Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

ilä älaqädar älavä olaraq bax: burada, sähifä 53, 62, 64, 71, 71, 78-79, 118, 127 vä s.-ä); 
Mülki  vätändaşlar  arasında  –  özünün  hüquqi,  iqtisadi,  sosial  väziyyätindän  narazı  olan  qruplar,  klanlar, 
täbäqälär,  o  cümlädän,  väzifäsindän  getdiyinä  görä  incik  qalanlar;  äsgär  anaları  cämiyyätläri,  pasifistlär, 
nihilistlär, bir sıra dini qruplar vä b. räqibin normal müharibä apara bilmäk işinä daim mane ola bilän potensial 
qüvvälärdir vä aşkarlanıb dästäklänmälidir. Äksinä, sizin öz cäbhänizdä hämin kateqoriyadan olan qüvvälär, sizä 
äleyhdar olan istänilän dövlät, istär räqib cäbhäsindä vä istärsä dä xaricdä yüksäk rütbäli härbi personlar, silah 
istehsalı  vä  satışı  ilä  mäşğul  olan  täräflär  vä b.  sizin  qäläbänizä  mane  ola  biläsi  potensial  täräflärdir  ki,  bütün 
hallarda onların bu müharibä ilä älaqälärini näzarätdä saxlamağa çalışmalı. 
Kitabın  ümumi  qayäsindän  vä  Azärbaycanın  düşdüyü  hazırkı  väziyyätdän  iräli  gäläräk  räqib  dövlätä  qarşı 
fäaliyyät barädä nisbätän ätraflı: 
 V.4.1.a)  Räqib  dövlätin  äleyhdarı  olan  dövlätlär  axtarılıb  tapılır,  dästäklänir,  müdafiä  edilir  (bax: 
«Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]). 
  1998-ci  ildä  Türkiyäyä  qarşı  onun  üç  äsas  räqibi  olan  Suriya,  Ermänistan  vä  Yunanıstan  birläşib  alyans  yaratdıqdan 
sonra, Türkiyä onların här üçünä räqib olan bir dövlät tapıb, onlara qarşı onunla härbi vä digär sahälärdä ittifaq bağladı 
ki, bu da İzrail dövläti idi; 
  Baxmayaraq ki, İkinci Dünya Müharibäsi dövründä ABŞ vä SSRİ räsmi müttäfiq idilär, bununla belä ABŞ-ın Yaponiya 
cäbhäsindäki qäläbäsini çätinläşdirmäk vä itkilärini artırmaq mäqsädilä, SSRİ mütämadi olaraq ABŞ-ın planları barädä 
Yaponiyaya gizli informasiyalar ötürürmüş («LIDER» t/v. 13.10.2000). 
  ABŞ-ın  İkinci  Dünya  Müharibäsinä  qädär  –  Almaniyanı,  müharibä  äräfäsindä  –  onun  düşmäni  olan  SSRİ-ni, 
müharibädän sonra isä – SSRİ-nin räqib vä düşmäni olan dövlätläri (mäs., onunla türk xalqlarına görä ädaväti olan – 
Türkiyäni, Şimali Azärbaycana görä ädaväti olan – İranı, Şimali Koreyaya görä ädaväti olan – Cänubi Koreyanı, Şärqi 
Almaniyaya görä ädaväti olan – Qärbi Almaniyanı vä b.) dästäklämäsi bu qäbildändir (hansında ki, bu birinci halda – o 
vaxtkı dünyanın än aparıcı dövlätlärinin cämläşdiyi Avropaya daxili iğtişaş salıb, ABŞ-ın äsas räqiblärini (o cümlädän, 
SSRİ-ni)  neytrallaşdırmaq,  zäiflätmäk,  sıradan  çıxarmaq;  ikinci  halda  –  burada  o  dövrün  iki  hegemon  derjavasının 
(Almaniya  vä  SSRİ-nin)  bir-birini  kifayät  qädär  gücdän  salmasından  sonra,  pis  vä  än  pis  arasında  seçim  edib, 
perspektivdä  daha  tählükäli  ola  biläcäk  Almaniyanı  oyundan  çıxarmaq  (älälxüsus  da  ki,  bu  müharibädä  SSRİ-nin 
başlıca räqibläri olan Almaniya, İtaliya vä Yaponiya Latın Amerikasında ABŞ-ın geosiyasi zämindä räqibläri idi); Vä 
nähayät, üçüncü halda – rinqdä ABŞ-la täkbätäk qalmış vä bu tutaşmadan sonra özünü çätinliklä ayaq üstä saxlayan 
digär  derjavanı  (SSRİ-ni)  yer-yerdän  kiçicik  qälpälärlä  didib-parçalayaraq  zäiflätmäk,  son  olaraq  çökdürmäk 
strategiyası  güdülürdü  (yeri  gälmişkän,  bir  zamanlar  Türkiyänin  sıçrayışla  iräliläyäräk  Avropa  vä  NATO-nun  än 
qabaqcıl dövlätläri arasına çıxmasının, sürätlä çiçäklänmäsinin, däfälärlä Avropa Şurasına üzvlüyä dävät edilmäsinin, 
bugünkü  gündä  isä  bu  möcüzälärdän  heç  bir  äsär-älamät  qalmayıb,  här  vächlä  gerilämäsinin  vä  hamı  täräfindän 
unudulmasının,  täklänmäsinin  başlıca  säbäbi  dä  budur.  Belä  ki,  o  zaman  o,  SSRİ  ilä  birbaşa  särhädi  olan  yeganä 
NATO dövläti idi vä SSRİ ilä antoqonist münasibäti, bu imperiyada türk xalqlarının «äsarätinin» davam etdiyi müddätä 
qädär  sığortalanmışdı. Bu  isä, «ağırlıq märkäzi» kimi  ABŞ vä Qärbi Avropadan  här il  ona  axan  milyardlarla  dollar 
«geosiyasi  dividentlär»  demäk  idi.  SSRİ-nin  dağılması  ilä  «bağda  ärik  vä  onunla  birlikdä  salam-äleyküm  dä  başa 
çatdı»  vä  Türkiyänin  «däyärlär  şkalasındakı»  ali  yeri  bölgädä  SSRİ  ilä  birbaşa  särhädi  olan  bir  başqa  geosiyasi 
cähätdän uğurlu dövlätä keçdi ki, bu da, Gürcüstan oldu. O säbäbä görä ki, Gürcüstan (1) kiçik olduğundan nisbätän 
daha  az  mäsräf  («divident»)  täläb  edir,  (2)  bölgädä  än  hündür  strateji  mövqeyä  malikdir,  (3)  azsaylı  xalqdan  (vä 
demäli,  azsaylı  xarici  diasporalardan)  täşkil  olunduğundan  vä  zäif  iqtisadiyyata  malik  olduğundan,  Qärblä  siyasi  vä 
iqtisadi  inteqrasiyaya  (vä  demäli,  ondan  birtäräfli  asılılığa)  daha  çox  meyllidir;  (4)  Stalin  faktoru  säbäbindän 
Gürcüstanla  Rusiya  arasında  real  vä  ya  potensial  ädavät  yaşamaqdadır;  (5)  Xaçpärästdir.  Älälxüsus  da  ki,  deyilän 
mäsälälärdä Rusiya burada Qärblä räqabätä girä biläsi iqtidarda deyil. 
Deyilän  metodla  kiçik  dövlätlärin  böyük  dövlätlärä  täzyiq  göstärdiyi  hal  üçün,  bu  mäqsädlä  öz  xarici 
iqtisadi,  siyasi,  härbi  vä s.  kursunun  ondan  onun  räqibinä  doğru  däyişdirilmäsi  hädäsi,  jesti  vä  ya  addımından 
istifadä edilir. 
  Mäsälän,  Azärbaycanın  Avropa  Şurasına  qäbul  olunması  faktının  mexanizmi  bu  siyasätä  nümunälärdändir. 
Azärbaycanın  indiyä  qädär  kimsäsiz  bir  väziyyätdä  olub,  imdad  diläyäcäyi  bir  käsinin  olmayacağını  görän  Qärb, 
indiyäcän onunla yalnız täzyiqlär dilindä danışıb, gündä bir şeyi bähanä edäräk onu özündän uzaqlaşdırdığı, ona şärtlär 
diqtä  etdiyi  halda,  Rusiyada  hakimiyyät  däyişikliyi  olması  ilä  burada  väziyyätin  180°  däyişdiyini  vä  bundan  därhal 
sonra  da,  Azärbaycanın  onunla  öz  münasibätlärini  sürätlä  isitmäyä  başladığını  gördükdän  sonra,  hämin  Qärb  artıq 
Azärbaycan  kimi  geosiyasi  vä  geo-iqtisadi  ähämiyyätli  bir  yağlı  tikänin  äldän  çıxmaq  vä  ya  räqib  cäbhäsini 
genişländirmäk tählükäsinin reallığını aydın hiss etmäyä başladı. Näticäsi isä hamıya  yaxşı mälumdur: Dünänä qädär 
Qärbin  gözündä  barbar,  qeyri-sivil,  qeyri-demokratik  bir  äyalät  kimi  görünän  Azärbaycan,  birdän-birä  onun 
näzärlärindä  Türkiyä  (hansını  ki,  hämin  AŞ  hälä  bir  neçä  on  il  ävväl  öz  standartlarına  tam  uyğun  bilib  özünä  daxil 
etmäk üçün hätta minnät edirdi) vä digär bu kimi säksän, yüz illik demokratiya täcrübäsi olan sivil dövlätlärdän daha 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
128 
çox Avropa standartlarına cavab veräcäk säviyyädä demokratik, sivil vä s. bir dövlät  kimi  göründü vä  o, heç bir şärt 
qoyulmadan täläm-täläsik Avropa Şurasına tam hüquqlu üzv qäbul edildi (!!??). 
 V.4.1.b) Xaricdä äleyhinä olan här bir şäxs, här bir qüvvä, här bir qurum, här bir siyasi mühacir axtarılıb 
tapılır,  dästäklänir,  müdafiä  edilir  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [burada, säh. 80]).  Räqib 
dövlätin äleyhdarı olan dövlätlär, äleyhinä olan şäxslär, qüvvälär, qurumlar, siyasi mühacirlär, dissidentlär vä b. 
bu kateqoriyadandır: 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  Azärbaycana  qarşı  ABŞ-ın  –  R.Quliyevdän,  Rusiyanın  –  A.Mütällibovdan,  İranın  – 
M.Cavadovdan  istifadä  taktikası  bu  qäbildändir.  Digär  bütün  dövlätlärin  dä  ehtiyatında  bir  başqalarına  qarşı  «dar 
gündä»  istifadä  edä  bilmäk  üçün  bu  kateqoriyadan  olan  «kozır»lar  yetärincädir.  Mäs.,  S.Rüşdi,  bin-Laden  vä b.  bu 
kateqoriyadan  olan  şäxslärin  nisbätän  mäşhurlarındandır.  İstifadä  instruksiyası  isä  sadädir:  lazımi  mäqamda  hämin 
ölkädä hämin şäxsin populyarlığını artırmaq tädbirläri häyata keçirmäklä, orada ona müäyyän sosial baza yaradılır vä 
bununla da «ictimai räy» balansında müäyyän  yer vä demäli, ölkänin ictimai-siyasi konyunkturasında müäyyän  «säs» 
faizi älä keçirilir; 
 V.4.1.c)  Daxildä  etnik,  dini,  sinfi,  siyasi,  ideoloji  vä s.  müxalifäti  axtarılıb  tapılır,  dästäklänir,  müdafiä 
edilir  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [burada, säh. 80]).  O  cümlädän,  räqib  cäbhäsi  daxilindä 
nihilist,  pasifist,  räqib  dövlätinin  hakimiyyätinä  müxalif  vä  ya  sizä  simpatiyalı,  yaxud  sizinlä  här  hansı 
formadasa  ilişgili  olan  siyasi,  hüquqi,  iqtisadi,  ictimai,  ideoloji,  humanitar,  kriminal  vä s.  qurumlar, 
korporasiyalar,  partiyalar,  seqmentlär  (yäni  etnik,  dini,  äxlaqi  vä s.  azlıqlar),  diasporalar,  häräkatlar,  şäxslär, 
konsepsiyalar,  ähval-ruhiyyälär;  sair  här  növ  äleyhdarı,  o  cümlädän,  konkret  situasiya  ilä  bağlı  onunla  yolu 
haçalanmış, fikri üst-üstä düşmäyän vä s. här bir äleyhdarı axtarılıb tapılır, dästäklänir; kriminal dünyası ilä älaqä 
qurulur,  bunlar  här  vasitä  ilä  dästäklänir,  müdafiä  edilir  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä 
[burada, säh. 80]), kriminogen durumu här vasitä ilä gärginläşdirilir (heç olmazsa, ähalisi arasında odlu silahın 
sayının artmasını täşkil etmäk yolu ilä); 
Mäsälä ilä bağlı, 80-ci illärdä ABŞ MKİ-sindä (ÜRU-da) yüksäk väzifädä çalışmış bir zabitin açıqlaması (B., 
«LIDER»  t/v-nin  13.10.2000  tarixli  verilişindän  götürülüb.  Açıqlama  Äfqanıstan  münaqişäsi  barädä  olsa  da, 
eyni mexanizmli olduğundan, analoji halların hamısı üçün qüvvädädir): 
«– Biz Äfqanıstana birbaşa härbi kontingent göndärmädik. Bu, bizim açıq şäkildä SSRİ ilä konfrontasiyaya girmäyimiz 
demäk olardı. Äväzindä isä, biz belä mäqamda maksimum anonimliyi vä effekti tämin edän digär üsuldan istifadä etdik. Biz 
müqavimät  göstärän  kiçik  qruplara  yüksäk härbi hazırlıq  keçib  onları maliyyä, ideologiya, texnika, silah-sursat,  käşfiyyat 
materialları vä s.-lä tächiz etmäklä, SSRİ-nin, faktik olaraq, 18 yaşlı täcrübäsiz gänclärindän ibarät mäcburi ordu sistemini, 
yaxşı mükafatlandırılan,  yaxşı härbi tälim keçmiş vä  yaxşı  silahlandırılan professional, çevik partizan dästäläri ilä üzbäüz 
qoyduq.  Mücahidlär,  Pakistan  vä  hätta  Avropanın  bäzi  NATO  üzvü  dövlätlärindä  bu  mäqsädlä  xüsusi  yaradılmış  tälim 
bazalarına gätiriläräk, burada onlara NATO-nun yüksäk ixtisaslı mütäxässisläri täräfindän tälim keçirilir vä därhal da geriyä 
qaytarılırdılar. Senat bu müharibä ilä bağlı härbiyyänin büdcäsini bir neçä däfä müzakirä edäräk artırmışdı. Texniki, ideoloji 
vä s. yardımlardan älavä edilän maddi yardımlar, müxtälif islam ölkälärinin vä ya qurumlarının xätti ilä häyata keçirilirdi ki, 
şübhä  oyatmasın.  Döyüşdä  kifayät  qädär  xarici  muzdlu  zabit  vä  äsgärlärdän  dä  istifadä  olunurdu  ki,  bunlar,  äfqanlardan 
färqlänmäsin  deyä,  äsasän  Yaxın  Şärqdän  seçilirdi  vä  «İslamın  müdafiäsinä  qalxan  müsälman  könüllüläri»  kimi  täqdim 
edilirdi.  Bu  dästälärin  istifadä  etdikläri  silahları  elä  Sovet  qoşunlarının  özündän  älä  keçirdikläri  görüntüsünü  yaratmaq 
mäqsädilä,  Pakistan  vä  bir  sıra  Avropa  ölkälärindä,  tamamilä  SSRİ  silahlarının  analoqunu  buraxan  silah  zavodları 
quraşdırmışdıq.  «Bi-Bi-Si»  vä  «Azad  Äfqanıstan»  radiostansiyaları  äfqan  mücahidlärinin  vä  onların  liderlärinin  şöhrätini 
dünyaya  yayaraq,  bir  täräfdän  –  onları  fasiläsiz  qäläbälärä  ruhlandırır,  digär  täräfdän  –  sovet  qoşunlarında  onlara  qarşı 
daim bir xof formalaşdırır, üçüncü täräfdän – dünya ictimaiyyätinin näzärindä Sovet Ordusunun qüdrätliliyi mifini dağıdıb, 
onların näzärindä onun cılızlaşmasını tämin edirdi. Senat bu müharibä üçün täläb olunan pula, faktik olaraq, mähdudiyyät 
qoymurdu. 
Bu müharibä ilä bağlı här hansı gizli informasiyaları, o cümlädän, buradakı ayrı-ayrı qoşun birläşmälärinin sayı, yeri, 
väzifäsi, tärkibi, döyüş  qabiliyyäti,  hücumların  vaxtı, istiqamäti,  niyyäti, planı  vä s. barädäki  kiçicik belä  mälumatları älä 
keçirib därhal bizä çatdırmaq işi Kremldäki vä ümumiyyätcä, härb sferasının bütün eşelonlarındakı käşfiyyatçılarımıza bir 
nömräli  väzifä  kimi  tapşırmışdıq.  Kosmosa  burada  yüksäk  säviyyädä  käşfiyyat  apara  bilmäyä  imkan  verän  xüsusi  peyk 
qaldırmışdıq. Döyüşçüläri stimullaşdırmaq  vä ähalidä Sovet qoşunlarına  qarşı  bir nifrät, xof, düşmänçilik ähval-ruhiyyäsi 
formalaşdırmaq  üçün  müxtälif  äfqan  xalqlarının  dilindä  sutkada  300  saatdan  çox  xüsusi  tärtib  olunmuş  radio  verilişläri 
yayımlanırdı.  Döyüş  planları  NATO-nun  än  ali  pillälärindä  xüsusi  diqqätlä  hazırlanırdı.  Bütün  bunların  näticäsi  idi  ki, 
birbaşa  iştirak  etmädiyimiz  halda  bu  müharibänin  SSRİ-yä  tarixdä  görünmämiş  bir  qiymätä  –  70  milyard  dollara  başa 
gälmäsinä nail olduq. Ondan sonra SSRİ demäk olar ki, bir dä özünü ayağa qaldıra bilmädi vä tezliklä süqut etdi». 
Bütün bunların zäruri näticäsi idi ki, dünänä qädär dünyanın än geridä qalmış millätlärindän biri kimi tanınan äfqanlar 
bundan sonra dünyada än mübariz döyüşçülär kimi tanındılar (Maraqlıdır, göräsän, Qarabağda ermäni meyitläri arasında 
bizim  däfälärlä  tapdığımız  çoxsaylı  zänci  (vä  sair  äcnäbi)  «boevikläri»nin  meyitläri  oraya  Bakı  neftini  vä  zängin 
Azärbaycanın  digär  mäziyyätlärini  älä  keçirmäk  istäyän  dövlätlärdän  hansının  xätti  (gizli  kanalı)  ilä  gälib  düşürmüş?  – 
müäll.). 
  Hämin zabitin eyni verilişdä Macarıstan-1956 qiyamında ABŞ-ın iştirakı baräsindäki açıqlamaları: 
«–  Macarıstan  mäsäläsi,  ärazinin,  ähalinin  vä  silahların  demäk  olar  ki,  tam  şäkildä  SSRİ-nin  näzaräti  altında  olması 
säbäbindän,  Äfqanıstan  mäsäläsi  ilä  qätiyyän  oxşar  deyildi.  Buna  görä  dä,  bizim  buradakı  fäaliyyätimiz  yalnız  onları 
ideoloji silahla mükämmäl silahlandırmaq çärçiväsi ilä mähdudlaşırdı. Bunun üçün biz ilkin olaraq häbsdän yayına bilmiş 
liderlärlä älaqä yaradıb, onları müvafiq fäaliyyät proqramları, ayrı-ayrı qrupları isä çap maşınları ilä tächiz etmäyi qarşımıza 
mäqsäd qoyduq. Birinci mäqsädi buraya ezam edilmiş xüsusi täyinatlı jurnalistlär, turistlär vä iş adamları vasitäsilä häyata 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
129 
keçirdik (hansı ki, özlüyündä bunlar hämin  ixtisaslarından savayı, häm dä NATO idarälärinin gizli ştat işçiläri idi). Çap 
maşınlarınısa  onlara  ABŞ  hämkarlar  ittifaqının  «qardaş  macarlara  yardımı»  kimi  çatdırdıq.  Bütün  bunların  näticäsindä, 
onlar bunun MKİ-nin (ÜRU-nun) planı vä yardımı olmasını axıra qädär ağıllarına belä gätirmädilär». 
  Bizimkilärsä elä bilir ki, Çeçenlär orada öz hesablarına qan-qan edirdilär vä onlarla müqayisädä azärbaycanlılar ortada 
qalmış bir millätdirlär. Hansı ki, Çeçenstanın heç bir iqtisadiyyatı olmaya-olmaya belä böyük väsait täläb edän oyunu 
necä  oynaması,  döyüşü  yaxşı  ödänilän  professional  muzdlularla  aparıb,  heç  vaxt  silah  vä  sursat  baxımından  çätinlik 
çäkmämäsi,  professional  muzdlulara  ätäk-ätäk  valyutanı  hansı  hesabdan  xärclämäsi,  texnikanı,  silahı,  sursatı,  ärzağı 
hansı pulla alması  vä b. heç kimi  maraqlandırmır. Hansı ki, käşfiyyatı – Rusiyaya äleyh  olan dövlätlärin kosmosdakı 
neçä-neçä peykläri, Kremldäki bütün käşfiyyatçı personları vasitäsilä aparılıb, planı Qärbin än yüksäk çinli generalları 
täräfindän hazırlanan,  realizäsi – hämin  dövlätlärin özünün  buraya çamadan-çamadan axan  valyutası  hesabına  häyata 
keçirilän vä beynälxalq arenada onların nähäng ideoloji maşını täräfindän dästäklänän, bäraätländirilän bu müharibä ilä 
müqayisädä  Azärbaycan  bütün  bunları  öz  hesabına  häyata  keçirirdi.  Atasının  baş  daşını  son  sängär  edib,  vä b. 
Azärbaycan oğullarının faciäsinä, qährämanlıqlarına isä bu müharibänin birbaşa iştirakçısı kimi şäxsän biz şahidik. 
 V.4.1.d) Daxili kriminal dünyası ilä älaqä qurulur, bunlar här vasitä ilä dästäklänir, müdafiä edilir (bax: 
«Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]), kriminogen durumu här vasitä ilä gärginläşdirilir 
(heç olmazsa, ähalisi arasında odlu silahın sayının artmasını täşkil etmäk yolu ilä). 
  Nümunä üçün, mäs., ekspertlärin qeyd etdiyinä görä ABŞ-da o zaman mövcud olmuş än avtoritetli cinayätkar vä  ya 
terrorist  qruplar  bu  vä  ya  digär  formada  o  zamankı  SSRİ  ilä  älaqädar  imiş.  DTK  (KQB)  müxtälif  kanallarla  onları 
mütämadi  olaraq  özünün  äldä  etdiyi  käşfiyyat  materialları,  biznes  sirläri,  texnika,  plan  vä s.-lä  tächiz  edirmiş.  Mäs., 
ABŞ  tählükäsizlik  orqanları  ämäliyyatlardan  birindä  narkomafiyanın  ağlasığmayan  bir  texnikasını  älä  keçirmäyä 
müväffäq olmuşdu ki, bu da Rusiyada istehsal olunmuş häqiqi härbi sualtı qayıq imiş. Narkomafiya onun vasitäsilä çox 
asanlıqla  Kolumbiyadan  ABŞ-a  neçä  müddätdir  narkotika  daşıyaraq  amerikanlıları  ağ  ölümlä  zähärläyir  vä  FTB-nin 
neçä-neçä ämäliyyatlara äbäs valyuta israf etmäsinä säbäb olurmuş. 
  Türkiyäyä son dövrlärä qädär sağalmaz yaralar vuran KFP-nın (PKK-nın) vä Türkiyädä bu qäbildän olan digär terrorist 
qrupların Türkiyänin o vaxt än qatı düşmänlärindän olan SSRİ täräfindän yaradılması vä dästäklänmäsi barädä isä son 
dövr mätbuatında çox yazılıb. 
  Bundan  älavä,  ABŞ  FTB-sinin  (FBR-in)  hansısa  formada  Rusiyadakı  mafiyalarla  gizli  älaqäsi  barädä  isä  älälxüsus 
Rusiya mätbuatında son vaxtlar bir sıra materiallar därc olunub. 
(Sabitliyinin  taleyi  tükdän  asılı  olan  Ermänistanın  kriminal  dünyasını  gücländirän  gizli  aksiyaların  häyata 
keçirilmäsi, onun üçün heç dä ucuz başa gälmämälidir); 
 V.4.1.e) Äleyhinä olan täbii, ekoloji faktorlar axtarılıb tapılır, dästäklänir. 
  Körfäz müharibäsi dövründä bombardımanın näticäsi kimi täqdim edäräk, İrak Küveytin neft ehtiyatlarının bir qisminä 
od vurmaq, digär qismini isä körfäz sularına axıtmaqla bölgädä ciddi ekoloji böhran väziyyäti formalaşdırdı; 2000-ci 
ildä  isä  dünya  bazarlarında  neftin  qiymätinin  käskin  bahalaşdığı  äräfädä,  bu  qiymäti  stabilläşdirmäklä  bağlı  Qärbin 
(älälxüsus ABŞ-ın) här bir tädbirinä qarşı İrak özünün neft ixracını dayandırmaqla reaksiya verirdi ki, bu da qiymätlärlä 
bağlı onların häyata keçirdiyi istänilän tädbiri därhal neytrallaşdırırdı; 
  Suriyaya qarşı Türkiyänin Färat çayından – hansının ki, suyu bu birinci üçün äsas häyat mänbäyidir – täzyiq aläti kimi 
neçä illärdir mäharätlä istifadä etmäsi faktı mälumdur; 
 V.4.1.f) Räqibin sair här növ äleyhdarı, o cümlädän, konkret situasiya ilä bağlı onunla yolu haçalanmış, 
fikri üst-üstä düşmäyän vä s. här bir äleyhdarı axtarılıb tapılır, dästäklänir. 
 V.4.1.j)  Äleyhinä  olan  layihälär,  ideyalar,  konsepsiyalar,  platformalar,  proqramlar,  standartlar,  yad 
ideologiyalar, planlar, näzäriyyälär, prinsiplär vä s. axtarılıb tapılır, dästäklänilir. 
  Nümunä üçün,  mäs., Azärbaycana täzyiq göstärmäk,  yoxsa dästäk vermäk variantlarından asılı olaraq, Qarabağ  bir 
halda  –  müstäqil,  digär  halda  –  Azärbaycanın  muxtar  vilayäti,  üçüncü  halda  –  Ermänistanın  muxtar  vilayäti  vä 
nähayät, dördüncü halda – här iki ölkänin şärikli ärazisi («kondominium» vä ya «ümumi dövlät» prinsipi) formatında 
qäbul edilir (ki, bu da, yenä problemin hamısı deyil. Belä ki, Qarabağın Azärbaycana qaytarılacağı halda da, Şuşa vä 
Laçın mäsäläsi, o da qaytarılsa – ermänilärin Qarabağda öz ordularını saxlayıb-saxlamaması mäsäläsi, o da häll olsa 
–  azärbaycanlı  qaçqınların  öz  yurd-yuvasına  qayıtması  mäsäläsi,  daha  sonra  –  Qarabağ  ermänilärinin  Azärbaycan 
büdcäsinä  aid  olmayan  müstäqil  (vä  ya  Ermänistan  büdcäsindä  avtonom)  büdcä  vä  valyutasının  olub-olmaması 
mäsäläsi  vä b.  Azärbaycandan  hansısa  güzäşt,  pay  qoparmaq  ümidindä  olanların  vä  ya  ona  nädäsä  täzyiq  göstärmäk 
istäyänlärin  märhälä-märhälä  ortaya  atacaqları  bu  cür  perspektiv  spekulyasiya  «kozır»larındandır.  Özü  dä  bu  mövqe 
ifadäläri,  bir  täkcä  yazılı  sänädlär  (adät  etdiyimiz  «arayışlar»)  vä  ya  şifahi  bäyanatlar  çärçiväsi  ilä  mähdudlaşmayıb, 
olduqca geniş forma rängarängliyini ähatä edir. Mäs., hansısa beynälxalq vasitäçilär qrupu Azärbaycana täzyiq jestini 
ifadä etmäk üçün – Qarabağa Ermänistandan keçmäklä gedir (hansı ki, Qarabağ Azärbaycanın tärkib hissäsi olduğu 
üçün  ora  gedärkän  Ermänistandan  yox,  Azärbaycandan  icazä  alınmalı  idi),  eyni  halda  ABŞ  Qarabağ  ermänilärinä 
ayrıca olaraq vä ya Ermänistanla bir sırada yardım verir vä s. Hansı ki, här iki variant Qarabağın müstäqilliyinin vä ya 
onun Ermänistan näzdindä muxtariyyatının tanınması mänasının dolayısı ifadäsidir). Hansı ki, mäsälänin mäntiq deyil, 
maraqlar bazasından doğan dilemma olduğunu isä onların mövqeyinin siyasi konyunktura ilä hämahäng däyişmäsi dä 
isbatlayır. 
Yekunda deyilän bu «Räqibin räqibi ilä ittifaq» metodu barädä bädii ädäbiyyatdan bäzi nümunälär: 
  Azärbaycanın  nüfuzlu  ädibi  B.Vahabzadänin  «Özümüzü  käsän  qılınc»  äsärindä  bu  yolla  çinlilärin  türklärin  daxilinä 
nifaq  salmasından  bähs  edilir.  Burada,  taxt-taca  görä  aralarında  intriqa  olan  qardaşlardan  väräsä  bilinmäyän  böyüyü, 
Çin imperatorluğu täräfindän gizlicä här yolla dästäklänib väräsä bilinän kiçik qardaşa qarşı hazırlanır vä vaxt çatanda, 
arxalarındakı böyük sosial bazaları ilä birlikdä bir-birinä qarşı qoyulurlar. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
130 
  A.Dümanın dä äsärlärindän birindä buna oxşar epizod var: Burada birisi hücum edäräk özünün än qatı düşmänlärindän 
birini zindandan azad edir. Hämin şäxs bu tämännasız yaxşılığın säbäbini ondan soruşduqda cavabında bildirir ki, säni 
mäğlub  edib,  zindana  salan  şäxs  mänim  dä  düşmänlärimdändir  vä  indi  onun  säni  mäğlub  edib  zindana  salmasından 
sonra  isä  sän  tapdanmış  şäräfini  qaldırmaq  üçün  ölüncä  ondan  qisas  almaq  yanğısı  ilä  alışıb-yanmağa  mähkumsan. 
Sänin artıq geriyä yolun yoxdur vä mänä dä sän mähz buna görä lazımsan... 
☯ ☯ ☯ 
Bura  qädär  deyilänlär  räqibä  äleyhdarların  mövcudluğu  şäraitindä  ähämiyyät  käsb  edän  mäsälälär  idi. 
Äleyhdarları  yoxdursa  vä  ya  olanların  cäbhäsini  genişländirmäk  mäqsädi  ilä,  hämçinin  daha  çox  täräfin  onun 
äleyhinä köklänib, qalxıb ona täzyiq göstärmäsi üçün vä ya digär täräflärdän dä ona qarşı bir alät kimi istifadä 
edä  bilmäk  üçün,  deyilänlärä  paralel  olaraq,  süni  şäkildä  ona  äleyhdarların  yetişdirilmäsi  istiqamätindä  iş 
aparılır, bunun üçün: 
 V.4.2)  Räqibä  loyal  münasibät  bäsläyän,  neytral  vä  ya  mötädil  müttäfiq  olan  täräflärin  onun  äleyhinä 
köklänmäsinä, qalxmasına, müttäfiqläri ilä aralarının vurulmasına çalışılır. Bunun üçün: 
 V.4.2.1) Äleyhinä ideoloji fäaliyyät aparılır. O cümlädän: 
 V.4.2.1.1) Onun äleyhinä olan faktlar axtarılıb tapılır, üzä çıxarılır, geniş reklam etdirilir, şöhrätlänmäsi, 
yayılması üçün här cür tädbirlär görülür. 
Äleyhtäbliğat üçün xammal rolu oynaya biläcäk belä mäqamlara qismän aid ola bilär: 
  Onunla  täbliğat  hädäfi  olan  täräflär  arasında  olan  här  növ  ziddiyyätläri,  o  cümlädän,  keçmişdä  yollarının 
ayrılması  vä  hätta  toqquşması  kimi  – tarixi;  hazırkı  etnik,  dini,  sinfi,  mähälli,  ideoloji,  siyasi  vä s.  kimi  – 
sosial färq vä problemläri; 
  Onun  cılız,  yazıq,  fağır,  miskin,  qorxaq,  özünäinamsız  vä s.  väziyyätlärä  düşdüyü,  uduzduğu,  mäğlub 
olduğu, alçaldığı, tänä, tähqir, gülüş, rişxänd, mäsxärä obyektinä çevrildiyi, pärt olduğu, yaxınlarına xäyanät 
etdiyi, riyakar dona girdiyi, şäxsi prinsiplärini mänävi däyärlärdän, şäxsi marağını ümumi maraqlardan üstün