Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə9/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   42
N 32

bu tipli mäqamlarda sualı mäntiqi deyil, psixoloji formada qoymaq yeganä effektli yoldur. 
Deyilän variant, sualın elä bir formasıdır ki, burada birbaşa olaraq hämin mäsälä barädä yox, ondan töräyä 
biläcäk  näticä  haqqında  sual  verilir.  Vä  täbii  ki, näticänin  olub-olmamasından,  säbäbin  dä  mövcudluğu barädä 
näticä çıxarmaq o qädär dä, problem törätmäyäcäk. 
  Mäsälän,  tutaq  ki,  sizä  täräf-müqabilin  ailäli,  yoxsa  subay  olduğunu  müäyyänläşdirmäk  lazımdır.  Sualın  birbaşa 
variantda  qoyuluşu  qeyri-etik  vä  tählükäli  olardı.  Lakin  ailäli  olub-olmadığını  müäyyän  etmädän  sualı  birbaşa  onun 
häyat  yoldaşı  barädä  verdikdä,  cavab  här  şeyi  häll  edir  –  «Häyat  yoldaşınız  qohumunuzdurmu  (yerlilärinizdändirmi, 
işläyirmi, musiqiçi deyil ki, vä s.)?» vä i.a. formasında; 
7.1.b) Tamamlayıcı suallar: Heç näyin iqrar-inkarını täläb  etmädän,  här  şeyi sıfırdan başlayaraq öyränmäk 
mäqsädi  güdän  suallardır.  Adi  vaxtda  insanların  bir-birinä  verdiyi  «Adın  nädir?»,  «Necäsän?»,  «Haralısan?», 
«Hara  gedirsän?»,  «Hardan  gälirsän?»,  «Bu  nädir?»,  «Harda?»,  «Nä  vaxt?»,  «Necä?»,  «Nä  üçün?»,  «Kim?», 
«Nä?» vä s. tipli suallar bu kateqoriyadandır. 
Yuxarıdakı  qrup  suallarda  olduğu  kimi,  burada  da  birbaşa  suallar  här  yerdä  eyni  effekti  vermir  vä  bu 
säbäbdän,  müäyyän  psixoloji  anlarda  bu  qrup  sualların  da  psixoloji  variantı  düzgün  cavab  almağın  yeganä 
metodudur. Bunun üçün sual, hämin mäsälä ilä assosiativ rabitädä olan vä sizä dä mälum olan nä isä üçüncü bir 
şey barädä verilir, onun äsasında isä sizä lazım olan mäsälä barädä näticä çıxarılır. Bütün hallarda burada vacib 
olanı – müvafiq älaqäländirici konstantı axtarıb tapmaqdır: 
  Mäsälän,  äks  cinsin  nümayändäsindän  onun  yaşını  soruşmağın  qeyri-etik  sayıldığı  mälumdur.  Lakin  yaş  äväzinä  nä 
zaman mäktäbi, institutu bitirdiyini, instituta mäktäbdän därhalmı sonra daxil olduğunu vä ya söhbät oğlandan gedirsä, 
äsgärlikdä hansı illärdä olduğunu vä s. soruşmaqla bilavasitä yaş barädä näticä çıxarmaq mümkündür. Eyni qayda ilä, 
bürcünä  äsasän  yaşını,  doğulduğu  ayı  tapmaq,  ünvanına  äsasän  telefon  nömräsini,  yaxud  telefon  nömräsinä  äsasän 
ünvanını  müäyyänläşdirmäk  (mälumat  bürosu  vasitäsilä),  valideynläri  ilä  öz  arasında  olan  familiya,  ünvan  färqinä 
äsasän ailä väziyyätini konkretläşdirmäk (söhbät, ägär qadından gedirsä) vä b. da bu qäbildän olan mäsälälärdändir. 
II.2.2.2.7.2. Älamät vä münasibätin müäyyänläşdirilmäsi mäqsädinä xidmät edän suallar: 
Deyildiyi  kimi,  sual  vasitäsilä  ayırd  edilmäsinä  cähd  edilän  daha  bir  problem,  täräf-müqabilin  öz  älamät-
münasibätläri, başqa sözlä, onun xasiyyäti, zäiflikläri, meylläri, tämännaları, ehtiyacları vä s.-dir. Taksonomik vä 
meronomik  täsnifat  apararaq  täräf-müqabilin  däyärlär  vä  münasibätlär  şkalasındakı  yerini  müäyyänläşdirmäyä 
xidmät edän, bu mäsälädä dä, buradakı bütün digär käşfiyyat növlärindä olduğu kimi, älamätin münasibät, yoxsa 
münasibätin  älamät  törätmäsi  kimi  mäşhur  fälsäfi  mübahisä  heç  bir  ähämiyyät  käsb  etmir  vä  vacib  olanı, 
bunların  bir-biri  ilä  vähdätidir.  Üstälik  dä  ki,  hansısa  xasiyyät  täkcä  sosial  faktorların  deyil,  häm  dä  irsi 
faktorların täsiriylä formalaşır, hansısa münasibätä isä insan, täkcä xasiyyäti deyil, verilmiş andakı väziyyäti, o 
cümlädän,  ümumiyyätcä,  väziyyät  prizmasından  baxır.  Bir  sözlä,  müstäqil  älamät  vä  müstäqil  münasibätlär 
barädä olan psixoloji sual növläri haqqında: 
7.2.a)  Älamäti  müäyyänläşdirmäk  mäqsädinä  xidmät  edän  suallar:  Bu  qrup  sualların  tipik  nümunäsi 
aşağıdakılardır:  «Sän  qısqanc  deyilsän  ki?»,  «Sän  ağıllısan,  ya  axmaq?»,  «Sän  qorxaqsan,  ya  cäsur?»,  «Sän 
äclafsan,  ya  märd?»  vä s.  Täbii  ki, bu  suallarda  olan  heç  bir  pis  älamäti  heç  vaxt  heç  kim  özünä  götürmäz  vä 
yaxud eyni bir adam väziyyätdän asılı olaraq gah bu, gah da digär yaxşı älamäti özünä  aid edä bilär, hansı ki, 
äslindä onda onların heç biri olmaz. Digär täräfdän baxdıqda isä, onları qınamaq da düzgün deyil, çünki heç käs 
mütläq, monoton deyil vä  ayrı-ayrı etalonlarla ölçüldükdä här käsdä  häm  yaxşı, häm dä pis cähät  aşkar etmäk 
mümkündür. Här käsin häm qorxduğu, häm dä arxayın olduğu mäqamlar var vä här käsin vaxtından asılı olaraq, 
häm  näciblik  vä  häm  dä  äclaflıq  etdiyi  anlar  olub,  älälxüsus  da,  eyni  bir  häräkäti  färqli  formalarda  yozmaq 
mümkündürsä. İnsanlar da özlärini, yalnız verilmiş anda özünä särf edän meyarlarla görür vä başqalarının da onu 
mähz  bu  bucaqdan  görmäsinä  çalışırlar.  Häqiqätdä  isä  heç  käs  göründüyündän  ibarät  olmur.  Bäs,  onların 
görünmäyän täräflärini necä aşkar etmäli? 
Diqqät  märkäzindä  olmaq  nä  isä  üräkbulandırıcı  bir  işdir.  Yuxarıdakı  sualların  başlıca  qüsuru  bu  idi  ki, 
onların hamısında sual obyekti täräf-müqabilin özüdür vä üzärinä videokamera tuşlanmış adamlar kimi, bu vaxt 
o  da,  därhal  ya  gizlänmäyä,  ya  da  üst-başını  düzäldäräk  gülümsämäyä  –  Bir  sözlä,  «rola  girmäyä»  çalışacaq. 
Äksinä,  kamera  başqa  hädäfä  tuşlanıb,  täräf-müqabil  onun  periferiyasından  izlänsäydi,  onda  başqa  mäsälä.  Bu 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
35 
formada qurulmuş «psixoloji sual»ların mexanizmi mähz bu deyilän effektä äsaslanır: 
  Bu  qrup sual  növlärindän  biri  – hansısa älamät,  xasiyyät  barädä täräf-müqabilin münasibätini  soruşmaqdır.  Mäs.,  bu 
cür:  «Sän  bilän  hiylägärlik  necä  xüsusiyyätdir?»,  «Sänin  inadkar  adamlardan  xoşun  gälirmi?»  vä s.  Simpatiya  vä 
antipatiyası onda bu xüsusiyyätin vä ya ona zäminin olub-olmamasını aşkarlayasıdır; 
  Digär halda sual üçüncü bir adamla bağlı verilir. Belä ki, mäs., ümumi tanışınızın, hansısa bir film, äsär qährämanının 
vä ya ümumiyyätcä, kiminsä (hätta bu «kimsä» sizin uydurmanız da ola bilär) hansısa bir cähäti müzakiräyä çıxarılır vä 
bu barädä onun da münasibäti izlänilir. Näticä, eynilä yuxarıdakı kimidir; 
  Üçüncü halda sual hansısa bir älamät  barädä  deyil, älamätin älamäti  barädä  verilir  vä dolayısı ilä hämin älamätin dä, 
onda  olub-olmaması  näticäsi  çıxarılır.  Mäs.,  birinin  varlı  olmasının  älamäti,  son  däbli  mebeli,  elektron  avadanlığı, 
paltarı, çoxotaqlı evi, däbdäbäli häyat tärzi vä s. olmasıdır. Necä ki, maddi väziyyäti barädä sual vermädän, hämin bu 
mäziyyätlär  äsasında  onun  gälirini  täqribi  aydınlaşdırmaq  mümkündür,  eyni  qayda  ilä  dä,  gecä  telefon  zänglärinä 
münasibäti,  belä  zängläri  tez-tezmi  olur  vä  ya  olmasını  istärdimi  vä s.  kimi  suallara  verdiyi  cavaba  äsasän  täräf-
müqabilin, birbaşa olaraq, «nä yuvanın quşu» olduğunu, dolayısı ilä isä sirr saxlaya bilib-bilmämäsini müäyyän etmäk 
mümkündür vä s.; 
7.2.b)  Münasibäti  müäyyänläşdirmäk  mäqsädinä  xidmät  edän  suallar:  Buraya  hansısa  meylin  üzä 
çıxarılması mäqsädinä xidmät edän suallar aiddir. Rädd cavabı alaraq pärt väziyyätinä düşmämäk üçün sevgililär 
qarşı  täräfin  räyinä  tam  arxayın  olmayınca  bir-birinä  üräyini  açmır,  dövlätlär  qeyri-räsmi  bäyanatlar 
çärçiväsindän o qädär dä, uzağa getmirlär. Bu säbäbdän, hansısa täklif vermäzdän ävväl, täräf-müqabilin «ağzını 
aramaq» pärt väziyyätini, «bumeranq effekti»ni sığortalamağın yeganä yoludur; 
1)  Bu mäqsädä xidmät edän suallardan bir qrupu – şäraiti fikrän däyişmäkdir. İstänilän insan bir situasiyada razı olmadığı 
näyäsä, digär situasiyada razı ola bilär vä burada här şeyi känar faktorların täsiri häll edir. Bu säbäbdän, väziyyätä yeni 
şärtlär älavä edib, yaxud mövcud şärtlärdän bir neçäsini çıxarıb, ya da olanını  yeniläri ilä äväzlämäk yolu ilä axır ki, 
täräf-müqabil  üçün  «psixoloji  komfort»  diapazon  müäyyänläşdirmäk  mümkündür.  Adätän,  väziyyäti  ideal  formasına 
doğru  däyişmäk,  yäni  «psixoloji  baryerlärin»  täsirini  minimuma  endirmäk  daha  effektlidir.  Gänclärin  äks  cins 
nümayändälärinä tez-tez verdiyi aşağıdakı sual növläri buna nümunä ola bilär: «Mänim öz xasiyyätimdän xoşum gälmir. 
Sän necä, mänim xasiyyätli bir häyat yoldaşın (nişanlın, qohumun vä s.) olsaydı nä edärdin?», «Mänimlä, etibar edib 
kimsäsiz  sähralıqda  täk  yol  gedärdinmi?»,  «Çox  pulu  olan  bir  näfär  sänä  ikinci  ailäsi  olmaq  täklifi  versäydi 
razılaşardınmı?» Vä s... 
Hansısa täräddüd – meylin mövcudluğuna işarädir, «heç vädä» cavabı isä hälä heç näyä işarä deyil – yalnız bu söz 
därhal onun dilindän çıxdıqda, mäzmununu härfi mänada yozmaq olar, fikirläşib dedikdä, yox; 
2)  Täräfdaşın  meylini  üzä  çıxarmağın  digär  üsulu  –  meylin  deyil,  meylä  zäminin  olub-olmamasını  araşdırmaqdır.  Ägär 
yuxarıdakı  halda  hansısa  psixoloji  baryerlärä  äsasän  meyli  müäyyänläşdirmäk  äsas  idisä,  burada  meylä  äsasän 
baryerläri müäyyänläşdirmäk mäsäläsi önämlidir. 
Mäs.,  qadınların  nigahdankänar  münasibätlärä  daxil  olmalarının  başlıca  säbäbläri,  äsasän 
aşağıdakılardır: 
—  Ailädä emosional vä ya bir başqa täläbatlarının qädärincä ödänilmämäsi; yaxud ailäsi ilä müqayisädä onları daha yaxşı 
ödäyän birisi ilä rastlaşması vä älälxüsus da, istär-istämäz onunla uzun müddät ünsiyyätdä olmaq (vä täbii ki, isinişmäk) 
mäcburiyyätindä vä ya şäraitindä qalması (mähz buna görä bir çox kişilär ailälärinin işlämäsinä razı olmur); 
—  Düşdüyü  kollektivdä  vä  ya  räfiqäläri  arasında  bu  cür  häyat  tärzinin  norma,  däb  kimi  qäbul  edilmäsi;  yaxud  uşaqkän 
valideynläri täräfindän hämin häyat tärzinin ona bu cür yozulması; 
—  Nä vaxtsa keçirdiyi psixi sarsıntıların tähtälşüuruna verdiyi äzablar vä onları vaxtaşırı keyitmäk, uyuşdurmaq cähdi; 
—  Elä indi keçirdiyi depressiya halından qurtulmaq üçün müxtälif kompensasiya vasitäläri axtarması; 
—  Özünäqäsd yolu ilä kimdänsä qisas almaq istämäsi; 
—  Ehtiyac  vä  ya  näyisä  xilas,  näyisä  ört-basdır  cähdindän  doğan  özünüqurban  mäcburiyyäti,  yaxud  här  hansı  mäqsädi 
realizä etmäk üçün bu yolu än älverişli vasitä kimi görmäsi; 
—  Mänävi tänhalıq qorxusu; 
 
Vä s. vä i.a. 
Täcrübäli kişilär qadınlara hansısa täklifi vermäzdän ävväl, ilk öncä onlarda bu cür meylin, yaxud meylä zäminin olub-
olmamasını araşdırırlar ki, bunun üçün dä müxtälif formalarla mähz sadalanan hämin bu säbäblär barädä sual verib, yalnız 
bunun äsasında hücum üçün yolun olub-olmaması barädä näticä çıxarırlar (Mäs., ärindän [arvadından] narazılıq faktlarını 
araşdırıb, sonra «heç bu cür ailädän gecälär dä bir kişi [qadın] kimi zövq almaq olmaz» deyäräk, «äsas» mövzuya doğru 
manevr  edirlär  (Bu  tipli  mövzularla  bağlı  älavä  olaraq  bax:  burada, säh. 32,  40-41,  43,  63...).  Bir  daha  täkrar  edirik  ki, 
burada  istänilän  hadisänin,  effektin  mexanizminin  açılmasından  mäqsäd,  täkcä  hücumçuları  yox,  häm  dä  müdafiäçiläri 
silahlandırmaqdır vä bu, bütün hallarda müqavimäti, mübarizäni daha şüurlu täşkil etmäyä, neqativ halların qarşısını onun 
mexanizmindän baş çıxararaq almağa vä s. imkan verir). 
Yekunda bir şeyi qeyd edäk ki, hansısa meylin yoxluğu, hälä här şeyin bitmäsi demäk deyil vä onu indi-indi 
dä başlayıb formalaşdırmaq olar. Lakin bu, artıq taktika märhäläsinin väzifäsidir vä älavä zähmätlär täläb edir. 
Yaxşı olardı ki, här şey sizä qädär hazır olmuş olaydı vä  siz, yalnız  «psixoloji baryerläri» däf etmäklä mäşğul 
olaydınız. Ancaq ki, axı siz näyä  görä bir täk  kimdänsä istifadä  etmäk barädä fikirläşäsiniz? Bu vasitälärlä siz 
kiminsä beynindä mövcud olub, ona äziyyät verän hansısa «sıxışdırılmış arzuları» üzä çıxarıb neytrallaşdırmaq, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
36 
kimisä kiminläsä qovuşdurmaq vä s. üçün dä istifadä edä bilärsiniz. 
Ümumilikdä, sual-cavab bändi ilä älaqädar mäqbul vä qeyri-mäqbul olan iki färqli nüans barädä: 
  Mäqbul olanlar: 
Ävväla  –  täräfdaş  här  däfä  özünü  açdıqca,  onun  bu  addımı  alqışlanmalıdır  ki,  daha  da  «därinä»  getmäyä  ruhlansın, 
mäsälän, «Halaldı sänin cäsarätinä», «Afärin, män säni elä bu cür dä tanıyırdım» vä s. kimi cümlälärlä. İkinci isä – täräfdaş, 
bäzän özünü açmaqda, näyisä demäkdä täräddüd edä bilär. Bu zaman onu täläsdirmäk, näyäsä mäcbur etmäk lazım deyil vä 
bu, äksinä, onun daha da qapanmasına säbäb olar. Yaxşı olardı ki, diqqät yayındırılsın, ona istirahät verilsin. Vä bir qädär 
ordan-burdan  söhbät  edändän  sonra  yenidän  o  mövzuya  qayıdılsın.  «Rezonans  effekti»  axır  ki,  täräf-müqabilinizä  täkan 
veräsidir  (qeyd  olunmalıdır  ki,  müsahibin  fikirlärinin  qäfildän  tormozlanıb,  täräddüdlü  formaya  keçmäsi,  onun  ağrılı 
mövzuya,  yaxud  sirlärinä  gälib  yetişmäsinin  älamätidir  vä  psixoanalitikada  bu  mäqam,  pasientin  düşüncälärinä  nüfuz 
etmäk üçün mühüm vasitä kimi tanınır. Lakin adi ünsiyyätdä bu hala interpretasiya vermäk bir qädär qälizdir, çünki bunun 
säbäbi çox şey ola bilär). 
  Qeyri-mäqbul olanlar (imperativlär): 
Ävväla,  sual  gözlänilmädän,  hazırda  gedän  söhbätlä  älaqäländirilmädän  verilmälidir.  Yäni  ävvälcädän  här  hansı  räy 
formalaşmasına  imkan  yaradılmamalıdır.  Mäs.,  inadkarlığın  –  tärslik,  dikbaşlıq,  mänäm-mänämlik,  saymazlıq  kimi 
yozulduğu söhbätdä, täräf-müqabilä sual verilsä ki, «bäs sän inadkarlığı necä qiymätländirirsän?», täbii ki, çox böyük äksär 
adamlar  («özgälärinin  räyindän  asılı  adamlar»)  buna  mänfi  cavab  veräcäk.  Äksinä,  onun  prinsipiallıq,  qätiyyätlilik  kimi 
yozulduğu  mäqamlarda  isä  –  müsbät  cavab,  hansı  ki,  bunun  heç  biri  onun  häqiqi  mövqeyi  deyil;  İkincisi  –  sual 
depersonifikasiya  etdirilmälidir,  yäni  täräf-müqabillä  birbaşa  älaqäländirilmämälidir.  Mäs.,  «Siz  täsadüfän  qısqanc 
deyilsiniz ki?» sualının mäqsädi aydın görünmädiyindän, o, täräfdaşın hürkmäsinä, cavabını mäsuliyyätlä ölçüb-biçmäsinä 
vä  quraşdırmasına  säbäb  olacaq  («göräsän,  o,  bu  xasiyyäti  mänä  näyä  görä  sırayır?»);  Üçüncü  şärt  –  onun  bäyändiyi 
xüsusiyyätin  ikili  säciyyä  daşıdığını  näzärä  almaqdır.  Belä  ki,  insan  täkcä  özündä  olan  yox,  häm  dä  olmayıb,  olmasını 
arzuladığı  cähätlärä  dä,  müsbät  münasibät  bäsläyä  bilär.  Sıxışdırılmış  «Freyd  arzuları»  olan  bu  spesifik  çalarlar  onun 
kompleks vä meyllärini üzä çıxarmaq baxımından ähämiyyätlidir. Ägär näzärä alınsa ki, häqiqi därin dostluq vä mähäbbät – 
xaraktercä  äks,  zidd,  bir-birini  tamamlayan  adamlar  arasında  meydana  çıxır,  o  zaman,  onun  ehtiyac  duyduğu  cähätlärin 
hansı olduğunu müäyyän etmäkdä bu nüansın mövqeyi olduqca böyükdür. 
☯ ☯ ☯ 
Mövqelär  arxasında  maraqlar,  säxavätlär  arxasında  tämännalar  gizlänir.  Täzahürlär  yalnız  sadälövhlärin 
fantaziyalarında  öz  mahiyyätläri  ilä  mütabiq  olur.  İnsanın  da  häqiqi  siması  onun  häväslärindä,  instinktlärindä, 
emosiyalarında,  yuxularında,  fantaziyalarında,  meyllärindä,  arzularında,  heyrätlärindä,  qorxularında,  jest  vä 
pozalarında, maneralarında, danışıq vä ya häräkätläri zamanı buraxdığı sähvlärindä, täbässümünün formasında, 
gözlärinin  ifadäsindä,  tänäffüsünün  tezliyindä,  baxışlarında,  sosial  väziyyätindä,  mimikasında,  peşä 
mänsubiyyätindä,  bioqrafiyasında,  häyat  vä  peşä  täcrübäsindä,  cinsi,  etnik,  dini,  sinfi  vä i.a.  mänsubiyyätindä 
vä s. gizlänir. Bunları mänalandıra bilmädän – insanlar üzärindä hakimiyyät qazana bilmäk qeyri-mümkündür. 
Sadalanan  bütün  bu  metodlar  insanı  tädqiq  etmäyin,  öyränmäyin,  tanımağın,  onun  daxili  dünyasına  nüfuz 
etmäyin  vä s.  başlıca  vasitäläri  idi.  Bunlardan  savayı,  kiminsä  danışıqlarındakı  mäntiqi  uyğunsuzluq,  oxuduğu 
kitab,  qäzet,  izlädiyi  televiziya  verilişi,  xoşladığı  täam,  nümayiş  etdirdiyi  räftar  modeli,  saxladığı  yadigar, 
yuxusunun interpretasiyası vä s. äsasında onun barädä näticä çıxarmaq da bu qäbildän olan vasitälärdändir. 
Beläliklä, täräf-müqabilin kimliyi mälumdur. Onun zäif-güclü cähätläri, istäkläri, täläbatları, ehtiyacları, arzu 
vä maraqları, xüsusiyyätläri vä s. barädä ümumi täsävvür var. Eyni zamanda, strategiyanız da mälumdur. Qalır, 
bir täkcä hämin mäqsädi häyata keçirmäk üçün, täräf-müqabilin aşkar etdiyiniz bu parametrlärinä uyğun gälän 
taktikanı seçmäk. Bu isä növbäti fäslin mövzusudur. 
 
☯ ☯ ☯ 
 
III фясил.   
BİR SIRA TAKTİKİ RÄFTAR VÄ ÜNSİYYÄT FÄNDLÄRİ 
Strategiyanın yuxarıda sadalanmış dörd növünä uyğun olaraq, taktikanın da dörd növü mövcuddur: 1) Tanış 
olmaq  vä  ya  mövcud  tanışlığı  qorumaq  mäqsädinä  xidmät  edän  taktika;  2)  Emosional  härarät  almaq,  vermäk 
mäqsädinä xidmät edän taktika; 3) İnformasiya almaq, vermäk mäqsädinä xidmät edän taktika; 4) Kimisä näyäsä 
tährik, sövq etmäk, onu öz täräfinä çäkmäk, fäaliyyätini stimullaşdırmaq vä s.  mäqsädinä  xidmät edän taktika. 
Özlüyündä,  bu  fäsildä  izah  edäcäyimiz  variantlar  müäyyän  mänada  Aristotel  («Näfs  barädä»)    Teofrast 
(«Xarakterlär») 
 M.Monten  J.Labrüyer  J.Laroşfuko  A.fon Kniqqe («Räftar mädäniyyäti», 1788)  
Deyl Karneqi («Necä nüfuz qazanmalı»...) vä b. xätti ilä gälän ünsiyyät psixologiyasının davamı kimi dä qäbul 
oluna bilär. Lakin onlardan färqli olaraq bizim üçün bu xätt mäqsäd yox, ümumi işdä hansısa hälqädir vä üstälik 
dä  ki,  burada  onların  heç  biri täkrar  olunmayıb,  mäsäläyä  tamam  başqa  aspektdän  yanaşıldığını,  mütäxässislär 
aydın sezä bilär. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
37 
Beläliklä, bu qäbildän ilk olaraq tanışlıq metodları barädä: 
I
I
I
I
I
I
.
.
1
1
.
.
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
T
T
A
A
N
N
I
I
Ş
Ş
 
 
O
O
L
L
M
M
A
A
L
L
I
I
?
?
 
 
Tänha olduğunu, äks cinslä ünsiyyätinsä problem olduğu kimi dähşätli faktı därk edä-edä xoşbäxt yaşamaq 
mümkündürmü?  Tanışlıq  zamanı  özünäinamsızlıq  sindromunu  vä  mümkün  rädd  qorxusunu  özündän  necä 
uzaqlaşdırmalı? Vä ümumiyyätcä, Sizä «yox» cavabı verilärkän nä etmäli? 
Aşağıda tanışlıq fenomeninin bäzi «texnologiyası» izah edilir, müväfäqiyyätä täsir göstärän bir sıra faktorlar 
göstärilir, psixoloji baryeri däf edäräk tanış olmağa imkan verän bäzi fändlär sadalanır. 
Mövcud  bütün  tanışlıq  növlärini  mänşä  baxımından,  äsasän  iki  kateqoriyaya  ayırmaq  mümkündür:  täbii 
(yäni  qohum,  qonşu,  iş  yoldaşı  vä b.  arasında  yaranan)  vä  süni  (yäni  mäqsädyönlü  fäaliyyätin,  cähdin,  säyin 
näticäsindä) formalaşan tanışlıqlar. Burada bu birincisi prinsipial ähämiyyät käsb etmädiyindän, söhbät ikincisi 
barädä olacaq. Ävvälcä tanışlığa mane olan bäzi faktorlar barädä: 
a)  Deyilän mänada, tanışlıq xatirinä sinxronlaşdırılması zäruri olan birinci parametr – emosiyalardır. Yäni tanışlıq xatirinä 
ilk  olaraq,  täräf-müqabilin  emosional  halını  almalı,  öz  emosiyalarınızı  onunla  harmoniyaya,  eyni  bir  ahängä 
gätirmälisiniz.  Mäs.,  täsävvür  edin  ki,  avtobusda  vä  ya  digär  bir  yerdä  sizinlä  yanaşı  oturan  birisi  kädär  içärisindä 
doluxsunub dayanıb vä hätta ağlayır, sizsä gülä-gülä ona yaxınlaşıb soruşursunuz ki, nä olub? Täräfdaşın belä mäqamda 
sizin  simanızda  özünä  düşmän  görüb,  nifrätlä  göz  çeviräcäyi  şäksizdir.  Yaxud  hamının  deyib-gülüb,  şänländiyi  bir 
mäclisi täsävvür edin. Burada siz, daxili problemlärinizdänmi, kiminsä diqqätini öz kädärinä cälb etmäk istäyindänmi, 
utancaqlıqdanmı,  belä  şitliyi  özünüzä  yaraşdırmamaqdanmı,  özünü  ağır  göstärmäk  märamındanmı  vä  ya  bir  başqa 
hansısa  säbäbdänsä,  qapalı  vä  kädärli  görkämlä  büzüşüb  sakitcä  bir  känarda  oturmusunuz.  Belä  väziyyätdä, 
mäclisdäkilärin sizä äsäbi münasibätini  täsävvürä  gätirä  bilirsinizmi? Baxmayaraq  ki,  siz  onlara  heç  nä etmirsiniz  vä 
demäk  olar  ki,  heç  bir  ziyanlıq  vermäyib,  heç  bir  işlärinä  mane  olmursunuz,  yenä  dä  onlar  sizin  burada 
mövcudluğunuzdan  bir  äsäbilik  keçirir,  danışdıqlarınıza  gözçevirmä  ilä  reaksiya  verir,  sözünüzü  käsirlär  vä s.  Çünki 
sizin monoton, qapalı väziyyätiniz, istär-istämäz, ümumi ab-havaya sirayät edir vä hazırkı mäqamda şänliyin bitmäsini 
vä täcridçiliyi arzulamayan ätrafdakılar, bu zaman sizi bir növ «mänfi enerji» mänbäyi kimi qavrayırlar. 
Här  iki  halda  sizin  uğursuzluğunuzun  säbäbi  –  öz  emosiyalarınızı  täräf-müqabilin  emosiyaları  ilä 
sinxronlaşdırmamağınızdır.  Burada  empatiya  deyilän  mexanizm  fäaliyyät  göstärir.  Yuxarıda  qeyd  olunmuşdu  ki, 
insanlar  yalnız  aralarında  daha  çox  ümumilik  olan  şäxsläri  özünä  doğma  hesab  edib,  onları,  sanki,  özünün  bir  növ 
täkrarı  kimi qavrayırlar  vä  buna  görä dä,  onları qeyri-şüuri olaraq özläri ilä identikläşdirib,  onlardan özlärinä heç  bir 
tählükä  görmürlär.  Bu  ümumilik  täläbi,  eyni  zamanda,  emosiyalara  da  xas  olan  bir  mäsälädir  vä  bunlar  arasındakı 
yaxın-uzaqlıq  da,  insanları,  özlärinin  dä  xäbäri  olmadan,  bir  anda  doğmalaşdırıb-yadlaşdıran  äsas  faktorlardandır. 
Täräf-müqabilin hisslärini qanuni hesab edib, buna hörmät göstärmäk, eyni mäsälänin sizi dä eyni formada sevindirib, 
eyni däräcädä kädärländirdiyini nümayiş etdirmäk sizin daxili dünyanızın, fikirlärinizin, baxışlarınızın, meyarlarınızın 
da yaxın olmasına işarädir vä digär sferalarda da, yaxınlaşmadan ortaya çıxa biläcäk risk amilini aradan qaldırır; 
b)  Tanışlıq xatirinä  sinxronlaşdırılması zäruri  olan  ikinci  parametr  –  mövqelär, räylär,  fikirlär, baxışlardır.  Bu  mäqsädlä, 
heç vädä onu tänqid etmämäli, fikirlärinä etiraz bildirmämäli, qüsurlarını qabartmamalı, äksinä, fikirlärini – hätta sähv 
olduğuna qäti ämin olmuş olsanız da belä, älavä arqumentlärlä daha da täsdiqlämäli, qüsurlarına diqqät cälb olunubsa, 
onları bäraätländirmäli, üstünlüklärini, müsbät kimi yozula biläcäk cähätlärini yeri düşdükcä qeyd etmäli, vurğulamalı, 
qabartmalı,  bu  kimi  xüsusiyyätlärin  sizin  zövqünüz  çärçiväsindä  olduğunu  ötäri  fikirlärlä  çatdırmalı,  hätta  beläsini 
tapmaq çätindirsä, onun istänilän xüsusiyyät, davranış vä deyimlärindän qurcalayıb nä isä tärifälayiq bilinän mäqamları 
aşkar  etmäli  vä  vurğulamalı  –  älälxüsus  da  ki,  insanlar  diqqät  cälb  etmäk  istädikläri  xüsusiyyätlärini  özläri  hansısa 
formadasa tez-tez qabardırlar. Onların özlärindä yaxşı hesab etdikläri hansısa cähät, sizin meyarlarınız baxımından pis 
hesab  oluna  bilär.  Lakin  bunlara  etiraz  etmäklä  siz  nä  qazanacaqsınız?  Onu  däyişmäk,  düz  hesab  etdiyiniz  yola 
çäkmäkmi? Näzärä alın ki, bu kitabın mäqsädi mähz insanları däyişmäk, onların davranışını, düşüncäsini, xarakterini, 
baxışlarını  vä s.  idarä  edib,  öz  istädiyiniz  formaya  salmağın  metodlarını  öyrätmäkdirsä  dä,  lakin  heç  yerdä  qeyd 
olunmur  ki,  bunu  cämisi  bir  neçä  däqiqäyä  vä  bir  neçä  äl  işaräsi  ilä  häyata  keçirmäk  mümkündür.  Bu,  çoxpilläli  vä 
ardıcıl  tädbirlär  kompleksinin  näticäsi  kimi  meydana  çıxa  biläsi  bir  mäsälädir  vä  tanışlıq,  bu  aksiyada  olsa-olsa 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin