Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə11/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   ...   42
N 32

qadın,  yoxsa  kişi  dilindän  säslänmäsi  eyni  säciyyäli  mäsälä  deyil  vä  sosial  normalar  çoxdan  hansı  räftar  vä 
davranış modelinin qadına, hansının kişiyä mäxsus olması barädä qäti qärarlar verib. 
Deyilänlärä nümunä olaraq, mäs., zäif cinsin nümayändäsi öz mähäbbätini izhar etmäk istädikdä qabaqcadan 
60-70%  ämin  ola  bilär  ki,  onun  bu  cäsaräti  –  «Mälum  mäsälädir,  ärä  getmäk  vaxtı  çatıb,  ona  görä  dä  özünü 
sırımağa adam axtarır» kimi reaksiya ilä qarşılaşacaq. Äksinä, kişilärin analoji addımına qarşı çox böyük äksär 
qadınların da öz növbäsindä beynindän keçirdiyi ilk fikir bundan ibarät olur ki, kişilärä ancaq «bir şey» lazımdır 
vä buna görä dä, onların bu cür addımları, göz yaşları, and-amanları hamısı «bu» mäqsädi äldä etmäk üçün olan 
kişi  fändlärindän, maskalarından savayı  özgä bir şey  deyil (täässüf ki, çox vaxt här şey elä onların düşündüyü 
kimi dä olur). 
Kişilärä inamını hälä tam itirmämiş digär kateqoriya qadınlarsa, bu halda kişilärin sämimiyyätini ciddi qäbul 
etsälär  dä,  här  halda,  ämindirlär  ki,  özünä  hörmät  qoyan  qadın  kişi  diqqätinä  ilk  cavab  olaraq  ağız  büzüb  üz 
çevirmälidir. Buna isä kişilärin münasibäti heç dä birmänalı olmur: bir çox kişilär bunu öz etirafları kimi sämimi 
qäbul edib, här şeyin birdäfälik sona yetdiyini düşünür vä daxilän yanıb qovrulsalar da, zahirdä bir dä o mövzuya 
qayıtmamağa üstünlük verirlär. Digärläri isä öz eqoistik mänliklärini qabardaraq, belä güman edirlär ki, hämin 
rädd cavabından sonra özünä hörmät qoyan kişi, näinki o qadının händävärinä dolaşmamalıdır, hätta özünü pärt 
väziyyätdän xilas etmäk üçün, yeri düşdükcä o qadına üstdän aşağı baxıb, bundan heç nä itirmädiklärini şästlä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
42 
nümayiş etdirmälidirlär. 
Sevgi etiraflarına qarşı daha bir başqa reaksiyanı zäif psixi tipä malik, sentimental täbiätli, hässas qadınlar 
göstärirlär. Bu cür qadınlar kimäsä çox çätinliklä isinişib, çox çätinliklä dä soyuduqlarından, onlar heç vaxt riskä 
getmäyi xoşlamırlar vä aldanıb psixi travma almaqdansa, häyatlarında heç näyi däyişmäyib, lap ävväldän necä 
varsa här  şeyin  axıracan  elä o  cür dä qalmasına çalışırlar. Bu säbäbdän dä, onların dünyasına  müdaxilä  etmäk 
olduqca çätin başa gälir. 
Adi bir häyati situasiyanın nä qädär rängaräng variantları olduğu göz qabağındadır. «Psixi baryer» deyilän 
hämin  täräddüdlär  dä  mähz  bu  cür  riskli  mäqamların  mövcudluğu  halında  meydana  çıxır.  Hansısa  xahiş  üçün 
räisin qäbuluna girdikdä, yüksäk tribunadan ilk däfä çıxış etmäli olduqda, qadına intim täklif vermäk istädikdä 
vä  digär  yerlärdä  dä,  insan  bu  baryerlärlä  qarşılaşır  vä  mähz  buna  görä  dä,  çoxları  addım  atmaqdan  qorxaraq, 
neçä-neçä fürsäti äldän buraxırlar. 
  Mäs.,  eynilä  hämin  bu  säbäbdän,  birisi  älindä  lazım  olandan  da  artıq  rüşväti  tuta-tuta  väzifäli  bir  adamın  qäbuluna 
girmäyä  cäsarät  etmir  ki,  işini  düzältdirsin  vä  ya  bir  başqası  isä  äksinä,  älindä  böyük  imkanı,  väzifäsi  ola-ola  deyä 
bilmir ki, bu qädär versäniz sizin filan işinizi düzäldäräm (deyilänlär, etika vä qanun çärçiväsindän känara çıxan hallar 
olsa  da,  burada  bütün  hallarda  qäsdän  mähz  bu  cür  nümunälär  seçilir,  göstärilir  ki,  sadälövh  adamlar  kimlärin 
tämtäraqlı sözlärinin arxasında hansı çirkin niyyätlärin gizländiyini aşkar edä bilsinlär. Üstälik dä ki, bunların tätbiq 
yerläri  täk  bu  çärçivä  ilä  mähdudlaşmır,  sadäcä  bunlar  problemin  ähatä  dairäsinin  genişliyini  qabartmaq 
mäqsädindän iräli gälirdi). 
Beläliklä,  psixi  baryerlär  täräfindän  blokirovkalanmış  situasiyalar  barädä  bu  qädär.  İndi  isä  bu  düyünlärin 
açılışı barädä: 
Normal  halında  istänilän  ifadä  stilinin  äsasän  iki  forması  (yäni  ritorika  terminläri  ilä  deyilsä,  dispozisiya 
strategiyası) mövcuddur: induktiv vä deduktiv. Bunlardan birincisindä äsas fikir lap ävväldän ifadä olunur, sonra 
isä müxtälif arqumentlärlä bu fikir izah edilir, ona aydınlıq gätirilir. Bu zaman, adätän, keçid mäqsädilä «yäni», 
«belä  ki»,  «çünki»,  «mäsälän»  kimi  ara  sözlärindän  istifadä  olunur.  İkinci  variant  fikir  konstruksiyasında  – 
ävvälcä  lazımi  arqumentlär,  baza  fikirlär  söylänilir.  Yalnız  bundan  sonra  onlar  ümumiläşdiriläräk,  äsas  fikir 
çıxarılır.  Bu  halda  adätän,  «beläliklä»,  «bir  sözlä»,  «älqäräz»,  «yekun  olaraq»,  «demäli»  vä s.  kimi  ara 
sözlärindän istifadä edilir. 
Adi häyatda vä ädäbiyyatda fikir konstruksiyasının belä bäsit modelindän çox az halda istifadä olunur. Belä 
ki, onlardan adätän qarışıq formada, yäni kombinasiyalı variantda istifadä edilir. 
Bunlar ifadänin forması ilä älaqädar ümumi qanunauyğunluqlar idi. Psixoloji cähätdän isä burada forma yox, 
mäzmun  äsas  şärtdir,  vä  bu  aspektdän,  ifadänin  mäzmunu  üçün  bu  cür  sälis  reqlament  tapmaq  nisbätän  qäliz 
mäsäläsidir.  Belä  ki,  här  bir  situasiya,  mäqsäd  özünä  uyğun  stil,  janr,  taktika  täläb  edir.  Konkret  olaraq,  riskli 
fikirläri ifadä etmäklä älaqädar bu cür variantlardan bir neçäsi aşağıdakılardır: 
1) Risk ehtimalı böyük olan fikri lazımi adresata çatdırmağın än effektiv vä tählükäsiz üsulu – bu mäqsädlä 
vasitäçilärdän  istifadä  etmäkdir.  Bu  vasitäçinin  neytral  täräf,  yaxud  sizin  vä  ya  onun  yaxın  adamı  olması 
mäsäläsi, burada äsasän rol oynamır. Täki iş bacaran vasitäçi olsun. Arada vasitäçinin olması isä här iki täräfin 
qorxusunu birä-min qat aradan qaldırır. Belä ki, här iki täräf yaxşı bilir ki, bädä-bäddä bütün günahı vasitäçinin 
boynuna atıb öz yaxasını qırağa çäkä biläsidir. 
  Nümunä üçün, mäs., bäzi väzifäli şäxslär rüşvät iyi hiss olunan problemlä bağlı onun yanına gälmiş şäxsläri mäxsusän 
«rüşvät mäsäläsinä baxan» filan müavinin vä ya ümumiyyätcä, här «işi» yaxşı bilän müäyyän şöbä müdirlärinin üstünä 
göndärirlär;  Yaxud  qäbula  gälänlärsä  räislä  danışmaqdan  qorxduqda,  hansısa  müavin  vä  ya  şöbä  müdirinin  qäbuluna 
girib,  ondan  arada  vasitäçilik  etmäyi,  bu  işi  düzältmäyin  şärtlärini  «öyränib»  onlara  demäyi  xahiş  edirlär.  Hämin  bu 
şöbä müdirläri, müavinlär vä ya digär bu işlä mäşğul olan şäxslärsä, bu adamın guya, därdini «näzärä alaraq», yaxud 
onunla  calaq-calaq  «tanış»  çıxdıqları  üçünmü  vä  ya  bir  başqa  hansısa  bähanä  iläsä,  «äziyyät»  dä  olsa,  räisi  «yola 
gätirmäk» üçün çalışacaqlarını boyunlarına götürürlär; Yaxud bäzi idarä müdirläri idarälärindäki hansısa bir qadını vä 
ya ümumiyyätcä, «yola gälmäsi» mümkün olan bir-neçä qadını älä keçirmäk üçün, burada xüsusi «aradüzäldän» qadın 
saxlayırlar ki, o da növbä ilä bir-bir bu qadınlarla dost olaraq, yavaş-yavaş saqqızlarını oğurlayır; Vä ya gänclär hansısa 
qıza öz mähäbbätlärini bäyan etmäk üçün qızın räfiqäläri ilä dostlaşıb vä ya öz iş yoldaşı, qrup yoldaşı, tanışı, qohumu 
vä s. olan bir qızın onunla dostluğuna nail olub, ona onların vasitäsilä täsir göstärir, fikirlärini çatdırırlar vä s..; 
2) Riskli  fikri  ifadä  etmäyin  daha  bir  metodu  –  bu  mäqsädlä  ikibaşlı  cümlälärdän  istifadä  etmäkdir.  Häm 
«qışa»  vä  häm  dä  «yaza»  yozula  bilinäcäk  bu  cür  cümlälär  sizä  särf  etmäyän  reaksiyanı  doğurduğu  halda, 
täräfdaşın mänanı düzgün başa düşmädiyini vä sizin burada o biri mänanı näzärdä tutduğunuzu deyib, väziyyäti 
sığortalamaq mümkündür. 
  Ädäbiyyatda  işlänän  «Ezop  dili»,  alleqorik  janr  vä b.  bu  varianta  nümunälärdändir.  Mäs.,  bu  kateqoriyadan  olan 
Azärbaycanın  nüfuzlu  ädibi  B.Vahabzadänin  «Gülüstan»,  «Latın  dili»,  «Özümüzü  käsän  qılınc»  vä s.  äsärlärindä  – 
sätiraltı  formada  SSRİ-nin  (ävvälinci  ikisindä)  vä  hazırkı  Qärbin  (sonuncuda)  Azärbaycan  mentalitetinä  etdiyi 
ekspansiyaya qarşı etiraz mäzmunu ifadä olunur. 
3) Daha  bir  variant  –  bu  fikri  müxtälif  simvolik  jestlärlä  ifadä  etmäkdir.  Bu  halda  hansısa  mänfi 
reaksiyadansa  ehtiyatlanaraq,  dildä  bir  başqa  fikir  ifadä  olunduğu  halda  jest,  mimika,  manera  vä s.  vasitäsilä 
arzulanan  mäna  ifadä  olunur.  Täräfdaşın  reaksiyasının  arzuolunan  olmadığı  halda  onun  çox  nahaq  yerä  sözü 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
43 
qoyub, davranışdan näticä çıxardığını ona irad tutub, väziyyäti sığortalamaq mümkündür; 
  Nümunä üçün, mäs., Rusiyada hakimiyyät däyişikliyi baş verdikdän vä orada hakimiyyätä rasional düşüncäli qüvvälär 
hakimiyyätä gäldikdän az sonra Azärbaycan öz siyasätini yeni konyukturaya uyğunlaşdırmaq, eläcä dä, Qärbä täzyiq vä 
Rusiyaya mehriban qonşuluq jesti ifadä etmäk üçün, därhal özünün indiyä qädär än qatı antirus mövqedä olmuş bir neçä 
nüfuzlu siyasätçisini (mäs., Väfa Quluzadä vä Eldar Namazovu) vä bir sıra Qärb modelli tähsil müässisälärini qurban 
verdi. 
  Yaxud  mäs.,  hansısa  beynälxalq  vasitäçilär  qrupu  Azärbaycana  täzyiq  jestini  ifadä  etmäk  üçün  –  Qarabağa 
Ermänistandan  keçmäklä  gedir  (halbuki,  Qarabağ  Azärbaycanın  tärkib  hissäsi  olduğu  üçün  ora  gedärkän 
Ermänistandan  yox,  Azärbaycandan  icazä  alınmalı  idi),  eyni  halda  ABŞ  Qarabağ  ermänilärinä  ayrıca  olaraq  vä  ya 
Ermänistanla bir sırada  yardım verir. Hansı  ki, här iki variant Qarabağın müstäqilliyinin vä  ya Ermänistan näzdindä 
muxtariyyatının tanınması mänasının dolayısı ifadäsidir. Hansı ki, mäsälänin mäntiq deyil, maraqlar bazasından doğan 
dilemma olduğunu, onların mövqeyinin siyasi konyunktura ilä hämahäng däyişmäsi dä isbatlayır; 
4) Özünün  hansısa  istäyini  ifadä  etmäk  üçün  bu  kimi  mäsälälärä  mänfi  münasibät  bäslämädiyini,  ehtiyac 
olarsa, nä zamansa bu cür şansı äldän buraxdığına täässüfländiyini, sözarası çatdırmaq effektlidir. Qarşı täräfin 
fikrindän  sizä  bu  yönümlü  täklif  vermäk,  addım  atmaq  keçärsä,  deyilän  taktika  onun  qarşısındakı  psixoloji 
baryeri aradan qaldırır. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  bizim  tanıdığımız  övladı  olmayan  bir  ailä,  övladlığa  uşaq  götürmäk  işindä  qohumların  onlara 
yardım etmäsini täşkil etmäk, belä märamı, istäyi olduğunu onlara çatdırmaq üçün belä bir diplomatik deyim tärzindän 
istifadä edirdilär: Çox yerdä vurğulayırdılar ki, filan qohumun abort elätdirdiyindän xäbär tutmadıqlarına görä täässüf 
edirlär. Bilsäydilär razı olmazdılar vä uşaq doğulunca, bütün xärci çäkib, sonra da onu övladlığa götürärdilär. Näticädä, 
belä täklifin onları incitmäyib, äksinä, sevindiräcäyindän xäbärdar olan qohumlardan biri onlara bu işdä yardım etdi. 
5) Daha bir metod – här hansı addım üçün qabaqcadan buna uyğun psixoloji atmosfera formalaşdırmaqdır. 
Konkret  olaraq,  fikir  ifadäsi  üçün,  lazımi  yol  müxtälif  tramplinlärä  bölünür  vä  mäqsädä  märhälä-märhälä 
yaxınlaşılır (älavä olaraq bax: «Tälqin: İnsanları ayıqkän necä hipnoz etmäli» bähsinin 8-
ci hissäsinä: säh. 68): 
  Mäs.,  hansısa  qadınla  arada  intim  atmosfera  formalaşdırmağa  cähd  edän  kişilär  bu  mäqsädlä  än  ävväl  ümumi  qadın 
psixologiyasını  diskussiya  obyektinä  çevirib,  sonra  yavaş-yavaş  söhbäti  konkret  olaraq  täräfdaş  qadının  özünün 
psixologiyasının  (xarakterini,  zövqünün,  baxışlarının  vä s.)  üzärinä  gätirib  çıxarırlar;  Bundan  sonra  ümumi  qadın 
fiziologiyası,  onun  müxtälif  qanunauyğunluqları  söhbät  hädäfi  seçilib,  yavaş-yavaş  täräf-müqabil  qadının  özünün  bu 
elementlärinä (fiqurasına, bädän quruluşuna vä s.) diqqät cälb olunur; daha sonra müxtälif qadın xästälikläri vä onun 
özünün bu sferalardakı problemläri; bir qädär sonra, ayrı-ayrı intim elementlär vä onun bunlara münasibäti vä b. deyilän 
qayda ilä «aranı açmaq» manevrläri kimi istifadä olunur. Qızları räqsä, plyaja dävät etmäk vä b. da bu kateqoriya «aranı 
açmaq»  fändlärindändir  (Älaqädar  mövzularla  bağlı  bax:  burada, säh. 32,  35,  40-41,  63...  Bir  daha  täkrar  edirik  ki, 
burada istänilän hadisänin, effektin mexanizminin açılmasından mäqsäd, täkcä hücumçuları yox, häm dä müdafiäçiläri 
silahlandırmaqdır  vä  bu,  bütün  hallarda  müdafiäni,  müqavimäti,  mübarizäni  daha  şüurlu  täşkil  etmäyä,  neqativ 
halların qarşısını, onun mexanizmindän baş çıxararaq almağa vä s. imkan verir). 
☯ ☯ ☯ 
III.2.2. TÄNQID (IRAD) QAYDALARI 
1) Tärif  fonunda  deyilän  tänqid  az  qıcıqlandırıcı  täsir  göstärir  vä  effektlidir.  Bunun  üçün,  täräfdaşın 
qüsurlarını  qabartmazdan  ävväl  onun  müsbät  cähätläri  dä  sadalanır;  Sizä  vurduğu  ziyanı  müzakiräyä 
çıxarmazdan ävväl, nä vaxtsa etdiyi hörmät, yaxşılıq, verdiyi xeyir vä s. dä etiraf olunur; İşinin zäif täräfläri ilä 
birlikdä  müsbät  kimi  yozula  bilinäcäk  täräfläri  dä  qeyd  edilir  vä s.  Bu,  tänqidä  obyektivlik  donu  geydirir  vä 
mäsäläyä härtäräfli näzär saldığınız täässüratı formalaşdırıb täräfdaşın sizi birtäräfli münasibätdä, ädalätsizlikdä 
ittiham etmäsinin qarşısını alır, müqavimät hissini zäiflädir; 
2) Özünütänqid fonunda deyilän tänqid dä analoji effektlidir. Bu halda etiraf olunur ki, düzdür siz özünüz dä 
hämin  mäsälädä  ideal  deyilsiniz,  sizin  dä  bu  sahädä  qüsurlarınız  olmamış  deyil,  lakin  här  halda,  bu  qüsurlar, 
zäifliklär,  çatışmamazlıqlar  vä s.  onda  da  var.  Älälxüsus  räqibin  sizä  irad  tuta  biläcäyi  mäsäläläri  tapıb  ondan 
qabaq etiraf etmäk, sadalamaq, tänqid qarşısında onu äli-qolu bağlı väziyyätdä qoyur, äks-hücumunu qabaqcadan 
blokirovkalayır; 
3) Öz mövqeyini birbaşa olaraq räqibä äks qoymayıb, äksinä, ävvälcä onunla razı olduğunuzu bildirib, onun 
haqlı olduğunu etiraf edir, yalnız bundan sonra «amma» deyäräk, öz mövqeyinizi ifadä edirsiniz. Bu da, räqibin 
äks-hücum hazırlığını zäiflädir, konfrontasiya ähval-ruhiyyäsini neytrallaşdırır; 
4) Yuxarıdakı  metodun  digär  variantı  ondan  ibarätdir  ki,  bu  halda  täkcä  onunla  razılaşdığınızı,  onun  haqlı 
olduğunu  ifadä  etmäklä  kifayätlänmäyib,  hätta  onun  mövqeyini  daha  da  gücländirän  bäzi  yeni  faktlar, 
arqumentlär  sadalayır,  müäyyän  mänada  onu  dästäkläyir,  fikrini  daha  da  qüvvätländirirsiniz.  Yalnız  bundan 
sonra  «amma»  deyäräk,  öz  mövqeyinizi  vä  ya,  ümumiyyätcä,  hazırkı  mäqamda  äks-reaksiya  doğura  biläcäk 
istänilän  mövqeyi  ifadä  edirsiniz.  Bu  fänd,  problemä  täräfdaşdan  daha  yaxşı  bäläd  olmağınız  vä  buna  görä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
44 
mövqeyinizin dä, onunkundan daha obyektiv, äsaslı olması barädä täässürat formalaşdırır. 
  Nümunä üçün, mäs., SSRİ-nin dağılma märhäläsi äräfäsindä yerlärdä Leninin heykällärinin sökülmäsi mäsäläsinä qarşı 
qatı äleyh mövqe tutan bir müxbirin, Ağdaşın (bundan bir az ävväl Mingäçevirin) o vaxtkı İcra Hakimiyyätinin başçısı 
Faiq  Baxşäliyevä  verdiyi  «Siz  bu  heykällärin  sökülmäsinä  yol  vermäklä  tarixi  sähv  etdiyinizi  düşünmürsünüzmü?» 
sualına onun verdiyi aşağıdakı diplomatik cavab bu qäbildändir: 
— Düzdür, Lenin böyük şäxsiyyätdir vä män şübhä etmiräm ki, onun tarixdä yeri, rolu mäsäläsi hälä on, bälkä dä 
yüz  illärlä  araşdırılacaq,  öyräniläcäk.  Amma,  hazırkı  dövrdä  günün  täläbinä,  ona  qarşı  formalaşan  käskin  mänfi 
psixoloji atmosferä vä s. säbäblärä görä, indi bu heykällärin bu yerlärdä saxlanılması da, mäqsädäuyğun deyil; 
5) Tänqidi  öz  mövqeyin  kimi  yox,  üçüncü  bir  täräfin  vä  ya  ümumiyyätcä,  ätraf  insanların  mümkün  mänfi 
reaksiyası  kimi  täqdim  etmäk  konfrontasiya  ruhunu  zäiflädib,  täräfdaşı  sizinlä  razılaşmağa  vadar  edä  bilir, 
mäsälän: 
— Belä etsän, sonra deyä bilärlär ki...; 
— Män bilän, filankäs bunu bilsä, fikirläşäcäk ki, yäqin...; 
— Känardan baxanlara bu belä görünä bilär ki...; vä s. 
6) Tänqid  zamanı,  eyni  zamanda,  täräfdaşa  geri  çäkildiyi  halda  öz  «simasını  xilas»  üçün  şans  verilmälidir, 
yäni  mäsälä  elä  qurulmalıdır  ki,  geri  çäkildikdä  o,  özünü  alçalmış  hiss  etmäsin,  pärt  väziyyätä  düşmäsin, 
gäläcäkdä  başqalarının  tänä,  mäsxärä  obyektinä  çevriläcäyini  düşünmäsin.  Tänqidinizlä  onun  alçalmasını 
istäyirsinizsä,  bu  başqa  mäsälä.  Lakin  sizä  lazımdırsa  ki,  hansısa  bir  mübahisäni  häll  edäsiniz,  kimäsä  hansısa 
fikri  qäbul  etdiräsiniz,  kimisä  öz  täräfinizä  vä  ya  sizä  lazım  olan  yola  çäkäsiniz,  bu  zaman  artıq  onun  geri 
çäkilmäsinä paralel olaraq täzyiqi artırmaq yalnız ümumi işin ziyanınadır ki, xeyrinä deyil. Deyilän mäsälä güclü 
psixoloji baryer effektinä malikdir vä äksär insanları özlärinin gün kimi aydın görüb, bildikläri mövqeni qäbul 
etmäkdän çäkindirän başlıca faktordur. Yäni insanlar başa düşdükdä ki, bu mövqeyi, bu fikri qäbul etmäk, onun 
häqiqiliyini  etiraf  etmäk  onları  başqalarının  yanında  alçaldacaq,  onların  mänliyinä  xäsarät  toxunduracaq,  o 
zaman häqiqäti öz şäxsi maraqlarına qurban veräräk, «öldü var, döndü yoxdur» yolunu seçib, belä deyilsä «son 
damla  qanına  qädär»  vuruşmağı  üstün  bilirlär.  Çünki  müqayisä  edib,  geri  çäkilmäyin  ziyanının,  öz  yerindä 
qalarkän aldığı zärbälärdän daha böyük olduğunu öz-özü üçün müäyyän edir. Äksinä, geri çäkildiyi halda onun 
tählükäsizliyinä täminat verdikdä, bunu etibarlı şäkildä sığortaladıqda täräfdaş geri çäkilmäyi,  güzäştä getmäyi 
mümkün variantlardan biri kimi näzärdän keçirä bilir vä çox ehtimal da ki, qäbul edir. 
  Qadağalar: 
a)  Bütün  hallarda  şäxsiyyät  vä  onun  fäaliyyätini  bir-birindän  färqländirmäli  vä  tänqid  edärkän  heç  vaxt 
şäxsiyyät sferasına toxunmamalı. 
  Yäni,  mäs.,  demäk  mümkündür  ki,  «Sänin  sözündä  (mövqeyindä,  qänaätindä  vä s.)  sähv  var  (vä  ya  filan  sözün 
sähvdir)». Bu, heç bir äks-reaksiya doğuran deyil vä normal qarşılanasıdır. Lakin heç vädä «Sän yalan danışırsan» tipli 
deyim  yolverilmäzdir  vä  burada  täräf-müqabil  öz  şäräf  vä  läyaqätinä  zärbä  gördüyündän,  istär-istämäz  äks-hücuma 
köklänäsidir.  Eyni  ilä  «Sänin  bu  häräkätin  düzgün  deyil»,  «Sänin  filan  häräkätin  xuliqanlıq  kimi  yozula  bilär»  vä s. 
kimi  deyimlärlä  «Sän  öz  häräkätini  bilmirsän  (vä  ya  nä  etdiyini  bilmirsän)»,  «Sän  xuliqansan»  (vä  ya  däläduzsan, 
avarasan...) vä s. kimi deyimlär arasındakı färq dä bu qäbildändir; 
b) Tänqid konkret vaxtdakı konkret davranış vä ya deyimlärlä älaqädar olmalıdır, yäni konkret arqumentlärä 
äsaslanmalıdır, daha, ümumi vä qeyri-müäyyän faktlara yox. 
  Mäs.,  «Sän  hämişä  beläsän»  ifadäsi  ifrat  äsäbilik  doğura  bildiyi  halda,  «Sän  filan  vaxt  filan  mäsälä ilä  bağlı  da  belä 
etmişdin»  ifadäsi  artıq  täräfdaşın  dil-ağzını  bağlayan  bir  formulädir.  Fövqälümumilik  kvantorları  («hämişä»,  «heç 
vaxt»,  «daim»,  «här  yerdä»,  «här  işdä»,  «ömrü  boyu»  vä s.)  ilä  ifadä  olunan  bütün  tänqidlär  bu  kateqoriyaya  aiddir. 
Äksinä,  bütün  hallarda  «indi-burada»  vä  ya  «filan  vaxt-filan  yerdä  (vä  yaxud  konkret  olaraq  filan  mäsälä  ilä  bağlı)» 
prinsipinin qorunması mäsäläni 180° däyişir; 
c)  Publika  (kollektiv,  qrup,  kütlä  vä s.)  qarşısında  tänqid  yolverilmäzdir.  Täräfdaş  täkbätäklikdä  edilän 
hansısa  tänqidi  qäbul  edä  biläcäyi  halda,  bir  başqalarının  yanında  deyilän  hämin  tänqidä  istär-istämäz  mänfi 
reaksiya vermäyä mäcburdur. Yäni şahidlär belä vaxtda güclü provakasion täsirä malikdirlär vä onların yanında 
öz «simasını xilas etmäk» üçün här käsin tänqidä dözümsüzlük nümayiş etdirmäsi, hätta haqsız olduğunu başa 
düşsä dä, mövqeyini axıra qädär müdafiä etmäsi qaçılmazdır. Täkbätäklikdä isä güzäşt üçün dä, kompromis üçün 
dä,  heç  bir  baryer  yoxdur  vä  bu  halda  faktlarla,  obyektiv  arqumentlärlä  razılaşıb  haqsız  olduğunu  boynuna 
almaq, geri çäkilmäk, ona bayaqkı miqyasda itki bahasına başa gälmäyäcäk. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  räislärin  adätän  tänqidä  qarşı  dözülmäz  olub,  älälxüsus  iclas  zamanı  onların  ünvanına  säslänän 
tänqidlärlä,  sözlärinin  qarşısında  söz  deyilmäsi  kimi  mäsälälärlä  barışa  bilmädikläri  mälumdursa  da,  äksinä,  iclasdan 
sonra täkbätäklikdä onlara yaxınlaşıb vä ya kabinetinä gälib öz iradlarınızı bir-bir sadalamaq väziyyätin tonunu däyişir, 
bayaq  yaranmış  gärginliyi  aradan  götürür  vä  hätta  mümkündür  ki,  gäläcäk  münasibätlärinizin  ahänginä  bäzi  müsbät 
notlar älavä  edir. Hansı  ki,  bir qädär ävväl, camaat  yanındakı  bu cür  särbästliyiniz,  başqalarına da ibrät  olması  üçün 
istär-istämäz, hätta can-cigäri olmuş olsanız da belä, onu sizä qarşı särt davranmağa mäcbur edäcäkdi. 
Hämin  säbäbdän,  oğlana  qızla  gedärkän  vä  ya  kimäsä  ailäsi,  uşaqları  yanında  sataşmaq,  tähqiramiz 
münasibät  göstärmäk,  tänqid  demäk  tählükäli  mäsälädir.  Çünki  başqa  vaxt  onun  buna  reaksiya  vermämäsi 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
45 
mümkün  idisä,  indi  qeyri-mümkündür  vä  istär-istämäz  indi  o,  qadının  näzärindä  özünü  alçalmaqdan  qorumaq, 
şäräfini xilas etmäk üçün här vasitädän istifadä etmäyä, ölümä belä getmäyä hazır olur. 
Ümumiyyätcä, belä mäqamlarda qadın kişi, kişisä qadın üçün ciddi provakasion faktordur. Belä ki, öz cinsi 
yanında  deyilän  tänqidlärä  insanlar  nisbätän  yumşaq  reaksiya  göstärä  bildikläri  halda,  äks  cinsi  yanında  bu, 
qeyri-mümkün olur vä här şey patoloji väziyyät alır; 
d)  Tänqid  hansısa  şübhälärä,  subyektivliyä,  äsaslanmamalıdır,  yäni  yenä  dä  bayaqkı  kimi,  konkret  olmalı, 
däqiq  fakt  vä  arqumentlär  üzärindä  durmalıdır.  Mäs.,  «Män  biliräm  ki,  sän  yenä  onunla  görüşürsän»,  «Män 
biliräm ki, sän onsuz da, ora gedirsän» vä s. kimi ifadälär heç bir äsas üzärindä dayanmayıb, havaya atılan boş 
güllälärdir  vä  heç  bir  hädäfä  däymäyib,  bir  para  äsäbläri  qıcıqlandırası,  bäzän,  hätta  äks  effekt  göstäräsi,  yäni 
täräfdaşı  daha  da  intriqaya,  acığa  salıb,  bu  yola  tährik  edäsidir.  Hätta  siz  haqlı  olmuş  olsanız  belä,  älinizdä 
konkret faktınız olmadığından, ittihamınız käsärsiz vä mänasız söz yığnağı xarakteri käsb edäcäk. Äksinä, säbrini 
basıb,  hücuma  yalnız  konkret  fakt  älä  keçirdikdän  sonra  başlamaq,  väziyyäti  däyişir  vä  täräfdaşın  dil-ağzını 
bağlayır. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  hansısa  bir  jurnalistin  hansısa  bir  idaränin  rähbäri  barädä  yazdığı  «O,  rüşvätxordur,  dövlät 
ämlakını çapıb-talayır» vä s., yaxud hansısa bir siyasätçinin digäri barädä dediyi  «Onun xarici banklarda milyardlarla 
dollar  väsaiti,  Avropanın  müxtälif  ölkälärindä  yüzlärlä  möhtäşäm  villaları  var»  vä s.  tipli  ifadälärlä  «O,  filan  vaxt 
filankäsdän  filan  mäsälä  ilä  bağlı filan  yerdä  on  min dollar rüşvät alıb»  Vä  ya  «Onun filan  ölkänin filan bankındakı 
filan  hesabda  bu  qädär  väsaiti  vä  filan  ölkänin filan  ünvanlarında hansı däyärdä tärpänmäz ämlakı  var»  tipli ifadälär 
arasındakı täsir färqi  göz qabağındadır. Ümumiyyätcä, fakt istänilän formalı tänqidin başlıca silahıdır vä bunu näzärä 
alaraq, hätta müsahibälärinin birindä Azärbaycanın tanınmış jurnalisti Mirşahin, faktı jurnalist sänätindä özünün allahı 
adlandırmışdı. 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin