Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə14/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   ...   42
N 32

vacibdir»  formasında.  Özgälärinin  istäyinä  tabe  olmaq,  onların  iradäsini  yerinä  yetirmäk  işindä  insanlar  bir  alçaqlıq, 
qürursuzluq  hiss  edirlär.  Äksinä,  real  zärurätä,  adät-änänäyä,  qanuna  vä s.  qarşı  hamıda  bir  ehtiram  mövcuddur  vä 
bunlara hamı, äsasän, müqavimätsiz tabe olur; 
  Daha  bir  metod  –  bunu  konkret  olaraq  ondan  qanun,  qeyrät,  borc,  namus,  vätän,  cämiyyätin,  näslin  marağı,  paklıq, 
düzlük, humanizm, ädalät vä s. täläb etdiyini ona aydınlaşdırmaqdır. Bu, insanda mäsuliyyät hissi oyadır. 
Yuxarıdakı  metoddan  bunun  başlıca  färqi  odur  ki,  orada  ümumiyyätcä,  müällif  gizlädilir,  depersonifikasiya 
etdirilirdisä, burada o, konkretdir vä däqiq olaraq göstärilir ki, bu fäaliyyät, addım, mövqe vä s. mähz filankäsä (vä ya, 
mäsälän,  vätänä,  xalqa  vä  s.)  xidmät  formasıdır,  hansı  ki,  hämin  obyektä  xidmätin  här  käsä  baş  ucalığı  gätirdiyi 
qabaqcadan ona mälum olmalıdır. Bu baxımdan, hämin obyektin, o cümlädän, qanunun, normanın vä s. müqäddäs, pak, 
ali,  toxunulmaz,  böyük  hörmätä  layiq  vä s.  olması  barädä  qabaqcadan  bir  qädär  «mikroleksiya»  söyläyib,  täbliğat 
aparmaq, sonra onu ona istinad göstärmäk xüsusi effektlidir. 
Qeyd  olunmalıdır  ki,  bu  metod  äsasän  fanatik  tipli  vä  ya  täcrübäsiz  şäxslärä  tätbiqdä  xüsusi  effektlidir.  Söhbäti 
mäharätlä fırladıb, sudan quru çıxa bilän färasätli adamları isä, bu cür spekulyasiyalara qısnamaq, kämändä salmaq bir 
qädär qäliz mäsälädir; 
  Daha bir metod – onu sosial deyil, dini imperativlärä qısnayıb, etiqadını istismar etmäkdir. Cihad, sälib  yürüşü, and 
içmäk, tövbä etmäk, «Allah xofu» üzärindä qurulan nizam-intizam vä b. bu effektä nümunälärdändir; 
  Daha bir metod – onu buna qabaqcadan hazırlaşdırmaq, onda  «ustanovka»  yaratmaqdır. Gözlänilmäz hadisä insanda 
qeyri-adekvat reaksiya doğurur, äksinä, gözlänilän hadisäyä insan daha asan uyğunlaşır, daha tez reaksiya verir vä bu 
reaksiyaları daha obyektiv olur. Necä ki, häkimin  «Siz on gündän sonra öläcäksiniz» diaqnozu vaxtla halı assosiasiya 
etdirdiyindän,  bütün  sonrakı  müalicänin  effektini  heçä  endirir,  eläcä  dä,  müsahibin  «Bu  fakt  sizi  sevindiräcäk»,  «Siz 
yäqin ki, bundan kädärlänäcäksiniz», «Sizin üçün bu da maraqlı ola bilär ki...» vä s. tipli xäbärdarlığı hämsöhbäti zäruri 
ähval-ruhiyyäyä  kökläyir.  Bu  növ  formullarla  «start»  väziyyätinä  gätirilmiş  insan  vä  ya  insan  toplusunu  isä  lazımi 
fäaliyyätä sürüklämäk üçün bundan sonra adi bir komanda da kifayätdir; 
  Daha bir metod – onun mövqeyinin, cähdinin, halının vä ya müqavimätinin säbäb-mäqsädini açıb göstärmäkdir, mäs., 
bu cür: «Sän bununla filan vaxtkı hadisänin haqq-hesabını çäkmäk istäyirsän», «Sänin bunda şäxsi motivlärin var» vä s. 
Täsir – mexanizminin därki ilä öz qüvväsini itirir. Hisslärinin planlı deyil, täbii olduğunu, özünün riyakar deyil, sämimi 
olduğunu, başqa mäqsäd güdmädiyini sübut etmäk, ifşa olunmaqdan qurtulmaq, mänliyini qorumaq vä s. üçün, yaxud 
planının pozulduğunu därk etdiyi üçün täräf-müqabil mövqeyini däyişmäyä mähkum qalır. Psixoanalitikada bu fänddän 
pasiyentin beynindäki depressiv sindromu äritmäk üçün istifadä edilir. 
Qeyd olunmalıdır ki, gündälik ünsiyyätdä bu fändin digär variantından, yäni real deyil, özündänquraşdırma säbäb-
mäqsädi, başqa sözlä, bähanäni äsas göstärmäk formasından da, geniş istifadä olunur. Mäs., «Sän oraya bu işä görä yox, 
mähz  filankäsi  görmäk  üçün  gedirsän»  vä  ya  «De  ki,  cäsarätim  çatmır,  ona  görä  etmiräm»  vä s.  tipli  deyimlär  bu 
qäbildändir.  Hämçinin,  qäsdän  äleyh  kökländiyini,  süni  olaraq  bu  atmosferi  yaratdığını,  täkidinin  (müqavimätinin) 
qäräzdän iräli gäldiyini vä s. iddia etmäk, şär atmaq, böhtan demäk vä b. da bu mäqsädli stimulyatorlardandır; 
  Daha  bir  metod  –  onun  mövqeyinin,  cähdinin,  halının  vä  ya  müqavimätinin  säbäb-mäqsädini  onun  özündän  sual 
etmäkdir.  Problemi  bir  känara  qoyaraq,  täsadüfi  formalaşan  situasiyanı  müzakirä  obyektinä  çevirmäk,  özü  dä  burada 
äsas günahkar kimi onu ittiham edib, väziyyätä görä ondan hesabat istämäk täräf-müqabili çıxılmaz väziyyätä salacaq, 
cinayät başında yaxalanmış oğru kimi ora-bura vurnuxacaq vä ya mövqeyinin, cähdinin vä s. nahaq bu cür yozulduğunu 
iddia etmäklä, can  qurtarmağa, özünü  bäraätländirmäyä çalışacaq  vä  vacibi  odur  ki, sizä bir dä belä  düşünmäyä äsas 
vermämäk üçün mövqeyini däyişäcäk; 
  Daha  bir  metod  –  ona  etimad  göstärmäk,  onun  barädä  yaxşı  täsävvürdä  olduğunuzu  bildirmäk,  ondan  başqa  cür 
häräkät  gözlämädiyinizi  näzärä  çarpdırmaqdır.  Özü  barädä  olan  täsävvürü  puça  çıxarmamaq,  etimadı  doğrultmaq, 
yaradılan nüfuza layiq olmaq üçün täräf-müqabil deyilän mövqeyä gedäsidir; 
  Daha bir metod – onu öz täsadüfi bir sözünün äsirinä, girovuna çevirmäkdir. Belä ki, nä vaxtsa dediyi hansısa bir ötäri 
sözü  äldä  dästavüz  edib,  uzun  müddät  bundan  onun  fäaliyyätini  korrektä  üçün  bir  ülgü  mövqeyindä  istifadä  etmäk 
mümkündür.  Mäs.,  «Män  inciyän  (küsän,  qorxan  vä s.)  deyiläm»  etirafı  müsahibin  sonrakı  manevrlärinä  xeyli  geniş 
imkanlar açır ki, bundan sonra bütün umu-küsü, qäzäb, inciklik vä s. hämin bu bäyanatla sığortalanmış olur. Belä ki, 
här däfä ona öz etirafını xatırlatmaqla («bäs, deyirdin ki...» yaxud «sän demişkän...») väziyyäti düzältmäk mümkündür. 
Özü-özü ilä ziddiyyätä girişmämäk, sözü ilä ämäli uyğun gälmäyän riyakar täsävvürü yaratmamaq vä s. xatirinä täräf-
müqabil  sizin  här  şıltaqlığınıza,  mäqsädli  zarafatlarınıza  vä s.  dözäsidir.  Metodun  äsas  variasiyası  ondan  ibarätdir  ki, 
lazımi  söz  mäcburi  şäkildä,  yäni  söhbäti  diplomatikcäsinä  «fırladıb»,  mäqsädyönlü  şäkildä  onun  üstünä  gätirib 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
55 
çıxarmaqla  da, täräf-müqabilin dilindän qoparıla bilär. Hämçinin, färqli situasiyada onun ayrı-ayrı  vaxtlarda işlätdiyi, 
färqli sözläri arqument yerindä qäbul oluna bilär; 
  Daha  bir  metod  –  onu  öz  täsadüfi  bir  häräkätinin  äsirinä,  girovuna  çevirmäkdir.  Belä  ki,  o  häräkät  sizä  ziyanlıdırsa 
onun  mänfi  täräflärini  äldä  arqument  edäräk  daim  ondan  täräf-müqabilä  qarşı  qaxınc  aläti,  yox,  xeyirlidirsä,  müsbät 
täräfini äsas götürüb ibrät timsalı kimi istifadä etmäk vä bununla sonrakı fäaliyyätlärinä korrektä vermäk mümkündür. 
Metodun variasiyaları eynilä yuxarıdakı metodda olduğu kimidir. 
  Daha bir metod – lazımi keyfiyyäti ona müxtälif komplimentlär vasitäsilä mäcburi «sıramaqdır», mäs., bu cür: «Sändä 
mänim än çox  xoşuma  gälän  cähät  sänin  küsäyän (qorxan, simic vä s.)  olmamağındır»  vä s.  Täsävvürü, eläcä  dä,  bu 
täsävvürü  yaratmaq  üçün  çäkdiyi  zähmäti  puç  etmämäk  naminä  täräf-müqabil  özünü  bu  cähätdän  göstärmäk  üçün 
canfäşanlıq  edäsidir  vä  ya  göstärmäk  yadından  çıxdıqda  yadına  salındıqca  äl  –  qolu  bağlanasıdır  («män  dä  deyirdim 
ki..., heç demä...»). 
Yuxarıdakı metoddan bunun başlıca färqi odur ki, burada arqument kimi konkret keyfiyyät göstärilir. Tälim-tärbiyä 
prosesindä uşaq xarakterindäki hansısa cücärtini, işartını intişar etdirmäk üçün bu fänddän aktiv istifadä olunur; 
  Daha  bir  metod  –  bu  işä  ondan  başqa  heç  kimin  qabiliyyätinin  çatmadığını  ona  izah  etmäkdir.  Bu  insanda 
ähämiyyätlilik şüuru oyadır, äväzedilmäzlik, färdilik hissi yaradır; 
  Daha bir metod – bunu ona xeyli adamın, älälxüsus da avtoritetlärin täkid etmäsinä çalışmaqdır. «Qrup täzyiqi effekti» 
vä ya çoxluğun zähmi mäsälädä ciddi dönüş yaradasıdır; 
  Daha bir metod – äyani deyil, qiyabi şäkildä çoxluğun vä ya avtoritetlärin bu mäsäläyä münasibätdä mähz siz deyän 
mövqedä olduğunu ona çatdırmaqdır. Hansısa baxışın müasir, hansınınsa keçmişdänqalma, hansısa davranışın, älamätin 
däb,  hansınınsa  köhnälmiş  vä s.  olduğunu  tälqin  etmäk  dä,  bu  qäbildändir.  Liderlärin  özlärini  daim  nüfuzlu,  ali 
adamların arasında  göstärmäyä çalışması,  äksinä,  aşağı  statuslu adamlarla bir  görünmäkdän çäkinmäsi,  yaxud söhbät 
zamanı yalnız bu kateqoriya insanlarla keçirdiyi epizodlardan söz açması, aşağı statuslu adamlarla olan kontaktlarını isä 
ört-basdır  etmäsi,  yalnız  qalib  gäldiyi  mäqamları  qabardıb,  mäğlubiyyätlärdän  söz  açmaması,  gecä  görüşlärini, 
müstäqilliyi, kinoya, konsertä, diskotekaya, bara, bulvara vä s., getmäyi oğlanların gänc qızlara müasirlik, däb, norma 
kimi  yozması,  äksinä,  häyasına  qısılıb  durmağı,  valideynlärindän  ehtiyat  etmäyi  keçmişdänqalma  «sosial  bäla»  kimi 
tänqid etmäsi vä b. bu effektin nümunälärindändir; 
  Daha  bir  metod  –  mövqeläriniz  arasındakı  ziddiyyäti  qabarıqlaşdırmayıb  yumşaltmaq,  aksenti  ümumiliklär  üzärindä 
cämläşdirmäkdir.  Bunun  üçün  äks  mövqelärinizin,  baxışlarınızın  yalnız  eyni  bir  medalın  iki  üzü  olduğunu,  formaca 
müxtälif olsalar  da, äslindä mäzmunca eyni olduğunu, biri-birini tamamladığını iddia etmäk, bu mäqsädlä arada olan 
ümumilikläri qabartmaq, bunlardan misal göstärmäk vä s. zäruridir; 
  Daha bir metod – fäaliyyät proqramının hazırlanması işindä onun da iştirakını tämin etmäkdir. «Özü yıxılan ağlamaz» 
prinsipi  prosesin  qalan  hissäsini  nizamlayasıdır.  «Yaxşı,  bäs  siz  mänim  yerimdä  olsaydınız,  necä  edärdiniz?»,  yaxud 
«Bayaqdan  tänqid  deyirsiniz,  äslindä  hämin  mäsälä  mäni  dä  sizdän  az  narahat  etmir.  Elä  isä,  gälin  göräk  birlikdä 
fikirläşib  bu  väziyyätdän  necä  çıxış  yolu  tapırıq»  tipli  formullar  täräf-müqabili  bu  işdä  özünä  şärik  etmäyin 
üsullarındandır; 
  Daha bir metod – bu işi etdikdä nä qazanacağını, etmädikdä isä nä itiräcäyini ona başa salmaqdır. Mäs., rässama izah 
etdikdä ki, bu kitab onun üçün tribuna, särgi, vitrindir vä oraya çäkdiyi illüstrasiyalar neçä min nüsxä ilä çap olunub, 
yayılıb, onun qabiliyyätini reklam etdiräcäk vä ona xeyli nüfuz, müştäri gätiräcäk, o zaman rässam (vä ya digär sänätçi) 
hätta pulsuz işlämäyä vä zähmätini hädiyyä etmäyä dä razı ola bilir; 
  Daha  bir  metod  –  onun  qazanc  vä  itkisini  nisyä  deyil,  nağd  olaraq  ona  vermäkdir.  Başqa  sözlä,  sizä  xeyirli  olan 
zähmätini  äväzsiz  qoymayıb,  här  däfä  nä  iläsä  (adi  täşäkkürdän  tutmuş,  zähmäthaqqına,  väzifäsini,  rütbäsini 
yüksältmäyä  qädär.  Ätraflı  bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [säh. 80])  mükafatlandırmaq,  onun  növbäti 
däfälärdä dä, sizin tapşırıqlarınıza can-başla getmäsinä säbäb olacaq. Äksinä, sizä zidd addımların här birinin qarşısına 
bir  «kozır»  qoymaq,  här  cähdini  müvafiq  sanksiyalarla  müşayiätländirmäk  çäkindirici  effektlidir.  Täzyiqlärinin 
güzäştlärlä  deyil,  adekvat  sanksiyalarla  qarşılaşdığına  adät  edän  täräf-müqabil  gec-tez  sizinlä  münasibätin  haqq-
hesabını därk edäsidir; 
  Daha bir metod – onun ümidini istismar edib, onu istäklärinin girovuna, äsirinä çevirmäkdir. Yuxarıdakı metodlardan 
färqli olaraq burada onun qazanc vä itkisinin açarı kimdäsä yox, mähz sizdädir, lakin siz bunu onun qarşısında şärt kimi 
qoyursunuz:  «Sän belä etsän, män  dä bu cür edäcäyäm, etmäsän bu biri cür» vä  ya  «et, edim»,  yaxud  «et, etmäyim» 
vä s. formasında. 
Azadlığın hüdudu problemä qädärdir. Problemin başladığı yerdä müstäqillik bitir. Täräf-müqabilin mövcud hansısa 
bir probleminin hällindä täşäbbüsü älä almaq, yaxud onda açarı sizin älinizdä olan hansısa bir süni problem yaradıb, nä 
zamansa häll edäcäyinizä vä ya ehtiyac duyduğu näyisä nä zamansa ona veräcäyinizä vä s. ümid yaratmaqla (bir sözlä, 
potensial imkanlarınıza qısnamaqla) uzun müddät ondan istifadä etmäk mümkündür. İstifadä edib qurtardıqdan sonra 
isä heç istädiyini vermäyib, birtähär başdan etmäk dä olar; 
  Daha bir metod – onun bu işdä kiminläsä räqabätä, bähsä, prinsipä, yarışa, intriqaya girmäsinä nail olmaqdır. Härraca 
qoyulmuş reytinqinin xilası naminä täräf-müqabil mäqsädläriniz yolunda qladiatorluq edäsidir; 
  Daha  bir  metod  –  onunla  münasibäti  heç  vaxt  konkretläşdirmäyib,  düşmäni  ilä  onun  arasında  täräddüdlü  mövqe 
tutmaqdır. Gah o, gah da düşmäni täräfä äyilän bu cür ikili (dinamik) münasibät qüvvä vä maraqları balanslaşdıraraq, 
äldän  çıxmanız  vä  ya  düşmän  cäbhäsini  genişländirmäniz  ehtimalı  ilä  daim  täräf-müqabilä  täzyiq  göstäräcäk.  Sizi 
itirmämäk, yaxud düşmän cäbhäsini genişlänmäyä qoymamaq xatirinä isä täräfdaş sizinlä münasibätdä daim mülayim, 
güzäştli mövqe tutasıdır. 
Sevgililärini qısqandırmaq vä öz däyärlärini artırmaq mäqsädi güdän gänclär ävvälki metodun variasiyası olan bu 
fänddän aktiv istifadä edirlär; 
  Daha bir metod – onu daimi yardımlarınızın äsirinä çevirmäkdir. Mütämadi verdiyiniz bäxşişlärin ardının käsilmäsi vä 
ya olanların geri alınması qorxusu onu sizdän asılı väziyyätä salasıdır. Qiyamçıların liderlärinä väzifä verän rähbärlärin, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
56 
äldän  çıxmaq  ehtimalı  olan  dövlätlärä  här  il  yardım  kompaniyası  keçiräräk,  dividentlärini  depozit  borc  formasında 
deyil,  itaät  şäklindä  geri  alan  nähäng  dövlätlärin,  perspektivli  şäxslärä  «stavka»  qoyan  messenantların  vä b.  siyasäti 
buna nümunälärdändir; 
  Daha  bir  metod  –  onun  haqqında  ädalätsiz  qärar  çıxarmaqdır.  Tapdanmış  hüquqlarının  müdafiäsi,  özü  barädä 
täsävvürün  täshihi,  istäklärinin  bäraäti,  ädalätin  bärpası  vä s.  xatirinä  täräf-müqabil  äleyhinä  yozulmuş  mövqeyini 
däyişäsidir; 
  Daha bir metod – onunla münasibäti soyutmaq, gärginläşdirmäk, hätta käsmäkdir. Täräf-müqabilä yerini göstärmäk vä 
öz kursunu qaldırmaq üçün gündälik häyatda insanların, demäk olar ki, än aktiv istifadä etdikläri fändlärdändir. Lakin, 
bir  şey  qeyd  etmäk  lazımdır  ki,  münasibäti  käsmäzdän  ävväl  «üräyini  boşaltmaq»,  täräfdaşı  acılamaq,  keçdiyin 
körpüläri partlatmaq qädär tählükälidir. Här halda, gäläcäk münasibätlär üçün älyeri saxlanılmalıdır; 
  Daha bir metod – onun hansısa bir sirrinäsä vaqif olmaqdır. Bu sirri  yaymaqla onu ifşa edäcäyinizdän ehtiyatlandığı 
üçün täräf-müqabil qarşınızda qul olasıdır. Başqa sözlä, kiminsä hansısa sirrinäsä vaqif oldunuzsa, demäli, artıq o sizin 
älinizdädir. 
Paparitsa jurnalistikada bu fänddän geniş istifadä edilir; 
  Daha  bir  metod  –  onu  haqqında  şayiä  yaymaqla  qorxutmaqdır.  Şayiänin  ağlabatanlıq  däräcäsi  vä  tählükänin  reallıq 
ehtimalı  lazımi  häddädirsä,  täräf-müqabil  daha  az  itkini  seçib  (ägär  bu,  häqiqätän  dä,  onun  üçün  az  itkidirsä)  sizin 
iradänizi yerinä yetiräsidir; 
  Daha bir metod – onun yaxınlarına täzyiq etmäklä ona täsir göstärmäkdir. Başqa sözlä, äziz bildiyi kimi vä ya näyisä 
tählükäyä, täzyiqä märuz qoymaq onda vicdan äzabı, mänävi sarsıntı doğurduğundan, hämin şäxsi vä ya predmeti zärbä 
altından  xilas  etmäk  naminä  täräfdaşın  güzäştä  getmäsi  ehtimalı  böyükdür.  Ondan  hansısa  bir  girov  götürmäk  dä  bu 
metodun variasiyalarındandır; 
  Daha bir metod – onun märamı ilä daha böyük, güclü, ali şäxslärin maraqlarının toqquşmasına nail olmaqdır. Bunun 
üçün,  ya  täbliğat  aparıb  onun  fäaliyyätindä,  äqidäsindä,  durumunda,  halında  vä s.  böyüklärin  öz  mänafeyinä  tählükä 
görmäsinä  çalışmaq,  ya  da  müäyyän  vasitälärlä  täsir  göstärib  onun  bu  istiqamätdäki  fäaliyyätinin,  durumunun  vä s. 
azacıq yolundan dönäräk hämin böyüklärin maraqları ilä toqquşan mäcraya yönälmäsinä müväffäq olmaq kafidir; 
  Daha bir metod – getdikcä  gärginläşän situasiya üzärindä näzaräti qäsdän äldän buraxmaqdır. Körpüdä  häräkät edän 
dinamit  maşınının  sürücüsü  nümayişkaranä  şäkildä  rulu  söküb  päncärädän  atandan  sonra,  körpünün  o  başından 
iräliläyän digär dinamit maşınının sürücüsü özünü necä aparırsa, täräf-müqabil dä özünü eläcä aparıb, o cür yolunuzdan 
tez-täläsik qaçasıdır; 
  Daha bir metod – onun bu sahädäki fäaliyyätinä, durumuna, yaxud müqavimätinä güc verän enerjisini tükändirmäyä 
säy göstärmäkdir. Bunun üçün gälir yerlärini bağlamaq, müttäfiqläri ilä arasına şübhä, nifaq toxumu säpmäk, älaqälärini 
pozmaq,  infrastrukturunu  dağıtmaq,  yer-yerdän  problem  atäşinä,  bäla  yağışına  tutmaq,  potensialını  iflic  etmäk, 
düşüncäsini,  äqidäsini  dolaşdırmaq,  ideallarını  öldürmäk  vä s.  vä  i.a.  vacibdir.  Fäqät,  dünya  «cängällik  prinsipi» 
üstündä bärqärardır vä burada ya sän Şir olub başqalarını yemälisän, ya da, ola bilmäsän, Dovşan olacaqsan vä özgäläri 
säni yeyäsidir; 
  Daha bir  metod –  öz  härbi,  fiziki muskullarını şişirtmäkdir (vä ya bunun  belä  olması  görüntüsü yaradıb,  täbliğatını 
aparmaqdır). Güc lazımi häddä çatandan sonra isä, äslindä heç bu gücdän birbaşa istifadäyä ehtiyac qalmır vä hamı, här 
şey  öz-özündän  sizin  diqtänizä  tabe  olur:  Bütün  baryerlär  qırılır,  maneälär  özü-özündän  däf  olur,  qanunlar  sizin 
xeyrinizä  işlämäyä  başlayır.  Çünki  dünyada  här  şey  qanunlara,  qanunlarsa  gücä  tabedir!  Çünki  täzyiq  qarşısında  här 
şey, hätta qanunlar da äyilir!; 
  Daha bir metod – ägär heç bir metod kar etmirsä – väziyyäti dondurmağa, vaxt qazanmağa çalışmaqdır. Vaxtın ötmäsi 
ilä väziyyätin Sizä doğru äyiläcäyi ümidinä söykänib durmaq, härdän insan üçün situasiyadan yeganä çıxış yolu olur. 
...Vä s... 
 







 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
 
 
P
P
S
S
I
I
X
X
O
O
L
L
O
O
J
J
I
I
 
 
T
T
Ä
Ä
S
S
I
I
R
R
L
L
Ä
Ä
R
R
I
I
N
N
 
 
M
M
E
E
T
T
O
O
D
D
L
L
A
A
R
R
I
I
 
 
Strategiyanın  yuxarıda  sadalanmış  dörd  növünä  vä  ya  hakimiyyätin  fiziki,  emosional,  intellektual  vä  iradi 
tipinä uyğun olaraq, insanların biri digärinä täsir üsulları da dörd növdür: (1) birbaşa qüvvä tätbiq edilmäsi, (2) 
tälqin,  (3)  inandırma  vä  (4)  sanksiya.  Ägär,  qüvvä  –  cismä,  tälqin  –  emosiyaya,  inandırma  –  intellektä  täsir 
aparatıdırsa, sanksiya – iradäyä täsir vasitäsidir. Aşağıda bunların här biri barädä ätraflı söhbät açılır (bunlardan 
birincisi  psixoloji  ähämiyyät  käsb  etmädiyindän  burada  onun  barädä  söhbät  açılmır.  Hämçinin,  yuxarıdakı 
«KÄŞFİYYAT:  İnsanların  fikirlärini  necä  «oxumalı»,  onları  necä  tanımalı» 
märhäläsi ( II фясил. ) bunlardan üçüncüsünün tärkibinä daxildir). 
 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
57 
☯ ☯ ☯ 
IV.2.1. TÄLQIN: İNSANLARI AYIQKÄN NECÄ HIPNOZ ETMÄLI 
Tälqin  –  mäntiqi  analiz  vä  qiymätvermä  täläb  etmäyän  mäzmunun  qavranılması  vä  realizä  edilmäsindä 
tänqidiliyin vä şüuriliyin zäiflädilmäsi ilä bağlı psixikaya täsir prosesidir. Tälqin – insanda här hansısa bir halın, 
räyin vä ya meylin formalaşdırılması mäqsädilä häyata keçirilib, mexanizmi hisslärä, onun vasitäsilä isä ağıl vä 
iradäyä täsir prinsipinä äsaslanır. Äsasän, emosional (bädii) tipli insanlara tätbiqdä effektlidir. 
Ümumi  olaraq,  istänilän  tälqin  prosesinin  sämäräliliyi  bir  çox  faktorlardan  asılıdır  ki,  bunların  bir  neçäsi 
aşağıdakılardır: 
—  Tälqinedän şäxsin kim olması: onun kompetentliyi, etibarlılığı, zahiri cälbediciliyi vä s.; 
—  Täsirgöstärilän şäxsin kimliyi: yaşı, analitik-obrazlı düşüncä tärzi vä s. 
—  Täsirgöstärän şäxslä täsir obyekti olan şäxs arasındakı münasibät: arada olan etimad, şäxsi simpatiya vä s. 
—  Tälqinin  göstärildiyi  kanal:  aktivlik-passivlik,  şäxsän  birbaşa  olaraq,  yoxsa  mäktub,  telefon,  KİV  vasitäsilä  täsir 
göstärilmäsi; 
—  Situasiya: tälqinin harada, hansı vaxt, hansı şäraitdä vä s. göstärilmäsi 
vä s. kimi amillär tälqin prosesindä xüsusi ähämiyyät daşıyan elementlärdir 
Aşağıda bu variantlardan här birinä äsaslanan tälqin formaları barädä ätraflı mälumat verilir: 
 
IV.2.1.1. Avtoritet vä etimada äsaslanan tälqin 
Täsirgöstärän şäxsin (suggestorun) färdi keyfiyyätläri faktoru: 
İlkin  olaraq  tälqin  prosesinin  effektliliyindä  rolu  olan  başlıca  faktor  tälqinedän  şäxsin  kimliyi  mäsäläsidir, 
yäni  tälqinin  effekti tälqin edän  şäxsin  kimliyindän  bilavasitä  asılıdır.  Tälqin  prosesindä  rolu  olan bu  faktorun 
mahiyyätini bizim «Avtoritet täzyiqi effekti» adlandırdığımız aşağıdakı qanunla xarakterizä etmäk mümkündür: 
Sosial täsir vektorunun oriyentasiyası hämişä güclü şäxsdän gücsüzä doğru yönälmiş olur. 
Başqa sözlä, insanlar o şäxsin täsiri altına daha tez düşürlär, hansılar ki, onlardan üstündür. İnsana başqaları 
qarşısında üstünlük gätirän belä cähätlärä qismän aiddir: 
a)  Fiziki üstünlüklär: Buraya aiddir –  qüvvä, ağıl, köklük, hündürboyluluq,  yaşca böyüklük, zahiri cälbedicilik, amiranä 
danışıq  tärzi,  tälqinolunan  şäxslä  oxşarlıq  vä s.  kimi  cähätlär.  Mähz  bu  säbäbdän,  hündürboylu  vä  ya  kök  adamlar 
düşdükläri kollektivdä xüsusi statusa malik olur, nüfuz qazanmaq üçün xüsusi çarpışıb vuruşmur vä çox vaxt da, lider 
kimi qäbul edilir; qızlar bu cür oğlanları daha yetkin täbäqä kimi qavrayır, onlara daha çox mähäbbät gözü ilä baxır – 
baxmayaraq ki, bu insanlar psixi cähätdän heç dä hämişä qüvvätli olmurlar vä tarixdä ad qoymuş böyük särkärdälärin 
dä  heç  biri  bu  kateqoriyaya  aid  deyil,  o  cümlädän,  İsgändär,  Sezar,  Napoleon,  Lenin,  Stalin,  Hitler  vä  digär  dahi 
şäxsiyyätlärin boyu 165 sm.-dän çox olmayıb. Gözäl görünüşlü vä yaşlı adamların täsir gücü dä bu qäbildändir; 
b)  Emosional üstünlüklär
: Buraya aiddir – öz emosiyalarını idarä edä bilmäk qabiliyyäti, heç vädä öz täbii emosiyalarını 
düşünmädän  täzahür  etdirmämäk,  heç  käsä  özünü  emosional  tarazlıq  väziyyätindän  çıxarmaq  şansı  vermämäk,  yäni 
hämişä öz sakitliyini qoruyub saxlaya bilmäk vä s.; 
c)  İntellektual üstünlüklär: Buraya aiddir – intellektual yetkinlik, därin mäntiqi analiz qabiliyyäti, mälumatlılıq vä s.; 
d)  İradi  üstünlüklär:  Buraya  aiddir  –  mätanät,  prinsipiallıq,  äzmkarlıq,  kinlilik,  qätiyyät,  özünäinam,  optimizm, 
şäraitäuyğunlaşabilmä,  özünüäläalabilmä  qabiliyyätläri,  täräddüdsüz  sakitlik,  müstäqillik,  cäsarät,  heç  kimä  hesabat 
vermämäk,  özünähörmät,  eqoizm  vä s.  kimi  cähätlär;  mötäbärlilik,  kompetentlik;  birbaşa  –  düz  gözün  içinä  baxaraq 
danışmaq, öz marağını sezdirmämäk vä s.; 
e)  Sosial üstünlüklär: Hörmätli dostlara, vacib siyasi älaqälärä malik olmaq, iş üçün ähämiyyät (referentlik) käsb etmäk, 
vacib mäqamda danışıqları, ünsiyyäti, münasibäti käsmäk ehtimalı vä s. 
Bunlar  «täsirgöstärän  şäxsin  (suggestorun)  färdi  keyfiyyätläri»  faktorunu  xarakterizä  edib,  täqribän 
«güclülük  nädir?»  sualının  cavabı  vä  kimliyindän  asılı  olmayaraq,  här  käsä  münasibätlärdä  üstünlük  gätirän 
nüansların bir qismi idi. Tälqin prosesindä bu effekt iki variantda – birbaşa vä dolayısı variantında tätbiq olunur. 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin