Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə15/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   ...   11   12   13   14   15   16   17   18   ...   42
N 32

Bunlardan birincisi – öz avtoritetindän, ikincisi isä – bir başqalarının avtoritetindän tälqin aläti kimi istifadädir. 
Aşağıda bu variantların här biri barädä ayrıca söhbät açılır: 
«Avtoritet täzyiqi effekti»ndän birbaşa istifadä yolu ilä häyata keçirilän tälqin: 
Bu zaman tälqin öz avtoritetinä istinad hesabına häyata keçirilir.  Yuxarıda sadalanan  cähätlär, äsasän täbii 
xüsusiyyätlärä  aid  olsa  da,  vä  «güclü  şäxslärdä»  onlar  hansısa  keçmiş  mährumiyyätlärin,  xüsusi  tämrinlärin, 
yaxud özünümähdudlaşdırmanın näticäsi kimi formalaşsa da, lakin här bir käs  süni şäkildä bunların här birinä 
malik ola bilär vä  ya onları özündä tärbiyä  edär. Sadäcä olaraq, bunun üçün  mäharätlä rola  girmäyi bacarmaq 
lazımdır  ki,  elä  tarix  sähnäsindä  adı  qalmış  böyük  şäxsiyyätlärin  demäk  olar  ki,  äksäriyyäti  dä,  ayrı-ayrı 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
58 
epizodlarda  mähz  aktyorcasına  rol  oynadıqlarını  sonradan  bu  vä  ya  digär  formada  özläri  etiraf  ediblär.  Başqa 
sözlä,  häyatda  daha  güclü,  daha  üstün  olub,  hamını  özünä  uyğunlaşdırmağa  çalışanlar  deyil,  yalnız  vä  yalnız 
özünü ätraf alämä, şäraitä, insanlara uyğunlaşdırıb, här bir şäxs vä zamanla onun öz dilindä danışmağı bacaranlar 
qalib gälir. Bu isä insandan häyata yaradıcı yanaşmağı täläb edir. 
* * * 
♣  Başqaları  üzärindä  bu  birinci  tipli  üstünlüyü  äldä  etmäk  çätin  olsa  da  (çünki  hündürboyluluq,  köklük, 
yaşlılıq  vä b.  täbii  xüsusiyyätlärdir),  här  halda,  qeyri-mümkün  dä  deyil.  Belä  ki,  dayanarkän  nisbätän  hündür 
mövqe  seçmäk, mäclisdä nisbätän  yuxarı başda  vä  ya ağsaqqalın,  başçının vä b. yanında äyläşmäk, adi  vaxtda 
oturarkän,  äl-ayağını  särbäst  açaraq  nisbätän  geniş  yer  mäşğul  etmäk  vä b.  här  käsä  üstün  status  verän 
nüanslardandır. 
  Hämin  säbäbdän,  hörmätli  qonaqlara  mäclisin  yuxarı  başında  yer  ayrılır,  natiqlär  öz  nitqlärini  hündür  tribunalardan 
söyläyirlär  (yarıya  qädär  torpağa  basdırılmış,  yaxud  quyu  dibindä  olan  adamın  ayaq  üstä  duran  ätrafdakılara  nitq 
söylämäsinin gülünclüyünü, yaxud täsirsizliyini täsävvür etmäk çätin deyil). Eyni zamanda, arada distansiya saxlamaq 
da sizä älçatmazlıq statusu verän nüanslardandır. 
* * * 
♣  İkinci  tipli  üstünlüyü  äldä  etmäk  –  özündä  dörd  qabiliyyäti  tärbiyä  etmäkdän  ibarätdir:  (1)  mövcud 
emosiyanı  [hirs,  äsäbilik,  heyrät,  häyäcan  vä  s.]  gizlädä  bilmäk;  (2)  mövcud  olmayan  emosiyanı  özündä 
yaradıb, süni hal göstärä bilmäk; (3) mövcud bir emosiyanı digäri ilä maskalayıb, onun äväzindä onu büruzä verä 
bilmäk;  (4)  zäiflik  halını  xarakterizä  edän  emosiyaları  (yäni  şikayät,  peşimançılıq,  qorxu,  bädbinlik  vä b.-nı) 
näzarätdä  saxlayıb,  heç  vädä  özündä  bunları  göstärmämäk,  o  cümlädän,  heç  näyin,  älälxüsus  qadının  düşgünü 
olmamaq (bir daha qeyd edirik ki, här dörd halda söhbät özünü mähz zahirän belä göstärmäkdän, yäni lazımi 
imic formalaşdırmaqdan gedir). 
  Mäşhur  Azärbaycan  atalar  sözündä  deyilir:  «De  görüm  dostun  kimdir,  sänin  kim  olduğunu  deyim».  Bu  baxımdan, 
hämin  atalar  sözünü  aşağıdakı  kimi  improvizä  etmäk  mümkündür:  «De  görüm  näyä  reaksiya  verirsän,  sänin  kim 
olduğunu deyim». Müxtälif stimullara qarşı öz reaksiyalarını bu cür idarä edä bilmäk, täräf-müqabilin täsävvüründäki 
sizin  obrazınızla  manipulyasiya etmäyä bärabärdir  vä  hissi davranışınızda här hansı stabil qanunauyğunluq aşkar edä 
bilmäyän täräfdaş istänilän halda sizä qarşı hansısa addım planlaşdırmaqda, proqnozlaşdırmaqda çätinlik çäkäcäk vä här 
an räftarınızdakı sürprizlärä hazır olacaq. 
Qeyd olunmalıdır ki, insanın hissi, emosional reaksiyaları onun bir täk danışığında deyil, eyni zamanda, daha çox 
onun jest, mimika vä pozalarında, yäni adi baxışında, intonasiyasında, göz qırpmasında, näfäs almasında, yumruğunun 
düyünlänmäsindä  vä s. özünü büruzä  verir.  Bunlar barädä  bir  qädär ätraflı şäkildä  «Bio – sosial  ontogenez 
motivlär
» bähsindä [burada, säh. 25-12] mälumat verilir; 
* * * 
♣ Üçüncü tipli üstünlüyü äldä etmäk üçün öz intellektinin särhädini gizlädä bilmäk vacibdir. 
  Bunun üçün, heç vaxt mäslähät vermämäli vä almamalı, öyrätmäyä can atmamalı vä kiminsä sizä müällimlik etmäsinä 
şans  vermämäli;  ehtimallarla  danışmamalı  vä  räy  bildirmämäli  (bu  räy  vä  ehtimalların  fiaskosu  ilä  sonradan 
avtoritetinizin dä güdaza getmämäsi üçün) vä ya räy bildirmäk zäruräti yarandıqda ümumi räyin cäräyan istiqamätini, 
tendensiyasını näzärä almalı; tänqid, tänä, tähqir etmämäli, mütäxässis yanında onun sahäsi barädä moizä söylämämäli 
(«ağzından vurulmaması» üçün), sualların birbaşa cavabından yayınmalı (buna aid fändlär «Mövzudan mäharätlä 
yayınmaq  qaydaları
» bähsindä [burada, säh. 46] sadalanır), çoxdanışan olmamalı, danışdıqda isä  yoxlanılmış, 
özü  dä  imkan  olarsa  orijinal,  başqalarının  bilmädiyi  fikirlär  söylämäli  (başqa  sözlä,  yalnız  bunları  demäk  mäqamı 
çatdıqda danışmalı), özünün diskussiyaya, münaqişäyä cälb olunmasına imkan vermämäli vä ya özünü bunların birbaşa 
iştirakçısı säviyyäsinä endirmämäli, mäcburän cälb olunduqda isä mövzunu tez-tez däyişmäklä («fırlatmaqla») mäğlub 
olduğun hissälärin ifrat qabarıqlaşmasına macal vermämäli, bütün vasitälärlä, hätta än äclaf vasitälärlä dä olsa mütläq 
qäläbäyä can atmalı (çünki «mäqsäd – vasitäläri bäraätländirir!»), mübahisädänsä yalnız qäläbä çaldığın mäqamlardan 
birindä çıxmalı (çünki ätrafdakıların näzärindä qalib – än axırda qalib gäländir) vä täräf-müqabilin polemikanı hälä dä 
uzatmaq  cähdlärinä  mähäl  qoymamalı,  ümumiyyätcä,  söhbät  adi  tempdä  davam  etsä  belä,  yenä  dä,  öz  maraqlılıq 
statusunu qoruyub saxlamaq üçün söhbätdän här şeyi danışıb qurtarmamış, yarımçıq çıxmalı vä gälän däfäyä dä nä isä 
saxlamalı. Fäqät, kitab – yalnız oxunub qurtarana qädär maraqlıdır, ondan sonra isä maraqdan düşür. 
Bir sözlä, özünü här vächlä müämma örtüyünä bükmäli; 
* * * 
♣  Dördüncü  tipli  üstünlüyü  äldä  etmäk  üçün,  deyildiyi  kimi,  här  növ  räftar,  davranış  vä  nitqdä  qätiyyät, 
äzm,  hökm  vä  müstäqillik  nümayiş  etdirmäli,  başqalarının  sizin  sözünüzü  käsmäsinä  imkan  vermämäli, 
täräfdaşın  düz  gözünün  içinä  baxaraq  danışmalı,  gücsüzlüyünü,  acizliyini,  mäğlubiyyätini  ört-basdır  etmäli. 
Uğursuzları  heç  kim  sevmir,  hätta  bu  uğursuzluq  namünasib  şäraitin  bähräsi  olduğu  açıq-aşkar  bilinsä  belä. 
Äksinä, günü-gündän iräliläyän vä ya irälilädiyi täsävvürünü (imicini, görüntüsünü) yarada bilmiş şäxslär maqnit 
dämir  qırıntılarını  cäzb  etdiyi  kimi  insanları  öz  ätrafına  toplaya  bilir.  Däqiq  yadda  saxlamalı:  Uğursuzları  heç 
kim  xoşlamır.  İnsanlar  möhtac  väziyyätdä  olan  birisinä  kömäk  etmäkdä  aciz  olduqda  ondan  üz  çevirirlär  vä 
bäzän hätta onu alçaldırlar. (älavä olaraq bax: burada, säh. 131). 
  Möhkäm  iradi  xarakterin  parametrläri  ilä  bağlı  häm  dä,  bu  bir  vacib  qaydanı  yadda  saxlamalı:  öz  avtoriteti  qeydinä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
59 
qalan här käs üçün söz – qanundur. Bu tipli adamlar öz  prinsiplärini, vädlärini  häyata keçirmäk  üçün, hätta ölümdän 
belä çäkinmirlär. Dediyi sözä ämäl etmäk onlar üçün här şeydän üstündür. Bu isä ondan ötrüdür ki, dediyi sözü bir neçä 
däfä  häyata  keçirmäsä,  onun  sözü  başqalarının  näzärindä  öz  ecazkar  täsir  qüvväsini  itirär,  däyärsizläşär.  Gäläcäkdä 
onun hädäsi başqaları üçün real tählükäni deyil, boş çäränçiliyi xatırladar, vädäsi möhürlü sänäd yox, nisyä cäfängiyyat, 
baş aldatmaq aläti äväzindä qäbul edilär. Bu säbäbdän, sözünü geri götürmämäk vä dediyini yeritmäk üçün här an här 
cür qurban vermäyä, hätta münasibäti korlamağa vä s. hazır olmaq, bu tipli adamlar üçün gäläcäkdä digär qalanlara da, 
täsir  göstärmäyin  äsas  alätlärindän  biridir  (burada  o  da,  näzärä  alınmalıdır  ki,  arada  olan  münasibäti 
gärginläşdirmäkdän, hätta käsmäkdän sanksiya vasitäsi kimi istifadä etmäk här an fayda vermir. Mäsälä burasındadır 
ki, bu metod yalnız sizin onun üçün böyük däyär käsb etdiyiniz mäqamlar üçün effektlidir, äks halda, yox). 
Qeyd olunmalıdır ki, täässüratı köhnälmäyä qoymamaq vä äqidänizdä sabitqädäm olduğunuzu nümayiş etdirmäk, 
başqalarına därs vermäk, onları prinsipiallığınıza värdiş etdirmäk üçün härdän-birdän xırda mäsälälärlä bağlı bu cür şou 
sähnälär  yaratmaq,  güzäşt  qoparana  qädär  täkidinizi  gücländirmäk,  hätta  qarşı  täräfin  geri  çäkilmädiyi  halda 
münasibätin korlanmasına qädär väziyyäti gärginläşdirmäk vä s. xüsusi ähämiyyätlidir. 
* * * 
♣ Beşinci tipli üstünlüyü äldä etmäk üçün özgälärin, älälxüsus äksäriyyätin marağına zidd olan söz danışıb, 
häräkät  etmämäli,  täşäbbüslärdä  öz  şäxsi  marağının  seçilmäsinä  imkan  vermämäli,  äksinä,  täräfdaşın,  dostun, 
yaxud  söhbät qrupdan, kollektivdän gedirsä, çoxluğun marağının ifadäçisi mövqeyindän  çıxış  etmäli, bu yolda 
özünün  statusunu,  marağını,  mövqeyini,  malını,  bir  sözlä,  här  şeyini  qurban  vermäkdän  çäkinmämäli  (çünki 
onlar,  baränizdä  äfsanälär,  miflär  yaratmaq,  xäyallarında  heykälinizi  ucaltmaq  yolu  ilä  bunun  äväzini 
qaytaracaq),  onlara  hörmät  etmäli,  özünü  onlardan  üstün  tutmamalı,  tävazökar  olmalı  vä s.  (mäs.,  kriminal 
dünyada belä bir paradoks mäşhurdur: ağır mäqamda än alçaldıcı, iyränc, yaxud riskli işi därhal qrupun lideri 
yerinä yetirir – fäqät o, özünü qurban vermäklä yoldaşlarının mänliyini, şäxsiyyätini, häyatını vä s. xilas etmiş 
olur). 
Bununla  belä  Allahın,  yaxud  bändälärin  sizi  hamıya  bärabär  tutmadığı  mäqamları  qabarıqlaşdırmağa  cähd 
etmäli – o cümlädän, ätrafdakıların sizi vacib, möhtäräm adamların sırasında tez-tez görmäsinä çalışmalı, yaxud 
onlarla  olan  münasibätdän  tez-tez  misallar  çäkmäklä,  belä  münasibätlärinizin  olmasına  diqqäti  cälb  etdirmäli 
(«adamın  gäräk  adamı  olsun»),  ätrafdakıların  sizi  yalnız  qalib  mäqamlarda  görmäsinä  çalışmalı,  yaxud  belä 
epizodlardan  söhbät  açmalı,  mäğlubiyyätlärinizi  ört-basdır  etmäli,  dinä  bağlılığınızı  gizlätmämäli,  eläcä  dä, 
bununla spekulyasiya etmäyä dä çalışmamalı, bir sözlä, här bir vächlä, özünün ätrafdakılar üçün ali hesab edilän 
täbäqäyä, irqä, irsä, cinsä, dinä, sinfä vä s. aidliyini qabarıqlaşdırmalı 
  Qızları  tovlayan  oğlanların  ilk  tanış  olduğu  qıza  ‘‘basıb-bağlaması’’  ki,  bäs  atam  ‘‘ministr’’  müavini  işläyir,  özüm 
prokuror kömäkçisiyäm, iki-üç xarici maşınım var (täbii ki, indi ‘‘tärslikdän’’ biri tämirdä olmuş olur, digärini ämioğlu 
harasa aparıb) vä s. hamısı bu kateqoriya fändlärdändir. 
* * * 
Täräfdaşı  ayıqkän  hipnoz  väziyyätinä  salıb,  onun  iradäsini  blokirovkalayan  vä  ona  lazımi  fikri  tälqin  edä 
bilmäyä  imkan  verän  iradi  metodlardan  daha  birisi  –  onun  etimadını  qazanmaqdır.  Arada  olan  etimad  – 
skeptikliyi neytrallaşdıraraq, çox äksär fikrin räqib täräfindän heç bir şübhä oyanmadan qäbul edilmäsinä säbäb 
olasıdır. 
Etimada  äsaslanan  tälqin  metodunun  xüsusi  növü  «qrup  favoriti»  deyilän  effektdä  meydana  çıxır.  Bu 
effektinsä mäzmunu ondan ibarätdir ki: 
Digär  bärabär  şärtlär  çärçiväsindä  insanlar  öz  qrupundan  olan,  onunla  arasında  daha  çox 
ümumilik  olan  şäxslärin  fikrinä,  mövqeyinä,  räyinä  daha  çox  üstünlük  verir,  etimad  bäsläyir,  etibar 
edirlär. 
Bu  baxımdan,  (1)  täräfdaşın  etimad  etdiyi  adamlardan  bäzilärini  älä  almaq,  (2)  fikri  ona  öz  qrupundan, 
millätindän vä s.  olan, ona här hansı formadasa  yaxın olan, etimad etdiyi adamların dilindän  çatdırmaq, (3) öz 
adamlarından  hansılarınsa  onun  än  yaxın  adamlarından  birinä  çevrilmäsinä  nail  olmaq  vä s.  istänilän  fikri  ona 
qäbul etdirmäyin çox effektiv vasitälärindändir. 
  Hämin  säbäbdän,  özgä  dövlätlärin  ärazisindä  yayımlanan  (belä  demäk  mümkündürsä  –  transmilli)  radiostansiyaların 
verilişläri,  yerli  xalqların  qavrayış  stereotipinä  maksimum  adaptasiya  etdiriläräk,  başdan-ayağa  yerli  xalqın  milli 
koloriti ilä, o cümlädän, milli musiqisi ilä bäzädilir, verilişläri aksenti olmayan yerli xalq nümayändäläri aparır vä s. – 
baxmayaraq  ki,  onun  hazırlanması  prosesi  tam  şäkildä  onu  yayımlayan  dövlätin  xüsusi  idaräläri  täräfindän  häyata 
keçirilir  (söhbät,  äsasän  siyasi  yönümlü  radiostansiyalardan  gedir).  Adät  etdiyi  dil,  etiket,  adät-änänä,  poliqrafik 
tärtibat vä s. normalarında olan bu informasiyalarsa, hämin xalq nümayändälärinin daha az şüur müqavimätini, tänqidi 
reaksiyasını, analizini doğurub onlar täräfindän, äsasän problemsiz qäbul olunur; 
Ümumiyyätcä  isä,  arada  olan  distansiya  ilä  manipulyasiya  edib  öz  yaxınlığının  uzaq,  uzaqlığınınsa  yaxın 
olduğunu  anlatmağa,  onların  täsävvüründä  adi  vä  qeyri-adiliyin  sintezindän  ibarät  öz  obrazını  yaratmağa 
çalışmalı.  Monotonluq,  heç  vaxt  qeyri-adi  vä  gözäl  görünmür.  Gözällik  –  dinamiklik  vä  rängaränglikdädir. 
Münasibät, stil vä maneraları vaxtaşırı yeniläşdirmäklä, hämçinin özündä eyni bir zamanda bir neçä äks obraz, 
düşüncä tärzi vä xarakter çalarını ehtiva etdirmäklä, daim başqaları üçün älçatmaz zirvä olmaq, onlar üzärindä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
60 
hökmran täsir mövqeyi qazanmaq vä s. mümkündür. 
Liderlik iddiasında olan şäxslärin birinci vä än äsas qayğılarından biri odur ki, här şeyi bildiyini vä hämişä 
haqlı  olduğunu  bütün  vasitälärlä  sübuta  yetirä  bilsin.  Hoqqabazlıq,  fırıldaqçılıq,  artistlik  vä s.  liderlärin  än  adi 
vasitälärindändir. Lider öz tamahını, zäifliklärini heç vächlä sezdirmämäli, işi elä qälämä vermäyi bacarmalıdır 
ki,  guya,  här  şeyi  qabaqcadan  bilirmiş  vä  här  şey  elä  onun  planlaşdırdığı  kimi  dä  oldu.  İstädiyinä  nail  olsa, 
nüfuzu  artacaq,  yox  nail  olmasa  gäräk  väziyyätä  elä  don  geyindirmäyi  bacarsın  ki,  uğursuzluğu  –  onu  başa 
düşmäyänlärin,  tapşırığına  ämäl  etmäyänlärin  vä  ya  açıqca  ona  maneçilik  törädänlärin  günahı  kimi  başa 
düşülsün, qäbul edilsin. Täk bircä däfä zäiflik göstärdi, mäğlubiyyäti açıq-aydın hiss olundu – işi bitdi. 
Yekunda bir daha qeyd olunmalıdır ki, sadalanan keyfiyyätläri özündä tärbiyä etdirmäk yox, özünü 
yalnız  zahirän  belä  göstärmäk  vacibdir,  yäni  onlar  zahiri  älamät,  formal  atributlardır.  Daxildä  isä  necä 
olub-olmamağın mäsäläyä heç bir däxli yoxdur. Fäqät, häyat geniş bir sähnä, insanlarsa aktyorlardır... 
Yaşamaq  uğrunda  mübarizänin  yolu  konflikt  vä  adaptasiyadan  assimilyasiyaya  qädär  müräkkäb 
märhälälärdän keçir. Burada daha güclü, daha enerjili, daha ağıllı vä s. olub hamını, o cümlädän, täbiäti özünä 
uyğunlaşdırmağa çalışanlar yox, yalnız vä yalnız ätraf mühitä daha yaxşı uyğunlaşa bilänlär qalib gälir; 
 
☯ ☯ ☯ 
«Avtoritet täzyiqi effekti»ndän dolayısı yolla istifadä hesabına häyata keçirilän tälqin: 
Yuxarıda  izah  edildi  ki,  tälqin  prosesindä  «Avtoritet  täzyiqi  effekti»ndän  iki  variantda  istifadä  etmäk 
mümkündür ki, bunlardan ikincisi, dolayısı istifadädir. Bu zaman tälqin özgälärinin avtoritetinä istinad hesabına 
häyata  keçirilir.  (älavä  olaraq  bax:  «İnandırma,  aldatma  vä  dezinformasiya»  [burada, säh. 69] 
bähsinin «Arqumentasiya manipulyasiyaları» hissäsinä [burada, säh. 74]): 
a)  Deyilän  qanuna  äsaslanan  ilk  tälqin  metodu  –  lazımi  mäsälä  ilä  bağlı  avtoritetli  adamların  mövqeyinä 
istinad etmäk, bunu obyektä avtoritetli adamların täkid etmäsinä çalışmaq, hansısa mäsälä ilä bağlı onların da bu 
mövqedä, fikirdä olmasını, bu cür häräkät etmäsini izah, täsvir vä ya nümayiş etdirmäk, säsländirmäk, nümunä 
göstärmäk vä s.-dir. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  «Sährada  fırtına»  ämäliyyatı  zamanı  ABŞ-ın  psixoloji  ämäliyyat  orqanları  özlärinin  täbliğat 
materiallarında bütün islam alämindä qäbul edilmiş nüfuzlu avtoritetlärin fikirlärinä çox tez-tez istinad edirdilär. Mäs., 
Misir,  Säudiyyä  Äräbistanı  vä  digär  müsälman  ölkälärindän  olan  avtoritetli  din  xadimlärinin  ayrı-ayrı  münasibätdä 
işlätdikläri  fikirläri  bacarıqla  älaqäländiräräk,  silsilä  verilişlär  tärtib  etdilär  ki,  buradan  da,  ümumi  olaraq  «İrakın 
mövqeyinin  qeyri-ädalätli  olması,  onun  apardığı  müharibänin  islam  cihadı  ilä  heç  bir  rabitäsi  olmadığı»  näticäläri 
alınırdı. Bütün islam alämindä mäşhur olan bu din xadimlärinin İrak äsgärläri arasında da böyük avtoritet sahibi kimi 
tanındığından,  onların  mövqeyi  dä  onlar  üçün  ähämiyyätsiz  deyildi  vä  oriyentasiya  müäyyänläşdirmäkdä  güclü  rol 
oynayırdı. 
  İrak här vächlä dünyaya car çäkirdi ki, müqäddäs Mäkkä vä Mädinä kafir tapdağı altındadır. Burada silah, ordu, İzrail 
härbi  birläşmäläri,  xüsusi  qadın  rotaları  vä s.  yerläşdirilib.  Bununla  da,  islam  dünyasının  ictimai  räyini  Säudiyyä 
Äräbistanının  äleyhinä  köklämäyä  ümid  edirdi.  İrakın  bu  täbliğatını  neytrallaşdırmaq  mäqsädilä,  deyilän  müqäddäs 
yerlärä xüsusi reyslä bütün islam alämindä avtoritet kimi qäbul olunan bir qrup misirli din xadimi göndärildi. Väziyyäti 
öz  gözü  ilä  gördükdän  sonra  onlar  müvafiq  täkziblä  çıxış  etdilär  ki,  bu  da  koalisiyanın  psixoloji  ämäliyyat  xidmäti 
täräfindän gen-bolluqla istifadä edildi; 
b)  Obyektä  lazımi  informasiyanı  çatdırmazdan  ävväl,  informasiya  mänbäyinä  qarşı  etibar,  etiqad,  avtoritet 
qazandıran aksiyalar häyata keçirilmäsi xüsusi effektlidir: 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  İkinci  Dünya  Müharibäsi  zamanı  SSRİ-yä  äsir  düşmüş  general-feldmarşal  Fr.fon.Paulsa  (1890-
1957)  ilk  märhälädä  tam  ixtiyar  verilir  ki,  radio  ilä  çıxış  edib  hämvätänlärinä  üräyi  istäyän  müraciäti  etsin.  Täbii  ki, 
Pauls çıxış  edib, tam şäkildä  alman äsgär  vä zabitinin  şäräfinä läkä  ola biläcäk  här  hansı addımdan qaçmağa çağırır. 
Äsirlikdä  olan  generalın  belä  qorxmaz,  cäsarätli,  vätänpärvär  addımı,  täbii  ki,  alman  cäbhäsindä  bomba  partlayışı 
effektini  verir  vä  älälxüsus  hakim  dairälär  dä,  yerdä  qalan  äsgär  vä  zabitlärä  ibrät  olması  üçün  bu  müraciätin  bütün 
härbi hissälärä çatmasında, Paulsun här yerdä şöhrätlänmäsindä xüsusi maraqlı olurlar. 
Täsir  inkubasiya  märhäläsini  keçib,  äsgär  vä  zabitlärin  beynindä  müvafiq  stereotip  formalaşdırdıqdan  sonra, 
növbäti  märhälädä  alman  äsgär  vä  zabitlärinä,  ähalisinä  müxtälif  informasiya  kanalları  ilä  Paulsun  därin  psixoloji 
tärtibatda hazırlanmış aşağıdakı müraciäti çatdırıldı: «...Dar härbi düşüncä çärçiväsindän çıxıb, ümumi siyasi proseslär 
üzärindä düşünäräk, bu qärara gäldim ki,.. Almaniya Hitleri väzifäsindän känarlaşdırmalı vä bugünkü düşmänlärimizlä 
mehriban  dostluq  münasibätläri  quraraq  xalqımızın  sonrakı  mövcudluğunu  tämin  edä  bilän  yeni  dövlät  rähbäri 
seçmälidir...». Rähbärliyin radikal qadağalarına baxmayaraq Alman cäbhäsinin här yerindä Paulsun bu müraciäti aktiv 
müzakirä olunmağa başladı; 
d)  Çoxluq  da  individ  täfäkküründä  faktiki  güc,  avtoritet  kimi  qavranıldığından,  individual  räylärin 
formalaşmasında  ictimai  räyin  vä  ya  çoxluq  (qrup,  kollektiv...)  räyinin  cäräyan  istiqamäti  dä,  ähämiyyätli  rol 
oynayan faktorlardandır. Buna görä dä, tälqinä imkan verän daha bir metod – bunu obyektä xeyli adamın täkid 
etmäsinä çalışmaq, çoxluğun mövqeyinä istinad etmäk, hansısa mäsälä ilä bağlı xeyli adi adamın bu mövqedä, 
fikirdä  olmasını,  eyni  häräkät  etmäsini  izah,  täsvir  vä  ya  nümayiş  etdirmäk,  säsländirmäk,  nümunä  göstärmäk 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
61 
vä s.-dir. Çoxluğun zähmi vä ya «qrup täzyiqi effekti» mäsälädä ciddi dönüş yaradasıdır: 
  Nümunä 1: Psixologiyada «Verter effekti» deyilän bir fenomen mövcuddur. Effekt ilk däfä dahi alman yazıçısı İohan 
fon Hötenin «Gänc Verterin iztirabları» adlı äsäriylä älaqädar müşahidä olunduğundan, bu äsärin qährämanının adı ilä 
dä adlandırılıb. Äsär Verter adlı personajın intiharı ilä bitir. Äsärin täsir gücü o däräcädä böyük olur ki, onun täsiri ilä 
özünäqäsd  epidemiyası  Avropanı  bürüyür.  Fenomen  o  qädär  güclü  säviyyä  alır  ki,  bir  çox  ölkälärdä  äsärin  çapı  vä 
yayılması  dövlät  säviyyäsindä  qadağan  edilir  (Analoji  hal  2000-ci  ildä  Murat  Käkilli  adlı  bir  tanınmayan  türk 
müğännisinin  ifa  etdiyi  «Bu  axşam  ölüräm»  adlı  mahnısı  ilä  älaqädar  da  baş  verdiyi,  yäqin,  çoxlarının  yadındadır. 
Mahnının täsiriylä özünäqäsd halı bir epidemiya kimi Türkiyä ilä Azärbaycanda yayıldı vä iş o yerä gälib çatdı ki, här 
iki ölkänin radiostansiyaları intiharların qarşısını almaq üçün, mahnını efirä vermäkdän birdäfälik imtina etdilär). 
Fenomenin izahını Kaliforniya universitetlärindän birinin sosioloqu Devid Filips verdi. 1947-1962-ci illär ärzindä 
ABŞ-ın ayrı-ayrı ştatlarında baş verän intiharlarla, hämin ştatın mätbuatında intiharlar barädä därc olunan materialları 
älaqäländiräräk,  Filips  bu  qänaätä  gälir  ki,  hansı  äräfädä  hansı  ärazinin  mätbuatında  intihar  faktları  barädä  ardı-arası 
käsilmäyän  geniş  materiallar  därc  olunubsa,  orada  bundan  sonra  intiharların  sayı  da  händäsi  silsilä  üzrä  artmağa 
başlayıb.  Onun  tädqiqatlarına  görä,  intihar  halının  epidemiya  şäkli  alıb  yayılmasında  bu  intiharlar  barädä  mätbuatın 
geniş materiallar därc etmäsi älahiddä rol oynayır. Özü dä, mätbuatda hansı mäqam, hansı formalı intihar xüsusi qeyd 
olunur, vurğulanırsa, növbäti intiharçılar da özlärini mähz hämin qaydada öldürür, intihar stilindä mähz hämin mäqamı 
vurğulayır, saxlayırlar. 
Beläliklä, özünä inamı olmayan vä ya verilmiş situasiyada özünäinamsız, mütäässir halda olan ayrı-ayrı individlärä 
çoxluğun «qrup täzyiqi» effektinin täsiri göz qabağındadır. 
Deyilänlärdän älavä, hansısa härbi ämäliyyatlarda, o cümlädän, Qarabağ döyüşlärindä iştirak edän här käs yaxşı 
bilir ki, qızğın atışmalar zamanı cämisi bir näfärin özünü iräli atması, hamıya necä sürätlä sirayät edib, hamının özünü 
şüursuz  väziyyätdä  onun  arxasınca  iräli  atmasına,  äksinä,  kiminsä  sängärdän  çıxıb  qaçması  başqalarının  da  inamını 
zäiflädib geri çäkilmäsinä güclü täsir göstärä bilir. Hansı ki, sonradan düşünändä hämin an iräli getmäyä vä  ya ikinci 
halda geri çäkilmäyä heç bir zärurät olmadığı aydın olur. 
Bütün  bunların  näticäsi  olaraq  isä  –  fahişäliyin  vä  ailä  dağılmalarının  kütlävi  hal  alması  barädä  mätbuatın  gecä-
gündüz çoxsaylı faktlar därc etmäsi, hätta bu barädä häyäcan täbili çalmaq formasında da olsa, mütämadi müzakirälär 
açması, ümumiyyätcä, istänilän formalı parnoqrafiyanın leqal formaya keçirilmäsi – bu kimi halların cämiyyätdä daha 
da intişar etmäsindä, cämiyyätin mänävi uçuruma yuvarlanmasında nä däräcädä detonator rolu oynayır? 
  Nümunä  2:  Hansısa  oyunçulara  stavka  qoyulması  şäklindä  oynanılan  azart  oyunlarının  bäzilärindä  (mäs.,  cıdır 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   11   12   13   14   15   16   17   18   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin