Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

2) Ordunun döyüş qabiliyyätinin heç bir vasitä ilä stimullaşdırılmaması. Başqa sözlä, fäxri ad vä mükafatlar, 
orden  vä  mellar,  rütbä  vä  pul  mükafatları  verilmäsi  vä  s.  kimi  çoxdan  sınanılmış  tährikedici-ruhlandırıcı 
vasitälärdän istifadä edilmäyib, äväzindä, äsgärlärin başının “namus”, “qeyrät”, “vätän”, “borc” vä s. kimi köhnä 
bayatılarla qatılmasına cähd göstärilmäsi; 
3)  Rotaların  komplektläşdirilmäsi  işindä  äskärlärin  Sovet  Ordusunda  aldığı  peşäyä  qätiyyän  (!)  ähämiyyät 
verilmämäsi.  Mäsälän,  täkcä  mänim  xidmät  etdiyim  artilleriya  divizionunda  10-a  yaxın  tankçı  olduğu  halda, 
qonşu tank botolyonu başdan-başa 18 yaşlılardan vä ya keçmiş “StroyBat”-çılardan täşkil olunmuşdu. Eyni ilä, 
qonşu piyada botolyonunda onlarla tankçı, topçu vä s. üzrä mütäxässislär xidmät edirdi; 
4)  Tarixi,  müharibä  anlayışının  özünün  tarixi  qädär  dä  qädim  olan  zäruri  bir  härbi  atributa  –  täxliyyäyä 
(evakuasiyaya) heç bir ähämiyyät verilmämäsi (informasiya üçün: täxliyyä – tählükäli zonadan ämlakın vä mülki 
vätändaşların,  o  cümlädän,  xästälärin,  qocaların,  qadınların,  uşaqların  vä  b.  köçürülmäsi  ämäliyyatıdır), 
äksinä, kändlärdä täxliyyä ämäliyyatı aparmaq istäyänläri “täxribatçı” kimi yaxalayıb, “camaat arasında panika 
yaydığına”,  “kändläri  boşaltmağa  cähd  etdiyinä”  vä s.  görä  häbs  edilmäsi.  Mähz  hämin  säbäbdän  atäşkäs  elan 
edilän  vaxt  qarşı  täräfdä  Azärbaycanın  5000-dän  çox  äsiri  (onun  da  äksäriyyäti  mülki  vätändaş,  o  cümlädän, 
xästälär, qocalar, qadınlar, uşaqlar vä b. idi) qaldığı halda, qarşı täräfin Azärbaycanda cämisi 27 äsiri qalmışdı. 
5)  Qoşunların  taktiki  vä  strateji  täyinatlı  növlärinin  bir-birindän  färqländirilmämäsi,  başqa  sözlä,  häm 
hücum,  häm  dä  müdafiä  (sängärdä  növbätçilik)  ämäliyyatlarının  eyni  äskärlär  täräfindän  häyata  keçirilmäsi. 
Hansı  ki,  qarşı  täräfdä  sängärdä  növbätçilik  ämäliyyatlarını  yerli  botolyonlar  häyata  keçirdiyi  halda,  hücum 
ämäliyyatları – döyüş stili hämişä därhal seçilän, äskärlär arasında “smertniklär botolyonu” adı ilä tanınan, xalis 
muzdlulardan täşkil edilmiş xüsusi täyinatlı ayrıca bir diviziya vasitäsilä häyata keçirilirdi. Ayrı-ayrı zonalarda 
(Ağdam,  Füzuli  vä  s.)  irälilämäk  lazım  olanda,  bu  bir  diviziya  ora  daşınır,  ämäliyyat  häyata  keçirilir,  sonra 
alınmış kändlär yerli botolyonlara tähvil verilib, geri qayıdılırdı; 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
153 
6)  Botolyonların  komplektläşdirilmäsi  işindä  döyüş  gedän  ärazinin  coğrafi  xüsusiyyätlärinin  näzärä 
alınmaması. O cümlädän, mäsälän, dağlıq şäraitdä (älälxüsus, sürüşkän qış aylarında) bütün növ ağır texnikanın 
(mäs., 60 tonluq ağır tankların), düztuşlanan bütün artilleriya növlärinin (mäs., «Qradların») vä b.-nın «Faydalı 
İş  Ämsalı»  «mänfi  sıfır»dan  da  aşağı  olduğu  halda, Azärbaycan  öz  qoşunlarını,  äsasän  bu  tip  silahlarla  tächiz 
etmäyä çalışırdı. Qarşı täräfsä, äksinä,  öz qoşunlarını, här daşı bir sängär olan dağlıq şärait  üçün bu baxımdan 
maksimum  effektli  olan  yüngül  silahlarla  (mäs.,  qranatomyot,  pulemyot,  qumbara,  snayper,  gecägöstärän 
binokl, AQS, zirehli paltar [bronojilet] vä s.-lä – hansılar ki, bizdä bütöv rotaya cämisi bir-iki ädäd düşür, ya 
düşmürdü)  Şvarsneggersayaq  tam  tächiz  edilmiş  çevik  quru  qoşunları  şäklindä  komplektläşdirmäyä  üstünlük 
verirdi. Bizimkilärsä, deyildiyi kimi, bunları «iqruşka» hesab edirdi.  
Vä s. 
* * * 
Säbäb çox, näticä isä birdir – mäğlubiyyät. Hansı säbäblärdän asılı olmayaraq fakt faktdır vä bundan sonrakı 
fäaliyyät hämin bu mäğlubiyyät faktını näzärä almaqla ölçülüb-biçilmälidir. Täbabätdä düzgün diaqnoz düzgün 
müalicänin yarı hissäsini täşkil etdiyi kimi, bu mäsälädä dä, problemä täsir etmiş vä hazırda da täsir edän bütün 
faktorları  lazımınca  näzärä  almadıqda,  sähv  näticälär  alına  bilär.  Vä  täässüf  ki,  bugünä  qädär  dä  bu  mäsälädä 
marağı olan müxtälif täräflär problemin hälli ilä älaqädar orientasiyaları çaşdırmaqdadırlar vä vaxtı ilä buraxılan 
sähvlär  bproblemin  bu  märhäläsindä  dä,  bu  märhäläyä  uyğun  formada  täkrarlanır.  Buna  görä  dä,  Azärbaycan 
Qarabağ  problemini  häll  edib,  öz  doğma  torpaqlarını  geri  qaytarmaq  üçün  indiyä  qädär  onlarla  variantlardan 
istifadä  etsä  dä,  indiyä  qädär  bu  cähdlärin  hamısı,  demäk  olar  ki,  näticäsiz  qalıb.  Özünü  «müstäqil  politoloq» 
adlandırıb, bir-birinin dediyini täkrarlayan vä xarici qrantlarla televiziyalara çıxan şärhçilärin izahına görä bunun 
säbäbläri äsasän aşağıdakılardır: 
1)  Hansısa lobbilärin güclü anti-Azärbaycan fäaliyyäti; 
2)  Xaricdä Azärbaycan häqiqätläri barädä lazımi informasiyanın çatışmaması; 
3)  Rusiya kimi bir nähängin Ermänistanın arxasında durması; 
4)  Azärbaycanın xaricdä qeyri-demokratik imicä malik olması; 
5)  Azärbaycan rähbärliyinin bacarıqsızlığı, satqınlığı; 
...vä s. 
Azärbaycan  rähbärläri  dä  bu  yoldakı  cüzi  belä  mövcud  olan  bütün  baryerläri  neytrallaşdırmaq  mäqsädilä 
özünün  Qarabağla  bağlı  siyasätindä  bu  diaqnozları  näzärä  alıb  onların  aradan  qaldırılması  üçün  mütämadi 
tädbirlär görür. Mäs.,  xaricdä Azärbaycan diasporasının formalaşması üçün görülän tädbirlär, imkan düşän här 
bir  beynälxalq  tribunadan  xaricdä  Azärbaycan  häqiqätlärinin  yayılması  üçün  istifadä  etmäk,  çoxsaylı  hüquqi 
islahatlar vä b. bu qäbildändir. Bizim fikrimizcä isä säbäblär aşağıdakılardır: 
1)  Qärbin  Qarabağ  problemindän  häm  Azärbaycan  vä  häm  dä  Ermänistana  qarşı  täzyiq  aläti  (idaräedici  pult, 
rıçaq)  kimi  istifadä  edib,  onların  här  ikisinin  xarici  iqtisadi,  siyasi,  mädäni  kursunu  Rusiyadan  özünä  sarı 
döndärmäk vä öz näzaräti altında saxlamaq marağı; 
2)  Rusiyanı (eläcä dä, İranı) üzük qaşı kimi mühasiräyä almaq vä imkan düşdükcä bu hälqäni daraltmaq işindä 
bu dövlätlärin coğrafi ähämiyyätindän bährälänmäk niyyäti; 
3)  Bu här iki Qafqaz dövlätini davamlı qarşıdurma ilä üzäräk, bu här iki dövlätdä häyat säviyyäsini gün-gündän 
än aşağı häddä qädär endirmäk  vä bununla  da onların här ikisinin xoş  günlär,  ali häyat tärzi üçün näzärdä 
tutduqları  här  şeylärini  –  işçi  qüvväsini,  intellekt  potensialını,  ali  däyärlärini,  qadınlarını,  incäsänät 
mähsullarını, täbii särvätlärini, käşflärini, dövlät sirlärini vä s. ölmämäk üçün däyär-däymäzinä ixrac etmäyä, 
su qiymätinä Qärbä satmağa vadar etmäk mäqsädi; 
4)  Konkret olaraq varlı Azärbaycanın särvätlärini älä keçirmäk uğrundakı räqabätdä bu kartı, böyük dövlätlärin 
Azärbaycanı güzäştä mäcbur etmäk işindä täzyiq aläti kimi görmäsi; 
5)  Azärbaycana  qoyduğu  milyardlarla  dollarlıq  investisiyasını  sığortalamaq,  Qarabağı  bunun  girovu  kimi 
saxlamaq marağı; 
6)  Milli  münaqişäläri  yaradıb  vä  bunun  günahını  Rusiyanın  üstünä  yıxmaqla  Rusiyaya  qarşı  narazılıq 
formalaşdırmaq vä arada yaranmış ziddiyyätlärdän bährälänmäk fändi; 
7)  Vä s... 
Mähz bu säbäbdän, görülän tädbirlär heç bir bährä vermir. Aşağıda bu vä digär faktorları da näzärä almaqla, 
bu kitabda izah olunan metodlar prizmasından bu problemin cämi hälli variantlarının ümumiläşdirilmäsinä cähd 
olunur: 
1)  HÜQUQİ baxımdan, yäni beynälxalq normalar, konvensiyalar prizmasından Qarabağ probleminin hälli faktik olaraq 
tupikdir vä bunu Azärbaycanın son on-oniki illik täcrübäsi qädärincä isbatlayıb. Bunun siyasi, psixoloji säbäblärindän 
bir qismi bu kitabın birinci hissäsindä müäyyän säviyyädä izah edilib. Bundan älavä, bununla älaqädar, äbädi olaraq bir 
şeyi yadda saxlamalı ki, dünyada här şey qanunlara tabedirsä dä, qanunların özü dä gücä tabedir. Täzyiq qarşısında här 
şey,  hätta  qanunlar  da  äyilir.  Qanunlar  heç  vaxt  gücü  olmayan  täräfi  haqlı  çıxarmır  –  hätta  dünyanın  än  ädalätli 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
154 
dövlätlärindä  vä  ya  beynälxalq  tribunallarda  belä.  Mähkämä  säviyyäsinä  çıxarılmamış  mübahisälärin  özlärindä  dä 
hamının näzärindä lap ävväldän güclü täräf haqlı kimi qavranılır. Azärbaycansa bu müharibädä faktik olaraq mäğlub 
täräfdir. 
2)  Bu problemin SİYASİ yolla hällinin iki variantı mümkündür: 
Birinci  halda  –  güclü  dövlätlärdän  hansınınsa  birinin  Azärbaycandan  ifrat  däräcädä  asılı  bir  väziyyätä  düşmäsi, 
başqa  sözlä,  beynälxalq  alämdä  Azärbaycan  üçün  ideal  olan  yeni  konyunkturanın  meydana  gälmäsi  şäraitindä 
mümkündür.  Bu  halda  situasiyanın  özünün  dä  iki  inkişaf  yolu  ola  bilär.  Bir  halda  hämin  dövlät  istär-istämäz 
Azärbaycanın  güclänmäsindä  maraqlı  olmağa mäcbur  ola  bilär. Necä  ki,  mäs., Tayvan   Çinlä, Cänubi Koreya  
Şimali  Koreya  ilä,  CAR    afrikalılarla,  İzrail    äräblärlä  Qärbin  konfrontasiyasından  iräli  düşmüş  ayrı-ayrı 
dövlätlärdir. Digär halda, här şeyi Azärbaycanın bu konyunkturadan necä yararlana bilmäsi häll edäcäk. Siyasät düzgün 
qurulmasa  Azärbaycan  diqtäaltı  bir  dövlätä  çevrilä  bilär  vä  kimlärinsä  şärtläri  altında  müstäqilliyindän  mährum  olar. 
Siyasät düzgün qurulduğu halda – belä mäqam äla sövdäläşmä şansıdır. 
İkinci variant siyasät – bu konyukturanı süni şäkildä täşkil etmäyi täläb edir. Yäni bu halda här şey Azärbaycanın 
ayrı-ayrı  räqib  qütblär,  o  cümlädän,  älälxüsus  Rusiya  ↔  ABŞ,  ABŞ  ↔  Avropa  vä  ya  Rusiya  ↔  Avropa  arasındakı 
siyasi; ABŞ ↔ Avropa, Avropa ↔ Yaponiya vä ya Yaponiya ↔ ABŞ arasındakı iqtisadi konfrontasiyadan mäharätlä 
yararlana bilmäsindän asılıdır. Bu ziddiyyät – Rusiya ilä hämsärhäd, vä ya Qärblä iqtisadi älaqäli, yaxud bölgädä ABŞ-
ın  maraqlarının  tämsilçisi  bir  dövlät  kimi,  Azärbaycana  geosiyasi  vä  ya  geoiqtisadi  dividentlär  gätirä  bilär  Bu 
qütbläşmädä  Azärbaycanın  kimlärläsä  kimlärinsä  arasında  bufer  vä  ya  körpü  funksiyası  yerinä  yetirmäk,  yoxsa  bu 
funksiyadan imtina etmäk kimi seçim azadlığından düzgün istifadä etmäsi onun başlıca täsir rıçağıdır. 
Bütün  hallarda  hämişä  bir  şeyi  näzärdä  saxlamaq  gäräkdir  ki,  Qarabağ  –  bir  täräfdän  Qärbin  (älälxüsus  ABŞ-ın) 
buraya qoyduğu 10 milyardlarla dollar investisiyasının girovu, digär täräfdän isä onların Azärbaycanı özlärindän asılı 
saxlamaq işinin rıçaqlarından biridir. 
3)  Qarabağ  probleminin  HÄRBİ  yolla  hälli  variantı  –  bir  çoxlarının  emosional  çağırışlarının  äksinä  olaraq,  yalnız 
[yalnız vä yalnız!] çox mähdud olan aşağıdakı şärtlär çärçiväsindä mümkündür: 
a) 
Qarabağ-Ermänistan  särhädini  –  hansı  ki,  Azärbaycana  täzyiq  göstärmäk  istäyän  xarici  dövlätlärin 
ermänilärä  başlıca  härbi  dästäk  kanalıdır  –  här  hansı  fändläsä  [o  cümlädän,  istänilän  variantlı  kompromislä,  o 
cümlädän, tählükäsizlik täminatına qarşı edilän istänilän güzäştlä] älä keçirib, Laçın dählizini tam bağladıqdan
 sonra. 
Yalnız ondan sonra istänilän razılaşmanı pozub [Siyasätdä ‘‘kişi sözünün’’, sänädin, razılaşmanın, qätnamänin, imzanın 
vä s. däyärinin nä qädär olduğunu Azärbaycan özünün son 10-12 illik «täcrübäsindän» yaxşı bilir] danışıqların ardını 
‘‘Kalaşnikov dilindä’’ davam etdirmäk olar. Ona qädärsä bu addımı atmağın, altıdälik çälläyä su doldurmaq cähdindän 
heç  bir färqi  olmayacaq. Äks halda  isä,  här  bir  münaqişädän  yararlanmaq  istäyän  vä buna  görä dä,  onun sonsuzluğa 
qädär  uzanmasına  älindän  gälän  här  cür  gizli  yardım  göstärän  kifayät  qädär  xarici  qüvvä  tapılacaq  –  necä  ki, 
Äfqanıstan, Fälästin, Çeçenistan vä s. variantlarında olduğu kimi; 
b) 
Ermänistanda  hakimiyyät  däyişikliyi,  hakimiyyät  böhranı  vä  ya  siyasi  durumun  qeyri-sabitliyi 
märhäläsindä,  yaxud eyni vaxtda Prezident Aparatı vä Müdafiä Nazirliyi binalarının bütün  heyäti ilä birlikdä  hansısa 
qäfil zärbä ilä dağıdıldığı saatlarda; 
c) 
Qlobal miqyasda beynälxalq balansın pozulduğu vä ya bütün böyük dövlätlärin başının öz problemläri vä 
ya daha ciddi olan nä iläsä qarışdığı märhälälärdä (mäs., 80-ci illärin axırı, 90-cı illärin ävvällärindä olduğu kimi); 
d) Bütün aparıcı böyük dövlätlärin hamısı ilä (älälxüsus Rusiya vä ABŞ-la) eyni vaxtda razılığa gälindikdän sonra 
(äks halda, Gürcüstan kimi, här däfä bir böyük dövlätlä sövdäläşib müharibäyä başlayan, elä onun kimi dä, axırda här 
däfä o birinin süngüsünä rast olub geri qayıtmaq mäcburiyyätindä qalasıdır); vä s... 
Qarabağ  problemindä,  faktik  olaraq  bu  faktorların  hamısı  rola  malikdir  vä  onların  hamısı  kombinasiyalı 
formada häll olunmalıdır. Bu baxımdan, deyilän bu münbit şäraitlär bir täkcä täbii proseslärin näticäsi olmayıb, 
häm dä, Azärbaycanın mäqsädyönlü fäaliyyätinin näticäsi kimi meydana çıxa bilär ki, bu konsepsiyadan da äsas 
mäqsäd bunun mümkün yollarını izah etmäk idi. 
Bu kitabda, äsasän aşağıdakı mäsälälär barädä danışıldı, bunun mümkün yolları göstärildi: 
1)  Türk xalqlarını, äränlik psixologiyasından çäkindirib, müasir siyasi texnologiyaları, nähayät ki, onlara necä 
aşılamaq; 
2)  Qarabağ probleminin istär hüquqi, istär siyasi vä istärsä dä härbi hälli üçün zäruri olan hämin münbit zämini 
süni yolla necä formalaşdırmaq vä prosesin istänilän märhäläsindä situasiya üzärindä näzarät imkanını necä 
äldä etmäk; 
3)  Azärbaycanın  manevr  imkanlarının  diapazonunu  vä  istär  Qärb,  istärsä  dä  Ermänistana  qarşı  tätbiq  edä 
biläcäyi täzyiqlär arsenalını necä genişländirmäk; 
4)  Problemin siyasi täräfini häll etmäk mäqsädilä bölgädä vä ya heç olmazsa Azärbaycanda nähäng derjavaların 
maraqlarını  necä  uzlaşdırmaq  vä  bunun  än  optimal  variantını  müäyyänläşdiränä  qädär,  onların  qüvvälär 
balansını olduqca geniş diapazonda necä däyişdirmäk vä ya bir-biri ilä mümkün olan bütün variantlarda necä 
kombinasiya etdirmäk; 
5)  Ermänistanı beynälxalq arenada necä täkläyib, hüquqi münasibätlärdä dominant mövqeni necä qazanmaq; 
6)  Ermänistanda  hakimiyyät  däyişikliyi,  hakimiyyät  böhranı,  daxili  iğtişaş  vä  ya  siyasi  durumun  qeyri-
sabitliyini süni şäkildä necä täşkil edib, onu necä zäiflätmäk vä ya müharibäyä başlamaq üçün münbit zämini 
necä formalaşdırmaq; 
7)  Väziyyät müharibä häddinä çatarsa, bunu müxtälif siyasi, iqtisadi, ideoloji vä s. diversiya metodlarının geniş 
tätbiqi  ilä  necä  häyata  keçirib,  Milli  Ordunun  güc  ämsalını  birä  min  qat  necä  artırmaq  (ägär  mäsälä  bu 
variantların kömäyi ilä elä yarıyolda häll olunmayıb, müharibä märhäläsinä qädär gälib çatarsa) vä s. 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
155 
İzah  edilän  här  bir  metod  dünya  täcrübäsindän  seçilän  nümunälärlä  äsaslandırılırdı  (Müharibädä  psixoloji 
metodların konkret tätbiqi ilä älaqädar älavä olaraq bax: burada, sähifä 53, 62, 64, 71, 71, 78, 118, 127 vä s.-ä) 
 
☯ ☯ ☯ 
 
Son  olaraq  bir  daha  qeyd  edirik  ki,  bu  kitabda  başdan-başa  humanizm,  insaniyyät  äleyhinä  olan  fändlärin  sirrläri 
araşdırıldı,  açıqlandı.  Lakin  bunu  antihumanizm,  antibäşärilik  kimi  däyärländirmämäli.  Bunlar  onsuz  da  güclülärä 
mälumdur vä onlar onsuz da bunlardan gücsüzläri itaätä almaq vä istismar etmäk üçün istifadä edirlär. Qoy bunlardan hamı 
xäbärdar  olsun  ki,  ävväla,  güclülärin  täzyiqindän,  manipulyasiyalarından  vaxtında  xäbär  tutub,  ondan  müdafiä  oluna 
bilsinlär,  ikincisi,  bu  fändlärä  qarşı  hansısa  ümumi  müdafiä  variantları  işlänib-hazırlansın,  üçüncüsü  heç  olmazsa  onların 
atomları qarşısında tam äliyalın qalmayıb, maksimum ucuz vä effektli belä bir silaha da olsa malik olmuş olsunlar. 
 
SON 
 
 
 
P.S.
 
Bağışla mäni Qarabağ, män sänin üçün bundan artıq heç nä edä bilmiräm
 
 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
156 
  
Ädäbiyyat siyahısı 
1.  Azärbaycan iqtisadiyyatı (i.e.n. dosent, İ.H.Alıyev vä i.e.n. dosent, S.A.İbadovun rähbärliyi vä elmi redaktorluğu ilä). ~B., 1998. 
2.  Azärbacan tarixi (Z.M.Bünyadov vä Y.B.Yusifovun redaktäsi ilä). ~B., «ADN», 1995. 
3.  Altay Mämmädov, Natiq Säfärov: Xäzinä. ~B., 1997. 
4.  Alıyev İ.H., Hüseynov C.A., Nağıyeva G.Ä.: Qısa iqtisadi lüğät (bazar iqtisadiyyatı terminläri). ~B., «Ağrıdağ», 1999. 
5.  Vadim Kassie, Leonid Kolosov: Käşfiyyat fäsadı arxasında. ~B., «ADN», 1991. 
6.  Qobus Väşmgiri: Qobusnamä. ~B., «ADN», 1989. 
7.  Qoşqar Äliyev, Hikmät Dayızadä: Konfliktologiyaya giriş. ~B., «Täbib», 1998. 
8.  Ziyaäddin Näxşäbi: Tutinamä. ~B. Az.Dövl.Näşr.1991 
9.  Kälilä vä Dimnä. ADU näşriyyatı. ~B., 1960. 
10.  Mahir İsrafilov: Mäntiq. ~B., «Maarif», 1987. 
11.  Mahmud İsmayıl: Azärbaycan tarixi. ~B., 1999. 
12.  Mirzäcanzadä A.: İxtisasa giriş. ~B., «Bakı Universiteti», 1990 
13.  Musa Qasımov: Birinci Dünya Müharibäsi illärindä böyük dövlätlärin Azärbaycan siyasäti. ~B., «Qanun» 2000. 
14.  Nizamümülk: Siyasätnamä. ~B., 1992. 
15.  Seyidov M.M.: Rusca-Azärbaycanca izahlı härbi terminlär lüğäti. ~B., «ADN», 1993. 
16.  Sosial-siyasi fälsäfi problemläri (toplu). Az. EA. Bähmänyar ad. Fälsäfä vä Hüquq in-tu. ~B., 1999. 
17.  Sädi Şirazi: Gülüstan. ~B., «Azärnäşr», 1987. 
18.  Sälahäddin Xälilov.: Fälsäfädän siyasätä. ~B., «Azärbaycan Universiteti», 1999. 
19.  Fikrät Sadıxov: Diplomatiya vä diplomatik xidmät. ~B., «ADN», 1993. 
20.  Färman İsmayılov: Müasir Qärb fälsäfäsi. ~B., «ADN», 1991. 
21.  Xacä Näsiräddin Tusi: Äxlaqi-Nasiri. ~B., «Elm», 1989. 
22.  Şahlar Äsgärov: Keçid dövrünün problemlärinä fälsäfi baxış. ~B., «Azärbaycan Universiteti», 1999. 
23.  Hüseynli Q.İ., Tağıyev Ä.M., Mämmädov E.H., Häsänov S.T.: Politologiya. ~B., «Täbib», 1993. 
24.  Häsän Şiräliyev, Äli Ähmädov: Politologiya. ~B., 1997. 
25.  Cabbar Mämmädov: A.Eynşteynin ‘‘Xüsusi Nisbilik Näzäriyyäsi’’nä qeyri-änänävi baxış. ~B., «Elm», 1999. 
26.  Cabbar  Mämmädov:  İnsanın  iradäsini  necä  qırmalı,  äqidäsindän  necä  döndärmäli,  özünä  necä  tabe  etdirmäli.  ~B.,  «Azärbaycan 
Universiteti», 1999. 
27.  Cabbar Mämmädov: Tälqin näzäriyyäsi. «Zaman» qäzeti, 10.01.1996. 
28.  Äli Äliyev.: Quldarlıq ölkälärinin dövlät vä hüquq tarixi. ~B., 1991. 
29. 
Äliyev Q.C.: Çağdaş demokratik proseslärin bäzi fälsäfi problemläri. ~B., «Täbib», 1997.
 
30.  Älikram Tağıyev, Mäsud Şükürov: Etnopolitologiya. ~B., «Elm».2000. 
 
31.  «Изведать дороги и пути праведных». 
Пехлевийские назидательные тексты.
 ~М., «Наука», 1991. 
32.  Антология мировой политической мысли. Т. 
IV
. и Т. 
V
. ~М., «Мысль», 1997. 
33.  Информация и управление: философско-методологические аспекты. ~М., 1965. 
34.  Исследования по неклассическим логикам. ~М., «Наука», 1989. 
35.  Исследования по общая теория систем. ~М., 1962. 
36.  История дипломатии. Т. 
I
. ~М., 1941; Т. 
II
. ~М., 1945; Т. 
III
. ~М., 1945. 
37.  История США. 4-й том. ~М., «Наука», 1987. 
38.  Как добиться успеха? (сборник, переводов) ~М., «Политиздат»,1991 
39.  Классификация в современной науке. ~Новосибирск, «Наука», Сибирское отделение, 1989. 
40.  Краткий политический словарь. ~М., «Политиздат», 1988. 
41.  Курс практической психологии (сборник). ~Ижевск, «изд. Удмуртского Ун-та», 1996 
42.  Международные отношения после второй мировой войны. Т. 
I
. ~М., 1962; Т. 
II
. ~М., 1963; Т. 
III
. ~М., 1965. 
43.  Модальные и интенсиональные логики и их применение к проблемам. Методологии науки. ~М., «Наука», 1984. 
44.  Неориторика: генезис, проблемы, перспективы. ~М., 1987. 
45.  Образ человека в зеркале гуманизма. Мыслители педагоги эпохи Возрождения о формировании личности. ~М., УРАО, 1999. 
46.  Общая риторика. 
(пер. с фр. Ж.Дюбуа и др.) 
~М., 1986. 
47.  Общая теория систем. ~М., 1969. 
48.  Опыт тысячелетие. Средние века и эпоха Возрождения: Быт, нравы, идеалы. ~М., «Юрист», 1996. 
49.  Политическая наука: новые направления. ~М., «Вече», 1999. 
50.  Политическая экономия словарь. ~М., «Политиздат», 1990. 
51.  Политическая энциклопедия. Т. 
I
., Т. 
II
. ~М., «Мысль». 2000. 
52.  Преступная толпа. 
(Сборник).
 Психологии РАН. «КСП +», 1999. 
53.  Принципы самоорганизация. 
(сб. ст.).
 Пер. с англ. ~М., 1966. 
54.  Проблема взаимосвязи организации и эволюции в биологии. ~М., 1978 
55.  Проблемы интегрального исследование индивидуальности. 
(сб. ст.).
 
~
Пермь, НГПИ, 1979. 
56.  Программа «зомби» в действие: Можно ли с помощью приборов управлять человеком? 
(Сборник).
 
Сост. Т. Скоблева.
 ~М., 
«Сандина», 1995. 
57.  Психология масс. Хрестоматия. ~М., Издательский дом «БАХРАХ», 1998. 
58.  Психология человека от рождения до смерти (под ред. А.А.Реана). ~М., «Олма-пресс» 2001 
59.  Психология. 
(под ред. В.Н.Дружинина). ~
С.-Пб. – М. – Харьков – Минск., 2001. 
60.  Психология. Словарь. ~М., «Политиздат», 1990. 
61.  Психология: биографический, библиографический словарь «Евразия». ~С.-Пб., 1999. 
62.  Разделенная  демократия  –  сотрудничество  и  конфликт  между  Президентом  и  Конгрессом.  // 
Под  общ.  Ред.  проф.  Дж. 
Тарбера. 
// ~М., «Прогресс», 1999. 
63.  Самоорганизующееся системы. 
(сб. ст.).
 
Пер. с англ.
 ~М., 1960. 
64.  Системное исследование индивидуальности. 
(сб. ст.).
 ~Пермь НГПИ, 1991. 
65.  Современная Западная социология. Словарь. ~М., «Политиздат», 1990. 
66.  Сравнительное изучение цивилизаций. //
Хрестоматия
//. ~М., «Аспект-Пресс», 1997. 
67.  Суфизм в контексте мусульманской культуры. ~М., 1989 
68.  Техника дезинформации и обмана. Под ред. 
Я.Н.Заруского.
 ~М., «Мысль», 1978. 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
157 
69.  Философский энциклопедический словарь. ~М., «Советская энциклопедия». 1989. 
70.  Что есть что в мировой политике. Словарь-справочник. ~М., «Прогресс», 1987. 
71.  Экономическая энциклопедия. ~М., «Экономика», 1999. 
72.  Энциклопедия оккультизма. Т. 
I
. и 
II
. ~М., «
AVERS
», 1992. 
73.  Язык и моделирование социального взаимодействие. Переводы // Сост. В.М.Сергеев, П.Б.Паршин //. ~М., 1987. 
 
74.  Абаев Н.В.:
 Чань-Буддизм и культурно-психологические традиции в средневековом Китае. ~Новосибирск, 1989
 
75. 
Абрамов Ю.Ф.
: Информационный подход к познанию действительности. ~Киев 1998. 
76. 
Аверинцев С.С.
: Риторика как подход к обобщению действительности // Поэтика древнегреческой литературы. ~М., 1981. 
77. 
Александр Дугин
: Основы геополитики. ~М., «АРКТОГЕЯ-центр», 1999.