Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

«Qüvvälär (şäxsiyyätlär, dövlätlär...) äleyhinä fäaliyyätlär» [burada, säh. 125] vä 
«
İ
İ
n
n
q
q
i
i
l
l
a
a
b
b
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
f
f
o
o
r
r
m
m
a
a
l
l
a
a
ş
ş
d
d
ı
ı
r
r
m
m
a
a
l
l
ı
ı
,
,
 
 
s
s
i
i
t
t
u
u
a
a
s
s
i
i
y
y
a
a
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
d
d
ä
ä
y
y
i
i
ş
ş
m
m
ä
ä
l
l
i
i» bähslärinä [burada, säh. 121]). 
☯ ☯ ☯ 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
1
1
.
.
 
 
P
P
s
s
i
i
x
x
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
Müxtälif vasitälärlä räqibä psixi travmalar vurulur. O cümlädän: 
a) Ona emosional travmalar vurulur. Bu mäqsädlä: Keçmiş xoş güzäranı, hazırkı problemläri vä perspektiv 
tählükäläri mütämadi näzärindä qabardılır – mäs., tählükä (zälzälä, hücum vä s.)  gözlänildiyi şayiäsini yaymaq 
vä  ya  real  olaraq  gözlänilän  hansısa  xırda  bir  tählükänin  miqyasını  şişirtmäklä; Äsäbläri  ilä  oynayan aksiyalar 
häyata  keçirilir  –  mäs.,  evinä  gecälär  anonim  telefon  zängläri  etdirmäk,  qäzetlärdä  onun  adından  intim 
mäzmunlu, tanışlıq mäqsädli vä  ya evinin, bağının, maşınının vä  ya digär näyininsä satışı ilä älaqädar  müştäri 
axtarışı elanı verditdirmäk; 01, 02, 03, 04 vä s. kimi xidmäti telefonlara zäng vurub evinä (älälxüsus, gecä yarısı) 
täciliyardım,  polis,  yanğınsöndürän  vä s.  çağırtdırmaq  yolları  ilä;  Gülüş  hädäfinä  çevriltdirilir;  İstädiyi  adamla 
qovuşmasına,  arzularının  reallaşmasına  vä s.  maneçilik  törädilir;  äksinä,  yaxınlarına  ziyan  vermäk,  xäsarät 
toxundurmaq,  äziz  bildiyi  näyisä  xarab  etmäk,  dağıtmaq  vä  ya  ümumiyyätcä,  oğurlamaqla  ruh  düşkünlüyü 
väziyyätinä  salınır;  Onunla  münasibät  soyudulur,  gärginläşdirilir,  hätta  käsilir, Ona  qarşı  här  cür  hörmätsizlik, 
etinasızlıq, laqeydlik, biganälik, färqsizlik («Färqsizlik – nifrätdän dä betärdir!»), häqarätli münasibät göstärilir, 
nümayiş  etdirilir  –  mäs.,  onunla  görüşü  adi,  soyuq,  bäzän,  hätta  gözçevirmä  ilä,  fikirlärini,  hisslärini  rişxänd, 
kinayä, mäsxärä, istehzalı gülüş vä s.-lä qarşılamaq, adını aşağı statuslu adamlarla bir cärgädä hallandırmaq, ona 
bunların  yanında  yer  ayırmaq  vä  ya  ona  aşağı  statuslu  adamlar  vasitäsilä  müraciät  etmäk  vä s.  yolları  ilä; 
Müxtälif  jestlärlä  ona  ähämiyyätsizliyi,  näzäräçarpmazlığı  çatdırılır  –  mäs.,  onun  bayramlarının,  älamätdar 
günlärinin täbrikinä ikinci-üçüncü däräcäli bir şey kimi baxmaq vä ya ümumiyyätcä, unutmaq, xahişini, istäyini, 
onunla  bağlı  hansı  bir  epizodu  vä s.  yaddan  çıxarmaq  vä s.  yolları  ilä;  Düşmänlärinä  onun  yanında  här vächlä 
simpatiya nümayiş etdirilir; Qüsurları qabarıqlaşdırılır, vaxtaşırı bunlar tänqid edilir, äksinä, üstünlükläri adi bir 
şey kimi qäbul edilir; Münasibätdä  «Män»  äväzliyinä daha  çox yer verilir, bu  söz daha tez-tez işlädilir; Arada 
olan  maddi  alış-verişin  däqiq  hesabı  aparılır;  Münasibätlärdä  tez-tez  pärt,  çıxılmaz,  namünasib  väziyyätlärä 
düşmäsinä çalışılır vä bu  väziyyätdän xilas etmäyä täşäbbüs göstärilmir; Onunla hädä-qorxu vä ya birbaşa güc 
dilindä  danışılır,  konfliktlärdä  kompromisä  gedilmir  vä  öz  yerini  tanıması  üçün  tam  mäğlubiyyätinä  qädär 
mübahisä davam etdirilir;Vaxtaşırı olaraq, panika, affekt, fobii, stress, şok, özünüitirmä, qorxu, vahimä, dähşät, 
täşviş vä s. kimi mänfi emosional väziyyätlärä salınır – mäs., gözlämädiyi, mahiyyät vä mexanizmindän xäbärsiz 
olduğu,  hazırlaşmadığı,  ävväl  rastlaşmadığı,  värdişinin,  vaxtının,  täcrübäsinin,  mälumatının,  imkanının,  çıxış 
yollarının mähdud olduğu vä ya heç olmadığı real vä ya illüzion situasiyalara salınır, mäs., söhbäti daim onun 
zäif  bildiyi  mäsälälärin  müzakiräsinä  yönältmäk,  hücumu  ona  mälum  olmayan  forma  vä  mäzmunda  (mäs., 
maska  geyinilmäsi,  holoqrafik  yolla  qarşısında  oddan,  sudan  vä s.  xüsusi  tählükä  istehkamları  çäkilmäsi,  yolu 
üstündä dähşätli säslär imitasiya etdirän qurğular yerläşdirmäklä oriyentasiyasının çaşdırılması vä s. yolu ilä), 
o  cümlädän,  ona  tanış  olmayan  vasitälärlä  (namälum  silahlar,  alätlär,  texnologiya  vä s.-lä)  aparmaq  metodu, 
görüntüsü vä ya täbliğatı ilä; zärbäläri onun gözlämädiyi vaxtda vä istiqamätdän endirmäklä vä s.; 
b)  Müxtälif  informasiya  manipulyasiyaları,  dezinformasiya  atäşi  ilä  oriyentasiyası  azdırılır,  işläri 
dolaşdırılır,  bununla  da  zehni  vä  praktik  fäaliyyätdä  dezoriyentasiyasına,  gerçäklik  barädä  qeyri-adekvat, 
illüzion  täsävvürä  malik  olmasına,  çaşmasına,  aldanmasına  vä s.,  son  olaraq,  özünün  vä  yaxınlarının,  yaxud 
istänilän zäruri täräfin, o cümlädän, dostlarının, hämkarlarının, hämvätänlärinin, müttäfiqlärinin, öz cäbhäsinin, 
qrupunun,  kollektivinin,  täbäälärinin,  elektoratının,  vätäninin,  dövlätinin,  xalqının,  öz  härbi  vä  ya  siyasi 
rähbärliyinin, hansısa bir güclü şäxsin, qurumun, dövlätin, qüvvänin, täräfin vä s. zövq, baxış vä ya maraqlarına, 
normalarına,  prinsiplärinä,  däyärlärinä,  ideallarına  vä s.  zidd  qärar  qäbul  edib,  addım  atmasına,  onlara  xilaf 
çıxmasına, xäyanät etmäsinä, äleyh köklänmäsinä vä s. nail olunur; 
c)  Här  vächlä  özünüifadä  täläbatına  zärbä  vurulur.  Bu  mäqsädlä:  Daxili  işlärinä  vä  ya  şäxsi  işlärinä 
qarışmamaq  bähanäsi,  pärdäsi  ilä  problemlärinä,  därdinä,  xästäliyinä  vä s.  biganälik,  laqeydlik  göstärilir, 
çätinliklärinin  hällinä  yardım  edilmir,  bunlarla  baş-başa  buraxılır;  problemlärinin  çözümünä  müdaxilä  etmäk 
zäruräti  yarandıqda  isä  mäsäläyä  ona  särf  etmäyän  kriteriyalardan,  standartlardan,  etalonlardan,  bucaqlardan 
vä s. yanaşaraq onun günahkar çıxmasına, müzakirä, mübahisä, diskussiya, «razborka» vä s.-lärdä onun räqibinin 
haqlı  bilinmäsinä,  bunlarda  ona  särf  etmäyän  qärarlar  qäbul  olunmasına  vä s.  çalışılır;  Sizinlä  diskussiya, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
83 
mübahisä,  räqabätindä  isä  heç  vächlä  kompromis,  şäxsi  güzäşt,  öz  sähvini  etiraf  yollarını  tutmayıb, 
arqumentasiyanın  vä  analizin  qeyri-korrekt  metodlarından  istifadä  etmäklä  här  vächlä  mäğlubiyyätinä  cähd 
edilir,  tez-tez  intellekti  vä  ümumiyyätlä,  här  sahädäki  qabiliyyäti  şübhä  altına  alınır,  o  cümlädän,  mäsuliyyätli 
mäsälälärdä  nümayişkaranä  şäkildä  ona  etibar  edilmir,  yaxud  qrupun  (kollektivin,  cämiyyätin  vä s.)  taleyüklü 
mäsälälärin müzakiräsindän täcrid edilir, burada räyi neytrallaşdırılır; Äleyhinä olan här bir şäxs, här bir qüvvä 
dästäklänir (bax: «Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]); Daim ona särf etmäyän standartlar, 
kriteriyalar, planlar müdafiä olunur, mövqelär tutulur; äksinä, yaxınlarının psixoloji täzyiqinä nail olmaq vä ya 
müdafiäçilärinin sayını azaltmaq mäqsädilä, «bir näfär hamı üçün, hamı bir näfär üçün!» prinsipini äsas tutaraq, 
günahı  müqabilindä  cäza  sanksiyaları  täkcä  ona  yox,  häm  dä  onun  yaxınlarına  qarşı  tätbiq  edilir;  Müxtälif 
yerlärdä yeri düşdükcä äleyhinä täbliğat aparıb, haqqında mänfi räy formalaşdırılır; Ona böhtan atılır, haqqında 
şayiä  yayılır,  eyibläri,  sirläri  faş  edilir,  älälxüsus  bu  sirlär  onlardan  ona  qarşı  istifadä  edä  biläcäk  täräflärä 
çatdırılır; 
Ümumiyyätcä,  istänilän  problem,  bäla,  uğursuzluq  son  näticädä  psixi  effekt  törädib  ruh  düşkünlüyü, 
çaşqınlıq,  depressiya,  apatiya,  frustrasiya  vä s.  kimi  mänfi  emosional  hallara  gätirib  çıxardığından,  istänilän 
vasitälärlä  işläri  dolaşdırılır,  fäaliyyäti  blokirovka  olunur,  yer-yerdän  bäla  yağışına,  problem  atäşinä  tutulur,  o 
cümlädän: 
☯ ☯ ☯ 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
2
2
.
.
 
 
S
S
i
i
y
y
a
a
s
s
i
i
-
-
i
i
n
n
z
z
i
i
b
b
a
a
t
t
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
Räqibä sälahiyyätlär çärçiväsindä, o cümlädän, inzibati kanallarla täzyiq göstärilir: 
İdarä  säviyyäsindä:  Müxtälif  bähanäläri  äldä  äsas  tutaraq  räisin  (direktorun,  müdirin  vä b.)  hansısa  işçiyä 
mütämadi  töhmät  vermäsi,  aylıq  vä  ya  illik  mükafatdan  mährum  etmäsi,  vacib  mäqamlarında  ona  işdän  icazä 
vermämäsi,  älavä  gälir  götürmäk  imkanı  olduqda,  onu bundan  mährum  etmäsi,  öz  xätti  ilä  dä belä  bir  imkanı 
olarsa, näzarät edib, buna imkan vermämäsi; 
Ali inzibati orqanların kimäsä  täzyiqi  variantlarında –  onun lisenziyadan, rütbädän,  güzäştdän, imtiyazdan 
vä s.  mährum  etdirilmäsi,  müxtälif  bähanälärlä  (vä  ya  bähanäsiz,  filansız  –  gizlin  olaraq)  işığının,  qazınını, 
suyunun,  kanalizasiyasının  vä s.  bağlatdırılması,  käsdirilmäsi,  işdän  çıxartdırılması,  onunla  işbirliyi  yapanların 
cäzalandırılması yolu ilä boykot edilmäsi, äleyhinä sair kompaniyalar aparılması; 
Nazirlik  säviyyäsindä  –  xoşa  gälmäyän  hansısa  idarä,  birlik  vä s.  rähbärliyinin  mütämadi  yoxlamalarla 
bezdirilmäsi,  ona  qurğu  qurub  cinayät  kimi  täsnif  edilä  biläcäk  addımlara  tährik  edilmäsi,  öz  işçilärini  onun 
äleyhinä  qaldıracaq  tädbirlär  häyata  keçirilmäsi  (mäs.,  bankdan  işçiläri  üçün  mävacib  ayrılmasını  längidän 
fäaliyyät  aparmaq  yolu  ilä),  işçilärinin  ondan  olan  cüzi  belä  şikayätinin  daha  yuxarı  säviyyälärä  gedib 
çıxmasının  täşkil  edilmäsi,  räqabät  apardığı  firmanın,  şirkätin  vä s.  ondan  iräli  çıxmasına  kömäk  göstärilmäsi, 
müxtälif  müqavilä  şärtlärini  cüzi  dä  olsa  pozması  hallarına  görä  ona  güzäştä  getmämäk,  mäsäläsinin  ali 
dairälärdä müzakirä olunduğu halda bitäräf vä ya äleyh mövqe tutmaq vä s.; 
Dövlätlärarası säviyyädä – räqib dövlätä öz müttäfiqläriniz vä ya sizin monopoliyanızda, näzarätinizdä olan 
beynälxalq  vä  transmilli  siyasi,  hüquqi,  iqtisadi,  ictimai,  humanitar,  kriminal  vä s.  qurumlar,  korporasiyalar, 
partiyalar,  seqmentlär  (yäni  etnik,  dini,  äxlaqi  vä s.  azlıqlar),  diasporalar,  häräkatlar,  şäxslär,  konsepsiyalar, 
ähval-ruhiyyälär  vä s.  vasitäsilä  täsir  göstärmäk,  özünün  säs  hüququndan  istifadä  edäräk,  räqib  dövlätin 
maraqları  äleyhinä  olan  qärarlara  säs  vermäk  (o  cümlädän,  öz  müttäfiqlärini  dä  buna  qoşmaq  yolu  ilä),  daim 
xeyrinä olmayan layihäläri, ideyaları, platformaları, standartları, konsepsiyaları, fäaliyyät növlärini vä s. axtarıb 
tapıb dästäklämäk, här addımda ona äks olan mövqe tutmaq vä b. bu kateqoriya täzyiqlärä nümunälärdändir. 
☯ ☯ ☯ 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
 
 
İ
İ
q
q
t
t
i
i
s
s
a
a
d
d
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
«Müharibädä  qalib  gälmäyin  üç  böyük  şärti  mövcuddur:  bunlardan  birincisi  –  pul, 
ikincisi – pul vä nähayät, üçüncüsü – yenä dä puldur!» 
Napoleon 
Müasir  siyasät  vä  iqtisadiyyatın  aktiv  elementlärindän  biri  dä  müxtälif  növlü  iqtisadi  diversiyalardır. 
Bugünkü  qloballaşma  dövründä  bunun  aktuallığı  xüsusilä  artıb.  Belä  ki,  bazar  iqtisadiyyatı  müxtälif  növlü 
ekspansiyalara geniş meydan açır. Bu baxımdan, yenicä öz müstäqil iqtisadiyyatını qurmaq istäyän Azärbaycana 
qarşı transmilli monopolist korporasiyalar täräfindän bu metodların tätbiq olunması ehtimalı istisna deyil, eläcä 
dä,  Azärbaycan  özü  dä  räqibi  olan  dövlätlärä  bu  metodların  bäziläri  tätbiq  edä  bilär.  Müxtäsär  formada  bu 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
84 
siyasäti belä formulä etmäk olar ki, bu cür täsir halında: 
Müxtälif siyasi, iqtisadi, härbi, texniki, ideoloji vä s. täsir formaları ilä räqibin başlıca gälir yerläri 
blokirovkalanır, bunlardan mährum olmasına, eläcä dä, olan särvätinin qeyri-sämäräli istifadä 
edilmäsi ilä tükändirilmäsinä çalışılır. 
Geniş varianta isä bunun variantlarının bir qismi aşağıdakılardır. 
Ümumi olaraq, istänilän dövlätin cämi gälir sferalarına qismän aiddir: 
  Xaricdän tämiz kapital idxalı: O cümlädän, birbaşa maliyyä yardımları vä köçürmälär (göndärişlär, transferlär); qrant, 
patent,  qonorar  vä  mükafatlar;  investisiya  vä  kreditlär;  täzminat  vä  restitusiyalar  (nä  vaxtsa  qarät  olunmuş  ämlakın 
qaytarılması);  emmiqrantların  (bura  köçüb  gälänlärin)  özü  ilä  birlikdä  gätirdiyi  mülkiyyät,  dövlät  borcları  vä s. 
formasında olan gälirlär; 
  Mähsul ixracından gälän gälir: O cümlädän, aqrar-sänaye, täbii särvätlär, işçi qüvväsi vä s.-in (o cümlädän, intellekt 
potensialının), mädäniyyät-incäsänät mähsullarının (mäs., räsm işi, ädäbiyyat, film vä s.-in), informasiya (o cümlädän, 
kompromat,  kommersiya  sirri  vä s.  formalı  informasiyalar  da  daxil  olmaqla)  vä  elmi-texniki-praktiki  biliklärin 
(hansılar ki, nou-xau vä lisenziyalarda täsbit edilir...), milli valyutanın (konvertirä olunmaqla) vä s.-in ixracından gälän 
gälirlär; 
  Xidmät ixracından gälän gälir: O cümlädän, täsärrüfat-mäişät, mänzil-kommunal, maarif, hüquq, sähiyyä, tibb, bank, 
rabitä, sığorta vä s. xidmätläri, injinirinq xidmäti (layihäläşdirmä, käşfiyyat vä s. kimi), mähsula satışdansonrakı xidmät 
(mäs., tämir xidmäti), qulluq (mäs., xästäyä, mäktäbäqädärki yaşda olan uşağa qulluq) vä qäyyumluq (o cümlädän, bir 
dövlätin  digärinä  qäyyumluğu,  yäni  protektorat)  vä s.  kimi  xidmätlärdän  gälän  gälirlär,  o  cümlädän,  müxtälif  növlü 
rüsumlar formasında olan gälirlär; 
  Digär qanuni fäaliyyätlärdän gälän gälir: o cümlädän, kurort-sağlamlıq märkäzlärindän, ölkädä beynälxalq konfrans 
vä digär tädbirlärin keçirilmäsindän, turizm vä ziyarätgahlardan
7
, bädän tärbiyäsi vä idmandan, näqliyyat vä tranzitdän, 
ticarätdän,  mädäniyyät  ezamiyyätlärindän  (qastrollardan),  lisenziya  satışından,  icarä  (konsessiya)  vä  kirayädän,  borc 
faizindän  (divident)  vä s.  gälän  gälirlär,  hämçinin  vergidän,  kömrükdän  vä  birbaşa  olaraq  dövlät  inhisarında  olan 
iqtisadi strukturların fäaliyyätindän äldä olunan gälirlär; 
  Qeyri-qanuni  fäaliyyätlärdän  gälän  gälir:  Rüşvät,  meşşanlıq,  fahişälik,  narkotika  alveri,  insan  alveri,  qarät  (o 
cümlädän, qarätçilik müharibäsi), qaçaqmalçılıq, reket fäaliyyäti vä s.-dän gälän gälirlär; vä s. 
(Bir  sözlä,  dolayısı  ilä  ifadä  olunsa,  yäni  dövlätin  gälir  mänbäläri  bir  täkcä  neft  sektoru  ilä 
mähdudlaşmır). 
Özü dä, sadalanan mänfäätlär dövlät üçün bir täkcä büdcäyä älavä vergilär (istär fiziki vä istärsä dä hüquqi 
şäxslärdän, o cümlädän, infrastrukturlardan) cälb olunması baxımdan deyil, eyni zamanda, häm dä dövriyyäyä 
daxil  olan  älavä  xarici  valyutanın  milli  valyutanın  kursuna  täsir  göstäräräk,  onun  mäzännäsini  artırması 
baxımından ähämiyyätlidir. 
Deyildiyi  kimi,  başlıca  mäqsäd,  istänilän  vasitälärlä  räqibin  här  sahädäki  gälirlärini  tromblayıb,  älindän 
çıxarmaqdır. Bu mäqsädi häyata keçirmäyä imkan verän vasitälärin bir qismisä aşağıdakılardır: 
 V.3.2.2.3.1)  Siyasi,  hüquqi,  texniki  vä s.  formalı  täzyiq  formaları  ki,  bunlar  barädä  digär  bölmälärdä 
nisbätän ätraflı formada danışılır; 
 V.3.2.2.3.2)  Härbi täzyiq  ki,  bu  halda  onun  gälir  gätirän  sahälärinä  qarşı  müxtälif  formalı  diversiya-terror 
ämäliyyatları häyata keçirilir vä ya räqib bütövlükdä hansısa müharibäyä cälb olunur; 
 V.3.2.2.3.3)  İdeoloji  täzyiq:  Buraya  onun  gälir  sahälärinä  qarşı  anti-reklam  fäaliyyäti  aparmaq  (mäs., 
istehsal  etdiyi  mähsullarda  xästäliktörädän  inqredientlär  aşkarlanması  barädä  şayiä  yaymaq),  müxtälif 
dezinformasiya, şayiä vasitäsilä ixrac mähsulları (o cümlädän, bank vä infrastrukturları) ätrafında ajiotaj, panika 
yaratmaq vä s. daxildir; 
 V.3.2.2.3.4)  İqtisadi  täzyiq:  Buraya  müxtälif  iqtisadi  diversiya  vä  sabotajlar,  qiymät,  taarif,  pul-kredit  vä 
ödänc  diskriminasiyaları,  lisenziya  vä  vergi  baryerläri,  limitläşdirmälär,  aktiv  vä  ya  passiv  boykotlar, 
embarqolar,  repressarilär,  rüşvät  vermä,  biznes  sirlärini  faş  vä s.  kimi  çoxsaylı  vasitälärlä  häyata  keçirilän 
manipulyasiyalar aiddir. 
Bu sonuncu kateqoriyadan olan bäzi fändlär: 
a)  İqtisadi  diversiyanın  klassik  variantı  –  dempinqdir.  Bu  halda  räqibin  bazarlarına 
(daxili  vä  xarici 
bazarlarına)  onun  istehsal  etdiyi  mähsulun  nisbätän  daha  ucuz  qiymätdä  olan  analoqu  istehsal  edilib  çıxarılır. 
Baxmayaraq ki, bu mähsul hämin ixracçının özünä dä baha qiymätä başa gälir, lakin uzaq mäqsäd naminä o, bu 
müväqqäti  itkiyä  dözür.  İtki  isä,  adätän  digär  sahädä  äldä  olunan  qazancla  vä  ya  alınan  subsidiyalarla 
kompensasiya  edilir.  İşin  mahiyyätindän  xäbärdar  olmayan  hämin  räqibinsä  müştäriläri,  daha  ucuz  mähsul 
dalınca qaçaraq, ondan uzaqlaşır, sähmdar vä särmayädarları bazardakı täbäddülatı hiss edäräk, kapitallarını daha 
perspektivli  olan  bir  başqa  şirkätä  yönäldir.  Näticädä,  hämin  bu  şirkät  ya  iflasa  uğrayır,  ya  da  iflasdan  xilas 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
85 
olmaq üçün profilini (istehsal oriyentasiyasını) däyişir vä bu bazarı ona qalib gälän räqibä güzäştä gedir (eynän 
dä, bu profil üzrä bazarda indiyä qädär mövcud olmuş şirkätlärin, kompaniyaların  hamısı). Näticädä, bazarda 
monopoliya  äldä  etmiş  diversant,  bundan  sonra  bu  sektorda  qiymät  siyasätini  öz  älinä  keçirir  vä  bazara  öz 
şärtlärini  diktä  etmäyä  başlayır.  O  cümlädän,  indiyä  qädär  su  qiymätinä  satdığı  mähsuluna  bundan  sonra  «od 
qiymäti» qoyaraq çäkdiyi xärci beşqat qaytarır; 
b)  Räqibin  istehsal  mähsulları lazımlılığına  vä bahalılığına  ähämiyyät  verilmädän  alınır, bir başqa bazarda 
däyär-däymäzinä  başdan  edilir.  Qiymät  färqindän  töräyän  amortizasiya  isä,  digär  sferadakı  fäaliyyätdän  gälän 
qazancla  vä  ya  alınan  kreditlärlä  kompensasiya  etdirilir  (daxili  bazarda  monopoliyaya  maliklik  şäraitindä, 
äslindä  heç  däyärindän  aşağı  qiymätä  satışa  ehtiyac  qalmır).  Deyilän  metodla  räqibin  täklifi  qarşısında  süni 
täläb  formalaşdıraraq,  marketinq  oriyentasiyası  azdırılır  vä  o,  istehsalının  häcmini  genişländirmäyä 
stimullaşdırılır. Müvafiq mäqsäd äldä olunduqdan sonra isä mähsullarının alışı dayandırılaraq istehsalatı lazımsız 
mähsul buraxan bir yığın dämir kütläsinä çevriltdirilir. 
Metodun variasiyaları: 
  Ämtää ondan alınıb satılmır, ehtiyat anbarlarına yığılaraq saxlanılır. Müäyyän hädd toplandıqdan sonra geriyä – elä öz 
bazarlarına  qaytarılır.  Bazarın  formalaşmış  täläb-täklif  balansının  käskin  disproporsiyası  isä,  akselerativ  faktor  kimi, 
räqibi  sürätlä  iflasa  uğradasıdır.  Yuxarıdakı  haldan  färqli  olaraq,  näticäni  nisbätän  qısa  müddät  ärzindä  äldä  etmäyä 
imkan verir; 
  Hämin ämtäänin analoqu bir başqasından alınaraq kütlävi partiya ilä räqibin äsas ixrac bazarına çıxarılır (ortaya çıxan 
amortizasiya  yenä  dä  deyilän  mänbälär  hesabına  tarazlanır).  Bu  variant  lazımi  effekti  yuxarıdakından  da  tez  vaxtda 
äldä etmäyä imkan verir. 
  Här  iki  variantdan,  hämçinin  hansısa  malın  (o  cümlädän,  aksiyanın  vä  ya  hansısa  müässisänin  «näzarät  paketi»nin) 
däyärini kifayät qädär aşağı salıb älä keçirmäk halları üçün dä aktivliklä istifadä olunur; 
  Hämin  ämtäänin  analoqunu  özünüzün  istehsal  etdiyiniz  hal  üçün  onun  maya  däyärindän  aşağı  qiymätlä  bazara 
çıxarılması  fändi  –  räqiblärin  müştärilärini  ällärindän  alaraq  bazarda  monopoliya  qazanmaq  vä  räqibläri 
müflisläşdiräräk  bazardan  sıxışdırıb  çıxarmaq  mäqsädi  üçün  istifadä  olunur.  Bu  yolla  bazarda  qazanılan  dominant 
mövqe ävvälki itkiläri kompensasiya etmäyä imkan verir; 
c) Bir başqa hal üçün bu fänd räqibin qiymätli kağızlarına, o cümlädän, valyuta sisteminä qarşı tätbiq edilir. 
Bunun  üçün  milli  valyutası  böyük  partiyalarla  konversiya  ediläräk  (başqa  valyutaya  çevriltdiriläräk) 
dövriyyädän  çıxarılır,  bununla  da,  faktik  olaraq,  dövlätin  daxili  borclarının  artımına  zämin  yaradılır.  Ähalinin 
alıcılıq  qabiliyyätini  bärpa  etmäk  üçün  dövlät  Bankının  valyuta  emissiyasından  (dövriyyäyä  älavä  pul 
buraxmasından)  sonra,  toplanan  valyutası  mübadilä  ediläräk  dövriyyäsinä  qaytarılır  ki,  bu  da  arxasında  ämtää 
dayanmayan saxta pul kütläsi («ölü kapital») kimi inflyasiyaya gätirib çıxarır. 
  Yeri  gälmişkän  bir  şeyi  qeyd  edäk  ki,  İslam  ölkälärinin  bugünkü  iqtisadi  geriliyinin  dä  başlıca  säbäblärindän  biri  – 
mähz bu «ölü kapital» amilidir. Belä ki, İslam dininin borca görä faizi (sälämi) qadağan etmäsi, burada bankların özünä 
kapital  cälb  etmäsi  işini  başlıca  stimuldan  mährum  edir  ki,  bunun  da  näticäsindä,  ähali  färdi  olaraq  dövr  elätdirä 
bilmädiyi pul ehtiyatını ya «kasıbın malı göz qabağında olar» prinsipini äsas tutaraq özündä saxlayır, ya da onu yaxşı 
dividentlär ödäyän xarici banklara yerläşdirir. Näticädä isä, kredit, särmayä defisiti ucbatından ölkänin bir täräfindä nä 
qädär  real  planlar,  layihälär  häyatakeçmämiş  yarımçıq  qaldığı  halda,  digär  täräfindä  xärclänä  bilmäyän  böyük  pul 
kütläsi dövriyyädän känarda toplanıb qalır, yaxud da immiqrasiya olunur. 
d) Mähsulları saxtalaşdırılır. Belä ki, istehsal etdiyi mähsul onun yarlığı, adı, standartı ilä, lakin ondan qat-
qat  aşağı  keyfiyyätlä  istehsal  edilib  onun  ixrac  bazarına  çıxarılır.  Bununla  da  mähsullarına  qarşı  inam  qırılır, 
müştäriläri älindän çıxarılır vä faktik olaraq, iflasına zämin yaradılır;