Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə17/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   ...   13   14   15   16   17   18   19   20   ...   42
N 32

—  Şüur  täräfindän  ätraflı  analiz  edilib,  obyektin  tählükäsizliyi  vä  ya  rifahı  baxımından  ähämiyyät  käsb  etdiyi 
müäyyänläşdirilmiş informasiyalar; 
—  Analizi  şüurun  özünä  vä  bütövlükdä  obyektä  ağrı  verän  informasiyalar,  o  cümlädän,  mäzmunu  obyekt  üçün  psixi 
travma säciyyäsi daşıyan informasiyalar; 
—  Şüur täräfindän analiz edilib tähtälşüura göndärilmäsi mäslähät bilinän hansısa bir informasiya iläsä assosiativ rabitädä 
olan, onunla eyni vaxtda obyektä täsir edän, onun fonunda yerläşän bütün növ siqnallar; 
—  Uzunmüddätli  yaddaşda  çoxdan  mövcud  olan  informasiyalardan  hansısa  biri  iläsä  assosiasiya  yarada  bilmiş  yeni 
informasiya; 
—  Obyektin emosiyalarına täsir göstärib, onda müäyyän (mänfi vä ya müsbät) täässürat oyada bilän informasiyalar; 
—  Obrazlı informasiyalar, o cümlädän, melodiyalar, peyzajlar, illüstrasiyalar vä b.; 
—  Qavranılan obrazlı informasiyalarla (mäs., musiqi, şäkil vä s.-lä) assosiativ rabitädä olan informasiyalar; 
—  Natamam,  mäntiqsiz  bir  sözlä,  şüurun  qavramağa  cähd  etdiyi,  lakin  bacarmadığı,  şüurun  gärginliyini  doğuran 
informasiyalar, o cümlädän, dilemmalar, tähriflär vä s.; 
—  Şüurun (o cümlädän, aktiv diqqätin) hansısa dominant bir mäsälä iläsä mäşğul (aludä) olduğu zamanda, onun xüsusi 
reaksiyasını doğurmayan,  lakin  hämin  vaxtda paralel  olaraq  obyektin  hiss  kanallarına  düşüb,  onun  hissiyyatını az  da 
olsa qıcıqlandırmağa müväffäq olan istänilän periferik siqnallar; 
—  Diqqätin maksimum yorğunluğu, yayğınlığı vä ya här hansı säbäbdän passiv olduğu dövründä verilän informasiyalar; 
—  Şüurun bir başqa mäsälä ilä aktiv mäşğul olduğu dövrdä onun fasilälärindä ani ortaya çıxıb, lakin därhal da itdiyindän 
şüuru ätalätindän yayındıra bilmäyän informasiyalar; 
—  Yüksäk  tähsilli  vä  ya  analitik  düşüncä  tipinä  mänsub  insanlar  az  savadlı  vä  ya  az  analitik  düşüncä  qabiliyyäti  olan 
insanlarla  müqayisädä  rasional  arqumentlärä  daha  çox  meyllidir.  Mäsälä  ilä  maraqlanan,  düşünän  auditoriya  birbaşa 
arqumentlärä  meyllidir.  Diqqätsiz  auditoriyaya  periferik  (dolayısı)  arqumentlär  daha  yaxşı  täsir  göstärir  –  bu  zaman 
«kommutatorun»  xoşa  gälän  olub-olmaması  mäsäläsi  daha  çox  rol  oynayır  (eksperiment  vä  ya  näzäriyyä:  Chaiken 
1980; Petty & others, 1981) ( 131 säh. 319) 
—  Müsbät emosiyalarla assosiasiya  olunan informasiyalar (eksperiment vä ya näzäriyyä: Dabbs  &  Janis 1965; Petty  & 
others, 1993; Bodenhausen 1993; Schwarz & others, 1991); 
—  Obyektin  formalaşmış  ilkin  mövqeyindän  o  qädär  dä  käskin  färqlänmäyän  informasiyalar  (eksperiment  vä  ya 
näzäriyyä: Elliot Aponson, Judith Turner & Merril Carlsmith – 1963) ( 131 säh. 327); 
—  Obyektin  äks  mövqedän  xäbärdar  olduğu  vä  ya  yaxın  vaxtda  ola  biläcäyi  halda  informasiyanın  ikitäräfli,  yäni 
kontrarqumentlärlä birgä çatdırılması (eksperiment vä ya näzäriyyä: Jones & Brehm 1970; Lumsdaine & Janis 1953) 
( 131 säh. 327) 
—  İki  informasiya  bir-birinin  ardınca,  dalbadal  verilärkän:  1)  Ägär  onların  verilmäsindän  sonra  müäyyän  vaxt  keçirsä, 
onda  ilkin  verilän  informasiya;  yox  ägär:  (2.a)  iki  informasiyanı  bir  birindän  böyük  zaman  käsiyi  ayırır  vä  ya  (2.b) 
obyekt ikinci xäbärdän därhal sonra qärar qäbul etmäli olursa onda – ikinci informasiya daha yaxşı yadda qalır vä täsir 
göstärir (Jones & others, 1968; Langer & Roth 1975; McAndrew 1981; Gary Wells & others, 1985). ( 131 säh. 327); 
—  Obyektin: a) müsbät münasibät bäslädiyi; b) näzärindä avtoritet kimi vä ya xüsusi kompetent sahibi kimi qäbul etdiyi; 
c) onun öz  qrupundan olan;  d)  gözäl görünüşlü (älälxüsus emosional xarakterli informasiya verildiyi halda) vä b. bu 
kimi mänbälärin verdiyi informasiyalar; 
Vä s. (älavä olaraq bax: burada, säh. 18, 62) 
Kimisä tälqin edä bilmäk üçün dä lazımi komandanı mähz bu variantlara «tärcümä» edä bilmäk zäruridir. 
c)  Şüur  baryerini  däf  edäräk  birbaşa  olaraq  tähtälşüura  müdaxilä  etmäyä  imkan  verän  daha  bir  metod  – 
lazımi  fikri  obyektä  obrazlı  informasiyaların  fonunda,  onlarla  kombinasiyada,  assosiasiyada  diqtä  etmäkdir. 
Hämin kateqoriyadan olan informasiyalarsa, qäti olaraq şüur müqavimätini doğurmadan, birbaşa uzunmüddätli 
yaddaşa  düşdüyündän,  onlarla  rabitädä,  assosiasiyada  olan  bu  lazımi  komandanı  da  özläri  ilä  birlikdä  ‘‘dal 
qapı’’dan tähtälşüur sferasına daşıyırlar. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  estetik  mäzmun  käsb  edän  bütün  növ  informasiyalar  –  mäs.,  şäkillär,  melodiyalar,  ätirlär  vä s. 
(älavä  olaraq  bax:  «Härbi  (fiziki)  täzyiq»  bölümünün  «Psixogen  täsir  generatorları»  hissäsinä. 
[burada, säh. 92]) deyilän kateqoriyaya aiddir. Bunların fonunda, onlarla müşayiätländirilän, bäzädilmiş istänilän növ 
komanda, informasiya daha tez  vä daha uzun müddät  yadda qalır, obyektin täfäkküründä daha därin iz buraxır, daha 
yaxşı häkk olunur, näinki monoton, bäsit, rängaränglik vä dinamiklikdän mährum olan yazı, danışıq, hadisä vä s. 
Mähz  hämin  säbäbdän,  uşaq  kitabları  mätnä  aid  müxtälif  şäkillärlä  bäzädilir  ki,  uşağın  ifrat  yaxşı  inkişaf  etmiş 
obrazlı täfäkkürü bu yeni informasiyanı hämin şäkillä assosiasiya hesabına yaxşı yadda saxlaya bilsin; hämin säbäbdän, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
66 
böyüklär (älälxüsus qadınlar) üçün  olan kitabların dizayn işinä xüsusi diqqät verilir; hämin säbäbdän, eyni bir äsärin 
film  variantı  daha  yaxşı  yadda  qalır,  qavranılır,  näinki,  kitab  variantı  (çünki  bu  birincidä  här  şey  dinamik  vä 
rängaränglik fonunda täqdim edilir); hämin säbäbdän, mnemotexnikada, istänilän yeni predmeti yadda saxlamaq üçün 
onu här şeydän ävväl öz täsävvüründä maksimum parlaq vä häräkät edän, däyişän väziyyätdä täsävvür etmäk tövsiyyä 
edilir; hämin säbäbdän, istänilän şeirin mahnı variantı daha yaxşı  yadda qalır – çünki bu ikinci halda  o, melodiya ilä 
assosiasiyadadır; Hämin säbäbdän häzin musiqi fonunda edilän söhbätin, deyilän fikrin täsir effekti xüsusilä güclü olur; 
Poeziyanın, gecänin füsunkar täsir gücü dä bununla älaqädardır; hämin säbäbdän, gänclär öz sevgililärinä näyisä zäruri 
fikir  çatdıranda  bununçün  ilk  ävväl  ya  onun  täsävvürünü,  beynini  rängaräng  ideallar,  xäyallarla  doldurub  sonra  öz 
fikirlärini  çatdırır  vä  ya  da  bunu  hansı  rängaräng  park  gäzintisindä,  film  tamaşası  zamanı  vä  ya  ondan  därhal  sonra 
edirlär  –  fäqät,  bu  cür  obrazların,  rängarängliyin  dinamikliyin  oyatdığı  täässürat  hämin  mäqamda  eşidilän,  görülän, 
duyulan,  yaşanılan  här  bir  elementi,  detalı  onlarla  birlikdä  birbaşa  uzunmüddätli  yaddaşa  ötürür  (qızlar  da  sonra 
düşünürlär ki, axı necä oldu o mäni äfsunladı, tilsimä salıb başqa vaxt razılaşmadığım şeylärlä özüm dä bilmädän, razı 
saldı vä onunla bağlı xatirälärisä indi heç cür beynimdän silä dä bilmiräm...). 
Deyilänlär,  istänilän  adi  fikri,  komandanı,  informasiyanı  obrazlı  informasiyalarla  assosiasiya  variantında 
çatdırmağın tälqin effektini göstärmäk mäqsädindän iräli gälirdi. Lakin adi ünsiyyät zamanı bunların äksäriyyäti 
yarayan deyil, çünki öz mähäbbätini meşälikdä, dağ döşündä, füsunkar täbiät qoynunda, özü dä mahnı vasitäsilä 
çatdırmağı  ancaq  hindistanlılar  bacarar.  Yaxud  öz  ünsiyyätinin  täsir  effektini  artırmaq  üçün  heç  käs  özü  ilä 
müxtälif  söhbät  mövzularına  aid  şäkillär  komplekti  gäzdiräsi,  üstälik  dä  söhbät  äsnasında,  äyani  väsait  kimi 
bunları  bir-bir  çıxarıb  göstäräsi  deyil.  Lakin  nitqin  obrazlılığını,  demäli,  täsir  gücünü  artırmaq  üçün  elä  nitqin 
özünün  bir  sıra  elementlärindän  istifadä  etmäk  mümkündür  ki,  bunlar  da,  istänilän  diqtäyä  lazımi  obrazlı  fon 
yarada bilir. Deyilänlär «bälağät» elminin çoxdan yaratdığı vä bugünkü elmdä «ritorik fiqurlar» adı ilä tanınan 
ifadä  elementläridir  ki,  bunların  da  äsas  mäqsädi  lazımi  fikrin  estetik  xüsusiyyätlärini  artırmaqdır.  Bu  fiqurlar 
qrupuna qismän aiddir: metaleps, sinekdoxa, antonomeza, litota, mübaliğä, silleps, antifraza, allyuziya, metafora, 
alleqoriya,  kinayä,  täzad,  mäcaz,  evfemizm,  perifraza,  inversiya  vä s.  (terminlärin  izahı  ilä  bağlı  ritorika, 
ädäbiyyat, linqvistika vä s. sahäsindäki istänilän lüğätdän ätraflı mälumat almaq mümkün olduğundan, burada 
onların  şärhinä  izafi  yer  ayrılmır.  Här  halda,  bunlardan  mäcaz,  kinayä,  mübaliğä,  alleqoriya  vä s.  kimi 
sadälärinin mänası, elä bilirik, hamıya aydındır). Başqa sözlä, nitqin bu ifadä elementläri ilä zänginläşdirilmäsi 
onun obrazlılığını artırır vä istänilän fikrin täsir gücünü artırır. Ätrafdakılarsa bu adamı olduqca maraqlı, gözäl 
danışıqlı şäxs kimi qäbul edirlär. O, hätta dönä-dönä eyni bir ähvalatı täkrar edib, ideyanı vurğulasa da, här däfä 
bunu färqli stildä vä färqli fiqurlarla bäzäyib ifadä etdiyindän, deyilän dinamik vä rängaränglik tämin olunmuş 
olur vä buna görä dä, ätrafdakılar onu täkrar kimi qäbul etmirlär. 
Yekunda bir şeyi qeyd edäk ki, gözäl zahiri görkämli vä ya gözäl geyimli adamların täsir gücünün sirri dä 
bundadır.  Belä  ki,  onların  bu  cähätläri,  onların  istänilän  fikrinä  müvafiq  estetik  fon  yaradıb,  fikirlärinin 
obrazlılığın avtomatik olaraq artırır. 
 
IV.2.1.5. TÄLQIN TEXNIKASI FAKTORU 
Tälqin  aktında  xüsusi  rolu  olan  digär  bir  amil  –  tälqin  texnikası  amilidir.  Yäni  lazımi  materialı  (ämri, 
komandanı, reklam rolikini, äsäri vä s.) obyektä necä çatdırmaq mäsäläsidir. 
1) Obyektin  tählükäsizliyinä  hädä  törädän,  vä  ya  här  nä  cürsä  onun  tählükäsizliyi  ilä  älaqäländirilän 
informasiya  ona  daha  yaxşı  täsir  göstärir:  Mäsälän,  aparılan  eksperiment  zamanı  iki  qrupdan  birinä  müvafiq 
arqumentlärlä bildirilir ki, siqaret çäkmäyänlär uzunömürlü olurlar; ikinciyä isä bildirilir ki, siqaret çäkänlär tez 
ölürlär  (eksperiment  vä  ya  näzäriyyä:  Dawn  Wilson  &  others,  1987,  1988);  spirtli  içkilärlä  bağlı  da  bunun 
analogiyası mövcuddur (eksperiment vä ya näzäriyyä: Claude Levy-Leboyer – 1988) ( 131 säh. 322); 
2) Birbaşa  görüşmäklä,  şäxsän  deyilän  söz  daha  täsirli  olur,  näinki  telefon,  mäktub  vä  s.  vasitäsilä  deyilän 
söz.  Nümunä  üçün,  ABŞ-ın  Miçiqan  ştatında  namizädlär  seçicilärin  bir  hissäsinä  –  KİV  vasitäsilä  (19%), 
ikincisinä  –  mäktub  (45%),  üçüncü  hissäsinä  isä  –  şäxsän  görüşmäklä  öz  seçkiqabağı  täbliğatını  çatdırıblar 
(75%). Näticädä, här variantın qarşısındakı mötärizädä göstärilän faiz göstäriciläri äldä edildi (eksperiment vä ya 
näzäriyyä:  Samuel  Eldersveld  &  Richard  Dodge  –  1954;  Eksperimentin  variantları:  Maccoby  &  Alexander 
1980, Maccoby – 1980) ( 131 säh. 331); 
3) Xäbärdar olmaq – silahlanmaq demäkdir. Qarşı täräfin gözlämädiyi, hazırlaşmadığı vaxtda göstärilän täsir 
xüsusi effekt göstärir; 
4)   «Kommunukatorlar  ardıcıllığı»  effektindän  istifadä  etmäk  xüsusi  effekt  göstärir.  Bu  zaman  bir  neçä 
arqument bir näfärin yox, ayrı-ayrı adamların dilindän säsländirilir; 
5) Xüsusi fändlärlä auditoriyanı öz qiymätindä vä ya mäsäläyä diqqätsizliyinä görä mäsuliyyät hiss etmäyä 
mäcbur  etmäk;  Natiqin  gärgin  yox  särbäst  pozası;  Eyni  mälumatın  dönä-dönä  täkrar  etmäk;  Auditoriyanın 
dağılmış diqqätini toplayan vasitälärdän istifadä etmäk vä s. dä tälqin prosesinin effektini artırmağa imkan verän 
vasitälärdändir; 
6) Özünü  lap  ävväldän  täcrübäsiz,  sadälövh  kimi  göstäräräk  räqibi  arxayınlaşdırmaq,  passivläşdirmäk  dä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
67 
gäläcäkdä ona lazımi informasiyanı maneäsiz qäbul etdirmäyä imkan verän vasitälärdändir. 
  Bäzi  qızların  özlärini  här  sahädä  häddän  artıq  täcrübäsiz  kimi  göstäräräk,  oğlanların  himayädarlıq  hissini  doğurub, 
sonra da onları üräkläri istädiyi formada istismar etmäsi, bäzi xarici siyasi radiostansiyaların öz verilişlärdä mäqsädli 
şäkildä tez-tez texniki vä digär tez sezilä bilinän kobud sähvlär buraxıb, bununla da, tamaşaçı vä ya dinläyicilärdä bu 
verilişin  qeyri-professional  säviyyädä,  täläm-täläsik,  xüsusi  hazırlaşmadan  täşkil  olunduğu  vä  buna  görä  dä,  konkret 
mäqsäd güdmädiyi täsävvürü yaradılması vä b. bu qäbil fändlärdändir. 
Bunlardan  älavä,  tälqin  prosesindä  xüsusi  effekt  äldä  etmäyä  imkan  verän  metodlardan  daha  birisi 
«İnformasiyanın periferiyadan verilmäsi» metodudur. Bu variantın xüsusi ähämiyyätini näzärä 
alaraq,  o  cümlädän,  hipnozun  da  äsasında  bu  variantın  dayandığını  näzärä  alaraq  onun  barädä  xüsusi  olaraq 
ätraflı söhbät açırıq: 
7) «İnformasiyanın periferiyadan verilmäsi» ilä aparılan tälqin 
Şüurun  funksiyasını  blokirovka  edäräk,  lazımi  informasiyanı  birbaşa  individin  tähtälşüuruna  çatdırmağa 
imkan verän  metodlardan  daha birisi  – onun aktiv diqqätini, şüurunu bir başqa  mäsälä ilä mäşğul  edib, lazımi 
informasiyanı ona bu mäsälänin fonunda periferiyadan vermäkdir. Bunun üçün verbal vä ya qeyri-verbal (yäni 
vizual,  daktil  vä s.)  kanallardan  här  hansısa  birindä,  mäs.,  dildä,  diqqätyayındırıcı  fikir  ifadä  olunur,  digäri  ilä 
(mäs.,  jest  vä  mimikalarla)  zäruri  olan  äsas  komanda,  mäna  diqtä  edilir,  formulä  edilir  (vä  ya  äksinä).  Yaxud 
eyni bir kanalda häm äsas komanda, häm dä diqqätyayındırıcı fikir ifadä olunur, sadäcä bu komanda, çatdırılan 
hämin  ümumi,  lazımsız  informasiyanın  arasında  bäzi  fändlärlä  informasiyadan  färqländirilir  –  mäs.,  ayrıca 
fikirläri, obrazları, simvolları vä s. müäyyän intonasiya, baxış, pauza, toxunma,  jest  vä s. maneraları  ilä  xüsusi 
vurğulamaq yolu ilä. Bütün hallarda elä edilir ki, ötürülän bu älavä mäna, älavä täsir täräfdaşın diqqätini xüsusi 
cälb  etmäsin  vä  onun  özü  üçün  näzäräçarpmaz  qalsın.  Onun  tähtälşüuru  üçünsä  bu  ötäri  fakt  näzäräçarpmaz 
qalmır. Belä ki, här bir älahiddä mäqam, här bir ayrıca vurğulanan nüans burada xüsusi qeydä alınaraq bir-biri ilä 
älaqäländirilir, müxtälif variantlarda kombinasiya ediläräk, deşifrälänir, mänalandırılır. 
Deyilän  mänada  tälqin  üçün  diqqätin  istänilän  vasitä  ilä  «tutulub  saxlanılması»  metodu  burada  yararlıdır, 
mäs.,  adi  çaşdırıcı,  tärpänmäz,  särt  baxışla,  müxtälif  diqqätcälbedici  predmetlärlä,  äl-qol  häräkätläri  ilä,  zahiri 
görkämdä edilän aşkar däyişikliklärlä vä s. 
  Adi hipnoz mähz bu variantın növmüxtälifliyidir. Burada ilk ävväl obyektin diqqäti  hansısa bir parlaq predmetlä cälb 
edilir,  «tutulub  saxlanılır»,  lazımi  säviyyä  äldä  olunduqdan  sonra,  verbal  üsulla  ona  yatmaq  barädä  komanda  diqtä 
edilir.  Lakin  bu  klassik  hipnozun  metodudur.  Färqli  xalqların,  färqli  mäktäblärin  hipnoz  metodları  da  bir-birindän 
färqlänir.  Belä  ki,  aktiv  diqqäti  «zäbt  etmäk»,  «tutub  saxlamaq»  üçün  burada  hansısa  bir  parlaq  cisimdän  istifadä 
olunurdusa, bäziläri bunu üçün ekstaz  yaradan musiqidän,  bäziläri müxtälif toxunmalardan vä s. istifadä edir. Lazımi 
komanda isä bunların aralığında müäyyän tilsim, ovsun kimi oxunur. 
Deyilän mäqsäd üçün adi maraqlı söhbät özü dä kifayät qädär effektli vasitädir. Belä ki, burada äsas mäsälä 
– täräfdaşı aludä edib, onun bütün diqqätini näyinsä üzärindä cämlämäkdir ki, maraqlı söhbät dä bu funksiyanı 
uğurla  yerinä  yetirä  bilir  (hansı  söhbätin  täräfdaş  üçün  maraqlı  olub,  hansının maraqsız  olduğunu  necä  täyin 
etmäk üsulları isä «Särbäst assosiasiya metodu» bölümündä [burada, säh. 31-dä] ätraflı izah edilib). 
  Adi söhbätdän tälqin aläti  kimi istifadä  halında, ävvälcä,  müxtälif älamätlär, simptomlar äsasında diqqätini cälb edib, 
onu söhbätlä aludä etdiyinizi  müäyyänläşdirirsiniz.  Lazımi  fikir bu  mäqamda sözgälişi  ortaya  atılır  vä täräfdaşın  onu 
analiz edib, düşünüb rasionallaşdırmasına macal vermämäk üçün därhal da, diqqät ävvälki mäsälänin üzärinä qaytarılır, 
mövzu yayındırılır vä ya söhbät äsnasında äsas fikri «sözarası» çatdırıb, sonra analiz etmäsinä imkan vermädän diqqäti 
bir  başqa  mäsäläyä  yönäldilir,  mövzu  däyişdirilir,  araya  «söz  qatılır»  vä s.  Bununla  da  onun  täräfdaş  täräfindän  çox 
tezliklä unudulmasına nail olunur. Lakin onun tähtälşüuru isä bunu unutmur. İnformasiya, faktik olaraq, obyektin hiss 
kanallarına  düşdü  vä  onun  hiss  reseptorlarını  qıcıqlandırdı.  Şüur  özünün  ätalätliyi  ucbatından  onun  tählilinä 
köklänmäyä macal tapmasa da (yäni obyekt onu ätraflı analiz edib därk edä bilmäsä dä), hissiyyat, faktik olaraq, ona 
reaksiya verdi. Bu aniliksä heç vaxt izsiz itib getmir. Ümumiyyätcä, isä, näinki bu, hätta hissiyyata ötäri dä olsa düşän 
istänilän siqnal heç vädä izsiz itib getmir vä här hansısa formadasa reaksiya doğurur. Belä ki, bütün deyil, yalnız bäzi 
hiss  edilänlär  därk  edilir  vä  hiss  edilib,  därk  edilmäyän  informasiyalarsa,  itmäyib,  birbaşa  tähtälşüur  sferasına  daxil 
olur, oradan äbädi olaraq färdin gäläcäk bütün fäaliyyätinä aktiv täsir göstärir. Adi halda tähtälşüura daxil olan siqnallar 
yolunda şüur adlı senzor, filtr, klapan yerläşdiyindän, adätän orqanizm ona edilän zärärli müdaxilälärdän sığortalanmış 
olur. Bu halda isä, diqtä olunan ötäri komanda şüur «senzorunun» täftişinä märuz qalmadığından, orqanizmin instinkt 
deyilän avtomatik mexanizmi onu ‘‘täläb olunanadäk’’ ‘‘qrifi’’ (burada – ustanovkası) ilä ‘‘dal qapı’’dan uzunmüddätli 
yaddaşa göndärir ki, şüurun «boş vaxtında» analiz olunmaq üçün geri çağırılsın. Lakin elä burada da hämişälik olaraq 
ilişib qalır, çünki o, deyilän prinsip üzrä lazımi qaydada verilibsä, elä sonradan da xatırlanmayıb, unudulasıdır. Bununla 
belä, bu unutma,  yalnız mäntiqi täfäkkürä aid mäsälädir, qeyri-mäntiqi täfäkkürä, o cümlädän, tähtälşüura  yox. Fäqät 
tähtälşüur,  uzunmüddätli  yaddaşa  düşmüş  digär  bütün  siqnallar  kimi  onu  da,  şüur  «senzor»undan  keçib,  ätraflı  saf-
çürük edilmiş informasiya sırasında qäbul edäcäk vä sonrakı ämäliyyatlarında stereotip, «ustanovka»,  meyar, transfer 
vä s. kimi daim näzärä alacaq, qärarlarında onunla hesablaşacaq. 
«İnformasiyanın periferiyadan verilmäsi» ilä aparılan tälqinin än ideal nümunäsi – «25-ci 
kadr  effekti»  hadisäsidir  ki,  onun  barädä  burada  «Härbi  (fiziki)  täzyiq»  bölümünün  «Psixotron 
silahlar
» hissäsindä [bax: burada, säh. 93] ätraflı danışılacaq. Bu halda obyektin aktiv diqqäti söhbätlä yox, 
hansısa  bir  filmin  süjeti  ilä  mäşğul  edilir  vä  lazımi  komanda  bu  filmin  lentinin  här  25  kadrından  birindä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
68 
yerläşdirilir. Näticädä, filmin qayäsi, fabulası ilä aludä olan şüur, bu aniliyä köklänä bilmäsä dä, iyirmibeşdäbir 
saniyä müddätindä görünüb yox olan bu kadrdan gälän siqnallar faktik olaraq göz analizatorlarına düşüb, onu ani 
dä olsa qıcıqlandırdığından, yuxarıda deyilän mexanizm fäaliyyät göstärmäyä başlayır. 
Sadalananlardan  savayı,  deyilän  «İnformasiyanın  periferiyadan  verilmäsi»  ilä  aparılan 
tälqin» digär bir sıra yerlärdä dä geniş tätbiq olunmaqdadır, mäs.: 
  Müäyyän  edilib  ki,  sürücülär  üçün  yol  känarında  här  beş-altı  yüz  metrdän  bir  bir-iki  yol  işaräsi  qoymaqdansa,  onları 
cämläyib  här  iki-üç  km.-dän  bir  7±2  sayda  (yäni  5-9  arası)  yol  işaräsi  qoymaq  onların  sürücülär  täräfindän  yadda 
saxlanılmasının effektini artırır. Belä ki, sürücü bunların här birini şüur süzgäcindän keçirib, üstündä düşünmäyä macal 
tapmadan  hamısını  kompleks  şäkildä  fiksiya  etdiyindän,  qavrayışı  da  impulsiv  säciyyä  daşıyır  vä  beyinä  partlayış 
dalğası şäklindä daşınır. 
  Eksperimentlärdä  (eksperiment:  Norman  Miller  &  others  –  1976;  MacLachlan  &  Siegel  –  1980;  Foulke  &  Sticht  – 
1969; hämçinin, Peng & others, 1993; Smith & Shaffer 1991) müäyyän edilib ki, sürätli (yüksäk templi) danışıq daha 
inandırıcı  täsir  göstärir.  Bu  halın  özü  dä  «İnformasiyanın  periferiyadan  verilmäsi»  effekti  ilä 
älaqädardır.  Belä  ki,  bu  halda  da  obyekt  informasiyanın  mäzmununu  analiz  etmäyä  macal  tapmadan  onu  beyninä 
toplayır ( 131 säh. 315) 
  «İnformasiyanın  periferiyadan  verilmäsi»  metodundan  tähsil  sistemindä  dä  istifadä  etmäk 
mümkündür.  Belä  ki,  ibtidai  tähsili  härfläri  öyrätmäkdän  başlamaqdansa,  bütövlükdä  ayrı-ayrı  sözläri  öyrätmäkdän 
başlamaq, hätta beşikdä olan uşağa da kitab oxumağı öyrätmäyä imkan verärdi. Bunun üçün, sadäcä olaraq, ayrı-ayrı 
sözlär aydın şriftlä vä iri härflärlä böyük väräqdä yazılır. Sonra här gün bunlardan beş-altısı (daha däqiq deyilsä, 7±2-
si)  sürätlä  uşağa  göstärilib,  gizlädilir  vä  här  däfä  dä,  här  birinin  mänası  izah  edilir.  Paradoksal  da  olsa...  körpä  ona 
cämisi bir däfä göstärilän bu sözlärin 70-80%-ini yadda saxlayır. Paradoksun hälli isä ondan ibarätdir ki, ävväla – körpä 
bu  sözläri,  müxtälif  härf  kombinasiyası  kimi  deyil,  ayrıca  obraz  kimi  qavrayır  vä  buna  görä  dä,  onun  «analizi»  ilä 
uşağın  obrazlı  täfäkkürü  mäşğul  olur  vä  istänilän  obrazlı  informasiya  kimi  o,  birbaşa  olaraq  onun  uzunmüddätli 
yaddaşına  düşür.  Bunların  ona  ani  göstärilib  gizlädilmäsi  isä  beynindäki  reqressiv  prosesläri  azaltmaq  vä  hälä 
formalaşmamış  şüurunu  stimullaşdıraraq  bu  yenilik  ätrafında  säfärbär  etmämäk  mäqsädindän  iräli  gälirdi.  Nähayät, 
beşikdä olan uşağın belä şeylärä qabil olmasının absurdluğu onunla aradan qalxır ki, körpä uşağın öyränmä qabiliyyäti, 
yaddaş imkanı böyüklärinkindän qat-qat yüksäkdir vä bu baxımdan, uşağın yaşının bu işdä az olması işin ziyanına yox, 
äksinä, nä qädär az olsa bir o qädär çox xeyrinädir. 
Deyilänlär,  bu  metodun  müxtälif  tätbiq  variantları  olub,  ümumi  mexanizmi  daha  ätraflı  açmaq  mäqsädilä 
täsvir  olunurdu.  Sadalananlardan  älavä,  obyektin  fikirlärinin  dolaşdırılması  (mäs.,  müxtälif  yalan  mälumatlar, 
gözlänilmäz  häräkätlär,  mäntiqsizliklär  vä s.  vasitäsilä),  onun  «seytnot»  väziyyätinä  salınması  (mäs.,  qärar 
qäbulunda  täläsdirilmäsi  yolu  ilä),  hämçinin  onun  çıxılmaz  väziyyätä,  ekstremal  şäraitä  salınması,  dilemma 
qarşısında  qoyulması,  söhbätin  onun  zäif  bildiyi  mövzular  üzrä  aparılması  vä b.  da,  şüuru  blokirovka  etmäyä, 
«dövrädän açmağa» imkan verän bu cür vasitälärdändir; 
8) Pilläli tälqin: 
Tälqinä imkan verän daha bir metod – lazımi komandanı subyektä bütövlükdä deyil müäyyän porsiyalarla, 
hissä-hissä,  tädriclä  diqtä  etmäkdir  (älavä  olaraq  bax:  «Riskli  fikirläri  necä  ifadä  etmäli?» 
bähsindä, sonuncu metoda. [burada, säh. 43]). 
Mäqsädinizi  birdän-birä  kompleks  variantda  ortaya  qoymaq,  täräfdaşı  hürküdüb,  onu  qätiyyätlä  müdafiäyä 
köklädiyi vä müqavimätä vadar etdiyi halda, äksinä, pillä-pillä irälilämäk, täräfdaşa adaptasiya üçün möhlät verir 
vä  onun  «ustanovka»larını,  stereotiplärini  addım-addım  qırır.  Kiçicik  güzäştläri  özü  üçün  qeyri-mäqbul  hesab 
etmäyän täräfdaş, hansısa situasiyada ona razılaşa bilir. Lakin bu xırda addım, bütövlükdä onun özünä baxışını, 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   13   14   15   16   17   18   19   20   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin