|
Xalbayeva maftunanin’ "Intelektual huqiq" páninen O’zbetinshe jumisi Tapsirdi: Xalbayeva m qabillawshi
|
səhifə | 1/8 | tarix | 25.12.2023 | ölçüsü | 93,19 Kb. | | #194362 |
| мафтун1
ÓZBEKISTAN RESPUBLIKASI JOQARI BILIMLENDIRIW, ILIM HÁM INNOVACIYA MINISTIRLIGI
BERDAQ ATINDAǴI QARAQALPAQ MÁMLEKETLIK UNIVERSITETI
Yuridika fakulteti yurisprudenciya qánigeligi
303- topar studenti XALBAYEVA MAFTUNAnin’
"Intelektual huqiq" páninen
O’zbetinshe jumisi
Tapsirdi: Xalbayeva M
Qabillawshi: Ilyasov K
Nukus-2023
Tema: Intellektual múlktiń rawajlanıwına tiykar salǵan mámleketler, aldıńǵı shet el tájiriybe, AQSh, GFR, Angliya, Fransiya tájiriybesi
Reje:
Kirisiw
Tiykarg’i bo`lim
a) Shet el mámleketlerde intellektual múlk huqıqınıń ulıwma xarakteristikası
b) Shet el mámleketlerde avtorlıq huqıqı hám turles huqıqlar ha’m olardi qorǵaw
c) Individuallastırıw quralları - sanaat múlki obyekti sipatinda
III. Juwmaqlaw
Paydalanilg`an a`debiyatlar
KIRISIW
Mámleketimizde ekonomika tarmaqlarına intellectual iskerlik nátiyjeleri hám innavociyalarin engiziw mexanizmlerin jetilistiriw, regionlıq brendlardi jaratıw, kontrafakt ónimler realizaciyasinin’ aldın alıw, intellektual múlktiń isenimli qorǵalıwın támiyinlew boyınsha izbe-iz jumıslar ámelge asırılıp atır. Atap aytqanda 26 -aprel 2022-jıl 221-sanli PQ “Intellektuallıq múlk salasın jáne de rawajlandırıwǵa tiyisli qosımsha ilajlar haqqında” g’i qararina muwapıq intellektual mulkti isenimli qorǵaw, intellektual múlk tarawında mámleket basqarıwdı jáne de jetilistiriw, mámlekettiń investiciyalıq ta`repin asiriw hám de kontrafakt ónimlerge nátiyjeli qarsı gúresiw, sonıń menen birge, Jańa Ózbekstannıń 2022-2026 -jıllarǵa mólsherlengen rawajlanıw strategiyasında belgilengen wazıypalardı orınlaw ushın bir qatar maqset qoyǵan. Oǵan kóre intellectual múlk obyektleriniń aldı -satdisina qolay shárt-sharayitlar jaratıw ushın “Intellektual múlk- barlıq ushın” arnawlı internet- auksion sawda platformasi Ádillik ministrligi tárepinen islep shigılıp atır. Intellektuallıq múlk obyektleri- intellektual iskerlik nátiyjeleri, pán, ádebiyat hám kórkem óner dóretpeleri hám de sanaat úlgileri barlıq mámlekette huqıqıy qorǵawǵa alınǵan. Bul taypadaǵı ónimlerden dúnya jámiyetshiligi payda kóriw ushın bolsa shártlesiw hám shártnamalar tiykarında basqa mámleketlerde de paydalanıwǵa jol qoyılǵan. Onıń ushın ha`m milliy, ha`m xalıq aralıq -huqıqıy tiykarlar hám mexanizmler jaratılǵan. Mámleketlikleraro xalıq aralıq sheriklikti támiyinlew maqsetinde xalıq aralıq universal húkimetler araliq shólkemler dúzilgen. Hár qanday mámlekettiń rawajlanǵanlıq dárejesi odaǵı intellektual múlktiń rawajlanǵanlıq dárejesine qaray belgilenedi. Sol sebepli barlıq mámleketlerde óz intellektual múlkin rawajlandırıw boyınsha, ásirese, bul múlktiń mámlekette hám pútkil dúnyada qorǵawlanıwına úlken itibar qaratıladı. 1967-jıl 14-iyul kúni Stokgolm qalasında du’zilgen Pútkil dunya intellektual múlk shólkemin shólkemlestiriw haqqındaǵı konvensiya tiykarında islengen Pútkil dunya intellektuallıq múlk shólkeminiń (BIMT) intellektual mulkni xalıq aralıq qorǵawda ornı úlken. Bul shólkem 1974-jıl dekabr ayında BMTnin’ húkimetler araliq xalıq aralıq shólkemi degen arnawlı mártebeni alǵan. Shólkemdiń wazıypası - dúnyada mámleketler ortasında kelisim hám pitimler tiykarında intellektual mulkti qorǵawdı muwapıqlastırıw hám de sol tarawdaǵı túrli shártnama hám konvenciyalardin’ adminstrativlik basqarıwdı támiyinlewden ibarat. Búgingi kúnde dúnyanıń 180 nen artıq mámleketi BIMTning aǵzası esaplanadı. Ózbekstan 1991-jıl 25-dekabrden usı Shólkemdiń teń haquqlı aǵzası bolıp tabıladı. Mámleketimiz BIMTnin’ 14 xalıq aralıq hújjetin tastıyıqlaǵan. 2000-jılı Pútkil dunya intellektual múlk shólkemine aǵza mámleketleri ortasında 26 -aprel - “Xalıq aralıq intellektual múlk kúni” retinde belgilengen.
Dostları ilə paylaş: |
|
|