Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə7/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   42
N 32

özünä onu täqlid obyekti, ideal seçmäsi onun da orta säviyyäli bir şäxsiyyät kimi formalaşmasına gätirib çıxarır. 
Bu  säbäbdän,  valideyni  çox  erkän  yaşından  itirmäk,  uşağı  täqlid  obyekti  yerindä  öz  canlı  valideynini  äsas 
götürmäkdän mährum edir vä täqlid üçün onu, ya digär hansısa bir başqa ideal qähräman axtarışına vadar edir, 
ya da onun öz uşaq täsävvüründä ideallaşdıraraq ideal qährämana çevirdiyi ideal valideyn obrazını özünä täqlid 
obyekti seçmäsinä gätirib çıxarır vä s. 
Bir  sözlä,  daxili  vä  ya  xarici  baryerlärin  mövcudluğu  şäraitindä  adaptasiya  müäyyän  müdafiä 
mexanizmlärinin  kömäkliyi  ilä  häyata  keçir  ki,  bütün  bunlar  da,  än  son  halda  xarakterin  keyfiyyätinä 
transformasiya olunur (Adler konsepsiyası bizim variantın mähz bu bändindä fraqment kimi çıxış edir). Dahilärin 
bir çoxunun fiziki qüsurlu, psixi xästä vä ya yetim olması faktının başlıca säbäbi dä budur. Lakin insan här hansı 
baxımdansa  şikäst  olub,  lakin  özü  kimi  şikästlärin  kollektivindä  yaşasaydı,  bu  onda  heç  bir  natamamlıq 
kompleksi doğurmazdı. 
I.2.3.5.2. Biogen faktorlar 
Bununla  belä,  Adlerin  versiyasından  färqli  olaraq,  defekt  heç  dä  hämişä  qeyd-şärtsiz  olaraq  bir  başqa 
sferanın fövqälinkişafı ilä näticälänmir. Burada här şeyi psixikanın xüsusiyyätläri häll edir. Anomaliya o zaman 
fövqälkompensasiya  doğurur  ki,  psixikanın  buna  real  imkanları  çatır.  Äks  halda,  gärginliyä  tab  gätirmäyän 
psixikalar  bundan  hämişälik  zädä  alaraq  şikäst  olurlar  ki,  tibbi  ädäbiyyatda  da  bunlar  ruhi  xästälik  kimi 
definisiya edilir. Bu baxımdan, ätraf dünyanın (qrupun, kollektivin, cämiyyätin...) diktä etdiyi standartları özünün 
fiziki  vä  ya  psixi  mähdudluğu  ucbatından  heç  cür  qäbul  edä  bilmäyän,  ona  adaptasiya  olmağı  bacarmayan 
şäxslär, äsasän üç yoldan birini tuturlar: 
1)  Ya özünü mähv edir, yäni intihar edirlär; 
2)  Ya ätraf dünya ilä kontakt faktını mähv edir, yäni ondan täcrid olurlar; 
3)  Ya  da  ätraf  dünya  faktının  özünü  mähv  etmäk  yolunu  tutur,  yäni  onu  öz  standartlarına  uyğunlaşdırmağa  çalışırlar. 
Yaradıcı fäaliyyät bu son halın näticälärindändir. 
Lakin  bu  üç  yol  arasındakı  seçim  dä  özbaşına,  xaotik  olaraq  baş  vermir.  İndivid  o  zaman  ätraf  dünyadan 
täcridçilik yolunu seçir ki, onun digär sosial, fiziki, psixoloji parametrläri ona kimsädän vä ya konkret olaraq bu 
cämiyyätdän, qrupdan asılı olmadan müstäqil yaşamaq imkanı verir. İndivid o zaman intihar edir, nä zaman ki, 
onun hämin parametrläri ona müstäqil yaşamaq imkanı vermir. Bu parametrlär kifayät qädär dayanıqlı olduqda 
isä  färd  qeyd-şärtsiz  olaraq  üçüncü  yolu  seçir.  Bütün  bunlarsa  psixoloji  proseslärin  heç  dä  ümumi  täbiät 
qanunlarından istisna hal olmayıb, tam şäkildä proqnozlaşdırıla bilinän hal olduğunu göstärir. 
 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
27 
 
  
 
 
  
 
 
 
 
II фясил.  
K
K
Ä
Ä
Ş
Ş
F
F
İ
İ
Y
Y
Y
Y
A
A
T
T
:
:
 
 
İ
İ
n
n
s
s
a
a
n
n
l
l
a
a
r
r
ı
ı
n
n
 
 
f
f
i
i
k
k
i
i
r
r
l
l
ä
ä
r
r
i
i
n
n
i
i
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
«
«
o
o
x
x
u
u
m
m
a
a
l
l
ı
ı
»
»
,
,
 
 
o
o
n
n
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
t
t
a
a
n
n
ı
ı
m
m
a
a
l
l
ı
ı
 
Käşfiyyat  räqibin  zäif  vä  güclü  cähätlärini  aşkara  çıxarmaq  üçün  zäruri  olan  märhälädir.  Bu  zäif  cähätlär  –  ona  haradan 
zärbä  vurmağı  bilmäk  üçün,  güclü  cähätlär  isä  –  onun  sizi  hämin  sahälärä  çäkib  aparmasına,  döyüşü  hämin  meydanlara 
keçirmäsinä  imkan  vermämäk  üçün  gäräkdir.  Räqibin  zäif  cähätlärinä  aiddir:  onun  problemläri,  arzuları,  istäkläri, 
tämännaları, täläbatları, äziz bildiyi şeylär vä şäxslär, motiv vä mäqsädläri, vä s. Onun güclü cähätlärinä aiddir – älaqäläri, 
imkanları, mütäxässis olduğu bilik sahäläri, vä s. Düşünmäk – biliklärlä ämäliyyat apara bilmäk demäkdir. Siz situasiyadan 
düzgün çıxış yolu tapmaq vä väziyyäti öz xeyrinizä häll edä bilmäk üçün räqibiniz barädä bütün zäruri informasiyaya malik 
olmalısınız.  Problemi  düzgün  häll  edä  bilmäk  üçün,  onu  törädän  situasiyaya  düzgün  diaqnoz  qoya  bilmäk  lazımdır. 
Ünsiyyätin käşfiyyat märhäläsi – räqibin hämin bu psixoloji müayinäsini näzärdä tutur. 
 
I
I
I
I
.
.
1
1
.
.
 
 
Ş
Ş
Ä
Ä
X
X
S
S
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
T
T
I
I
N
N
 
 
P
P
S
S
I
I
X
X
O
O
L
L
O
O
J
J
I
I
 
 
P
P
O
O
R
R
T
T
R
R
E
E
T
T
I
I
 
 
II.1.1. 
ŞÄXSIYYÄTIN INDIVIDUAL XARAKTERISTIKALARI 
 (Konkret färdlärä xas olan psixi älamätlär) 
 
Konkret olaraq, insanın ätraf alämä şüalandırdığı, göndärdiyi cämi informasiyaları, siqnalları formasına görä 
jest adı altında dörd kateqoriyada qruplaşdırmaq mümkündür: 
1)  somatik; 
2)  psixomotor; 
3)  koqnitiv; 
4)  evokativ. 
Bunlardan  birincisi  –  insanın  özünün  vä  ya  ayrı-ayrı  üzvlärinin  fäaliyyätindä,  davranışında  äks  olunan 
ideomotor  häräkät  vä  säsläri  (artikulyasiyaları),  ikincisi  –  täfäkkürünün,  buna  müvafiq  olaraq  isä  nitq  vä 
davranışının  sürätini,  üçüncüsü  –  täfäkkür  proseslärinin  formasını  vä  nähayät,  dördüncüsü  –  täfäkkürün 
mäzmununu ähatä  edir. Mähz bunlar da  şäxsiyyätin  dinamik  baxımdan olan  xarakteristikalarını täşkil edir. Bu 
xarakteristikalar aşağıdakılardır: 
II.1.1.1. Şäxsiyyätin fizioloji (vital) xarakteristikası 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 
a)  Vizual parametrlär, başqa sözlä, görmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär. Mäs., forma, räng, häräkät, 
şüa vä s. kimi. Konkret olaraq insanın bu kateqoriyadan ätraf dünyaya yaydığı informasiyalara aiddir: 
—  fiziki sima – yäni fizionomiya, qüvvä, köklük, boyun uzunluğu, yaş vä s. kimi cähätlär; 
—  zahiri görkäm – yäni paltar, saç düzümü, kosmetika, tatuirovka vä s.; 
—  müxtälif  ifadäli  häräkätlär  –  yäni  (1)  mimika,  (2)  pantomimika-jestikulyasiya,  (3)  vokal  mimika:  poza,  manera, 
yeriş, duruş, distansiya, yerläşmä qaydası, görüşlärin intervalı, gözqırpma, vä s.; 
b)  Audial (vokal) parametrlär, başqa sözlä, eşitmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär. Mäs., musiqi, göy 
gurultusu, çay şırıltısı vä s. İnsanın bu kateqoriyadan ätraf dünyaya yaydığı informasiyalara aiddir: 
—  akustik sima: buraya aiddir – säsin amplitudası, tembri, tonallığı kimi xüsusiyyätlär; 
—  paralinqvistik elementlär: buraya aiddir – temp, ton, ucalıq, intonasiya, täläffüz, gärginlik, uzlaşma vä s. kimi nitq 
çalarları; 
—  ekstralinqvistik  elementlär:  buraya  aiddir  –  pauza,  näfäsalma,  ağlama,  gülmä,  öskürmä  vä s.  kimi  vokal 
diverigensiyalar; 
c)  Daktil (taktil) parametrlär, başqa sözlä, toxunma (lamisä hissiyyatı) vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär (Bu vä 
bundan  sonrakı  kanallarının  mälumat  obyekti  olan  jestlär  ünsiyyät  aktında  o  qädär  dä  böyük  rol  oynamadığından, 
burada  onlara  xüsusi  yer  ayrılmır  vä  diqqät,  äsasän  yuxarıdakı  iki  dominant  informasiya  mänbäyi  üzärindä 
cämläşdirilir). 
d)  Parfümer parametrlär, başqa sözlä, iybilmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär; 
e)  Dequstral parametrlär, başqa sözlä, dadbilmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär; 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
28 
f)  Digär kömäkçi hissiyyatlarla älaqädar parametrlär: Mäs., härarät, çäki, vä s.; 
II.1.1.2. Şäxsiyyätin emosional (psixomotor) xarakteristikası. 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 
a)  Hissi  davranış:  emosiyaların  dayanıqlılıq  tärzi,  o  cümlädän,  öz  emosiyalarını  tez  büruzä  vermäk  (tez  sevinib,  tez 
kädärlänmäk, tez ağlayıb, tez gülmäk, tez heyrätlänmäk, tez qäzäblänmäk vä s.), yoxsa bunları daim näzarätdä saxlaya 
bilmäk; 
b)  İntellektin tempi: täfäkkürünün, o cümlädän, onun täzahürü olan davranış vä nitqinin süräti, tempi, reaktivlik däräcäsi; 
II.1.1.3. Şäxsiyyätin intellektual (koqnitiv) xarakteristikası. 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 
a)  Rasionalizm,  o  cümlädän,  beyinin  assosiativ  qabiliyyäti,  ümumi-xüsusi,  säbäb-näticä  arasında  älaqäni  görä  bilmäk 
qabiliyyäti, çıxarılan näticälärin ehtimallıq faizi, motivlärinin subyektiv-obyektivlik däräcäsi; 
b)  Erudisiya potensialı; Yäni, mälumatlılıq, kompetensiya, dünyagörüşü vä s. 
II.1.1.4. Şäxsiyyätin iradi (evokativ) xarakteristikası. 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 
a)  mäqsäd vä motivläri seçä bilmäk qabiliyyäti; 
b)  motivlärin defisiti vä ya izafiliyi şäraitindä fäallığı tänzimläyä bilmäk qabiliyyäti; 
c)  psixi prosesläri yerinä yetirilän fäaliyyät növünä uyğun täşkil edä bilmäk qabiliyyäti; 
d)  mäqsädin  äldä  olunması  yolunda  ortaya  çıxan  maneälärin  däf  edilmäsi  üçün  fiziki  vä  psixi  imkanları  säfärbär  edä 
bilmäk qabiliyyäti vä s. 
Bu  dörd  sfera  insan  üräyinin,  beyninin  bir  növ  güzgüsü,  displeyi,  illüminatoru,  ekranıdır.  Här  bir  insanın 
psixi  portreti  mähz  bunların  ayrı-ayrılıqda  bir-biri  ilä  necä  kombinasiya  olması  ilä  müäyyänläşir.  Onların  här 
birindäki  elementar belä däyişiklik insan psixikasında  gedän proseslärlä älaqädardır, onların ifadäsi, inikasıdır. 
İnsanların  üräyindä  saxladığı,  gizlätmäk  istädiyi,  illärlä  açmadığı  istänilän  fikrini  açıq  bir  kitab  kimi  oxumaq, 
qälbindä  yaşatdığı  hisslärini  duymaq,  gizli  dünyasını  qarış-qarış  gäzmäk  onların  sinxronik  üsulla  tädqiqi 
vasitäsilä häyata keçirilir ki, bu da öz növbäsindä mähz indikator, ossilloqraf, barometr vä s. adlandırıla biläcäk 
hämin bu dörd sferanın kodlarını deşifrä, detektä, interpretasiya edä bilmäk hesabına mümkün olur. Bunun üçün 
isä,  deyildiyi  kimi,  hämin  bu  sferaların  bir  sıra  qanunauyğunluqlarını  bilmäk  zäruridir  ki,  aşağıda  mähz  bu 
qanunauyğunluqlar barädä söhbät açılır. 
 
II.1.2. ŞÄXSIYYÄTIN RELYATIVISTIK XARAKTERISTIKALARI 
Relyativistik  dedikdä  burada  mütläq  yox  nisbi,  yäni  hansısa  müqayisädä  vä  ya  meyar  baxımından  olan 
parametrläri näzärdä tutulur. 
Yäqin ki, dahi mütäfäkkir Mähämmäd  Füzulinin öz dövründä necä bir acınacaqlı tale yaşadığını bilmäyän 
azärbaycanlı  tapılmaz  –  hätta  ömrünün  sonlarında  ona  käsilän  täqaüdü  belä  ala  bilmämäsi  faktı  orta  mäktäb 
därsliyindän här bir azärbaycanlıya yaxşı mälumdur. 
Lakin bu, dahilärin öz dövründä ayaq altında tapdanmasına dair yeganä haldırmı? 
Bäşär  tarixi  bu  kimi  faktlarla  doludur:  görkämli  şair  Dante  sürgündä  yaşayıb  yaradıb  vä  orada  da  ömrünü 
başa vurub; V.N.Rentgen (1845-1923) vä J.B.Lamark, Alman bästäkarı İohan Sebastyan Bax (1685-1750) vä b. 
ehtiyac vä tänhalıq içindä ölmüşlär; Spinoza ömrünün sonunacan – şüşäyonan, Molyer – divarrängläyän işläyib 
vä s. Bu siyahını kifayät qädär uzatmaq olar. Lakin bu hälä mäsälänin hamısı deyil. Bäs heç bir läyaqäti olmayan 
insanların çox vaxt zirväläri yüksälib, insanlar täräfindän bir büt kimi qavranılmasının säbäbi nädir? – hansıların 
ki,  bu  cür  yüksäk  münasibätä  layiq  olmadıqları  çox-çox  sonralar  üzä  çıxıb.  İnsanların  däyärländirilmäsindä 
bunca subyektivlik nädändir? 
Räy vä zövqä etalon yoxdur. Biz yuxarıda här bir käsin malik ola biläcäyi mümkün parametrläri sadaladıq. 
Lakin  bu  parametrlärdän  hansının  yaxşı,  hansının  pis  olduğunun  müäyyän  etmäyä  hälälik  heç  bir  meyar 
tapılmayıb.  Ayrı-ayrı  vaxtlarda  buna  cähd  olunubdusa  da,  än  axırda  bu  cähdlärin  hamısı  iflasla  näticälänib  – 
avropalıların gözälliyi xätkeşlä ölçüb qiymätländirmäsi kimi (gözällik standartları näzärdä tutulur). 
Dahi  –  yüksäk  bioloji  potensialı  bunun  sosial  sferada  realizä  olub-olmamasından,  şäxsiyyätsä  (tarixi 
şäxsiyyät) – yüksäk sosial statusu bioloji potensialının olub-olmamasından täcrid formada qäbul edilän färddir. 
Şäxsiyyätlär  –  yaxşı  uydurulmuş  miflärdirlär  vä  onların taleyindä  sosial  sämt  küläklärinin rolu,  bütün  hallarda 
bioloji  faktorlardan  daha  çoxdur.  Mähz  hämin  bu  küläkläri  mäqsädli  idarä  edä  bilmäk  liderlärin  (ulduzların, 
qährämanların...) taleyini, kütlälärinsä seçim vä qärarını planlı idarä edä bilmäyä bärabärdir. Här käsin bioloji 
‘‘Eqo-Män’’inin  sosial  proyeksiyası  isä  çoxsaylı  subyektiv  faktorların  prizmasından  keçäräk  formalaşdığından, 
bu  arada  insanların  «däyärlär  şkalasındakı»  yerini müäyyänläşdirib,  tarixä  kimlärisä  qızıl,  kimlärisä qara  xätlä 
yazmağın  meyarı  da  itir.  Tarixän  neçä-neçä  nähäng  kütlälärin  illüziyalara  uyaraq  mähv  olmasının,  neçä-neçä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
29 
däyärli  şäxsiyyätlärinsä  ayaqlar  altında  qalaraq  tapdanmasının,  äväzindä  zirvälärä  çox  vaxt  fırıldaqçıların 
yüksälmäsinin mexanizmi mähz bu nüanslarla älaqädardır... 
Bir  sözlä,  insan  ifrat  däräcädä  gözäl,  ağıllı,  güclü  vä s.  ola  bilär.  Lakin  düşdüyü  kollektivdä,  cämiyyätdä 
hazırkı vaxtda hansı meyarların üstün bilinmäsindän, hansı insani keyfiyyätlärin daha çox däyärländirilmäsindän 
asılı  olaraq,  bu  sadalanan  keyfiyyätlärä  malik  şäxslär  dä,  çox  cılız  görünä  bilär.  Äksinä,  başqa  yerlärdä  ayaq 
altında tapdanan birisi, burada nüfuz, hörmät sahibi ola bilär. Necä ki, bugünkü dünya  äsasän mähz bu prinsip 
üzärindä qurulub. 
 
☯ ☯ ☯ 
I
I
I
I
.
.
2
2
.
.
 
 
Ş
Ş
Ä
Ä
X
X
S
S
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
T
T
I
I
N
N
 
 
T
T
Ä
Ä
D
D
Q
Q
I
I
Q
Q
 
 
Ü
Ü
S
S
U
U
L
L
L
L
A
A
R
R
I
I
 
 
Beläliklä, individlärin psixi väziyyätinin dinamikasını şärtländirän cämi psixi komponentlär barädä bu qädär. 
İnsanın istänilän fäaliyyäti mähz bu faktorların birgä täsiri altında, onların kombinasiyasında meydana çıxır vä 
istär ayrıca färdlärin, istärsä dä nähäng kütlälärin psixoloji idaräçiliyi dä, sadalanan hämin bu faktorlara müxtälif 
metodlarla müdaxilä hesabına mümkün olur. Bu baxımdan, davranış vä düşüncälärin idaräçiliyinä aid här hansı 
bir  konsepsiyada  motivlär  yerindä  yeganä  olaraq  Freydin  dediyi  hämin  irrasional  häväslär  ansamblını,  yaxud 
Adlerin  dediyi  hämin  defekti  äväzlämäk  märamını  vä  ya  Olportun  dediyi  individual  xüsusiyyätläri  vä s.  ayrı-
ayrılıqda  äsas  götürmäk,  täbii  olaraq  birtäräfliliyä  vä  mähdudluğa  gätirib  çıxarardı,  bu  konsepsiyanın 
universallığına  vä  işläkliyinä  ciddi  ängäl  törädärdi.  Häqiqät,  deyildiyi  kimi,  bunların  mäxräcindä  vä  ya 
kombinasiyasındadır  ki,  yuxarıda  biz  bu  mäxräclärdän  birini  tapmağa  cähd  etdik.  Vä  öz  konsepsiyamızı  da 
hämin bu inteqral baza üzärindä quracağıq. 
Kimäsä  täsir  halında  düzgün  taktika  seçä  bilmäyin  än  zäruri  şärtlärindän  biri  –  onun  hämin  ontogenez  vä 
filogenezini, başqa sözlä, kimliyini, onun psixikasının ümumi xüsusiyyätlärini, verilmiş andakı däyişikliklärini, 
xasiyyätini, ümumi täläbatlarını, maraqlarını, ehtiyaclarını, tämännalarını vä s., kütlänin idaräçiliyi halı üçünsä – 
kütlä  içärisindä  hansı  hisslärin,  märamların  üstünlük  täşkil  etdiyini  däqiq  bilmäkdir.  Bunlarsız  qarmaqarışıq 
münasibätlär labirintindä düzgün oriyentasiya äldä etmäk, kütlänin vä ya ayrıca färdin räy vä baxışlarını lazımi 
istiqamätä yönältmäk üçün sämäräli iş apara bilmäk qeyri-mümkündür. Bu säbäbdän, ilk olaraq täräf-müqabilin 
deyilän baxımdan olan parametrlärini täyin etmäk qaydaları barädä: 
Ünsiyyät  zamanı  düzgün  taktika  seçä  bilmäk  işinin  tärkib  hissäsi  olan  bu  mäsäläni  müxtälif  konkretlik 
säviyyäsindä, äsasän üç yolla häll etmäk mümkündür: 
1)  Cämi insanlara xas olan ümumi psixi älamätläri täräf-müqabilä dä aid etmäklä – ümumi formada; 
2)  Mänsub olduğu irqä, irsä, cinsä, sinfä, dinä, millätä vä s. xas olan ümumi cähätläri ona da aid etmäklä – xüsusi formada; 
3)  Konkret olaraq onun öz psixi konturlarını müäyyän etmäklä – färdi formada. 
Aşağıda bunların här biri barädä nisbätän ätraflı mälumat verilir. 
 
II.2.1. DIAXRONIK TÄDQIQ ÜSULU 
 
Ümumi  sinif  äsasından  ayrıca  färd  barädä  näticä  çıxarmaq  ümumi  oriyentasiya  üçün,  täqribi  proqnoz 
baxımından  ähämiyyät käsb etsä dä, här halda, däqiq proqnoz üçün mütläq färdin  özünün individual cähätläri, 
spesifik xüsusiyyätläri vä s. aşkar edilib näzärä alınmalıdır. Burada artıq nä psixoloji alqoritm olan stereotiplär, 
nä  irqi,  irsi,  cinsi,  dini,  milli  vä s.  şablonlar, nä  transferlär  kara  gälmir.  Burada  oxşarlıqlar,  ümumiliklär  deyil, 
färqlär vä unikallıqlar prinsipial mahiyyät käsb edir. İndividi kütlädän, ümumidän ayıran, seçän bu xüsusiyyätläri 
(appersepsiyaları) tapıb üzä çıxarmadan, istänilän eniş-yoxuşda ünsiyyäti normal yola verä bilmäk vä täräfdaşın 
individual dünyasının astanasından o yana keçmäk qeyri-mümkündür. 
İnsanın  mäqsädyönlü  psixi  väziyyätinin  formalaşmasının  birinci şärti  –  onun  uzunmüddätli  yaddaşında bu 
şäraitä uyğun väziyyätin enqramının mövcudluğudur. İkinci şärt – onun özünün individual psixi parametrläri vä 
bu parametrlärin öz aralarında  qarşılıqlı rabitäsidir. Psixikanın äsas komponentläri bu mäqamda afferent sintez 
prosesini  şärtländirän  sistemyaradıcı  faktor  funksiyasında  çıxış  edir.  İstänilän  biosistem  ätraf  dünyaya 
uyğunlaşmaq fäaliyyätindä özünün daxili proseslärini analiz edib, bunlara uyğun olaraq hansı qärar qäbul etmäk 
lazım  olduğunu  öz-özü  üçün  müäyyän  edir.  Mähz  buna  görä  dä,  qarşı  täräfin  reaksiyalarını  proqnozlaşdıra 
bilmäk üçün onun daxili alämini öyränmäk zäruri şärtdir. 
Prinsip  baxımından,  dünyada  mövcud  olan  cämi  tädqiqat  üsullarını  iki  kateqoriyaya  ayırmaq  mümkündür: 
diaxronik  vä  sinxronik  metodlar.  Bunlardan  birincisi  –  keçmişä,  ikincisi  isä  –  bugünä  aid  faktları  öyränmäklä 
aparılan araşdırma üsuludur. İstänilän individi öyränmäyin metodları da bu täsnifata tabedir. Kimisä onun şäxsi 
işinä,  anket  vä  kartoteka  göstäricilärinä,  xatirä  däftärinä,  köhnä  mäktublarına,  yazışmalarına  vä s.  äsasän 
öyränmäk  mähz  diaxronik  tädqiqata  nümunälärdändir.  Sinxronik  tädqiqata  isä  biz  bugünlä  älaqädar  faktların 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
30 
öyränilmäsi prosedurasını aid edirik ki, bunu da müşahidä vä eksperiment olmaqla iki qrupa ayırırıq (diaxroniya 
vä sinxroniya terminlärini linqvistikadan äxz etmişik). İndividlärin bu ikinci metodla tädqiqi psixologiyanın äsas 
problemlärindän olduğuna görä, burada ona xüsusi yer ayırırıq. 
 
II.2.2. SINXRONIK TÄDQIQ ÜSULU 
II.2.2.1. Müşahidä 
Yuxarıda diaxronik tädqiqatın bir neçä növü sadalandı: şäxsi işlärä, kartoteka göstäricilärinä, xatirä däftärinä, 
köhnä  mäktublara,  yazışmalara  vä s.  äsasän  aparılan  araşdırma.  Sinxronik  tädqiqatınsa,  äsasän  iki  növü 
mövcuddur: Müşahidä vä eksperiment. Bunlardan birincisi – bilavasitä, ikincisi isä, dolayısı tädqiqat üsuludur. 
Gündälik ünsiyyätdä insanların bir-birinin daxili dünyasına nüfuz etmäk üçün istifadä etdikläri çoxsaylı fändlär 
dä mähz izah edilän bu iki variantın ayrı-ayrı növmüxtälifliyindän ibarätdir. 
Müşahidä  dedikdä  göz  önünä  ilk  növbädä  görmä  vasitäsilä  aparılan  tädqiqat  gälir.  Lakin  näzärä  alınsa  ki, 
insanın ätraf alämdän informasiya alması onun beş äsas vä iyirmiyä yaxın kömäkçi hiss kanalları vasitäsi ilä baş 
verir,  o  zaman  görmänin  insan  häyatında  rolunun  yüz  faizli  xarakter  daşımadığını  därk  etmäk  mümkündür  vä 
burada digär hissiyyatların da rolu därhal näzärä çarpasıdır. 
Ümumi halda, ätraf dünyada baş verän här bir däyişiklik dildir, här bir titräyiş öz mänasına malikdir. Sadäcä 
olaraq, onların şifräsini aça bilmäk vacibdir. Näyin näyä görä baş verdiyini bildikdän sonra isä ätraf dünyanı bir 
kitab kimi oxumaq, täbiätä «sän» deyä müraciät etmäk mümkündür. Qocalar quş vä heyvanların, cücü vä otların 
davranışından  havanın  necä  olacağı  barädä  näticä  çıxarır,  häkimlär  simptomlara  äsasän  xästäliyin  gedişini 
proqnozlaşdırırlar.  Çünki  onlar  täbiätin  jest  dilini  adi  insanların  danışıq  dilindäki  formaya  tärcümä  etmäyi 
öyräniblär. Adi insan da täbiätin bir parçasıdır  vä  onun  bütün älamätlärini özündä  gäzdirib, här an daxilindäki 
bütün  däyişikliklär  barädä  ätrafa  sonsuz  sayda  informasiyalar  göndärir.  Ätraf  insanlarsa  bunlardan  yalnız  çox 
cüzi birini – danışıq dili ilä dediklärini qavrayıb, därk edirlär. Özü dä, hätta bu dillä ifadä olunan mänalardan da 
hamısını  yox.  Belä  ki,  nitqin  forma  vä  mäzmunundakı  emosional  çalarlar,  demäk  olar  ki,  äksär  adamlar 
täräfindän  qavranılmamış  qalır  vä  dillä  deyilänlärin  doğru,  yoxsa  yalan,  sämimi,  yoxsa  qeyri-sämimi  vä s. 
olduğunu ayırd etmäyä onların konkret heç bir vasitäsi olmur. Jest, mimika, poza  vä s.-in mänasını «oxumaq» 
baräsindä isä heç danışmağa däymäz. İnsanların daxili aläminä sinxronik tädqiqat vasitäsilä müdaxilä mähz bu 
alternativ dillärlä işlämäk mäsälälärini ähatä edir. 
Aşağıda bu yolla insanların daxilindä gedän bir sıra psixi prosesläri aşkar etmäyin nümunäläri sadalanır: 
Bunlar  insanın  psixi  sferasında  cäräyan  edän  proseslärin  müäyyän  qismini  izlämäyä  imkan  verän  başlıca 
zahiri  älamätlär  (‘‘indikatorlar’’)  idi.  Bunlardan  älavä,  müxtälif  assosiativ  reaksiyalar,  ehtiyatsız  deyimlär 
(çaşmalar),  sayıqlamalar,  mäntiqsizliklär,  ayrı-ayrı  intonasiya  vä  räftar  mimikaları,  beyin  biocäräyanlarında, 
därinin  elektrik  müqavimätindä,  orqanizmin  damar  reaksiyalarında,  äzälälärin  titräyişindä  vä b.-da  baş  verän 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin