40
2.1-keste
Baqlaw qáteleri
Baqlaw qáteleri
Registraciyalawdaǵı qáteler
Reprezentativ qáte
Bile turıp jol
qoyılǵan qáteler
Bilmey turıp jol
qoyılǵan qáteler
Tosattan bolǵan
qáteler
Turaqlı qáteler
Tosattan bolǵan
qáteler
Turaqlı qáteler
Logikalıq tekseriw
Arifmetikalıq
tekseriw
Registraciyalawdaǵı qáteler hádiyseni baqlaw formulyarına jazıp atırǵanda
yaki maǵlıwmatlardıń mazmunın natuwrı túsinip registraciyalaw nátiyjesinde
júzege keledi. Bunday qáteler jalpı baqlawda da, saylanba baqlawda júz beredi.
Tosattan bolǵan qáteler
hár qıylı kóriniste bolıp, jazıwdan túsip qaldırıw
hám sanawda qátelikke jol qoyıw, baqlawshınıń talıǵıwı, sharshawı nátiyjesinde
júzege shıǵadı. Bunday qáteler tek ǵana baqlawshı tárepinen emes, bálki
soraw
alıwshı tárepinende jol qoyılıwı múmkin. Bul qáteler baqlaw nátiyjesine eki
jaqlama (hám kóbeyiw, hám azayıw jaǵınan) tásir etedi. Kóp
birliklerden ibarat
toplamlarda úlken sanlar nızamına muwapıq ulıwma juwmaqqa derlik tásiri
bolmaydı.
Turaqlı qáteler
bárháma bir baǵdarda boladı hám ulıwma kórsetkishlerge
kúshlirek tásir kórsetedi. Nátiyjede olar haqqıyqattan uzaqlasadı. Demek,
turaqlı
qáteler
qáwipli. Bunday qátelerge bile turıp yaki bilmey turıp jol qoyıw múmkin.
Máselen, esabat maǵlıwmatlarına
qosıp jazıw
málim maqsetti gózleydi hám arnap,
bile turıp islengen qátege tiyar boladı.
Bilmey turıp
islengen turaqlı qátege mısal etip хalıqtı dizimge alıw
waqtında jastı dóńgeleklep aytıwdı alıw múmkin. Ádette 78 yaki 81 jastaǵı
qarıyalar 80 jas dep juwap beredi. Bul sanlar menen jastı kórsetiw barlıq adamlarǵa
tiyisli ádet bolıp tabıladı.
Dostları ilə paylaş: