuallığı  maksimal  häddä  çatdı.  Bugünkü  gündä  dövlätlä  iqtisadi  fäaliyyät  subyektlärinin  bir-birinin  fäaliyyätini 
qarşılıqlı  mähdudlaşdırmasından  ibarät  olan  bu  modellärin  üstünlüyü  dünya  praktikasında  artıq  qeyd-şärtsiz  olaraq 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   34   35   36   37   38   39   40   41   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin