Ԥsas xarici sԥfԥrlԥr
169.
Elm tarixi
üzrԥ Beynԥlxalq
simpozium
Türkiyԥ (østanbul)
1991
170.
171.
Mԥrkԥzi
Amerika
ölkԥlԥrinin QHT-
lԥri ilԥ mԥdԥni
ԥmԥkdaúlÕ÷Õn
qurulmasÕ üçün
Kosta- Rikaya
sԥfԥr
Kosta-Rika (San-
Xose)
Avqust,1991
172.
Mԥdԥniyyԥt
siyasԥti üzrԥ
Beynԥlxalq
konfrans
Norveç (Bergen)
1999
173.
Millenium
üzrԥ qeyri-
hökumԥt
tԥúkilatlarÕnÕn
Beynԥlxalq
konfransÕ
ABù (Nyu-York,
BMT)
Oktyabr, 2000
289
174.
Qeyri-
hökumԥt
tԥúkilatlarÕnÕn
Mԥdԥniyyԥtlԥrin
dialoqu vԥ
sivilizasiyalarÕn
harmoniyasÕna
hԥsr olunmuú
beynԥlxalq
konfranslarÕ
Rusiya
(Moskva), ABù
(Vaúinqton), Tayland
(Banqkokk),
MacarÕstan
(Budapeút), Cԥnubi
Koreya (Seul)
2001-2004
175.
Azԥrbaycan
mԥdԥniyyԥtinin
tarixi üzrԥ
Beynԥlxalq
kollokvium
Fransa (Paris,
øNALCO)
2004
176.
Azԥrbaycan
RespublikasÕnÕn
inkiúafÕ üzrԥ
Beynԥlxalq
konfrans
øran (Tehran
Universiteti)
Sentyabr, 2011
177.
Beynԥlxalq
Lixaçov elmi
oxumalarÕ
Rusiya (Sankt-
Peterburq)
2011-2015
290
Dünya Mԥdԥniyyԥti Beynԥlxalq Universitetinin layihԥsindԥn çÕxarÕú
1995-ci il
Universitetin yaradÕlmasÕnÕn aktuallÕ÷Õ vΩ konsepsiyasÕ
Yüksԥk ruhi mԥdԥniyyԥt - ictimai tԥrԥqqinin kompleks sosial gücü vԥ
mahiyyԥti, dünyanÕn mütԥrԥqqi xalqlarÕ vԥ dövlԥtlԥrinin yaradÕlmasÕ vasitԥsi
vԥ inkiúaf mԥqsԥdidir. Bu - bԥúԥriyyԥtin sosial fԥallÕ÷ÕnÕn artmasÕ, hԥyat ri-
fahÕ vԥ keyfiyyԥti, demokratik yenilԥúmԥ, Qԥrb vԥ ùԥrq sivilizasiyalarÕnda
humanist ԥnԥnԥlԥrin zԥnginlԥúmԥsi vԥ hԥyat tԥrzinin tԥkmillԥúdirilmԥsi üçün
yeni imkanlarÕn universal mԥnbԥyidir.
XXI ԥsrin humanist sivilizasiyasÕnÕn formalaúmasÕ úԥraitindԥ, dünya
xalqlarÕnÕn demokratiya, azadlÕq vԥ mԥdԥni plüralizm ԥsasÕnda mԥdԥni
ԥmԥkdaúlÕq üçün daha artÕq sԥy göstԥrdiyi bir zamanda, dünya mԥdԥniyyԥti
vԥ sivilizasiyasÕnÕn inkiúaf tarixi, nԥzԥriyyԥsi vԥ praktikasÕnÕn öyrԥnilmԥsi
xüsusi ԥhԥmiyyԥt kԥsb edir. KulturologiyanÕn ԥsaslarÕnÕ bilmԥk ԥtraf mühit
haqqÕnda insanlarÕn tԥsԥvvürlԥrini müqayisԥ edilmԥz dԥrԥcԥdԥ geniúlԥndirir,
tԥfԥkkür tԥrzi vԥ davranÕúÕ müԥyyԥn edԥn dԥyԥr oriyentasiyalarÕnÕn düzgün
formalaúmasÕna yardÕm edir, obyektiv hԥyat fԥaliyyԥti qanunlarÕ vԥ Homo
sapiens növünün yaranmasÕndan bizim günlԥrԥdԥk insanÕn inkiúafÕnÕn dԥrk
edilmԥsi ilԥ yaraqlandÕrÕr. Bu biliklԥrin nԥticԥlԥri ruhi vԥ maddi istehsalÕn,
idarԥetmԥ vԥ beynԥlxalq münasibԥtlԥr mԥdԥniyyԥtinin, hԥmçinin müxtԥlif
millԥtlԥr vԥ mԥdԥniyyԥtlԥrin qarúÕlÕqlÕ anlaúmasÕ, psixoloji uy÷unlu÷unun
artmasÕnÕ tԥmin edԥn mԥdԥni universallar, etalonlar, ideallar vԥ dԥyԥrlԥrin
yeni üsullarÕnÕn ԥldԥ edilmԥsinԥ imkan yaradÕr. Bu vԥzifԥnin praktik hԥyata
keçirilmԥsi zamanÕn ça÷ÕrÕúlarÕna uy÷un olaraq milli mԥdԥniyyԥtlԥrin mo-
dernlԥúmԥsi, onlarÕn düzgün harmonizasiyasÕna, hԥmçinin sԥmԥrԥli beynԥl-
xalq ԥmԥkdaúlÕq, müasir dövrün bir çox iqtisadi, siyasi vԥ beynԥlxalq prob-
lemlԥrinin effektiv hԥlli üçün yeni imkanlar açÕr.
Universitetin baza ideyalarÕ – muxtariyyԥt, tԥhsil, tԥdqiqat vԥ maarifin
vԥhdԥti, demokratiya vԥ vԥtԥndaú cԥmiyyԥti mԥdԥniyyԥti, ictimai hԥyata fԥal
surԥtdԥ daxil olma, ruhi vԥ maddi istehsalÕn ԥsasÕ kimi, bilik vԥ savadlÕlÕq
keyfiyyԥtlԥrinin etik ԥsaslandÕrÕlmasÕ, hԥyat rifahÕ vԥ keyfiyyԥtinin yüksԥl-
dilmԥsi.
Universitetin mΩqsΩdi vΩ vΩzifΩlΩri
Universitetin ԥsas mԥqsԥdi – Azԥrbaycan RespublikasÕ, xarici ölkԥlԥr
vԥ beynԥlxalq tԥúkilatlarÕn inkiúaf tԥlԥbatlarÕnÕ tԥmin etmԥk üçün, beynԥl-
291
xalq tԥlԥblԥr sԥviyyԥsindԥ universal kulturoloji bilikli, peúԥkar vԥrdiúli vԥ
dünyagörüúlü yüksԥk ixtisaslÕ ekspertlԥrin hazÕrlÕ÷Õ, tԥrbiyԥsi vԥ yenidԥn ha-
zÕrlÕ÷ÕdÕr.
Universitet yüksԥk intellektual vԥ mԥnԥvi dԥyԥrlԥrin istehsalÕ, isti-
fadԥsi vԥ ötürülmԥsini, mԥdԥniyyԥtlԥrin harmonizasiyasÕ vԥ birlԥúmԥsinԥ
yardÕm, tԥlԥbԥlԥrin tԥlim prosesindԥ hԥm milli, hԥm dԥ ümumbԥúԥri mԥ-
dԥni dԥyԥrlԥr ԥsasÕnda tԥrbiyԥ olunmuú úԥxsiyyԥtlԥr “istehsal” edԥn dün-
yanÕn aparÕcÕ universitetlԥri ilԥ dialoqlara vԥ ԥlaqԥlԥrԥ nail olma÷Õ plan-
laúdÕrÕr. O:
•
Tarixi zamanÕn tԥlԥbatlarÕ vԥ ça÷ÕrÕúlarÕna uy÷un olaraq, döv-
lԥt sisteminin idarԥetmԥ vԥ istehsal strukturunun, insanlarÕn hԥyat fԥaliy-
yԥti texnologiyalarÕ vԥ beynԥlxalq münasibԥtlԥr infrastrukturlarÕnÕn
modernlԥúdirilmԥsinԥ;
•
Mԥdԥniyyԥtlԥrin vԥ sivilizasiyalarÕn münaqiúԥsinin qarúÕsÕnÕn
alÕnmasÕ vԥ aradan qaldÕrÕlmasÕna;
•
Beynԥlxalq sosial-mԥdԥni ԥmԥkdaúlÕ÷Õn inkiúafÕna;
•
Zaman vԥ mԥkan daxilindԥ insanÕn inkiúafÕnÕn proqnozlaúdÕ-
rÕlmasÕna -
qabil ekspert-kulturoloqlarÕn hazÕrlÕ÷ÕnÕ hԥyata keçirmԥk iqtidarÕn-
dadÕr.
Universitetin ԥsas vԥzifԥlԥri:
λ
dünya elmi, tԥhsili vԥ mԥdԥniyyԥtinin nailiyyԥtlԥri ԥsasÕn-
da müasir mütԥxԥssislԥrin hazÕrlanmasÕ;
λ
dünyanÕn demokratik ölkԥlԥrinin mԥdԥni dԥyԥrlԥr sistemi
vԥ inkiúaf tԥcrübԥsinin yaradÕcÕ istifadԥsi ԥsasÕnda milli
mԥdԥniyyԥtin modernlԥúmԥsinԥ yardÕm etmԥ;
λ
demokratik ölkԥlԥrin nailiyyԥtlԥri vԥ beynԥlxalq nor-
malara uy÷un olaraq, intellektual, etik, hüquq, siyasi, idarԥetmԥ,
iqtisadi, tibbi vԥ ekoloji mԥdԥniyyԥtin inkiúafÕna yardÕm;
λ
davamlÕ sosial-mԥdԥni inkiúafa, yoxsullu÷un vԥ rüú-
vԥtxorlu÷un aradan qaldÕrÕlmasÕna, sԥnaye vԥ informasiya cԥmiy-
yԥtinԥ keçidԥ nail olunmasÕ;
λ
sülh mԥdԥniyyԥtinin qurulmasÕ vԥ sivilizasiyalarÕn di-
aloqunun inkiúafÕ, münaqiúԥlԥrin hԥlli vԥ terrorçulu÷un qarúÕsÕnÕn
alÕnmasÕ;
292
λ
vԥtԥndaú cԥmiyyԥti mԥdԥniyyԥtinin inkiúafÕ;
λ
milli, regional vԥ qlobal sosial-mԥdԥni inkiúafÕn mü-
hüm proqramlarÕ üzrԥ kulturoloji ekspertizalarÕn hԥyata keçiril-
mԥsi;
λ
milli vԥ beynԥlxalq xarakterli düzgün siyasi, sosial,
etik-hüquqi vԥ iqtisadi qԥrarlarÕn elmi tԥminatÕ mԥqsԥdilԥ kultu-
roloji tԥdqiqatlarÕn aparÕlmasÕ;
λ
dövlԥtin davamlÕ vԥ tԥhlükԥsiz inkiúaf maraqlarÕna ca-
vab verԥn effektiv tԥhsil vԥ sԥhiyyԥnin inkiúafÕna yardÕm;
λ
anadangԥlmԥ qabiliyyԥtlԥrinԥ uy÷un olaraq, professio-
nal tԥlimi üçün istedadlÕ uúaqlarÕn kulturoloji hazÕrlÕ÷Õ vԥ selektiv
seçimi.
λ
xalqÕn ümumi mԥdԥni sԥviyyԥsinin artmasÕna yardÕm
edԥn müasir sivilizasiyanÕn nailiyyԥtlԥri vԥ tendensiyalarÕna uy-
÷unluqda kulturoloji maarifçiliyin inkiúafÕ.
Universitet özünün mΩqsΩdlΩri vΩ vΩzifΩlΩrinin reallaúdÕrÕlmasÕ üçün:
¾
Azԥrbaycan RespublikasÕ vԥ demokratiya yolunu tut-
muú digԥr ölkԥlԥrin inkiúaf maraqlarÕnda demokratik ölkԥlԥrin
proqressiv inkiúaf tԥcrübԥsinin mԥqsԥdyönlü sistemli öyrԥnilmԥsi
vԥ yaradÕcÕ istifadԥsi;
¾
müxtԥlif ölkԥlԥrin vԥ xalqlarÕn mԥdԥni irsinin öyrԥnil-
mԥsi vԥ mԥdԥniyyԥtlԥrin qarúÕlÕqlÕ zԥnginlԥúmԥsi vԥ harmonizasi-
yasÕna, beynԥlxalq qarúÕlÕqlÕ anlaúma vԥ mԥdԥni-iqtisadi ԥmԥk-
daúlÕ÷a yardÕm edԥn mԥdԥniyyԥtlԥrin yayÕlmasÕ;
¾
XXI ԥsrin humanist sivilizasiyasÕnÕn formalaúmasÕ tԥ-
lԥbatlarÕna cavab verԥn, ümumbԥúԥri dԥyԥrlԥr vԥ maraqlara yö-
nԥldilmiú mԥdԥni universallar, etalonlar vԥ inkiúaf modellԥrinin
iúlԥnib hazÕrlanmasÕ;
¾
ønsanlarÕn ümumi mԥdԥni sԥviyyԥsinin fԥal surԥtdԥ
yüksԥldilmԥsinԥ yönԥldilmiú maarifçilik fԥaliyyԥti, elitar vԥ küt-
lԥvi mԥdԥniyyԥt arasÕndakÕ uy÷unsuzlu÷un aradan qaldÕrÕlmasÕ,
intellektual, etik, hüquq vԥ idarԥetmԥ mԥdԥniyyԥtinin inkiúaf pri-
oritetlԥri ԥsasÕnda Azԥrbaycan cԥmiyyԥtinin modernlԥúmԥsinԥ
yardÕm edԥn elmi dünyagörüúün yetiúdirilmԥsi.
Avropa universitetlΩrinin fΩaliyyΩt tΩcrübΩsini nΩzΩrΩ alaraq,
Dünya MΩdΩniyyΩti BeynΩlxalq Universiteti nΩzΩrdΩ tutur:
293
λ
humanitar vԥ ictimai elmlԥr sahԥsindԥ novator iúlԥmԥ-
lԥr üçün müsabiqԥlԥrin tԥúkil edilmԥsi;
λ
müxtԥlif ölkԥlԥr vԥ xalqlarÕn nümayԥndԥlԥrinin birgԥ
hԥyatÕ, tԥlimi vԥ yaradÕcÕ fԥaliyyԥtinin tԥúkil edilmԥsi;
λ
aspiranturada tԥhsil zamanÕ aspirantlarÕn dԥrs vermԥsi;
λ
Qԥrbin vԥ ùԥrqin aparÕcÕ ali mԥktԥblԥrinԥ tԥcrübԥ
keçmԥsinin tԥúkil edilmԥsi;
λ
birbaúa müqavilԥlԥr ԥsasÕnda ayrÕ-ayrÕ tԥlԥbԥlԥrin xari-
ci ali mԥktԥblԥrdԥ bilavasitԥ tԥhsil almasÕ;
λ
Alimlik dԥrԥcԥlԥrinin vԥ beynԥlxalq tԥlԥblԥrԥ cavab
verԥn mütԥxԥssislԥrin hazÕrlanmasÕ effektivliyinin yüksԥldil-
mԥsinin digԥr formalarÕnÕn dünyanÕn aparÕcÕ ali mԥktԥblԥri ilԥ
birlikdԥ verilmԥsi.
TΩlimin metodoloji ΩsasÕ:
Tԥlimin metodoloji ԥsasÕ – insanÕn vԥ bԥúԥriyyԥtin yaradÕcÕ hԥyat fԥa-
liyyԥti haqqÕnda elm – kulturologiyadÕr. Tarixilik prinsipini mԥntiq, dialekti-
ka, qnoseologiya vԥ ontologiya metodlarÕ ilԥ özündԥ birlԥúdirԥn vԥ bütöv so-
sial sistem olan mԥdԥniyyԥtin strukturu, arxitektonikasÕ vԥ daxili ԥlaqԥlԥrini
aúkar etmԥyԥ imkan verԥn sistemli kulturoloji yanaúma, onun fԥaliyyԥt pro-
sesi vԥ genezisini izlԥmԥyԥ úԥrait yaradÕr.
Universal metodoloji meyarlarÕn istifadԥsi mԥdԥniyyԥtin tԥlԥbԥlԥr tԥrԥ-
findԥn, müasir elmin ԥn effektiv üsulu olan problemli yanaúma ԥsasÕnda
kompleks öyrԥnilmԥsi imkanÕnÕ verir. Kulturoloji metodologiya ictimai vԥ
dövlԥt hԥyatÕnÕn, hԥmçinin beynԥlxalq ԥmԥkdaúlÕ÷Õn müxtԥlif sahԥlԥri üçün
yüksԥk tԥúkiletmԥ vԥ idarԥetmԥ mԥdԥniyyԥtinԥ malik úԥxsiyyԥtlԥr vԥ
ekspertlԥrin düzgün formalaúmasÕna imkan yaradÕr.
Universitetin fΩaliyyΩt prinsiplΩri
1. Elmi dԥrketmԥ
2. Sistemli kulturoloji yanaúma, fԥnlԥrarasÕ yaxÕnlaúma
3. Tԥlim, tԥdqiqatlar, praktika vԥ maarifin vԥhdԥti
4. Demokratiya vԥ úԥxsiyyԥt azadlÕ÷Õ
5. XalqlarÕn humanizmi, qarúÕlÕqlÕ hörmԥti, bԥrabԥrliyi vԥ
hԥmrԥyliyi
6. Vԥtԥnpԥrvԥrlik vԥ beynԥlmilԥlçilik
7. Yeniliklԥr u÷runda mübarizԥ
8. Kollektiv üzvlԥrinin psixoloji vԥ maddi rahatlÕ÷Õ
9. Tԥlimin muxtariyyԥti
294
Yenilik
Universitet, dünya mԥdԥniyyԥti vԥ sivilizasiyasÕnÕn tarixi, nԥzԥriyyԥsi
vԥ praktikasÕnÕn dԥrindԥn vԥ kompleks úԥkildԥ öyrԥnilmԥsi, mԥdԥniyyԥtin
müasir sistemli tԥhlil metodlarÕna yiyԥlԥnmԥ, hüquqi demokratik dövlԥtin
uy÷un institutlarÕnÕn praktik tԥúkili vԥ idarԥçiliyinin elmi ԥsaslarÕnÕn mԥnim-
sԥnilmԥsi ԥsasÕnda, ilk dԥfԥ olaraq, müxtԥlif profilli ekspertlԥrin geniú kultu-
roloji hazÕrlÕ÷ÕnÕ nԥzԥrdԥn keçirir.
Universitetin Ωsas struktur komponentlΩri
Universitet kulturoloji tԥhsil, tԥdqiqat vԥ maarif Beynԥlxalq
Mԥrkԥzini ifadԥ edir. O özündԥ ehtiva edir:
1. Mԥktԥbԥqԥdԥr tԥhsil departamenti
2. Dünya mԥdԥniyyԥti gimnaziyasÕ
3. Universitetԥ daxil olanlar üçün kurslar
4. Ali universitet tԥhsili (bakalaviatura)
5. Magistratura
6. Aspirantura
7. Kulturoloji tԥdqiqatlar mԥrkԥzi
8. Kulturoloji maariflԥndirmԥ mԥrkԥzi
Universitetin tΩdris fakultΩlΩri:
1. Kulturologiya vԥ beynԥlxalq münasibԥtlԥr fakultԥsi
2. Beynԥlxalq hüquq vԥ idarԥçilik fakultԥsi
3. Dünya iqtisadiyyatÕ vԥ beynԥlxalq ticarԥt fakültԥsi
4. ønsanÕn vԥ tԥbiԥtin ekologiyasÕ fakültԥsi
5. Beynԥlxalq jurnalistika vԥ informasiya texnologiyalarÕ fa-
kültԥsi
6. Qeyri-hökumԥt tԥúkilatlarÕ fakültԥsi
7. økinci kulturoloji tԥhsil fakültԥsi
GözlΩnilΩn nΩticΩlΩr vΩ ekspertlΩrin istifadΩ sahΩlΩri.
Gözlԥnilԥn nԥticԥlԥr universitetin mԥdsԥdyönlülüyü ilԥ úԥrtlԥnir:
9 Qloballaúma úԥraitndԥ dünyanÕn inkiúaf tendensiyalarÕ vԥ
tԥlԥbatlarÕnÕ, hԥmçinin AzԥrbaycanÕn milli-mԥdԥni inkiúaf xüsusiy-
yԥtlԥrini nԥzԥrԥ alan, Azԥrbaycan üçün qeyri-ԥnԥnԥvi olan kulturolo-
ji tԥlim, ixtisaslar vԥ tԥdris fԥnlԥri kompleksinin interaktiv formala-
rÕnÕn seçilmԥsi ԥsasÕnda tԥhsilin yeni keyfiyyԥtinԥ nail olma÷a;
9 Tԥdris prosesinin yeni tԥúkiletmԥ vԥ idarԥetmԥ formalarÕ-
295
nÕn axtarÕúÕna, bu prosesԥ ԥn yaxúÕ Azԥrbaycan vԥ xarici alimlԥrin vԥ
mütԥxԥssislԥrin cԥlb edilmԥsinԥ.
Ehtimal olunur ki, universitetin fԥaliyyԥti, onun layihԥlԥri vԥ proqram-
larÕnÕn reallaúdÕrÕlmasÕ sosial-mԥdԥni sahԥdԥ, o cümlԥdԥn, ruhi mԥdԥniyyԥt-
dԥ, iqtisadiyyat vԥ idarԥçilk sistemindԥ struktur cԥhԥtdԥn yenidԥnqurmaya,
bazar prinsiplԥrinԥ ԥsaslanan yeni tԥsԥrrüfat mexanizmlԥrinin tԥkmillԥúdiril-
mԥsinԥ, dövlԥtin demokratik vԥ hüquqi tԥúkilat vԥ idarԥçilk prinsiplԥrinin
bԥrqԥrar olmasÕna, beynԥlxalq mԥdԥni-iqtisadi ԥmԥkdaúlÕ÷Õn geniúlԥnmԥsi
vԥ dԥrinlԥúmԥsinԥ yardÕm edԥcԥkdir. Universitetin mԥzunlarÕ, beynԥlxalq tԥ-
lԥblԥrԥ cavab verԥn ekspertlԥr, AzԥrbaycanÕn dövlԥt vԥ qeyri-hökumԥt insti-
tutlarÕnda, hԥmçinin xarici ölkԥlԥr vԥ beynԥlxalq tԥúkilatlarda - tԥhsil, elm,
maarif, incԥsԥnԥt, mԥdԥni irs, hüquq, idarԥetmԥ, iqtisadiyyat, ekologiya,
beynԥlxalq ԥlaqԥlԥr, informasiya texnologiyalarÕ vԥ mԥtbuat sahԥsindԥ iúlԥ-
mԥk üçün istifadԥ oluna bilԥr.
Layihԥnin reallaúdÕrÕlmasÕ mütԥrԥqqi dövlԥtlԥrin inkiúafÕ, sosial sabitli-
yi vԥ tԥhlükԥsizlyinin ԥsasÕnÕ tԥúkil edԥn intellektual vԥ etik mԥdԥniyyԥtin
qabaqlayÕcÕ inkiúafÕnÕ tԥmin etmԥyԥ sԥbԥb olacaqdÕr.
λ
LayihΩ 1990-cÕ ildΩ hazÕrlanmÕú, yenidΩn iúlΩnmiú, 1995-ci il-
dΩ tanÕnmÕú alimlΩr, mütΩxΩssislΩr vΩ diplomatlar tΩrΩfindΩn dΩstΩklΩn-
miú vΩ bΩyΩnilmiúdir. BakÕda “Simurq” Dünya MΩdΩniyyΩti BeynΩlxalq
Universitetinin tΩsis edilmΩsi haqqÕnda 10 mart 1995-ci il tarixli qΩrarÕ
107 tanÕnmÕú dövlΩt vΩ ictimai xadimlΩr, alimlΩr, mütΩxΩssislΩr, müΩllim-
lΩr, incΩsΩnΩt xadimlΩri, yaradÕcÕ tΩúkilatlarÕn rΩhbΩrlΩri, AzΩrbaycan vΩ
xarici diplomatlar imzalamÕúlar.
296
Azԥrbaycanda mԥdԥniyyԥtin modernlԥúdirilmԥsi
üzrԥ tövsiyԥlԥr
2000-2005-ci illԥr
Qloballaúma úΩraitindΩ AzΩrbaycan RespublikasÕnÕn milli maraqla-
ra cavab verΩn AzΩrbaycan cΩmiyyΩtinin modernlΩúdirilmΩsi mΩqsΩdilΩ,
dünya inkiúaf tΩcrübΩsinin sistemli tΩhlili ΩsasÕnda, 90-cÕ illΩrin ortala-
rÕnda “Simurq” AzΩrbaycan MΩdΩniyyΩt AssosiasiyasÕ, AzΩrbaycanÕn
ruhi mΩdΩniyyΩt sistemindΩ intellektual, etik, idarΩetmΩ vΩ hüquq mΩdΩ-
niyyΩtinin prioritet inkiúafÕna yardÕm edΩn, vΩ milli qanunvericilikdΩ uy-
÷un innovasiyalarla dΩstΩklΩnmΩni tΩlΩb edΩn sosial-mΩdΩni layihΩlΩr vΩ
tΩdbirlΩrin iúlΩnib hazÕrlanmasÕ vΩ hΩyata keçirilmΩsini nΩzΩrdΩ tutan
aúa÷ÕdakÕ tövsiyΩlΩri formulΩ etdi.
Hökumԥt, Milli Mԥclis, qeyri-hökumԥt tԥúkilatlarÕ, yaradÕcÕ
vԥ hԥmkarlar ittfaqlarÕ, bԥlԥdiyyԥlԥr vԥ müstԥqil ekspert-kulturoloqlarÕn
nümayԥndԥlԥrindԥn ibarԥt Mԥdԥniyyԥt üzrԥ Dövlԥt ùurasÕnÕn yaradÕlma-
sÕ.
Azԥrbaycanda kulturologiyanÕn elm vԥ tԥdris fԥnni kimi insti-
tutlaúdÕrÕlmasÕ, bütün sԥviyyԥlԥrdԥ mԥktԥblԥrdԥ ümumi vԥ xüsusi kultu-
roloji tԥhsilin inkiúafÕ üçün úԥraitin vԥ prioritetlԥrin hüquqi úԥrtlԥri.
ZiyalÕlarÕn, ilk növbԥdԥ, müԥllimlԥrin vԥ hԥkimlԥrin ictimai
statusunun vԥ sosial tԥminat sԥviyyԥsinin yüksԥldilmԥsi.
BakÕda Dünya Mԥdԥniyyԥti Beynԥlxalq Universitetinin açÕlmasÕ.
Milli Elmlԥr AkademiyasÕnÕn tԥrkibindԥ Kulturologiya ønsti-
tutunun yaradÕlmasÕ.
BakÕda kulturologiya üzrԥ namizԥdlik vԥ doktorluq dissertasi-
yalarÕnÕn müdafiԥsi üzrԥ fԥnlԥrarasÕ Dissertasiya ùurasÕnÕn yaradÕlmasÕ.
Mԥdԥniyyԥtin inkiúafÕnÕn Milli Onilliyinin hazÕrlanmasÕ vԥ
keçirilmԥsi.
Ölkԥnin ali mԥktԥblԥrinin qԥbul imtahanlarÕna mԥdԥniyyԥtin
tarixi vԥ nԥzԥriyyԥsi üzrԥ testlԥrin daxil edilmԥsi.
AzԥrbaycanÕn bütün ali mԥktԥblԥrinin tԥdris proqramlarÕna
“Mԥdԥniyyԥtin tarixi vԥ nԥzԥriyyԥsi” (kulturologiya) fԥnninin, 72 saat
hԥçmindԥn az olmayaraq, daxil edilmԥsi.
RespublikanÕn ali mԥktԥblԥrindԥ milli vԥ dünya mԥdԥniyyԥti-
nin tarixi vԥ nԥzԥriyyԥsi kafedralarÕ, laboratoriyalarÕ vԥ kabinetlԥrinin
açÕlmasÕ.
Orta mԥktԥblԥrin vԥ ibtidai tԥhsil sisteminin tԥdris proqramÕ-
297
na mԥdԥniyyԥtúünaslÕq fԥnninin daxil edilmԥsi.
BakÕda vԥ AzԥrbaycanÕn regionlarÕnda ixtisaslaúdÕrÕlmÕú
Mԥktԥblԥrin yaradÕlmasÕ.
Bütün sԥviyyԥlԥrdԥ dövlԥt qulluqçularÕ üçün ԥmԥk vԥ idarԥet-
mԥ mԥdԥniyyԥti üzrԥ kulturoloji treninqlԥrin tԥúkil edilmԥsi.
Mԥiúԥt, istehsal, etik, hüquq, millԥtlԥrarasÕ, siyasi vԥ sosial
mԥdԥniyyԥtin yüksԥk standartlarÕnÕn formalaúmasÕna yardÕm edԥn, ԥhali-
nin akkulturasiyasÕ vԥ inkulturasiyasÕ xüsusi proqramÕnÕn iúlԥnib hazÕr-
lanmasÕ vԥ reallaúdÕrÕlmasÕ.
Respublika televiziyasÕnda, ԥhalinin ümumi mԥdԥni sԥviyyԥ-
sinin artÕrÕlmasÕna, milli vԥ dünya mԥdԥniyyԥti tarixi, nԥzԥriyyԥsi vԥ
praktikasÕ sahԥsindԥ cԥmiyyԥtin elmi biliklԥrinin artÕrÕlmasÕna yönԥldil-
miú “Mԥdԥniyyԥt vԥ cԥmiyyԥt” xüsusi kulturoloji maariflԥndirici proqra-
mÕn açÕlmasÕ.
AzԥrbaycanÕn rayonlarÕnda demokratik mԥdԥniyyԥt mԥrkԥz-
lԥrinin yaradÕlmasÕ.
Fԥaliyyԥtlԥrin koordinasiyasÕ vԥ dövlԥt strukturlarÕ vԥ qeyri-
hökumԥt tԥúkilatlarÕnÕn ümummilli maraqlarda sԥmԥrԥli ԥmԥkdaúlÕ÷ÕnÕn
hԥyata keçirilmԥsi mԥqsԥdilԥ, tԥhsil vԥ mԥdԥniyyԥt üzrԥ milli hesabatla-
rÕn surԥtlԥrinin kulturologiya vԥ mԥdԥni siyasԥt problemlԥrinin iúlԥnib
hazÕrlanmasÕ ilԥ mԥú÷ul olan aparÕcÕ qeyri-hökumԥt tԥúkilatlarÕna göndԥ-
rilmԥsi.
Azԥrbaycan mԥdԥniyyԥtinin modernlԥúmԥsi proseslԥrinin
permanent kulturoloji ekspertizasÕ vԥ milli monitorinqinin aparÕlmasÕ.
2000-2005-ci illΩrdΩ tövsiyΩlΩr ABù, Rusiya, Norveç, Fransa, Yaponi-
ya ekspertlΩrinin iútirakÕ ilΩ, bir sÕra respublika vΩ beynΩlxalq kulturoloji
seminarlar vΩ konfranslarda, Milli ElmlΩr AkademiyasÕnÕn RΩyasΩt heyΩti vΩ
ictimai elmlΩr úöbΩsinin, AzΩrbaycan Kulturoloqlar CΩmiyyΩtinin, VΩtΩndaú
cΩmiyyΩti mΩdΩniyyΩtinin iclaslarÕnda müzakirΩ edilmiú vΩ bΩyΩnilmiúdir.
298
“Kulturologiya vԥ Azԥrbaycanda insan kapitalÕnÕn inkiúafi”
BakÕ kulturoloji konfransÕ iútirakçÕlarÕnÕn
B Ԥ Y A N N A M Ԥ S ø
2011- ci il
Biz, 24 dekabr 2011-ci ildԥ BakÕda keçirilmiú “Kulturologiya vԥ Azԥr-
baycanda insan kapitalÕnÕn inkiúafÕ” BakÕ kulturoloji konfransÕnÕn iútirakçÕ-
larÕ, – Azԥrbaycan RespublikasÕnÕn Prezidenti, cԥnab ølham Ԥliyev tԥrԥfin-
dԥn irԥli sürülmüú milli strateji resurs olan insan kapitalÕnÕn inkiúafÕ mԥsԥlԥ-
sini ԥldԥ rΩhbΩr tutaraq vԥ qloballaúma úԥraitindԥ onun tam düzgün vԥ vax-
tÕnda oldu÷unu tΩsdiq edΩrΩk;
- Azԥrbaycanda iqtisadiyyatÕn inkiúafÕnda keçid dövrünün baúa çat-
masÕnÕ vԥ ruhi mԥdԥniyyԥtin, ilk növbԥdԥ - intellektual, etik, hüquq vԥ ida-
rԥetmԥ mԥdԥniyyԥtinin qabaqlayÕcÕ inkiúafÕna istiqamԥt alÕnmasÕnÕ qeyd
edΩrΩk;
- dövlԥtin Azԥrbaycanda sosial-mԥdԥni quruculu÷a – elmin, tԥhsilin vԥ
sԥhiyyԥnin maddi bazasÕnÕn möhkԥmlԥndirilmԥsinԥ, mԥdԥni irsin qorunma-
sÕ, urbanizasiya vԥ úԥhԥrsalma mԥdԥniyyԥtinԥ, yoxsullu÷un aradan qaldÕrÕl-
masÕna, informasiya, bԥdii, iqtisadi vԥ ekoloji mԥdԥniyyԥtin, ailԥ, qadÕn,
gԥnclԥr vԥ uúaqlarÕn mԥdԥniyyԥti, fiziki tԥrbiyԥ, idman, turizm vԥ mԥdԥniy-
yԥtin digԥr sahԥlԥrinin inkiúafÕna ciddi diqqԥt ayÕrdÕ÷ÕnÕ mԥmnunluq hissi ilԥ
tΩsdiq edΩrΩk;
- dünyanÕn inkiúaf etmiú ölkԥlԥrinin “biliklԥr cԥmiyyԥtinԥ” keçidi döv-
ründԥ Azԥrbaycan RespublikasÕnÕn modernlԥúdirilmԥsi üçün elmin, tԥhsilin
vԥ maarifin xüsusi ԥhԥmiyyԥt kԥsb etdiyini nΩzΩrΩ çarpdÕraraq;
- insan kapitalÕnÕn inkiúafÕ milli mԥsԥlԥsinin, intellektual mԥdԥniyyԥtin
qabaqlayÕcÕ inkiúafÕna daha fԥal yardÕm mԥqsԥdilԥ, ԥnԥnԥlԥr vԥ innovasiya
problemlԥrinin yenidԥn qiymԥtlԥndirilmԥsi zԥrurԥtinin respublika ziyalÕlarÕ
qarúÕsÕnda irԥli sürüldüyünü qeyd edΩrΩk;
- dünyanÕn ümumi inkiúaf tendensiyalarÕ kontekstindԥ sülhün, sabit in-
kiúafÕn vԥ beynԥlxalq tԥhlükԥsizliyin hԥr bir ölkԥdԥ ԥqli, ruhi, hüquq, idarԥ-
etmԥ vԥ iqtisadi inkiúaf sԥviyyԥsindԥn birbaúa asÕlÕlÕqda olmasÕ qanunauy-
299
÷unlu÷unu görmԥmԥyin mümkün olmadÕ÷ÕnÕ etifaf edΩrΩk;
- effektiv hԥyat fԥaliyyԥtinin, istehsal vԥ idarԥetmԥnin elmi ԥsaslanmÕú
texnologiyalara tԥlԥbatÕnÕn atrmasÕnÕ nΩzΩrΩ alaraq;
- AzԥrbaycanÕn milli inkiúafÕ üçün, qloballaúma úԥraitindԥ XXI ԥsrin
aparÕcÕ elmi paradiqmasÕ olan, insanÕn yaradÕcÕ hԥyat fԥaliyyԥti haqqÕnda
elmin – kulturologiyanÕn yeni imkanlar açdÕ÷ÕnÕ qeyd edirik;
- dünya sivilizasiyasÕnda baú verԥn dialektik dԥyiúikliklԥrdԥn asÕlÕ ola-
raq, daimi tԥkmillԥúdirilmԥ vԥ korreksiya tԥlԥb edԥn müasir sosial-mԥdԥni
siyasԥt, dünya kulturologiya elminin nailiyyԥtlԥrinԥ lokal, milli vԥ qlobal sԥ-
viyyԥlԥrdԥ sistemli kulturoloji tԥdqiqatlarÕn nԥticԥlԥrinԥ ԥsaslanmÕrsa,
effektiv ola bilmԥyԥcԥyini tΩsdiqlΩyirik;
- sosial vԥ humanitar elmlԥrin sintezatoru olaraq, eyni zamanda, sis-
temli tԥhlilԥ ԥsaslanmÕú kulturoloji yanaúma ԥsasÕnda ԥn mürԥkkԥb prob-
lemlԥri hԥll etmԥyԥ imkan verԥn, özünün universal metodologiyasÕ vԥ tԥdqi-
qat metodlarÕ vԥ prinsiplԥrinin mԥcmusunu yaradaraq, kulturologiyanÕn on-
larÕn nailiyyԥt vԥ metodlarÕndan istifadԥ etdiyinԥ diqqΩti yönΩldirik;
- Azԥrbaycan kulturoloqlarÕnÕn kitablarÕ vԥ elmi nailiyyԥtlԥrinin beynԥl-
xalq tanÕnma qazandÕ÷ÕnÕ vԥ xarici ölkԥlԥrdԥ istifadԥ edildiyini qeyd edirik;
- insan kapitalÕnÕn inkiúafÕ, ölkԥnin modernlԥúdirilmԥsi, vԥtԥndaúlarÕmÕzÕn
rifahÕ vԥ hԥyat keyfiyyԥtinin yüksԥldilmԥsi, dövlԥtin davamlÕ inkiúafÕ vԥ tԥhlü-
kԥsizliyi üçün alimlԥri vԥ siyasԥtçilԥri kulturologiyanÕn qeyri-mԥhdud dԥyiúdi-
rici imkanlarÕnÕ bir daha tԥhlil etmԥyԥ vԥ effektiv istifadԥ etmԥyԥ ça÷ÕrÕrÕq;
- diskussiyalar vԥ geniú fikir mübadilԥsi çԥrçivԥsindԥ aúa÷Õda qeyd
olunan:
KulturologiyanÕn mԥzmunlu vԥ metodoloji problemlԥri.
øntellektual, etik, mԥiúԥt vԥ hüquq mԥdԥniyyԥti.
Bԥdii mԥdԥniyyԥt, mԥdԥniyyԥt siyasԥti, incԥsԥnԥt vԥ Azԥr-
baycanÕn irsi mԥdԥniyyԥti. Ԥnԥnԥlԥr, adԥtlԥr vԥ bayramlar.
ødtisadi, siyasi vԥ idarԥetmԥ mԥdԥniyyԥti, jurnalistika vԥ
beynԥlxalq münasibԥtlԥr mԥdԥniyyԥti.
Tibbi, ekoloji, vԥ dini mԥdԥniyyԥt.
300
Ailԥ, qadÕn, gԥnclԥr vԥ uúaqlarÕn mԥdԥniyyԥti.
Fiziki mԥdԥniyyԥt, idman mԥdԥniyyԥti vԥ turizm mԥdԥniy-
yԥti –
kulturoloji problemlԥrԥ toxunaraq vԥ ya onlarÕ nΩzΩrdΩn keçirΩrΩk,
hazÕrkÕ kulturoloji konfransÕn Azԥrbaycanda insan kapitalÕnÕn inkiúa-
fÕna daha effektiv yanaúmalarÕ, ölkԥnin uzunmüddԥtli perspektivi
üçün davamlÕ vԥ tԥhlükԥsiz inkiúafÕn ԥsas resursu olan insan kapitalÕ-
nÕn inkiúaf maraqlarÕna cavab verԥn hԥyat fԥaliyyԥtinin prioritet isti-
qamԥtlԥri vԥ texnologiyalarÕnÕ nԥzԥrdԥn keçirmԥyԥ imkan verԥcԥyini
güman edirik.
KonfransÕn:
9 AzԥrbaycanÕn mԥdԥniyyԥt tarixinin vԥ mԥdԥni irsinin öyrԥnil-
mԥsi, ölkԥnin milli-mԥdԥni inkiúaf qanunlarÕ, texnologiyalarÕ vԥ yeni
kreativ imkanlarÕnÕn baúa düúülmԥsinin öyrԥnilmԥsi;
9 Alimlԥr, mütԥxԥssislԥr, müԥllimlԥr vԥ incԥsԥnԥt xadimlԥri ilԥ,
hԥmçinin ölkԥnin dövlԥt vԥ qeyri-hökumԥt strukturlarÕ arasÕnda
ԥmԥkdaúlÕ÷Õn inkiúafÕ üçün yeni imkanlar açaca÷Õna ümid edirik.
- Ölkԥnin sosial-mԥdԥni vԥ iqtisadi inkiúafÕ sahԥsindԥ sԥmԥrԥli
fԥaliyyԥtinԥ görԥ ölkԥ rԥhbԥrliyinԥ minnԥtdarlÕ÷ÕmÕzÕ ifadԥ edԥrԥk,
Azԥrbaycanda insan kapitalÕnÕn inkiúafÕ üçün xüsusi ԥhԥmiyyԥt kԥsb
edԥn elm vԥ tԥdris fԥnni kimi, kulturologiyanÕn gԥlԥcԥk inkiúaf prob-
lemlԥrinԥ hökumԥtin diqqԥtini cԥlb etmԥyi zΩruri hesab edirik.
- hökumԥti ali mԥktԥblԥrdԥ kulturologiya kafedralarÕnÕn açÕlmasÕ, orta
mԥktԥblԥrdԥ vԥ mԥktԥbԥqԥdԥr müԥssisԥlԥrdԥ mԥdԥniyyԥtúünaslÕq fԥnninin
tԥdris olunmasÕnÕn daxil edilmԥsi, BakÕda vԥ AzԥrbaycanÕn regionlarÕnda
yeni kulturoloji mԥrkԥzlԥrin açÕlmasÕ, respublikada Dünya Mԥdԥniyyԥti
Beynԥlxalq Universiteti vԥ Kulturologiya AkademiyasÕnÕn yaradÕlmasÕnÕn
mԥqsԥdԥuy÷unlu÷una diqqԥt yetirmԥyԥ ça÷ÕrÕrÕq;
- kulturologiya elmi, tԥhsili vԥ maarifinin inkiúafÕ, insanÕn hԥyat fԥa-
liyyԥtinin yeni kulturoloji texnologiyalarÕ vԥ milli inkiúafÕn sistemli kultu-
roloji modellԥrinin iúlԥnib hazÕrlanmasÕ, Azԥrbaycanda ruhi vԥ maddi mԥ-
nԥniyyԥtin tԥrԥqqisinԥ, intellektual, etik, istehsal, iqtisadi, hüquq, idarԥe-
tmԥ, informasiya, bԥdii, tibbi, ekoloji mԥdԥniyyԥtin gԥlԥcԥk yüksԥliúinԥ,
ölkԥnin rԥqabԥtԥ davamlÕlÕq vԥ tԥhlükԥsizlik sԥviyyԥsinin artÕrÕlmasÕna
301
yardÕm edԥcԥyinԥ ümid edirik;
- Azԥrbaycanda milli vԥ dünya mԥdԥniyyԥtinin sosial-mԥdԥni inkiúaf
tԥcrübԥsinin öyrԥnilmԥsinԥ yardÕm edԥn intellektual mԥdԥniyyԥtin qabaqla-
yÕcÕ inkiúafÕna vԥ onun nailiyyԥtlԥrinin ölkԥnin milli maraqlarÕnda praktik
istifadԥsinԥ imkan verԥn milli vԥ beynԥlxalq kulturoloji konfranslar, simpo-
ziumlar vԥ forumlarÕn müntԥzԥm olaraq keçirilmԥsi zԥruriliyinԥ inamÕmÕzÕ
ifadΩ edirik.
Bu bԥyannamԥnin bԥyԥnilmԥsini vԥ Azԥrbaycanda insan kapitalÕnÕn in-
kiúafÕna yardÕm mԥqsԥdilԥ ondan istifadԥ edilmԥsini zΩruri hesab edirik.
|