1-tema. Buxgalteriya esabiniń predmeti hám metodi

2.1-keste
Buxgalteriya balansı

Aktiv	Satr kodi	Esabat dáwiri basina	Esabat dáwiri aqirina	Passiv	Esabat dáwiri basina	Esabat dáwiri aqirina	Esabat dáwiri basina
I. Uzaq múddetli aktivler				I Óz qarjıları derekleri
Tiykarǵı qurallar	012	1900	2100	Ustav kapitalı	410	2700	2700
Materiallıq emes aktivler	022	760	870	Qosilǵan kapital	420	150	180
				Rezerv kapital	430	657	690
				Bólistirilmegen payda	450	241	779
I bólim boyınsha jámi	x	2660	2970	I bólim boyınsha jámi	X	3748	4346
II Aǵımdaǵı aktivler				II Minnetlemeler
Óndiris rezervleri	150	245	293	Uzaq múddetli minnetlemeler	490	601	938
Tamamlanbaǵan óndiris	160	833	1031
Debitorlar	210	976	1089
Pul qarjıları	320	486	717	Aǵımdaǵı minnetlemeler	600	851	813
II bólim boyınsha jámi	X	2540	3130	II bólim boyınsha jámi	X	1452	1751
Balans aktivi boyınsha jámi	x	5200	6100	Balans passivi boyınsha jámi	X	5200	6100

Balanstiń passivinde (oń tárepi) óz qarjılarıniń deregi hám minnetlemeler sáwlelendiriledi.

Passivtiń I «Óz qarjıları deregii» bóliminde jeke kapital tiykarǵı orin iyeleydi. Ózbekstan Respublikasi «Buxgalteriya esabı tuwrisinda»ǵı nizami 14-statyasina muwapiq jeke kapital, ustav kapitalı, qosilǵan kapital, rezerv kapitalı hám bólistirilmegen paydadan ibarat.
Balans passiviniń II «Minnetlemeler» bóliminde kárxana minnetlemeleri olardiń múddetine kóre: uzaq múddetli minnetlemeler hám qisqa múddetli minnetlemelerge ajiratilǵan halda kórsetiledi.
Buxgalteriya balansıniń usi strukturasi barlıq shólkemlesken-huqiqiy formadaǵı xojalıq júritiwshi subektler ushın uliwma bolip, olardiń ózgesheliklerine qarap balans statyaları pariq qiliwi múmkin. Máselen, sawda kárxanaları ushın «Tovarlar», awil xojalıq kárxanaları ushın «Tamamlanbaǵan óndiris», «Óstirilip atirǵan hám baǵıwdaǵı sharwa malları» siyaqli statyalar tán boladi.
Sonday qilip, bayan qilinǵan talaplarǵa muwapiq dúzilgen buxgalteriya balansı xojalıq júritiwshi subekttiń málim sánege bolǵan finanslıq awhalin sáwlelendiriwi lazim.


2.5. Buxgalteriya balansın dúziw usilları.
Bazar qatnasiqları dáwirinde múlki hár túrli túrde bolǵan kárxanalar payda boladi. Mámleketlik kárxanalar menen birge jeke, akcionerlik, qospa kárxanalar xizmet alip baradi. Demek, múlk túrleri kóz-qarasinan da balanslar dúziliwi múmkin. Haqiyqatti sáwlelendiriwshi kóz-qarasinan bolsa balanslar erkin hám bólek balanslar bolıwi múmkin. Erkin balanslar yuridikalıq tárep sipatinda xizmet qilip atirǵan kárxanalar boyınsha dúziledi. Bólek balanslar bolsa, bul kárxanalar quramındaǵı ayrim bólek kárxanalardiń islep shiǵariwi boyınsha dúziledi.
Balans-kárxana qarjıları hám qaplaw derekleriniń belgili dáwirdegi jaǵdayin kórsetedi. Zamanagóy is júrgiziw shárt-sharayatina sáykes keliwshi balansta aktiv hám passiv tárepleri boladi. «Aktiv tárepte kárxana qarjıları, passivte bolsa xojalıqtiń ózine tiyisli derekler, kreditke hám qarizǵa alinǵan basqa derekler kórsetiledi». Aktiv qarjılardiń asiwi, passivtegi derekler hám payda (dáramat)niń kóbeyiwi menen baylanısli 1-sizilmada buxgalteriya balansıniń aktiv hám passivindegi bólimler atları hámde qaysi qatarda uliwmalastiriliwi keltirilgen.

Buxgalteriya balansıniń dúziliwi

Aktiv

Passiv

Uzaq múddetli aktivler

Aylanıs aktivleri

Óziniń qarjılarıniń derekleri

Minnetle meler

1-sizilma. Buxgalteriya balansıniń dúzilisi

Balanstiń barlıq bólim hám bántlerin tereń úyreniw finanslıq jaǵdaydi tolıq ózlestiriw tiykarin quraydi.

Aktivte óndiristi úzliksiz alip bariw ushın zárúr bolǵan hám esabat dúziw dáwirine qun formasindaǵı mal-múlki hámde oni qaplawǵa tartilǵan derekleri óz kórinsin tabadi. Bul kórsetkishler mal-múlk kólemi, quramı hám buniń qay dárejedeligin sipatlaydi. Sonday-aq, mal-múlkti finanslastiriw derekleri, yaǵniy ózine tiyisli derekler hám shetten qarizǵa tartilǵan derekler jaǵdayida passivte keltirilgen. Balans hár bir bánt hám bólim kárxanalardiń finanslıq jaǵdayina baylanısli, soniń ushın oni tereń úyreniw kerek.
Aktiv bólim-tiykarǵı hám aylanıs qarjılardiń jaǵdayin kórsetip, finanslıq xojalıq processin júrgiziw waziypasin orinlawda bul múlklerden paydalaniladi. Múlk toplaǵan finanslıq hámde mámleket shólkemleri finanslıq hám de mámleketlik shólkemleri qarjısi, jeke tárepler jamǵarmasi, akcionerler hám dúziwshiler úlesi, bank krediti, shet el kapitalları hám basqa qarjılar ornina satip alinadi. Ayirim jaǵdaylarda dúziwshiler tiykarǵı qural hám materiallıq baylıqlardiń ózin beriwi de múmkin. Tiykarǵı hám aylanıs qarjılar óndiris iskerligin úzliksiz júritiwge xizmet qiladi. Óz-ózinen bul iskerlik dawaminda ózgeredi, hárekette boladi hám quramı jánede jańalanadi.
Kárxanlardiń qarjıları immobilizaciya túrinde, yaǵniy uzaq múddetli aktivler túrinde hám hárekecheń aylanıs túrinde bolıwi hámde olar óz náwbetinde hár túrli túrlerge bóliniwi múmkin. Bular bolsa tómendegi kóriniske iye.
Balanstiń birinshi bólimi uzaq múddetli aktivler dep atalip, bir qansha óndiris cikllerinde paydalanilatuǵın qarjılar bolip, olar, demek, sol waqittiń ózinde naq pulǵa aylanbaytuǵın qarjılar bolip esaplanadi. Uzaq múddetli aktivler materiallıq emes aktiv hám tiykarǵı qurallar dáslepki, toziw hám qaldiq qunda, ornatilatuǵın ásbap-úskeneler, tamamlanbaǵan kapital hám uzaq múddetli qoyilma dúziwshiler menen esap kitaplar bolǵan aktivlerden ibarat. Materiallıq emes aktivler kárxanaǵa dáramat keltiriw yamasa oniń óndiristi júrgiziwge shárt-sharayat jaratiwshi, natural zat túrine iye bolǵan múlklik huqiqiy qunlar, patentler, avtorlıq huqiqi, sawda orayları, imarat hám qurilmalardan paydalaniw huqiqlarınan ibarat boladi. Sonday-aq, bul bántte akcionerlik jámiyetin basqariwi kelisiwine muwapiq ustav fondin qurawi ushın ajiratǵan materiallıq emes aktivleri dep kórinedi. Materiallıq emes aktivler quramında kárxana mápi ushın kelesi isletiliwi mólsherlengen aldinǵı texnologiyadan paydalaniw huqiqi, olardi alip keliw hám isletiwge tayarlaw qárejetleri qosilǵan halda kórinedi. Bul jaǵday qospa kárxanalardaǵı Ózbekstan Respublikasiniń puqarasi bolǵan yuridikalıq tárep penen shet el investorlar birge islesiwi sebepli kóbirek payda boladi.

Tiykarǵı qurallar

Uzaq múddetli aktivler

Materiallıq emes aktivler

Uzaq múddetli finanslıq qoyilmalar