Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə5/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   42
N 32

funksiyası daşıyır. 
Bunlar  här  bir  insana  genetik  olaraq  ötürülän  universal  qabiliyyät  vä  täläbatlar  olub  şäxsiyyätin  psixoloji 
strukturunu täşkil edir. Lakin bu ötürülmä real yox, virtual vä ya potensial formada baş verir. Belä ki, ontogenez 
(irsi,  sosial,  täbii-fiziki,  situativ  vä s.)  faktorların  täsirindän  asılı  olaraq  ayrı-ayrı  insanlarda  onların  aktivlik 
däräcäsi vä här birinin işläk diapazonu bir-birindän käskin färqli olmuş olur ki, bu da insanlar arasındakı mövcud 
olan  temperament  vä  xarakter  färqlärinin  başlıca  säbäbidir
2
  (bu  färqlärin  säbäbi  elmdä,  adätän  bir  başqa 
faktorlarla älaqäländirilir ki, biz bununla bağlı izah etdiyimiz mövqedä olduğumuzdan onları qäbul etmirik). 
 
I.2.2. TÄBIÄT AMILLÄRI 
Bu  faktorlar  yarımqrupununsa  mahiyyäti  insanın  doğulduğu  vä  hätta  ana  bätninä  düşdüyü  andan  etibarän 
rastlaşdığı fiziki täsirlärin onun psixika vä fiziologiyasının formalaşmasında oynadığı rolu xarakterizä edir. Bu 
faktorları aşağıdakı kimi täsnif etmäk mümkündür: 
I.2.2.1. Bürclärin täsirläri 
Bilirik  ki,  burada  «bürc»  sözünä  rast  gäldikdä,  bäzi  akademik  stil  täräfdarlarında,  ötäri  dä  olsa  bizim 
barämizdä,  nä  isä  bir  qädär  qeyri-ciddi  täsävvür  meydana  çıxdı.  Bununla  belä,  biz  bu  termini  işlädirik  vä 
häqiqätdä  dä,  bürclärin  yerdäki  häyata,  här  bir  insanın  taleyinä  mütläq  täsir  göstärdiyini  qäbul  edirik. 
Arqumentlärimizsä aşağıdakılardan ibarätdir: 
Mälumdur  ki,  astrologiya  här  bir  insanın  taleyini  onun  doğum  vä  hätta  ana  bätninä  ilk  düşdüyü  anla 
älaqäländirir. Mäsälänin digär täräflärini, o cümlädän, spekulyasiya täräflärini bir känara qoyaraq, biz dä mähz 
bunu  qäbul  edirik  ki,  häqiqätän  dä,  qoç  bürcü  altında  doğulan  insanla  täräzi  bürcü  altında  doğulan  insanın 
xarakteri  heç  vaxt  eyni  ola  bilmäz.  Äksinä,  färqli  bürc  altında  doğulanlarla  müqayisädä  eyni  bir  bürc  altında 
doğulan insanların xarakterläri arasında çoxlu sayda oxşarlıq ola bilär. Näyä görä? 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
20 
Mäsälä  burasındadır  ki,  burada  insanın  birbaşa  olaraq  hansı  mifik  bürc  işaräsi  altında  doğulması  yox, 
bilavasitä  doğum  anının  hansı  fäslä  täsadüf  etmäsi  mäsäläsi  xüsusi  ähämiyyät  käsb  edir.  Belä  ki,  heç  dä  qış 
ayında dünyaya göz açan insanla yayda doğulan insanın ana bätnindä inkubasiya keçmä dövrü eyni deyil vä bu 
belä  olmadığından,  onların,  belä  deyilsä,  bünövräsi  dä,  başqa-başqa  kärpiclärdän  (vitamin,  mineral  vä s.-dän) 
hörülür,  psixikası  ananın  tamam  färqli  mövsümlärdäki  ähval-ruhiyyäsi,  fiziologiyası  ananın  hämin  fäsillärä 
uyğun  qida  rasionu  äsasında  formalaşır  vä s.  Yäni,  ana  bätnindä  olduğu  müddätdä  täbiät  ananın  orqanizmi 
vasitäsilä  fäslä  uyğun  qida  rasionu,  orqanizmin  energetik  ritmi,  vä s.  formasında  individin  gäläcäk  bioloji  vä 
psixoloji parametrlärinin formalaşmasına täsir göstärir. 
Mähz bu säbäbdän, oğlaq bürcü altında doğulan insanlarla «qız bürcü» altında dünyaya göz açan insanların 
istär fizioloji vä istärsä dä, emosional, intellektual vä iradi cähätdän biri-birindän färqlänmäsi mistiklik yox, adi 
bioloji zärurätdän iräli gälän qanunauyğunluqdur. 
Burada yeganä olaraq bir şeyi qeyd edäk ki, adätän «bürc» mäsäläsinin äleyhinä çıxanlar, ona qarşı äsasän 
äkizläri  nümunä  göstärirlär  ki,  onlar  eyni  gündä,  eyni  saatda  doğulmalarına  baxmayaraq,  bäzän  ola  bilir  ki, 
gäläcäkdä äkizlärdän biri – böyük bir alim, ikincisi isä – cinayätkar ola bilir. Bu faktın äsassızlığı ondan ibarätdir 
ki, biz heç dä demirik ki, insanın taleyini bir täkcä nä zaman doğulması müäyyän edir. Burada çoxlu faktorlar rol 
oynayır  ki,  nä  zaman  doğulmaq  bunlardan  biridir.  Doğulandan  sonra,  hätta  iki  äkiz  qardaşdan  da  biri  münbit, 
digäri  qeyri-münbit  sosial  mühitä  düşärsä  onların  artıq  orta  yaşlarında  bir-birindän  yerlä  göy  qädär  färqlänän 
şäxsiyyätä çevrilmäsi qaçılmazdır. 
I.2.2.2. Coğrafi faktorlar 
Coğrafi  faktorlar  sırasına  insanın  hansı  iqlim  qurşağında  doğulmasının  onun  intellekt  vä  xarakterinin 
formalaşmasında oynadığı rolu säciyyäländirir. Afrika ilä Sibirin energetik ritmi, atmosfer strukturu, seysmik vä 
meteoroloji  xarakteri,  ärzaq  çeşidi  vä s.,  täbii  ki,  eyni  deyil,  hälä  havanın  härarätini  demirik.  Burada  uzun 
müddät  yaşayan  insansa,  täbii  olaraq  bu  şäraitä  adaptasiya  olmalıdır  –  fäqät,  ätraf  mühitlä  harmoniya  yarada 
bilmäyän istänilän varlıq ölümä mähkumdur. Deyilän adaptasiya isä, orqanizmi, här bir färqli hal üçün, öz psixi 
vä fizioloji imkanlarını bir başqa formada säfärbär  etmäyä, tamam  başqa-başqa formalı stimullara köklänmäyä 
vadar  edir.  Bu  isä  beyin  resurslarının tamam  başqa-başqa  formalarda  säfärbär  olunması,  täşkil  olunması, psixi 
enerjinin  färqli  ünvanlar  üzrä  bölüşdürülmäsi  demäkdir.  Bütün  bunlar  isä  elä-belä  şey  deyil.  Näticädä,  näinki 
Afrika ilä Avropada yaşayan insanların, hätta eyni bir kändin färqli täräflärindä yaşayan insanların da xarakteri 
bir-birindän färqli olmuş olur – fäqät, kändin bu täräfi bir başqa, o biri täräfi isä tamam başqa bulaqdan su içä 
bilär. 
I.2.3. SOSIAL AMILLÄR 
II.2)  Sosial  faktorlar,  insanın  doğulub  böyüdüyü  vä  ya  müxtälif  vaxtlarda  tämasda  olduğu  sosial  sistemin 
insanın bir şäxsiyyät kimi formalaşmasına göstärdiyi täsiri xarakterizä edir. Bu qäbildän olan faktorların özünü 
dä bir neçä qrupa ayırmaq olar: Lokal vä qlobal sosial faktorlar. 
I.2.3.1. 
Lokal sosial determinantlar
 
Lokal sosial faktorlar sırasına ikitäräfli münasibätlärdä digär insanların norma vä däyärlärinin insana göstärdiyi täsirlär 
aiddir. Ailä, iş yeri, mäktäb, qohum vä qonşularla ünsiyyät vä b. bu qäbil täsirlärin başlıca mänbäyidir. Bu münasibätlärdä 
täräfdaş  olan  ayrı-ayrı  individlärin  här  birinin  häyat  täcrübäsi,  häyata  baxışı,  subyektiv  norma  vä  däyärlär  sistemi  vä s. 
digärläri ilä eyni olmadığından onların här birindän keçän sirayät, qalan räftar värdişi, ünsiyyät modeli, täässürat, kompleks 
vä «ustanovka»lar da bir-birinin eyni olmur. Nümunä üçün, mäs., här bir käsin ilk ünsiyyät täräfdaşı olan valideynlär, bir 
täräfdän  öz  xarakter  vä  davranışları  ilä  uşaqları  üçün  täqlid  modeli  funksiyası  daşıyır,  digär  täräfdän  onların  subyektiv 
norma vä däyärlär sistemi cäza vä mükafat mexanizmläri vasitäsilä täzahür edäräk uşaqların häyata baxışında, kompleks vä 
«ustanovka»larının formalaşmasında, sosial oriyentasiyalarında äbädi iz buraxır vä s. 
I.2.3.2. Qlobal sosial determinantlar 
Qlobal  sosial  determinantlar  sırasına  isä  bütövlükdä  yaşadığı  cämiyyätin,  üzvü  olduğu  sosial  seqmentin  insana 
göstärdiyi  täsirlär  aiddir.  Özünün  sistemli  strukturu  vä  däqiq  väzifä  bölgüsü  ilä  üzvlärinin  qüvväsini  tamamlayan, 
koordinasiya  edän  vä  vahid  mäqsädä  fokuslayan  cämiyyätlär,  robinzonluqla  müqayisädä,  yaşamaq  uğrunda  mübarizänin 
daha älverişli üsulu kimi özünü täsdiqläyib, insanların bioloji mövcudluğunu sığortalasa da, digär täräfdän sosial tarazlıq vä 
säfärbärlik  mäqsädinä  xidmät  edän  mükälläfiyyätläri,  normaları,  qaydaları,  yasaqları,  tabuları  vä s.  vasitäsilä  onların 
azadlığını älindän alır, davranışlarını reqlamentläşdirir, fäaliyyätlärini qälibä salır, täbii psixi simalarını mähv edir, onların 
simasında  özünün  mikro-obrazını  formalaşdırır.  Özü  dä  färqli  cämiyyätlär  öz  üzvläri  üçün  färqli  davranış  normalarını, 
birgäyaşayış stillärini dominant qäbul edib, färqli räftarları yasaqladığından, hämçinin här bir konkret sosial seqment (irqi, 
irsi, dini, milli vä s. qrup) yalnız onun özünä xas olan tipik hansısa stress vä ya konflikt situasiyalara vä bunları häll etmäk 
üçün yalnız bu seqmentdä mäqbul hesab olunan forma vä vasitälär toplumuna malik olduğundan, bütün bunlar son näticädä 
ayrı-ayrı  cämiyyätlärin  ontogenez  zämindä,  özünämäxsus  färqli  däyärlärinin,  etalonlarının,  mänävi  atmosferinin, 
psixologiyasının,  «ustanovka»larının,  xarakterik  psixi  rudimentlärinin,  unikal  räftar  vä  düşüncä  modelinin  vä s.  meydana 
gälmäsinä,  bir  cämiyyät  üzvlärinin  baxışlarının,  zövqlärinin,  «ustanovka»larının,  meyarlarının  digärlärininkindän 
färqlänmäsinä  vä s.  säbäb  olur.  Bu  normalar,  qaydalar,  yasaqlar,  imperativlärsä  täbiätdän  doğmayıb,  insan  täxäyyülünün 
mähsulu  olduğundan,  onlar  bu  cämiyyätlärin  üzvlärindä  müäyyän  vaxta  qädär  psixi  disharmoniyanın,  müäyyän  vaxtdan 
sonra  psixi  kompleks  vä  psixi  rudimentlärin  meydana  gälmäsinä  säbäb  olur  (Yunq  arxetipläri  elä  bunlar  deyilmi?). 
Mentalitet,  etnoşüur,  yaş  psixologiyası  vä s.  şäklindä  täzahür  edän  bu  diverigensiyalar  isä  inisiasiya  vä  seqreqasiyalarda, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
21 
imprintinq vä interyeksiyalarda, affiliasiya vä stratifikasiyalarda, sosiogenezlärdä, märasimlärdä vä s.  yaşadığından, indiyä 
qädär ölmäyib vä çox ehtimal ki, hälä neçä äsr dä öz mövcudluğunu qoruyub saxlayacaq. Bir sözlä, här käsin dünyagörüşü, 
häyata  baxışı,  zövqü,  xarakteri  vä s.,  digär  faktorlarla  yanaşı,  mänsub  olduğu  dinin,  irqin,  irsin,  sinfin,  millätin  vä s.-in 
(müxtäsär olaraq, daxil olduğu sosial mühitin) täsiri altında, onunla qarşılıqlı münasibätdä formalaşır ki, bu baxımdan, här 
käs  ölänä  qädär  dünyaya  öz  milli,  dini,  irqi,  irsi,  cinsi,  sinfi,  siyasi  vä s.  eynäyindän  baxır  («Sosial  tälim»  cäräyanının 
mövqeyi burada bu bändlä üst-üstä düşür). Vä şäxsiyyätin sosial strukturunu – insanların irqi, irsi, cinsi, dini, milli, sinfi, 
mähälli vä s. kimi mänsubiyyäti täşkil edir. 
Yuxarıda  deyildiyi  kimi  här  bir  käs  öz  valideynlärinin  bioloji  genläri  ilä  yanaşı  häm  dä  öz  dövrünün  vä 
cämiyyätinin  sosial  genlärinin  daşıyıcısıdır.  Ümumi  mädäni  däyärlär,  ümumi  peşä,  ümumi  sinfi  mänsubiyyät, 
ümumi ekoloji problem, ümumi tarixi yol vä s. gec-tez insanlarda oxşar psixologiyalar yaratdığı bugünkü elmdä 
aksiom  kimi  qäbul  edilir.  Psixologiyada  hälä  1906-cı  ildän  U.Samner  täräfindän  daxil  edilmiş  «etnosentrizm» 
adlı  bir  termin  dä  mövcuddur  ki,  bu  da  başqalarının  davranışını  öz  mädäniyyäti  prizmasından  qavramaq, 
interpretasiya  etmäk  tämayülünä  deyilir.  U.Samnerä  görä,  insanların  täfäkküründä  öz  qrupunu  ierarxiyanın 
zirväsindä  yerläşdirib  digär  qrupları  aşağıda  görmäk  vä  bunun  näticäsi  olaraq  isä  öz  qrupunun  standartlarını 
başqa  qrupların  qiymätländirilmäsindä  meyar  kimi  istifadä  etmäk  tämayülü  mövcuddur.  Här  bir  mädäniyyät 
«dünyanın  mänzäräsi»  deyilän  reallığı  qavramaq  üçün  öz  üzvlärinä  färqli  koqnitiv  matritsa  verir  ki,  bunun 
näticäsi olaraq, real  dünyanın mänzäräsi  ayrı-ayrı mädäniyyätlär  prizmasında bir-birindän  käskin färqli şäkildä 
görünmüş  olur.  Bütün  bu  säbäblärdän,  ayrı-ayrı  sosial  qruplarının  psixologiyasına  az-çox  bäläd  olmaq  vä 
müxtälif  adamlarla  ünsiyyätdä  onların  hämin  bu  sosial  xarakteristikasını  mütläq  näzärä  almaq  häqiqi  «qälb 
mühändisi»  olmaq  işinin  zäruri  elementlärindändir.  Bunsuz  ünsiyyät  –  däniz  ortasında  xäritäsiz  vä  kompassız 
oriyentasiya axtarmaq kimi bir şeydir. 
I.2.3.3. Sosial qrupların tipläri 
Sosial  qruplar  dedikdä  hansısa  aspektdän  oxşar  älamätläri  olan  insan  topluları  näzärdä  tutulur.  Vä  bu 
insanlarınsa  heç  dä  eyni  mäkan  vä  zamanda  yaşaması  mütläq  zäruri  deyil.  Aşağıda  sosial  qrupların  müxtälif 
parametrlär äsasında aparılan bäzi täsnifatları sadalanır: 
1)  Häcminä görä: böyük, orta, kiçik vä mikroqruplar; 
2)  İctimai statusuna görä: formal (räsmi) vä qeyri-formal (qeyri-räsmi); 
3)  Qrup  üzvlärinin  bir-biri  ilä  rabitäsinin  dayanıqlılığına  görä:  real  (kontaktlı)  vä  şärti  (hansısa  älamät  äsasında 
färqländirilmiş); 
4)  İnkişaf säviyyäsinä görä: diffuz, assosiativ, korporasiya, kollektiv; 
5
5
)
)  Üzvlär üçün ähämiyyätliliyi baxımından: referent vä qeyri-referent; 
Vä s. 
Psixologiyada  ümumi  olaraq  belä  qäbul  olunub  ki,  hansısa  bir  aspektdän  ümumi  bir  cähäti  olan  insan 
bölümünün psixikasında da oxşar olan älamätlär olmalıdır. Belä ki, mäsälän, hansısa peşä hämin peşä ilä mäşğul 
olan bütün insanlarda zaman-zaman eyni reflekslär tärbiyä edir, yaxud hansısa din, hämin dinä etiqad edän här 
käsdä  bänzär  davranış  vä  düşüncä  modelläri,  yasaq  vä  häzz  täsävvürläri  formalaşdırır.  Aşağıda  bäzi  sosial 
qrupların psixologiyası barädä müxtäsär mälumatlar verilir: 
I.2.3.4. Bäzi sosial qrupların psixologiyası 
I.2.3.4.1. Qadın vä kişi psixologiyası 
«1970-ci  illärdä  alimläri  o  narahat  edirdi  ki,  gender  färqi  sahäsindäki  tädqiqatlar  qadınlarla  bağlı  stereotiplärin 
korlanmasına vä bunların qadınlara mänsub çatışmamazlıq kimi yozulmasına gätirib çıxaracaq (Jesse Bernard 1976). 1980-
ci illärdän başlayaraq gender färqini tädqiq edän alimlär özlärini daha särbäst hiss etmäyä başladılar (Ashmore 1990): ilkin 
märhälädä äsassız şişirdilmiş  stereotipläri täkzib etmäklä  «cinslärin bärabärliyi barädä olan täsävvürläri inkişaf etdirmäk» 
istäyirdilär (Eagly 1986). Bundan sonra 1990-cı illärdän başlayaraq bir çox tädqiqatçılar psixologiyanın digär sahälärindä 
öyränilänlärdän heç dä az ähämiyyät käsb etmäyän bir sıra ähämiyyätli gender färqläri aşkara çıxardılar (Alisa Eagly 1995). 
Bir  çox  elmi-tädqiqatlar  cinslär  barädä  olan  bir  sıra  stereotipläri  täsdiqlädi.  Mäs.,  kişilärlä  müqayisädä  qadının  daha  az 
aqressiv  olması,  onların  daha  çox  qayğıkeş,  himayädar  vä  hissiyyatlı  olmaları  vä s.  eksperimental  şäkildä  sübut  olundu 
(Swim, 1994)» (157 säh. 229). 
Ümumi halda, kişilärdä mäntiqi-rasional funksiya daşıyan sol vä qadınlarda hissi-atributiv funksiya daşıyan sağ beyin 
yarımküräsinin  dominant  aktivlik  täşkil  etmäsi  ilä  älaqädar  olaraq,  onların  istär  davranış  vä  düşüncä  modeli,  istärsä  dä, 
cämiyyätin etik  vä  estetik normalar sistemindäki  yeri hämişä biri-birindän  käskin  färqlänib  vä bütün bunlar  son näticädä, 
tarixän äks qadın-kişi stereotiplärinin formalaşmasına gätirib çıxarıb. 
Hälä uşaq yaşlarından oğlanlara – inadkarlıq, rasionalizm, öz qüvväsinä inam vä s. qızlarasa – qayğıkeşlik, hässaslıq, 
mülayimlik, zäriflik vä s. kimi keyfiyyätlär tälqin edilir. 
Sırf kişi davranış stili hämişä aktivlik, mäqsädyönlülük, qätiyyät vä rasionallıqla älaqädar täsävvür olunub. Qadınlarsa 
äksinä, hämişä intellektual vä iradi sferalardan känar,  yalnız emosiyalarla älaqädar bir mäxluq kimi qäbul edilib. Kişi adı 
bütün hallarda – qüvvä, qadın adısa – ismät, incälik, hässaslıq vä qayğıkeşliklä assosiasiya edilir. 
Kişilärdä  –  xarici  görkäm  (hündürboyluluq,  enliküräklilik...),  qüvvä,  kişilik,  ağıl,  müstäqillik,  qeyri-adilik,  istedad, 
vicdanlılıq vä s.; qadınlardasa – müxtälif davranış vä danışıq maneralarında, hätta duruşlarında üzä çıxan incälik, zäriflik, 
kömäksizlik, mehribanlıq, utancaqlıq, emosionallıq vä s. kimi xüsusiyyätlär äks cins üçün xüsusi cälbedici täsir göstärir. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
22 
Funksional  baxımdan  kişiläri  eyni  mäsälänin  yalnız  mäntiqi-rasional  täräfläri,  qadınlarısa  onun  emosional  –  hissi 
täräfläri  daha  çox  maraqlandırır.  Kişilär  üçün  öz  emosiyalarını  gizlätmäk,  qadınlarçünsä  –  äksinä,  onları  därhal  büruzä 
vermäk  daha  çox  xasdır.  Kişilär  öz  hämsöhbätläri  ilä  äsasän  iş,  idman,  ictimai  problemlär  vä s.  barädä,  qadınlarsa  –  öz 
problemläri, häyatları vä s. barädä daha intim söhbät aparırlar. 
Ailädä  qadınlar  öz  häyat  yoldaşlarına  daha  çox  emosional  dästäk  göstärsälär  dä,  bunun  müqabilindä  ondan  heç  vaxt 
därin  emosional  yaxınlıq  görmädiklärindän  (çünki  kişilärdä,  ümumiyyätcä,  belä  hiss  fiträn  yoxdur)  mäyus  olur,  belä 
yaxınlığı  öz  räfiqä  vä  qohumlarından  axtarır,  yaxud  da  öz  alämlärinä  qapılırlar  (älbättä  ki,  «qisasçılıq»  mövqeyi 
tutmurlarsa). 
İctimai  häyatda  –  kişiläri  mäqsädin  äldä  edilmäsi  maraqlandırdığı  halda,  qadınlar  üçün  –  ämäkdaşlıq  prosesinin  özü 
daha önämli olur. 
Hämçinin,  rängaräng  mähäbbät  macäralarında  –  qadınları  birinci  növbädä  ailä  qurmaq,  özünä  daimi  arxa,  güclü  vä 
etibarlı dost tapmaq maraqlandırdığı halda,  kişilär üçün bu mäcaralar çox vaxt häyat täcrübäsi toplamaq, özünütäsdiq, bir 
sıra halda isä, öz cinsi täläbatını ödämäk vä s. üçün ähämiyyät käsb edir. 
Sadalanan aspektdä aşağıdakı qanunauyğunluqlar da, xüsusi ähämiyyätlidir. 
Yüksäk  mälumatlı  vä  tähsilli  qadınlar  istär  öz  cinsi  vä  istärsä  dä  äks  cins  yanında  elä  böyük  cälbedici  täsirä  malik 
olmurlar.  Här  iki  cins  onlarla  kontaktı  nä  isä  çox  az  zövqlü  bir  iş  kimi  qäbul  edir.  Onlar  hätta  öz  sahälärindä  tanınmış 
mütäxässis  olsalar  da  belä,  tanışlar  onlara  ünsiyyät  täräf-müqabili  kimi  başqalarından  daha  az  härarät  vä  canıyananlıq 
nümayiş etdirirlär. Kişilärsä belä qadınları daha az seksuallığı vä cälbediciliyi olan tip kimi qäbul edirlär. 
Hämçinin ikinci mäsälä barädä: Eyni bir qrupdan, peşä sahäsindän, kollektivdän vä s. olan qadın vä kişi bir-biri üçün 
daha  az  cälbedici  vä  qeyri-adi  täsir  bağışlaya  bilirlär.  Kişilärin  täsävvürünä  görä  ‘‘yad’’  qadınlar  daha  çox  zäruri  qadın 
keyfiyyätlärinä (mäs., lätiflik, qayğıkeşlik, mülayimlik, mehribanlıq, oynaqlıq, gülärüzlülük, taktlılıq vä s. kimi) malikdirlär, 
näinki ‘‘öz’’ qadınları. ‘‘Öz’’ qadınları aydındır, kişilär üçünsä qadında vacib olanı – onların ‘‘anlaşılmazlığıdır’’. 
Bunlar  çox  geniş  aspektdä  qadın  vä  kişi  däst-xättini  bir-birindän  färqländirän  än  ümumi  tendensiyalar  idi.  Gündälik 
häyatda çox tez-tez bunlardan istisnalara rast gälmäk mümkün olsa da, ümumi halda, bu istisnaların sayı qadın vä kişi säsi 
arasındakı färqlärdän o qädär dä çox deyil vä bu äkslik bir yerdä ümumi fälsäfi tamlığı yaradır. (älaqädar mövzular barädä 
bax: burada, säh. 35, 43...) 
Aşağıda bir sıra sahälärdäki färqlär ayrıca olaraq näzärdän keçirilir: 
 
1) QARŞIDURMA: MÜSTÄQİLLİK~BAĞLILIQ: 
ABŞ-da  qayğıkeşlik  vä  himayädarlıq  täläb  edän  sahä  işçilärinin  (mäs.,  sosial  sahä  işçilärinin,  müällimlärin, 
tärbiyäçilärin,  qäyyumların  vä s.)  äksäriyyäti  qadınlardır  (Azärbaycanda  da  bunun  belä  olduğunu  yäqin  etmäk  üçün,  elä 
bilirik, elä ciddi statistik kalkulyasiyaya ehtiyac yoxdur). Qadınlar daha çox ağlamağa vä öz yaşantıları barädä başqalarına 
danışmağa  daha  çox  meyllidirlär  Mähz  bu  fakt  istär  qadın  vä  istärsädä  kişilärin  näzärindä  qadınla  dostluğun  kişi  ilä 
dostluqdan daha  yaxın  ola bildiyini  demäyä äsas  verir (Rubin  1985, Sapadin 1988), Qadınlar ätrafdakıların emosiyalarını 
kişilärlä  müqayisädä  daha  yaxşı  sezir,  anlayır  vä  ya  deşifrä  edirlär.  Qadın  vä  kişinin  qeyri-verbal  älamätlärä  qarşı 
hissiyyatlılığını yoxlamaq mäqsädilä keçirilän 125 eksperimentin näticäsini analiz edäräk ABŞ alimläri (Judith Hall 1984) 
bu qänaätä gälib ki, qadınlar hätta sözsüz belä qarşı täräfin fikirlärini onların üz ifadälärinä äsasän daha yaxşı anlayır. Bu 
fakt  kädärli  vä  şän  väziyyätlärä qadınların  kişilärlä  müqayisädä  näyä  görä daha çox emosional reaksiya  vermäläri faktını 
izah edir (Grossman  & Wood – 1993, Sprecher  & Sedikides – 1993, Stoppard  & Gruchy 1993). Münasibätlärdä  kişilär – 
mäsälänin  özünä,  qadınlarsa  –  insanlararası  münasibätä  daha  çox  diqqät  verirlär  (Nancy  Chodorov  –  1978.  1989;  Jean 
Baker Miller – 1986; Carol Gilliagan – 1982, 1990) (157 säh. 231-232). 
2) SOSİAL DOMİNANTLIQ 
Yarandığı  gündän  1994-cü  ilä  qädär  ABŞ  konqresinin  üzvü  olmuş  11377  şäxsdän  yalnız  1,4%-i  qadın  olub 
(157 säh. 232).  Yeri  gälmişkän,  yarandığı  gündän  bu  yana  ABŞ-da  indiyä  qädär  heç  bir  qadın  prezident  vä  ya  vitse-
prezident  väzifäsinä  yüksälä  bilmädiyi  halda  geridäqalmış,  qadın  hüquqlarını  tapdalayan  hesab  edilän  İslam  ölkälärindä 
(Türkiyä, Pakistan, Banqladeş) qadınlar bu väzifäyä yüksälib. Rolların däqiq bölgüsünün aparılmadığı situasiyalarda kişilär 
lider rolunda çıxış edärkän  avtoritar, qadınlarsa –  demokratik stilli  idaräçiliyä  üstünlük  verirlär (Eagly  & Johnson  1990). 
Demokratik rähbärlik stilinin qäbul edildiyi kollektivdä qadın vä  ya kişinin rähbärliyi kollektiv täräfindän eyni säviyyädä 
qäbul  edilir.  Avtoritar  stilli  kollektivdä  qadın-liderä  verilän  qiymät  o  qädär  dä  yüksäk  olmur.  (Eagly  &  others,  1992). 
İnsanlar «güclü vä inadkar» kişi hakimiyyätini daha häväslä qäbul edirlär näinki «hikkäli vä aqressiv» qadın hakimiyyätini 
(157 säh. 233). Kişi  ünsiyyät  stili  müstäqillik, qadın ünsiyyäti – qarşılıqlı asılılıq  kimi  xarakterizä  oluna  bilär. Kişiläri  här 
bir situasiyada qäläbä, üstünlük vä dominantlıq daha çox maraqlandırır (Sidanius vä b. 1994). Qadınlarsa (älälxüsus färqli 
cinslärdän  ibarät  kollektivdä)  daha  taktik,  näzakätli  vä  özünä  az  arxayın  olurlar.  (Garli  –  1991,  Ellyson  &  others,  1991, 
Major & others, 1990) (157 säh. 233) 
Kişilärin  adi  ünsiyyätindä  dä  daim  aqressivlik  vä  hökm  hiss  olunur:  onlar  danışanda  qarşı  täräfin  sözünü  käsmäklä, 
gözlärinin içinä baxmaqla, ällärinä toxunmaqla vä çox az halda gülümsämäklä hämsöhbätä täzyiq göstärir. Qadın vä kişinin 
yarışında,  yaxud  räqabätindä  kişinin  mäğlubiyyäti  ätrafdakılar  täräfindän  daha  böyük  alçalma  kimi  qäbul  edilir,  näinki 
qadının  mäğlubiyyäti.  Kişilär  hätta  adi  gündälik  häyatda  da,  qadınlar  üzärindä  öz  üstünlüklärini  qoruyub  saxlamağa 
çalışırlar, mäs., kişi vä ya qadın öz cinsi ilä söhbät edärkän söhbät äsnasında täräflär bir-birinin sözünü eyni tezliklä käsdiyi 
halda, kişi qadınla söhbät edärkän qadının sözünü täxminän iki däfä çox tezliklä käsir vä qadın qalan vaxtın böyük hissäsini 
sonradan fikirlärini toplamağa, käsilmiş fikrinin istiqamätini yada salmağa vä s. häsr edir. 
Hämçinin, ätrafdakılar  da, qadınla  müqayisädä  kişinin  qabiliyyätinä  daha etibarla  yanaşırlar (hansı  ki, häqiqätdä  heç 
belä  olmasa  da),  mäs.,  kişi  –  lektor,  sürücü,  bärbär  vä b.  känardakılar  täräfindän  daha  kompetentli,  professional, 
mäsuliyyätli vä s. qäbul edilir, näinki qadın – lektor, sürücü, bärbär vä b. 
3) AQRESSİVLİK 
Aqressivlik  mäsäläsindä  dä  kişilär  qadınları  qat-qat  üstäläyir.  Kanadada  adam  öldürmäyä  görä  häbs  olunan  kişilärin 
sayı eyni cinayätä görä häbs olunan qadınların sayına nisbätdä 11 : 1, hädä vä ya zorlamalara görä häbs olunanların nisbäti 8 
: 1-dir (Colombo 1994). ABŞ-da analoji cinayätlärin nisbäti 10 : 1 vä 5 : 1 (Milqramın täcrübäsi). 
Statistikaya  görä,  bütün  dünya üzrä  kişilärin  qadınları  öldürmäsi  halı,  qadınların  kişiläri  öldürmäsi faktından  20  däfä 
çoxdur (Daly & Wilson 1989). Laborator täcrübälär zamanı «täräfdaşı cäzalandırmaq» mäqsädilä kişilär qadınlara nisbätän 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin