Ózbekistan respublikasí joqarí, bilim hám inovaciya ministirligi berdaq atındaǵı Qaraqalpaq Mámleketlik Universiteti Ekonomika fakulteti

Bόlistiriw qatarlari degende toplam birliklerin úyrenilip atirǵan belgi 
boyinsha jόnelisine qarap gruppalarǵa bόliw túsiniledi. Olar variaciyaliq hám 
atributivtúrlerge bόlinedi. Variaciyaliq qatarlar diskret hám araliq qatarlardan 
dúziledi. Bόlistiriw qatarlarin dúziwde eki túrli máseleni sheshiw zárúrligi payda 
boladi: gruppalar sanın anıqlaw, gruppa araliǵin esaplaw. 
Gruppalaw aralıǵı belginiń eń úlken hám eń kishkene variantları ayırmasınıń 
gruppalar sanına qatnası menen anıqlanadı. Aralıqlar: 
- teń hám teń bolmaǵan; 
- ashıq hám ashıq bolmaǵan; 
- arnawlı kórinislerde bolıwı múmkin. 
Bόlistiriw qatarlarin dúziwde toparlar sanın anıqlaw ushın statistikaǵa 
baylanisli ádebiyatlarda G.A. Sterjess formulasin qollaw usinis etiledi (hár dayim 
emes): 
𝑛 = 1 + 3,322 ∙ 𝑙𝑔𝑁 
Bul jerde N toplamdaǵı birlikler sanı. 
Egerde teń intervalli gruppalaw ámelge asirilsa, gruppa araliǵi tόmendegi 
formula menen anıqlanadi: 
𝑥
𝑚𝑎𝑥 
− 
𝑥
𝑚𝑖𝑛 
ℎ = 
𝑛
Bul jerde: 
h – aralıq úlkenligi; 
x
max
 – belginiń eń úlken variantı; 
x
min
 – belginiń eń kishi variantı; 
n – gruppalar sanı. 

---

Eger,máselen paхta ónimdarlıǵınıń eń joqarı dárejesi 60 c/ga, eń pás dárejesi 
20 c/ga, gruppalar sanı 5 ke ten bolsa, onda hár bir gruppa ushın aralıq úlkenligi 8 
c/ga teń boladı: 
60 − 20 
ℎ = 
5 
= 8 
𝑐/𝑔𝑎 
Bunday aralıqlar ádette toplam birlikleri ortasında ayırmashılıq onsha úlken 
bolmaǵan jaǵdaylarda qollanıladı. 
Teń aralıq degende hámme gruppaǵa birdey bolǵan aralıq túsiniledi. 
Teń bolmaǵan aralıq degende gruppadan gruppaǵa ya ósip yamasa azayıp 
baratuǵın aralıq túsiniledi. Bunday aralıqlar ádette toplam birlikleri júdá úlken 
áhmiyetke iye bolǵan jaǵdaylarda qollanıladı. Máselen, jumısshılar normanı orınlaw 
dárejesi boyınsha tómendegi aralıqlarda gruppalanadı: 
- 80 nen 90 procentke shekem jobanı orınlaǵanlar (aralıq - 10); 
- 90 nan 95 procentke shekem (aralıq -5); 
- 95 ten 98 procentke shekem (aralıq -3); 
- 98 den 100 procentke shekem (aralıq -2);' 
- 100 den 101 procentke (aralıq -1) h. t. b. 
Bul jerde aralıq kemeyip barıw baǵdarına iye . Normanıń orınlanıw dárejesi 
qanshama joqarı bolsa, aralıq sonshama kishireyip baradı.

---

Arnawlı aralıqlar kóbinшe tipologiyalıq gruppalawlarda bir birinen túpten parq 
qılatuǵın, ózine tán qásiyetke iye bolǵan gruppalardı anıqlaw maqsetinde qollanıladı. 
Máselen, хalıqtıń qaysı bir bólegi miynet resursı ekenligin anıqlaw maqsetinde olar 
tómendegishe gruppalarǵa bólip úyreniledi: 
- 15 jaska deyin - iske jaramsız adamlar yaki balalar. 
- 16-55 jas - islewshi jastaǵı хayallar. 
- 16-60 jas - islew jasındaǵı erler. 
- 55 jas hám onnan joqarı - pensiyadaǵı хayallar. 
- 60 jas hám onnan joqarı - pensiyadaǵı erler. 
Hár bir gruppa bir - birinen mazmunı jaǵınan ayrıladı. 
Gózlengen maqset hám wazıypalardı sheshiw kóz qarasınan gruppalaw úsh 
túrge bólinedi: 
- tipologik 
- strukturalıq 
- analitik gruppalawlarǵa bólinedi. 
Hár bir túrdegi gruppalaw belgili maqset hám wazıypalardı sheshedi.