Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə3/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   42
N 32

onlara diqqäti cälb etmäklä, onlardan müdafiä variantlarının yaradılması da aktuallaşsın. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
12 
  
1-Cİ HİSSÄ 
  
I фясил.   
DAVRANIŞ VÄ DÜŞÜNCÄLÄRİN DETERMİNASİYA MEXANİZMİ 
BARÄDÄ 
 
Näyä görä insanlar öz qarşılarına hansısa mäqsädläri qoyub, onların realizäsi üçün canlarından belä keçirlär? 
İnsanı  fäaliyyätä  hansı  spesifik  motivlär  tährik  edir?  Nähäng  kütlälärin  davranış  vä  düşüncäsinin  istiqamätini 
nälär müäyyänläşdirir? Ümumiyyätcä, bäşäriyyäti qurmağa, yaratmağa, öyränmäyä, kosmoslara ucalmağa vä ya 
dağıtmağa, müharibälär etmäyä, özgä torpaqlarına göz dikmäyä nä vadar edir? 
Bu  kimi  sualların  cavabını  bilmädän  nähäng  kütlälärin  vä  ayrıca  färdlärin  davranış  vä  düşüncäsini  idarä 
etmäk qeyri-mümkündür. Bäşäriyyät tarixindä böyük rol oynamış dahi särkärdälär bu sualların cavabını qismän 
bildiklärindän dünya taleyindä äväzolunmaz rol oynaya bilmişdilär. Lakin onlar buna özlärinin keşmäkeşli häyat 
yollarında qazandıqları şäxsi täcrübäläri äsasında nail olmuşdular. Bu isä här adama näsib olmur vä üstälik dä ki, 
här käsin häyat yolu individualdır. Bäs, bu mäşäqqätli yolları keçmädän buna necä nail olmalı? 
Elm  mähz  bir-birindän  zaman  vä  mäkanca  älçatmaz  uzaqlıqlarda  yerläşmiş  min-min  insanın  täcrübäsini 
cämlämäk,  ümumiläşdiräräk  insan  beyninin  qavraya  biläcäyi  bir  formata  salmaq,  onlar  äsasında  gäläcäk  üçün 
proqnozlar  vermäk  vä  onlar  vasitäsilä  ätraf  dünya  vä  insanları  idarä  etmäyin  yollarını  müäyyänläşdirmäk 
mäqsädilä  yaranıb.  Färdi  vä  sosial  davranışların,  düşüncälärin,  meyl  vä  ähvalların  öyränilmäsi, 
modelläşdirilmäsi,  reqlamentläşdirilmäsi,  idaräçiliyi  mäsäläsi,  kütlälärin  vä  ayrıca  färdlärin  davranış  vä 
düşüncäsinin  häräkätverici  qüvväsinin  mahiyyäti,  tarixin  gedişatına  täsir  göstärmiş  böyük  şäxsiyyätlärin 
fenomenal  qabiliyyätinin  sirri  vä b.  bu  baxımdan  daim  elmin  diqqät  märkäzindä  olmuş  predmetlärdändir.  Bu 
müddätdä isä elm insanların davranış vä düşüncälärinin motivläri sırasından bir sıra faktorları müäyyän etmäyä 
nail olub ki, bu da ayrı-ayrı fälsäfi vä psixoloji näzäriyyälärin, cäräyanların yaranmasına gätirib çıxarıb. Bunların 
bir qismi aşağıdakılardır: 
☯ ☯ ☯ 
I
I
.
.
1
1
.
.
 
 
M
M
O
O
T
T
I
I
V
V
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
B
B
A
A
R
R
Ä
Ä
D
D
Ä
Ä
 
 
M
M
Ö
Ö
V
V
C
C
U
U
D
D
 
 
N
N
Ä
Ä
Z
Z
Ä
Ä
R
R
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
I.1.1. PSIXOANALIZ NÄZÄRIYYÄSI 
Bu  cäräyanın  banisi  Ziqmund  Freydin  vä  onun  ardıcıllarının  fälsäfi  baxışlarına  görä  bütün  növ  bäşäri 
fäaliyyätin  äsasında  Freydin  Eros  vä  Tanatus  adlandırdığı  iki  äks  başlanğıcın  mübarizäsi  vä  vähdäti  dayanır. 
Freydä  görä  bunlardan  birincisi  –  häyat,  ikincisi  isä  –  ölüm  instinktidir.  Bu  birinci  kateqoriyaya  o  «öz 
mövcudluğunu  qoruyub  saxlamaq  täläbatını»  (yäni,  adi  fizioloji  täläbatları)  vä  «özünäbänzärläri  yaratma 
täläbatını»  (yäni,  cinsi  täläbatı),  ikinciyä  isä  –  aqressivlik,  sadizm,  mazoxizm,  özünäqäsd  vä s.  bu  kimi 
täläbatları  aid  edir.  Freydä  görä  kainat  lap  ävväldän  xaosa,  dağılmağa  meyllidir  vä  yeganä  olaraq  häyat  bu 
xaosun mütäşäkkilläşdiyi qısa  zaman käsiyidir. Lakin mütläq mänada yox. Belä ki, varlıqlar häyat boyunca da 
olumla  ölüm  arasında  qalır,  sabitliklä  xaos  arasında  çarpışırlar.  Sabitlik  halına  Freyd  –  orqanizmin  sağlam, 
normal väziyyätini, xaos halına isä – äsäbi, gärgin, qeyri-taraz väziyyätini aid edir. Freydä görä bu sonuncu halın 
başlıca  säbäbi  –  onun  Eros  adlandırdığı  hämin  o  birinci  instinktlärin  normal  ödänilä  bilmämäsidir.  Bunların 
ödänmäsinä  mane  olan  başlıca  baryerlär  sırasında  Freyd  xüsusi  olaraq  praktik  imkansızlığı  vä  mänävi 
imperativläri  vurğulayır.  Mäsälänin  mahiyyätini  daha  aydın  çatdırmaq  üçün  o  öz  näzäriyyäsini,  älälxüsus, 
şähvani duyğuların ödänmäsi timsalında izah edir. 
Freydä  görä  instinktiv  olaraq  insanda  mövcud  olan  cinsi  täläbatlar,  praktik  imkansızlıq  vä  ya  mänävi 
baryerlär («super-Eqo») säbäbindän ödänä bilmädikdä, itib getmäyäräk şüur sferasından («Eqo»-dan) tähtälşüur 
sferasına («İd»-ä) sıxışdırılır vä burada özünün realizä momentini gözlämäyä başlayır. Bundan sonra tähtälşüur 
onun ödänmäsi yollarını düşünüb tapmaq üçün mütämadi olaraq şüura «sifarişlär» göndärir. Onlara verilän här 
bir rädd cavabınısa, qeyri-mäntiqi prinsiplärlä işläyän tähtälşüur müstäqil bir sindrom kimi qäbul edäräk növbäti 
däfä bunların här biri ilä älaqädar şüura ayrıca sifarişlär göndärir, onların cavabı ilä älaqädar yenä dä beläcä vä s. 
Näticädä, orqanizmin başlıca idaräedici orqanını olan şüur eyni bir problemin analizi ilä händäsi silsilä üzrä artan 
häcmdä  yükländiyindän,  getdikcä  fäaliyyäti  tromblanır,  blokirovkalanır,  öz  normal  iş  funksiyasını  itirir. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
13 
Orqanizmin daxilindä gedän bu gizli proseslärsä zahirdä müxtälif nevroz simptomları vä orqanizmin normal iş 
ahänginin  pozulması  şäklindä  täzahür  edir.  Konkret  olaraq,  mähz  bu  säbäbdän,  Freyd  nevrozun  başlıca  (daha 
doğrusu,  yeganä)  säbäbini  cinsi  täläbatların  normal  ödänmämäsindä  görürdü  ki,  Freyd  konsepsiyasının, 
älälxüsus bu mäqamı hälälik onun än zäif hissäsi kimi qäbul edilir vä, tarixän dä, än çox bu hissä tänqidä märuz 
qalıb. Belä ki, Freyd ümumiyyätcä, insanın psixi täkamülündä seksual sferanın (libido enerjisinin) rolunu lazım 
olandan qat-qat artıq däräcädä mütläqläşdirir ki, bunun da belä olmadığı vä psixi determinasiya prosesindä cinsi 
fäaliyyätin  (vä  onun  problemlärinin)  rolunun  heç  dä  digär  faktorlardan  çox  olmadığı  bugünkü  psixologiya  vä 
psixiatriyada qeyd-şärtsiz olaraq isbat edilib (bax: mäs., Error! Reference source not found. säh. 29-30...). 
Qayıdaq äsas mäsäläyä. Sadalanan fazadan sonrakı märhälädä artıq, beyindäki kämiyyät däyişikliyi özünün 
keyfiyyät däyişikliyi märhäläsinä qädäm qoyur. Belä ki, väziyyätin tählükäli häddä çatdığı märhälädä avtomatik 
olaraq  xilasedici  blokiratorlar  işä  düşür  vä  orqanizm  öz-özünü  mähv  olmaq  tählükäsindän  qorumaq,  özünün 
başlıca idaräedici orqanı olan şüurun normal iş ahängini bärpa etmäk üçün ekstremal tädbirlärä äl atır. Freyd bu 
blokiratorlar yerindä müxtälif psixi müdafiä mexanizmlärini (inkar, rasionallaşdırma, proyeksiya, sublimasiya, 
vä  s.)  göstärir.  Onların  fäaliyyäti  näticäsindä  individ,  ya  bu  hissi  ümumiyyätcä,  süni  şäkildä  unudur  vä  bäzän 
hätta  orqanizmin  cinsi  funksiyası  müväqqäti  dayanır  (hansının  ki,  näticäsindä  cinsi  sferada  psixi  mänşäli 
müxtälif pozğunluqlar yaranır).  Ya da ödänmäsi mümkün olmayan  seksual arzular, istäklär, meyllär, häväslär, 
ehtiraslar  vä s.  ödänmäsi  mümkün  olan  bir  başqa  formaya  transformasiya  («sublimasiya»)  olunaraq  hämin 
formatında  realizä  tapır.  Freyd  bu  sonuncu  variant  yerindä  müxtälif  bädii  yaradıcılığı,  ixtiraçılığı,  peşä 
fäaliyyätini vä b. göstärir. 
Bir  sözlä,  Freyd  här  bir  insan  fäaliyyätinin  motivi  yerindä  tarazlığa  meyl  vä  daxili  gärginliyi  azaltmaq 
cähdinin durduğunu (homeostaz prinsipi), här bir fäaliyyätin bu vä ya digär formada insanın ödänmämiş qalan 
müxtälif  instinktiv  (irrasional)  impulslarının,  arzularının,  hisslärinin  simvolikläşmiş,  modifikasiyaya  uğramış 
forması olduğunu iddia edir. 
Haşiyä  kimi  qeyd  edäk  ki,  bir  psixoterapevt  kimi,  Freyd  insan  psixikasında  mövcud  olan  travmaları, 
sindromları  aşkar  edib,  onları  neytrallaşdırmağın,  müalicä  etmäyin  dä  metodlarından  geniş  bähs  edir.  Lakin 
bizim  üçün,  älälxüsus  bu  yuxarıda  izah  etdiyimiz  mäqamlar  xüsusi  ähämiyyät  käsb  etdiyindän  onların  izahına 
älavä vaxt ayırmırıq. 
I.1.2. ANALITIK PSIXOLOGIYA 
Analitik  psixologiyanın  banisi  K.Q.Yunq  Freydin  libidonu  psixi  enerji  kimi  interpretasiya  etmäsinä, 
nevrozların seksual mänşäli olduğunu iddia etmäsinä, psixikanı kompensasiya prinsipi ilä işläyän qapalı avtonom 
sistem kimi täqdim etmäsinä vä s. etiraz edäräk, insan psixikasında färdi qeyri-şüurilikdän savayı, häm dä daha 
därin bir qatın – kollektiv qeyri-şüurilik mövcud olduğunu iddia edir. Yunqa görä bu kollektiv qeyri-şüuriliyin 
mäzmununu bilavasitä müşahidä obyekti olmayan, lakin ätraf alämdäki proyeksiyaları vasitäsilä qavranıla bilän 
ümumbäşäri  ilk  obrazlar  –  arxetiplär  täşkil  edir,  hansılar  ki,  özlärini  daha  çox  müxtälif  mifologiyalarda, 
simvolikalarda vä s. büruzä verir. 
I.1.3. İNDIVIDUAL PSIXOLOGIYA 
Adler vä onun ardıcıllarının qänaätinä görä här bir fäaliyyätin äsasında kamillik arzusu vä buna mane olan 
«natamamlıq kompleksi» dayanır. Onların fikrincä här bir käsdä zäif dä olsa bu arzu vä kompleks mövcuddur. 
Vä  Adler  här  bir  käsdä  bunun  meydana  çıxması  mexanizmini  dä  izah  edir:  körpä  ikän  gücsüzlük  säbäbindän 
däfälärlä  keçirdiyi  kömäksizlik  hissläri,  bir  qädär  sonra  ailädä  özündän  böyük  vä  (ya)  özündän  kiçik  qardaş-
bacısı  ilä  münasibätdä  formalaşan  qısqanclıq  duyğusu,  daha  sonra  kollektivdä,  cämiyyätdä  hansısa  acizliyinä 
görä rastlaşdığı uğursuzluqlar vä s. Adler bu kompleksin özünü xüsusilä qabarıq büruzä verdiyi hallardan ayrıca 
bähs  edir.  Onun versiyasına  görä şikäst adamlarda bu kompleks özünü  xüsusilä qabarıq büruzä verir:  Korların 
digär hissiyyatlarının hiper-inkişaf etmäsi buna nümunälärdändir. Dahi şäxsiyyätlärin dä bir çoxunun älil olduğu 
tarixdän mälumdur (mäs., Homer, L.Eyler – kor, Bethoven, Sialkovski vä b. – kar olmuşlar vä s.).  Lakin o, bu 
versiyasının  çärçiväsini  bir  täkcä  fiziki  älilliklä  mähdudlaşdırmır.  Adlerä  görä,  mäs.,  cırtdanboyluluq  da 
natamamlıq  kompleksinin  qabarıq  meydana  çıxdığı  ideal  haldır.  Versiyasını  äsaslandırmaq  üçün  o,  bir  sıra 
mäşhur särkärdälärin, o cümlädän, Sezarın, İsgändärin, Napoleonun, Hitlerin, Stalinin boyunun 165 sm.-dän çox 
olmamasını (Avropa üçün bu çox alçaq boy hesab edilir) nümunä gätirir. 
Bir  sözlä,  Adlerä  görä  şäxsiyyätin  bir  sferasının  deformasiyası  digär  sferasının  fövqälinkişafı  ilä 
kompensasiya  olunur,  vä  ya  istänilän  bir  sferadakı  fövqälqabiliyyät  digär  här  hansısa  bir  sferadakısa  defektin 
kompensasiya formasıdır. 
Adler  özü  äsasän  fiziki  qüsurlardan  bähs  edirdi.  Onun  ardıcılları  täkcä  fiziki  deyil,  häm  dä  psixi,  sosial 
sferanın özünün bir  sferasındakı qüsurun, digär bir başqa sferasında fövqälinkişaf törädä bildiyini äsaslandıran 
faktlar toplamaqla Adlerin konsepsiyasını bir növ tamamladılar (mäs., Lambrazo – Lanqe-Eyxbaum näzäriyyäsi, 
Silvermen  –  Ayzenştadt  näzäriyyäsi  vä b.).  Onlar  äsasän  diqqäti  bu  faktın  üstünä  yönäldirdilär  ki,  bu  gün  dahi 
kimi tanınan şäxslärin böyük äksäriyyäti: 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
14 
1) Ya  psixi  cähätdän  xästä  olublar:  mäs.,  Petrarka,  Molyer,  Flober,  Dostoevski,  İsgändär,  Sezar, 
Napoleon – epilepsiyadan; Jorj Sand, Mikellancelo, Bayron, Höte – psixopatiyadan; Platon, Dekart, Paskal, 
Nyüton, Faradey, Kant, Emerson, Darvin, Niçşe, Spenser vä b. – şizofreniyadan äziyyät çäkib vä ya birbaşa 
olaraq bu mäqsädli xüsusi xästäxanalarda müalicä olunublar (bax:  59 säh. 606;  124 säh. 357;  143 säh. 172...); 
2) Ya hälä çox erkän yaşlarından yetim qalıblar: mäs., İ.Nyüton – hälä doğulmamışdan ävväl, V.İ.Lenin – 
hälä  körpä  ikän,  Q.Leybnis  –  6,  Humboldt  –  9,  N.Kopernik  –  10,  D.Mendeleyev  –  14,  Napoleon  –  15, 
Bethoven – 16 yaşında atasını itirib vä s. (Ätraflı bax:  124 säh. 168-169); 
3) Ya  da  onların  häyatının ilk  illäri  vä  ya  elä  bütün  ömürläri  bu  vä  ya  digär  formada  çox  ağır  keçib  (bax: 
burada, säh. 28). 
Bir sözlä, Adler vä onun ardıcıllarının qänaätinä görä, istänilän davranış – bu vä ya digär formada insanların 
öz natamamlıqlarını tamamlamaq cähdi vä ya zäifliklärinä qalib gälmäk säyi ilä älaqädardır. 
I.1.4. BIHEVIORIAL-TÄLIM CÄRÄYANI 
Bu  cäräyanın  yaradıcısı  D.Uotson  hälä  20-ci  äsrin  ävvällärindän  belä  müddäa  ilä  çıxış  etmäyä  başladı  ki, 
psixologiya  şüur  fenomeni  ilä  deyil, davranışla  mäşğul  olmalıdır.  D.Uotsona,  eläcä  dä,  onun  ardıcıllarına görä 
istänilän  növ  fäaliyyät  xarici  stimullara  qarşı  cavablar  silsiläsindän  savayı  özgä  bir  şey  deyil  (reaktivizm 
prinsipi).  Başqa  sözlä,  här  bir fäaliyyät,  müstäsna  olaraq  ätraf  dünyanın  impulslarına  qarşı  orqanizmin  verdiyi 
şärti vä şärtsiz reflekslär kompleksidir. D.Uotson bunu, sonradan psixologiyada mäşhurlaşmış aşağıdakı formulla 
ifadä  etdi:  S  –  R,  yäni  ki,  här  bir  reaksiya  mütläq  hansısa  stimuldan  doğur.  D.Uotsonun  bu  düsturu  sonradan 
onun ardıcılları (älälxüsus, E.Tolmen, E.Torndayk vä b.Skinner) täräfindän bir qädär täkmilläşdiriläräk aşağıdakı 
varianta salındı: S – V – R. Bu aralıq märhälä, burada känar däyişänlärin dä rola malik olduğunu göstärirdi. Bu 
cäräyanın än görkämli nümayändälärindän olan Skinner bu aralıq märhälänin mahiyyätini tam açaraq göstärdi ki, 
istänilän  davranışı  formalaşdıran  stimulların  hamısı  heç  dä  bir-birinin  eyni  olmayıb,  bir-birindän  färqlänirlär. 
Skinner iki növ stimul növünü göstärir: mövcud vä gözlänilän (ümidedilän) stimullar. İnsan öz evindä oturarkän 
evin soyuq olduğunu hiss etdikdä därhal qalxıb sobanı yandırır. Äksinä, isti olduğunu gördükdä sobanı söndürür, 
kondisioneri qoşur vä s. Bu, ätraf dünyanın birbaşa täsirlärinä qarşı insanın verdiyi reaksiyalardır. Lakin heç dä 
bütün  stimullar  hämişä  bu  cür  aşkar  görünmäyä  bilär  vä  insan  vä  ya  bir  başqa  canlı,  heç  bir  xarici  stimul 
olmadan da müäyyän addımlar ata, reaksiyalar verä bilär. Mäsälän, çox vaxt ola bilir ki, insan özü istämädän dä 
sähär tezdän güclä yuxudan qalxır, işä gedir vä iş üräyincä olmasa da belä, yenä dä axşama qädär bu işlä mäşğul 
olub,  axşam  geri  qayıdır.  Nä  onu  yuxudan  durmağa  mäcbur  edän  olur,  nä  dä  işdä  başının  üstündä  durub  onu 
işlädän. Bununla belä, o bunları edir. Mäsälä burasındadır ki, burada onu fäaliyyätä tährik edän stimullar onun 
hämin bu davranışlarından ävväl yox,  sonra  yerläşir  vä o da bunları görür, därk edir.  Belä  ki, o  yaxşı bilir ki, 
yuxudan çätinliklä dä olsa durub işä getmäsä vä ya gedib iş görmäsä nä itirär, gedib işlärini yerinä yetirmäklä nä 
qazanar: bunları etmädikdä işdän qovula bilär, mävacibi käsilär, o da öz növbäsindä ona xeyli älavä problemlär 
gätirär, etdikdä isä ailäsinin, özünün dolanışacağını tämin edär, bir sıra älavä problemläri häll etmäk üçün imkan 
qazanar. Skinner bu iki növ stimulun (yäni, reaksiyanı qabaqcadan, yoxsa sonradan formalaşdıran stimulların) 
törätdiyi  davranışları  da  bir-birindän  färqländirir  vä  o,  bu  birincini  respondent,  ikincini  isä  operand  davranış 
adlandırır.  Adi  häyatda  insanın  äli  isti  bir  şeyä  toxunarkän  qışqırıb  älini  çäkmäsi,  soyuq  havada  titrämäsi, 
acarkän  yemäk  axtarması  vä s.  –  bu  birinci,  qarşısına  hansısa  mäqsäd  qoyub  ona  çatmaq  üçün  can  atması, 
xeyirxah  motivlärdän  iräli  gäläräk  kimdänsä  hansısa  bäd  xäbäri  gizlätmäsi,  övladlarını  pis  ämällärä  görä 
cäzalandırması,  siyasi  mübarizälärä  qoşulması  vä s.  –  bu  ikinci  növ  davranışlara  nümunälärdändir.  Yäni  bu 
sonuncu hallarda insan, qabaqcadan işin näticäsini göz önünä gätirib hansısa addımı atır vä ya ondan çäkinir. 
I.1.5. HUMANIST PSIXOLOGIYA 
20-ci äsrin 60-cı illärindä bir qrup amerikan psixoloqu, tanınmış amerikan psixoloqu Abraham Maslounun 
rähbärliyi ilä, psixoanaliz vä biheviorizmä alternativ olan häyataqabil bir näzäriyyä yaratmağı qarşısına mäqsäd 
qoydu.  Müäyyän  mänada  ekzissensial  fälsäfäyä  äsaslanan  bu  yeni  cäräyan,  adı  çäkilän  här  iki  psixoloji 
cäräyandan  färqli  olaraq,  insanın  taleyinin  hansısa  irrasional  häväslärdän  vä  ya  ätraf  dünyanın 
däyişkänliklärindän  asılı  olmayıb,  tam  şäkildä  insanın  öz  ağlı  vä  düşüncäsindän  asılı  olduğunu  iddia  edirdi. 
«Humanist  psixologiya»  adlandırılan  bu  yeni  cäräyana  görä,  insanı  fäaliyyätä,  onun  daxilindä  mövcud  olan 
müxtälif növlü täläbatlar vadar edir. Lakin insan bu täläbatları ödämäk yollarını seçmäkdä azaddır. Başqa sözlä, 
insan  «seçim  azadlığı»na  malikdir  vä  mäqsädin  häyatakeçmä  vasitälärini,  mexanizmini  seçmäk  mäqamında  o 
iradi  bir  mäxluqa  çevrilir,  täbiätin  diqtäsindän  känara  çıxır.  A.Maslou  insanda  adi  bioloji  täläbatlardan  älavä, 
häm  dä  daha  ali  täläbatların  olduğunu  qeyd  edir.  Buraya  inkişaf  arzusu,  yeni  stimul  axtarışları,  özünürealizä 
täläbatları  vä s.  kimi  sırf  insana  mäxsus  olan  täläbatlar  aiddir  (heterostaz  prinsipi).  Maslouya  görä,  insanı  öz 
qabiliyyätini,  potensialını  nümayiş  etdirmäyä  mähz  bu  sonuncular  tährik  edir.  İxtiyari  bir  fäaliyyät  mähz  bu 
täläbatdan meydana çıxır. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
15 
I.1.6. EVOLYUSIONIZM 
Psixologiyada  täkamül  cäräyanı  deyilän  bir  cäräyan  da  mövcuddur  ki,  o  da  psixologiyadakı  bir  sıra 
problemlärä  ümumän  biologiyanın  täkamül  prinsipi  aspektindän  cavab  tapmağa  cähd  edir.  Bu  cäräyan  –  täbii 
seçmä qanunlarına äsaslanıb, bütün insanların qohumluğunu äsas götürän vä insan täbiätinin universallığını ön 
plana  çäkän  bir  näzäriyyädir.  Bu  cäräyan  täräfdarlarının  baxışlarının  äsasında  Darvinin  täkamül  näzäriyyäsi 
dayanır. Ta Darvin dövründän bäri äksär bioloqlar inanırlar ki, canlı orqanizmlär milyon illär ärzindä sağ qalmaq 
vä öz näslini qoruyub saxlamaq uğrunda räqabät aparıblar. Psixologiyada evolyusionistlär dä bu versiyanı inkişaf 
etdiräräk  iddia  edirlär  ki,  täbii  seçmä,  informasiyanın  o  cür  qavrayışına  vä  bu  cür  davranışa  aparır,  hansı  ki, 
müäyyän  şäraitdä  bu  vä  digär  genlärin  saxlanılması  vä  yayılmasına  xidmät  edir  (157 säh. 227).  Başqa  sözlä, 
täbiät  o  davranış  mexanizmlärini  dästäkläyir,  müdafiä  edir,  hansılar  ki,  ätraf  mühitin  münbit  şäraitindän  täkan 
alaraq meydana çıxmış konkret növün genlärinin qorunub saxlanılması vä yayılmasına xidmät edir. Bu davranış 
tipinä meylli olmayan növlär öz genlärini bugünkü populyasiyaya qoruyub saxlamaq şansına malik olmayıblar 
(157 säh. 227). Äksinä, yaşamaq şansını artıran genlär zaman keçdikcä daha çox nümayändälärdä tähkim olunur 
(157 säh. 236).  Ätraf  mühitin  täsirläri  täkamül  prosesindä  formalaşmış  davranış  mexanizmläri  ilä  qarşılıqlı 
täsirdä eynilä fizikadakı sürtünmä qüvväsi kimi fäaliyyät göstärir (157 säh. 227). 
Täkamülçülär cinslär arasındakı färqläri dä reproduktiv strategiya baxımından izah edirlär: Onların fikrincä, 
täkamül,  kişiläri  qadında  gänclik  vä  sağlamlıq,  vä  demäli,  daha  yaxşı  reproduktiv  potensial  axtarmağa  vä  ya 
qiymätländirmäyä  meylländirir.  Qadınısa  kişilärdä  daha  çox  qida  älä  gätirmäk  vä  mühafizäçilik,  müdafiäçilik 
kimi  xüsusiyyätlär  axtarmağa  proqramlaşdırır.  Bu,  qadınların  näyä  görä  yüksäk  sosial  statusu  olan  kişiyä  ärä 
getmäk  tendensiyasını  izah  edir  (157 säh. 548-549).  Yeri  gälmişkän,  näsilvermä  simvolu  olan  qadın  obrazının 
Yeni Eradan ävvälki XV äsrä qädär qädim dünyanın här yerindä ibadät obyekti olması faktı da, qädim tarixdän 
mälumdur (t/v.«Space», 15.11.01//17 : 50). 
Onların fikrincä, kişilärin daha çox seksual täşäbbüskarlıq göstärmäsinin başlıca säbäbi bundan ibarätdir ki, 
kişi orta hesabla öz ömrü boyu trillion spermatozoid istehsal edir ki, bu da bioloji baxımdan äks cinsin yumurta 
istehsalından qat-qat ucuz başa gälir. Qadın bir dölü inkişaf etdirib, sonra da doğulmuş körpäni qidalandırınca, 
kişi bir çox qadınları mayalandıraraq öz genlärini yaya bilär. Buna görä dä, qadın täräf-müqabilini sağlamlıq vä 
perspektivlik  älamätläri  äsasında  seçäräk  öz  reproduktiv  resurslarını  çox  ehtiyatla  xärcläyir.  Bu  zaman  kişi  öz 
genlärini  gäläcäk  üçün  qoruyub  saxlamaq  uğrunda  digär  kişilärlä  räqabät  aparır.  Beläliklä,  täkamülçülärin 
fikrincä, erkäk cins kämiyyätä, dişi cins isä keyfiyyätä can atır. Täkamülçülär daha sonra ehtimal edirlär ki, fiziki 
cähätdän  dominant  olan  erkäklär  dişi  cinsi  daha  asan  älä  gätirirlär  vä  bu  da  öz  növbäsindä  näsildän  näslä 
keçdikcä kişi aqressivliyinin vä dominantlığının artmasına gätirib çıxarıb. 
Täkamül cäräyanı bütün bunlara äsasän proqnozlaşdırır ki, kişilär äbädi olaraq täminat  vä fiziki qorunmuş 
olduqlarını göstärmäyä çalışası (hansı ki, qadınlar täräfindän yüksäk qiymätländirilir), qadınlarsa öz növbäsindä 
hämişä  kişilärin  yanında  gänc  vä  sağlam  görünmäyä  cähd  edäsidirlär  –  hansı  älamätlär  ki,  yaxşı  näsilvermä 
qabiliyyätinin älamätläridir. (157 säh. 241). 
Devid Bass  vä onun älli ämäkdaşlarının Zambiyadan Avstraliyaya qädär, 6  qitä vä 5  adada, müxtälif irqä, 
dinä  siyasi  sistemä,  37  mädäniyyät  tipinä  mänsub  10 000-dän  yuxarı  insan  arasında  apardıqları  sorğu  vä 
araşdırmaların materialları äsasında aparılan tädqiqatın näticälärinä görä: 
—  Här  yerdä  kişiläri  yaxşı näsilvermä xüsusiyyätläri,  yäni  gänc  sima  vä fiqura  kimi fiziki  älamätläri  olan qadınlar cälb 
edir. Qadınlarısa här yerdä kişilärdä näslin qorunmasını vä normal inkişafını tämin edä biläcäk xüsusiyyätlär, mäs., var-
dövlät, avtoritet vä vicdan kimi cähätlär cälb edir. 
Kişiläri mähz bädänin forması maraqlandırdığı säbäbindändir ki, onlar dünya üzrä vizual parnoqrafiyanın başlıca 
istehlakçısı, yaxud alıcısıdırlar (Buss, 1994). 
—  Äks  cinsdän  olan täräfdaşının  (arvadının, sevgilisinin,..)  bir başqası  ilä cinsi  yaxınlığına  kişilär  daha  käskin  reaksiya 
verir, daha çox qısqanırlar, näinki qadınlar. Äksinä, qadınlar o mäsälädä käskin reaksiya verir, ciddi qısqanır, nä zaman 
ki, täräfdaşı (äri, sevgilisi) olan kişi emosional cähätdän bir başqasına bağlanır, hätta onunla cinsi yaxınlıqda olmasa da 
belä. 
Täkamülçü-psixoloqlar  bu  mäsäläni  belä  izah  edirlär  ki,  burada  här  iki  cinsin  narahatlığı  –  kişinin  öz  atalığına 
äminlik mäsäläsi ilä, qadınınsa qarşı täräfin qayğısına olan täbii täläbatı ilä älaqädardır (Buss, 1994). 
—  Bütün dünyada kişilär özlärindän  yaşca kiçik olan  qadınla evlänmäyä meyllidirlär. Özü dä, kişinin hansı  yaşda olub-
olmamasından asılı olmayaraq, hämişä vä här yerdä kişilär gänc qadınlara meyl göstärirlär. Başqa sözlä, yaşı daha çox 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin