Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA



Yüklə 2,6 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə4/42
tarix12.03.2020
ölçüsü2,6 Mb.
#30657
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   42
N 32

olan kişilär özlärindän yaşca daha kiçik olan täräfdar seçmäyä meyllidirlär: Statistikaya görä, bütün dünyada 20 yaşlı 
kişi özündän bir neçä yaş, 60 yaşlı kişi isä orta hesabla 10-15 yaş kiçik olan qadınla evlänir (Kenrick & Keefe – 1992). 
Qadınlarsa istänilän yaşda özündän bir neçä yaş böyük olan kişi ilä evlänmäyä üstünlük verirlär. 
Täkamülçülär  yenä dä burada kişilärin tähtälşüuri formada  näsilvermä qabiliyyätini qiymätländirdiklärinä diqqäti 
cälb edirlär (157 säh. 242). 
—  Bütün dünyada kişilär özlärindän boyca kiçik qadınla ailä qururlar vä ya äksinä, qadınlar boyca özlärindän kiçik olan 
kişiyä ärä getmirlär. Müxtälif mädäniyyät vä millätlärdän olan ailälärlä aparılan tädqiqat zamanı (eksperiment: Gillis & 
Avis 1980) yalnız 720 haldan birindä bu normanın pozulduğu aşkarlanıb. 
Adi psixoloqlar bunu kişinin qadın üzärindä tähtälşüuri hakimiyyät iddiası vä qadının da buna olan analoji täläbatı 
ilä izah edirlär (157 säh. 263). 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
16 
Täkamülçülär burada da, täbii seçmänin rolunun ön plana çäkirlär. Onların fikrincä istär qadın vä ya istärsä dä kişi 
boyca  özünä bärabär täräfdaş  tapmağa  meylli  olsaydı,  onda ifrat bästäboy  qadınlar  vä ifrat hündürboy  kişilär hämişä 
subay qalardılar. Çünki kişilär, ümumiyyätcä, qadınlarla müqayisädä hündürboylu olurlar vä orta statistik göstäricilärä 
görä  boyu  180  sm.-dän  hündür  kişilärin  sayı,  eyni  hündürlüklü  qadınların  sayından;  boyu  150  sm.-dän  kiçik  olan 
qadınların sayısa bu ölçülü kişilärin sayından bir neçä on däfä artıqdır (157 säh. 263). 
Öz täräfdaşına vä övladlarına bağlı kişilärin öz näslinin yaşayacağına vä onların genini saxlayacağına ümid 
etmäsinä äsası daha çoxdur. Mähz bu säbäbdän dä, täkamül baxımından, istär qadın vä istärsä dä kişi, birläşäräk 
öz övladları ilä birgä mäşğul olmaqdan qazanırlar. Mähz bu hal, insanın vä körpälärinä häddän artıq ciddi qayğı 
göstärän  bir  sıra  digär  canlıların,  näyä  görä  cüt  şäkildä  yaşamalarının  vä  monoqamiya  prinsipinä  riayät 
etmälärinin säbäbini evolyusion baxımdan izah edir. Qadın vä kişi arasında mähäbbät universaldır, çünki genetik 
baxımdan särfälidir: Sadiq kişilärin näsli digär canlıların hücumuna qarşı daha dayanıqlıdır (157 säh. 244). 
Täbii ki, bütün bu deyilänlär heç vaxt därk edilmädän, täkamül prinsipinin qanunlarına uyğun olaraq, qeyri-
şüuri şäkildä baş verir (157 säh. 240-241). 
Bütün  bunlarla  belä,  evolyusionizm  cäräyanı  ailä  formalarının  müxtälifliyi  fenomenini  (mäsälän, 
monoqamiya,  täräfdaşı  mütämadi  däyişmäk,  çoxarvadlılıq,  çoxärlilik,  qrup  seksi  vä s.  kimi  halları)  izah  edä 
bilmir (157 säh. 247). 
I.1.7. SINERGETIKA 
Mälumdur  ki,  fizikanın  termodinamika  qanunları  zamanla  entropiya  arasında  funksional  asılılıq  işaräsi 
qoyaraq,  fiziki  sistemlärin  istänilän  täkamülünün  son  häddinin  xaos  olduğunu  bäyan  edir.  Başqa  sözlä,  bu 
qanunlar istänilän növ enerjinin än axırda istilik enerjisinä çevrildiyini, istilik enerjisininsä täbii halında özgä heç 
bir  enerjiyä  çevrilmädiyini  iddia  edir  ki,  bu  enerjinin  dä  molekullara  Broun  prinsipinin  täläbläri  üzrä  xaotik 
trayektoriya verdiyi mälumdur. Buna äsasän, termodinamika interpretatorları fiziki dünyadakı enerji çevrilmäläri 
zäncirindä istiliyin än axırıncı hälqä olduğunu vä xaotikliyin dä inkişafın än son struktur forması olduğunu iddia 
edirlär.  Hätta  termodinamikanın  meydana  gälmäsindän  sonra  fizika  vä  fälsäfädä  «istilik  ölümü»  adlanan  bir 
termin dä meydana  çıxdı ki, bu da termodinamikanın prinsipläri  üzrä bütün kainatın gec-tez xaotik molekullar 
selinä  çevriläcäyi  proqnozları  ilä  älaqädar  idi.  «Enerjinin  itmämäsi»  kimi  fundamental  fizika  aksiomunun 
meydana gälmäsindä «Termodinamika» qanunlarının äväzolunmaz rolu olduğu fiziklärä yaxşı mälumdur. 
Lakin  iyirminci  äsrin  ortalarından  başlayaraq  bu  prinsiplärin  universallığı  şübhä  altına  alınmağa  başlandı. 
Bir sıra filosoflar iddia etmäyä başladılar ki, bu qanunların işläk diapazonu yalnız qeyri-üzvi dünya çärçiväsilä 
mähdudlaşır  vä  üzvi  dünya  bu  prinsiplärdän  istisna  täşkil  edirlär.  Özü  dä  täkcä  istisna  täşkil  etmäklä 
kifayätlänmäyib,  hätta  onun  äksinä,  fäaliyyät  göstärirlär.  Belä  ki,  sinergetikanın  prinsiplärinä  görä  –  fiziki 
dünyada  entropiyanın  artımı,  onun  bioloji  vä  sosial  sistemlärdä  azalması  ilä  kompensasiya  olunur.  Yäni, 
biosferada täkamül vektorunun oriyentasiyası biosistemlärin daha optimal täşkilinä doğru yönälib. Başqa sözlä, 
istänilän bio vä sosial sistem öz entropiyasının azalmasına doğru täkamül edir. Biosistem yalnız o fäaliyyätdän 
daxili rifah hissi keçirir, hansı ki, onun hüceyrälärinin daha mütäşäkkil forma almasına imkan verir, yardım edir. 
Sosial  vä  bioloji  sferada  baş  verän  istänilän  däyişiklik  entropiyanın  azalması  yolundakı  sıçrayışlardan  savayı 
özgä bir şey deyil (bax: burada ädäbiyyat siyahısına ~  53,  63,  195,  209,  210,  222,  223,  226,  251 vä s...). 
I.1.8. FÄLAKÄT NÄZÄRIYYÄSI 
Yüksäk  häyat  tärzinin  hälä  insanların  iddialarının  qarşısını  ala  bilmädiyi  vä  aşağı  häyat  säviyyäsi  olan 
insanlara näzärän yüksäk häyat säviyyäsi olan insanların häyatdan razılığının artmadığı mälumdur. Yäni, häyat 
şäraitinin yaxşılaşdığı halda da frustrasiya  güclänä bilär. Fälakät näzäriyyäsi täräfdarlarının fikrinä görä bunun 
izahı  ondan  ibarätdir  ki,  reallıq,  artan  gözlämälärlä  ayaqlaşmağa  macal  tapmayanda,  nailiyyätlä  gözlämälär 
arasında uçurum meydana çıxır. Bu uçuruma hämahäng olaraq da, frustrasiya güclänir. Mäs., sürätlä inkişaf edän 
millät urbanizä olduqda, savadlılıq artdıqda, insanlar düşünmäyä başlayırlar ki, häqiqi maddi rifah nädir. Lakin 
bäräkät  birdän-birä  ämälä  gälmir  vä  imkanla  arzuolunan  arasında  artan  bu  uçurum  da  insanlarda  frustrasiyanı 
gücländirir. İnqilab vä digär bu tip sıçrayışlı sosial däyişikliklärin säbäbi dä mähz budur. 
Fälakät näzäriyyäsi täräfdarlarının fikrinä görä, äslindä elä bütün növ inkişaflar, hätta täkamülün özü dä, bu 
tip  mini  sıçrayışlar  silsiläsindän  savayı  özgä  bir  şey  deyil.  ( 83 säh. 12-19).  Mäsälän,  bir  ärazidä  bitkilärin 
häcmini  artması  o  äraziyä  bitki  ilä  qidalanan  heyvanların  axışıb  gälmäsinä  säbäb  olur.  Burada  bu  heyvanların 
kämiyyäti qidalandıqları bitkilärin normal bärpa sürätini üstäläyändä qida ehtiyatı azalmağa başlayır. Bu isä öz 
növbäsindä  hämin  heyvanların  getdikcä  yavaş-yavaş  buradan  uzaqlaşmasına  gätirib  çıxarır.  Eyni  zamanda, 
burada  hämin  bu  heyvanların  sayının  çoxalması  buraya  ätlä  qidalanan  heyvanları  cälb  edir.  Onların  sayının 
çoxalması  isä  müäyyän  kollaps  häddindän  sonra  otla  qidalanan  heyvanların  sayının  händäsi  silsilä  üzrä 
azalmasına  gätirib  çıxarır.  Bu  isä  getdikcä  burada  ätlä  qidalanan  heyvanların  sayının  azalmasına,  bitki 
ehtiyatınınsa artmasına gätirib çıxarır. Bu tendensiya, bir müddät sonra bütün bu proseslärin spiralvari xätt üzrä 
yenidän täkrar olunmasına gätirib çıxarır. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
17 
☯ ☯ ☯ 
 
I
I
.
.
2
2
.
.
 
 
M
M
O
O
T
T
I
I
V
V
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
B
B
A
A
R
R
Ä
Ä
D
D
Ä
Ä
 
 
B
B
I
I
Z
Z
I
I
M
M
 
 
Q
Q
Ä
Ä
N
N
A
A
Ä
Ä
T
T
I
I
M
M
I
I
Z
Z
 
 
Beläliklä, davranış vä düşüncälärin başlıca determinasiya mexanizmi barädä müasir elmin qänaäti barädä bu 
qädär. Bu variantlardan här biri bugünäcän neçä-neçä sınaqdan keçib yaşamaq hüququ qazana bilibdisä, demäli, 
onlarda nä isä var. Üstälik dä ki, onların heç birindä qeyri-mäntiqi olan elä bir cähät dä yoxdur. 
Özlüyündä bu versiyalardan här biri digärlärinin inkarı üzärindä qurulub, här biri digär qalanlarına alternativ 
kimi  qäbul  edilirsä  da,  äslinä  qalsa  biz  onlar  arasında  elä  bir  ziddiyyät  dä  görmürük.  Häqiqät  haradasa  bu 
sınanmış variantların mäxräcindä vä ya kombinasiyasındadır vä onlar haradasa bir-birini tamamlayır. Burada biz 
dä bunu mähz bu cür qäbul edirik 
Biz, mexanisistlär, o cümlädän, bihevioristlär kimi qäbul edirik ki, psixologiya indeterminist bir elm deyil vä 
insanın här bir davranışı, düşüncäsi konkret faktorlar täräfindän determinläşir vä bu reduksiyada ätraf dünyanın 
täsirlärinin  rolu  heç  dä  axırıncı  deyil.  Ätraf  dünyanın  çoxsaylı  kinestetik  (daktil  vä  ya  adi  Nyüton  täsirläri), 
termik  (Karno  täsirläri),  elektrostatik  (Kulon  täsirläri),  astral  (kosmik  täsirlär),  maqnetik,  optik  vä  optiko-
kinetik,  akustik,  dequstral,  aromatik  vä s.  kimi  –  fiziki;  verbal,  mental,  virtual,  hüquqi-normativ  vä s.  kimi  – 
sosial  täsirläri  kontinuumunda  här  bir  canlının,  o  cümlädän,  insanın,  öz  orbitindän  känara  çıxa  bilmäyän  vä 
xüsusiyyätläri ätraf täsirlärlä şärtlänän säma cisimlärindän färqi cüzidir. Bu täsirlär çox äksär hallarda sistemsiz, 
koordinasiyasız vä mäqsädsiz xarakter daşıyıb, heç dä hämişä individin vä ya bütövlükdä cämiyyätin maraqları 
ilä üst-üstä düşmäsä dä, här halda, bunlardan azad olmaq da, praktik olaraq mümkün deyil. Çünki här bir färd 
özünün  bioloji  vä  digär  täläbatlarını  ödämäk  üçün  täbiätlä,  ona  bu  täläbatları  daha  rahat  ödämäk,  bioloji 
mövcudluğunu  daha  effektli  sığortalamaq  imkanı  verän  cämiyyätlä,  onun  müvafiq  infrastrukturları  ilä 
münasibätä  girmäyä  mäcbur  vä  ya  mähkumdur.  Başqa  sözlä,  täbiät  vä  cämiyyät  kontinuumunun  mäxräcindä 
yerläşib,  avtonom  häyat  sürmäk  qeyri-mümkündür.  Bu aspektdän  mäsäläyä,  hätta  mexanistlärdän  dä bir  qädär 
radikal  yanaşaraq,  biz  sadalanan  hämin  täsir  formalarını  (fiziki,  härbi,  psixoloji,  emosional,  siyasi,  iqtisadi, 
mänävi  vä s.)    adi  informasiya  növü  kimi;  Täbiät,  cämiyyät  vä  insanı  ayrı-ayrılıqda    müxtälif informativ 
sistemlär kimi; Täbiät, cämiyyät  vä  insanı, bir-biri ilä qarşılıqlı  münasibätdä  baxış bucağından asılı olaraq, 
biri digärinin arqument vä funksiyası kimi; Ätraf dünya (fiziki vä sosial) vä insanı birlikdä  qapalı sistem kimi, 
ayrılıqda  insan  vä  ayrılıqda  ätraf  dünyanı  isä  bir-biri ilä korrelyativ rabitädä olan açıq sistem kimi; Fiziki, 
sosial vä psixi passivliyi  stasionar hal kimi; Bu sahälärdäki aktivliyi  informativ disbalans vä ya häyäcanlı 
informativ  väziyyät  kimi;  Täräqqi  vä  tänäzzülü    entropiya  däyişikliyi  kimi;  Birtäräfli  inkişaf  vä  birtäräfli 
tormozlanmanı  (mäs.,  natamamlıq  kompleksini)    izoproses  kimi;  Proseslärdä  eskalasiyanı    zäncirvari 
reaksiya kimi; Sosial seqmentasiyanı  vektor färqi kimi; Sosial referentliyi  valentlik vä s. kimi qäbul edib, 
onlara aid problemlärä dä hämin bu terminlärä aid qanunlar prizmasından baxırıq. 
Lakin  mexanistlärdän  färqli  olaraq  biz  onu  da  qäbul  edirik  ki,  hämin  bu  täsirlär  insanı  häyat  yollarında 
fırtınaya düşmüş bir yelkän kimi sahildän-sahilä çırpmır. Cansız varlıqlardan färqli olaraq insan, ätraf dünya ilä 
onun  arasında  amortizator  vä  ya  stabilizator  funksiyası  yerinä  yetirän  vä  adaptasiya  prosesindä  dünya  barädä 
olan  informasiyaları  birläşdirib,  interpretasiya  etdirmäklä  individin  davranışını  tänzimläyän  psixikaya  malikdir 
ki,  insanın  ätraf  dünyanın  istänilän  stimuluna  qarşı  reaksiyası  onun  mähz  bu  meyarının  prizmasından  keçäräk 
formalaşır. 
Ümumi olaraq, bu modellärin ümumiläşdirilmäsi ilä älaqädar ätraflı qänaätlärimiz aşağıda veririk: 
I.2.1. GENETIK (IRSI) AMILLÄR 
İnsan şäxsiyyätinin formalaşmasında danılmaz rolu olan än äsas faktorlardan biri irsi amillärdir. Bu amilin 
mahiyyäti bundan ibarätdir ki, doğulduğu gündän här bir insana genlär vasitäsilä bütövlükdä bäşäriyyätin bioloji 
täkamülünün  vä  hämin  färdin  özünün  yaxın  äcdadlarının  hamısının  älamätläri  yığcam  formada,  kodlaşdırılmış 
şäkildä  ötürülür.  Başqa  sözlä,  «insan  ontogenezindä  bäşäriyyätin  filogenezinin  (bioloji  täkamülünün  vä  tarixi 
mädäni  märhälälärinin)  äsas  älamätläri  yığcam  formada  täkrar  olunur»  («Biogenetik  qanun»  [F.Müller, 
E.Hekkel] vä ya «Rekapitulyasiya prinsipi» [S.Holl]). Yäni fizioloji aspektdän här bir individ özünün yaxın vä 
uzaq  äcdadları  barädä  demäk  olar  ki,  bütün  informasiyaları  kodlaşdırılmış  formada  öz  genlärindä  daşıyır.  Bu 
informasiyalarsa  här  bir  şäxsin  fiziki  vä  psixi  parametrlärini  onun  hälä  dünyaya  gälmädiyi  dövrlärdän 
müäyyänläşdirir vä anadangälmä determinantlar qrupunu täşkil edir. XIX äsr üçün problematik olan bu mäsälä 
artıq XXI äsrdä, özü dä insan genomunun deşifräsindän sonra indi artıq bir aksiom şäklindä qäbul edilir vä bu 
gün  irsiyyätin  insan  häyatında  här  hansı  formadasa  rolu  olduğunu  qäbul  etmäyän  çox  az  adam  tapılar.  Bu 
baxımdan insanın istär fiziki, istär psixi vä istärsä dä sosial bir varlıq kimi formalaşmasında rolu olan cämi irsi 
faktorları  aşağıdakı  formada  qruplaşdırmaq  mümkündür:  İndividlä  birbaşa  kauzal  rabitäli  olan  –  a)  bütün 
insanlara; b) bütün canlılara; c) bütün bitkilärä; vä d) bütün varlıqlara xas olan än ümumi cähätlär. Başqa sözlä, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
18 
insan än ali varlıq kimi täkamül pilläsindä özündän aşağıda duran vä onunla irsi älaqäli bütün ävvälki varlıqların 
hamısının başlıca atributlarını genetik  olaraq özündä  daşıyır ki, bu da biologiya vä tibbdä çoxdan mälum  olan 
faktdır. Bu sırada biz yeganä olaraq bu kateqoriyadan än äsas birini – individä onun än yaxın äcdadlarından, o 
cümlädän,  valideynlärindän  hansısa  älamätlärin  keçmäsini  aid  etmädik.  Äslindä,  bu  faktor  genetik  kodların 
ötürüldüyü än äsas hälqädir. Biz, sadäcä olaraq, ona görä onu sadalanan ardıcıllıqdan bir qädär färqländiririk ki, 
bu faktor, onlar qädär universal deyil. Belä ki, yuxarıda sadalanan ardıcıllıqdakı här bir qrupun bütün älamätläri, 
här bir insana mütläq keçdiyi halda, valideyn vä yaxın äcdadların älamätläri, ävväla, bütün insanlara deyil, yalnız 
här bir käsin öz övladına, näväsinä keçir, ikincisi isä, äcdadın, o cümlädän, valideynin heç dä bütün älamäti öz 
övladlarına keçmir – yalnız bäzisi keçir. 
Genetik  olaraq  insana  öz  valideynindän  mütläq  olaraq  nä  vaxt  hansı  älamätin  keçä  biläcäyini 
däqiqläşdirmäk, hälälik müasir tibb vä biologiyaya näsib olmayıb. Daha doğrusu, sadäcä olaraq, problemin ifrat 
müräkkäbliyi säbäbindän, bu mäsälä bir qädär az maraq doğurur. Belä ki, bu problemi häll edib, konkret olaraq 
filan  adamın  uşağına  onun  atasından  hansı,  anasından  hansı  älamätlärin  keçäcäyini  däqiq  täyin  etmäk  üçün 
milyonlarla,  bälkä  dä  milyardlarla  incälikläri  hesablayıb,  däqiq  näzärä  almaq  gäräkdir,  mäsälän,  valideynlärin 
här birinin yaşı, aralarındakı yaş färqi, bunun onların neçänci uşağı olacağı, uşağın mayalandığı gecä onların här 
birinin  ayrı-ayrılıqda  hansı  ähval-ruhiyyädä  olması,  nä  ilä  qidalanması  vä s.,  vä i.a.  kimi  faktorları.  Hätta 
genomun  deşifräsi  dä,  bu  problemi  sadäläşdirmädi,  äksinä,  mäsälänin  nä  qädär  müräkkäb  olduğunu  açıb 
göstärmäklä olan ümidläri dä qırdı. 
O ki qaldı, här bir käsä, irsiyyät zäncirinin sadalanan o biri hälqälärindän hansı atributların keçmäsinä, bu bir 
qädär sadädir. Daha doğrusu, istänilän bir şey maksimum ümumiläşändä sadäläşir. İrsi ötürülän kodlar da, insana 
qädär  här  cür  variantlarda  kombinasiya  olunaraq  än  universal  bir  formaya  gälib.  İrsi  olaraq  ötürülän  digär 
atributları,  o  cümlädän,  genetik  informasiyaları  bir  känara  qoyaraq,  äsasän,  ötürülän  bir  neçä  psixoloji 
atributlardan bähs edäcäyik: 
Milliyyätindän  asılı  olmayaraq  här  hansısa  bir  cärrah  dünyanın  istänilän  bir  ölkäsinin  klinikasında  işä 
düzälib, istänilän millätdän olan xästä üzärindä arxayınlıqla cärrahiyyä ämäliyyatı aparır vä effektli näticä äldä 
edä  bilir.  Çünki  insanların  hamısının  anatomiyası  standart  olaraq  eynidir  vä  cärrahın  institutda  öyrändikläri 
dövrädän  bäri  dä  insan  anatomiyasında  elä  bir  älavä-düzäliş  olunmayıb.  Yalnız  färdi  olaraq  här  käsdä  ümumi 
normadan müäyyän yayınmalar ola bilär ki, o da müxtälif ontogenez amillärin flektiv täsirinin näticäsidir. 
İnsanların psixologiyası da belädir. Onların hamısı standart olaraq eyni äsäb sisteminä, sinir morfologiyasına 
malikdir, bu sistem hamıda eyni prinsip üzrä işläyir vä funksiyası da hamıda eynidir. Yalnız färqli täbii vä sosial 
mühit  insanların  bu  ümumi  psixi  anatomiyasına  bir-birindän  färqlänän  müäyyän  ştrixlär  älavä  edir  ki,  bunun 
sayäsindä dä här käs täkrarsız, bänzärsiz bir dünyaya çevrilir. 
I.2.1.1. PSIXOLOJI UNIVERSALILÄR: 
I.2.1.1.1. Fizioloji universalilär: 
  (ŞÄXSİYYÄTİN  STATİK  FİZİOLOJİ  (SOMATİK)  XARAKTERİSTİKASI):  Fizioloji  baxımdan  täkcä  insan  yox, 
hätta digär äksär canlılar üçün dä ümumi olan xüsusiyyät ondan ibarätdir ki, bu sferada här bir reaksiya, genetik yaddaş 
vä sinirlärä täsir edän konkret xarici stimullar täräfindän generasiya etdirilir. Eläcä dä, här  bir konkret stimul, şärtsiz 
reflekslär vä ya instinktlär prinsipinä uyğun olaraq, konkret reaksiyalar doğurur; 
I.2.1.1.2. Emosional universalilär: 
  (ŞÄXSİYYÄTİN STATİK EMOSİONAL (PSİXOMOTOR) XARAKTERİSTİKASI): (2.1) Emosiyalar, äsasän beyinin 
sağ  yarımküräsinin,  bädänin  sol  äzalarının  vä  beş  äsas,  iyirmiyä  yaxın  kömäkçi  hiss  kanallarının  fäaliyyäti  ilä 
älaqädardır;  Forma  vä  atributların,  o  cümlädän,  melodiyaların,  peyzajların,  aromatların  vä s.  qavrayış  vä  tählili  ilä 
mäşğul olur; Tam, xolistik, sintetik, eynizamanlı vä kompleks kodlaşdırma prinsipi üzrä işläyir; Bädii, intuitiv, konkret, 
obrazlı  täfäkkürün  äsasında  dayanır;  İnformasiyaların  ävväl  vä  sonuna  xüsusi  reaksiya  verir  vä s.:  (2.2)  Fäaliyyäti 
ekssentrikdir,  yäni  beyinä  gälän  siqnallar  arasında  onun  üçün  dominant  olanı  yoxdur  –  hamısına  reaksiya  verir; 
Rängaräng, däyişkän, dinamik, yarımçıq siqnalların qavrayışı ilä älaqädardır, äksinä, monotonluğa, statikliyä, dövriliyä, 
rasionallığa reaksiya vermir; Reaksiyası ani olur, yäni sürätcä intellekti üstäläyir; Eydetik yaddaş vä eydetik proseslärlä 
älaqädardır; vä s. 
I.2.1.1.3. İntellektual universalilär: 
  (ŞÄXSİYYÄTİN STATİK İNTELLEKTUAL (KOQNİTİV) XARAKTERİSTİKASI): (3.1) İntellekt, äsasän beyinin sol 
yarımküräsinin vä orqanizmin sağ äzalarının fäaliyyäti ilä älaqädardır; Mäzmun, struktur vä münasibätlärin qavrayış vä 
tählili  ilä  mäşğul  olur;  Diskret,  ardıcıl,  differensial  kodlaşdırma  prinsipi  üzrä,  informasiyanı  determinist-kateqorial 
münasibätlärä  ayıraraq  işläyir;  Ümumiläşdirmä  vä  rasionallaşdırmanın,  başqa  sözlä,  mücärräd  täfäkkürün  äsasında 
dayanır.  Vä s..;  (3.2)  Fäaliyyäti  konsentrikdir,  yäni  diqqät  märkäzindän  känar  (periferik)  informasiyaları,  bundan 
savayı,  paralel  siqnalları  vä  dilemmanı,  rängarängliyi,  dinamikliyi,  täkrarlanmayan  hal  vä  prosesläri,  minimal  ömrü 
1/25 saniyädän az olan, kämiyyäti ±7-dän artıq olan eynizamanlı siqnalları vä s. qäbul vä tählil edä bilmir (bu zaman 
fäaliyyäti tam vä ya qismän blokirovka olunur); Fasiläsiz iş rejimi maksimum 10 däqiqädir; Fäaliyyäti ätalätlidir, yäni 
här bir  yeni stimula köklänmäk üçün ona müäyyän vaxt limiti gäräkdir; Xarici fiziki täsirlärin anormal, emosiyaların 
ekstremum  (maksimum  gärgin  vä  maksimum  süst)  häddindä  öz  fäaliyyätini  dayandırır;  Tähtälşüur  yolunda  «senzor» 
(süzgäc,  klapan)  funksiyası  daşıyır;  Assosiativ  (mnemotexniki)  yaddaş  vä  proseslärlä  älaqädardır;  Fäaliyyäti  müxtälif 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
19 
kimyävi  preparatlar  (bax:  2-ci  hissä,  «Psixotrop  preparatlar»  bölümünä  –  burada, säh. 94)  vasitäsilä 
aktivläşdirilib, passivläşdirilä bilir, vä s. (älavä olaraq bax: burada, säh. 65-66 vä ondan sonraya) 
I.2.1.1.4. İradi universalilär: 
  (ŞÄXSİYYÄTİN  STATİK  İRADİ  (EVOKATİV)  XARAKTERİSTİKASI):  İradä  –  här iki beyin  yarımküräsinin  birgä 
fäaliyyätinin  näticäsi  olub,  funksiyası  «ustanovka»lar,  värdişlär,  transferlär,  stereotiplär,  psixi  komplekslär,  mäqsäd 
qradiyentläri, sosial inqibisiya vä fasilitasiyalar vä s. täräfindän tänzimlänir; 
Vä s
1

Bunlar  här  bir  insana  genetik  olaraq  ötürülän  äsas  funksiyalardır.  Özlüyündä  bunlar  baş  beyin 
yarımkürälärinin funksional asimmetriyası ilä älaqädar hallardır. Belä ki, bunlardan birincisi – qeyri-şüuri sfera 
ilä, ikincisi – sağ,  üçüncüsü – sol beyin  yarımküräsinin funksiyası ilä, vä nähayät, dördüncüsü  – här iki beyin 
yarımküräsinin funksiyasının kombinativ fäaliyyäti ilä älaqädardır. 
Lakin bu hälä hamısı deyil. Sadalananlar birlikdä insanın qabiliyyätlär sferasını täşkil edir. Här bir funksiya 
enerji israfı hesabına  başa  gäldiyindän isä  sadalanan  qabiliyyätlärin mütämadi olaraq enerji ilä tächiz  edilmäsi 
zäruräti ortaya çıxır. Bu funksiyanı isä insanın hämin qabiliyyätläri ilä korrelyativ rabitädä olan täläbatlar bloku 
yerinä yetirir. 
Bu täläbatlarasa aiddir: 
I.2.1.2. PSIXOLOJI TÄLÄBATLAR 
I.2.1.2.1. Fizioloji täläbatlar: 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 1) Öz mövcudluğunu qoruyub saxlamaq (yäni insanın qidaya, havaya, suya, yuxuya vä s. olan 
täläbatları.  Hansıların  ki,  ödänilmämäsi  –  individin  bir  bioloji  varlıq  kimi  öz  mövcudluğunu  dayandırmasına  – 
ölümünä  säbäb  olur);  vä  özünäbänzärläri  yaratmaq  (yäni  cinsi  täläbat  –  hansıların  ki  ödänilmämäsi  növün  bir 
populyasiya kimi mähvinä gätirib çıxarır) kimi Freydin hämin o eros täläbatları; 
I.2.1.2.2. Emosional täläbatlar: 
  İnsanın  nüfuza,  hörmätä,  ünsiyyätä,  ümumän  xoş  täässürat  almağa  olan  täläbatları.  Bunların  ödänilmämäsi  –  äsäbi 
pozğunluğa,  zehni,  iradi  deqradasiyaya,  insanın  özünäinam,  häyatauyğunlaşma  vä s.  kimi  qabiliyyätlärinin 
zäiflämäsinä, itmäsinä vä s. gätirib çıxarır; 
I.2.1.2.3. İntellektual täläbatlar: 
  Näzäri  täläbatlar  olub,  insanı  öyränmäyä  sövq  edir.  Bu,  insana  öz  tählükäsizliyi,  ämin-amanlığı  vä s.  üçün  vacibdir. 
Täsadüf  –  mexanizmi  bilinmäyän  qanunauyğunluqdur.  Mälumatlı  şäxslärin  häyat  labirintindä  azmaq,  büdrämäk 
ehtimalı daha azdır, näinki, mälumatsız şäxslärin; 
I.2.1.2.4. İradi täläbatlar: 
  Ämäyä, idmana,  yaradıcılığa, bütövlükdä  fiziki  vä zehni aktivliyä aid  olan praktik täläbatlardır. Birbaşa  olaraq färdin 
özünüifadä,  özünürealizä,  dolayısı  ilä  isä  orqanizmdä  gedän  fiziki-kimyävi  proseslärin  tempini  stimullaşdırmaq 

Yüklə 2,6 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   42




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin