«Fizika oqıtıw metodikası» páninen «Fizikadan másele sheshiw sabaqları hám olardıń áhmiyeti»

II BAP. FIZIKADAN MÁSELELER SHESHIW
2.1. Fizikadan máseleler sheshiw.
Fizikalıq máseleler sheshiw arqalı qatar júdá zárúrli oqıw tárbiyalıq funkciyalar atqarıladı. Atap aytqanda, jańa temaǵa tiyisli túsinik hám nizamlıqlardı úyreniw, onı bekkemlew, tálim alıwshılardıń bilim, kónlikpe hám ilmiy tájriybelerin qáliplestiriw hám rawajlandırıw, usınıń menen bir qatarda olardıń ózlestiriw dárejesin anıqlaw zárúrli áhmiyetke iye. Házirgi kúnde hár qanday jetkinshek fizikadan isenimli teoriyalıq hám olardı ámeliyatda qóllaw kónlikpelerine ıyelewi zárúr. Fizika páni málim bir obiekt yamasa hádiyse tuwrısında pútin oyda sawlelendiriw beretuǵın bilimler sisteması bolıw menen insanlarda aldınan kóre biliw, boljaw, joybarlaw kónlikpelerin payda etedi, kóp qátelerden asıraydı. Ápiwayılaw etip aytqanda, ámeliy shınıǵıwlarda máselelerdiń sheshimin anıqlaw, ol járdeminde fizikalıq nizamlıqlardı tuwrı bahalawdı úyreniw tábiyaatda júz beretuǵın fizikalıq qubılıs hám processler, olardıń kórinetuǵın bolıw mexanizm hám nizamlıqların tuwrı analiz qılıw, insanlardıń ilimiy-texnikalıq dúńyaǵa kózqarasların qáliplesiwi, álemdiń birden-bir fizikalıq tábiyat kórinisi haqqındaǵı qıyalların bayıtıwda zárúrli áhmiyetke iye.
Máseleler sheshiwdi úyreniw bilim alıwshılardıń intellektual rawajlanıwına múmkinshilik beredi, logikalıq oylaw, yad, dıqqat hám aqıldıń ósiwine járdem beredi. V.Voroshilov «Fizikadan másele sheshpey fizikani úyreniw - bul suwsız suwda júziwdi úyreniw menen birdey» degen edi. Sol sebepli fizikadan máselelerdi ǵárezsiz shesha alıwlıq fizika pánin úyreniw hám ózlestiriwdiń tiykarǵı kriteryası bolıp tabıladı. Sol sebepli bul jumısımızda yarım ótkizgishler fizikasidan máseleler sheshiwdi shólkemlestiriw hám ótkeriw metodikasın jaqtılandıriwge arnalǵan. Atap aytqanda, ol jaǵdayda, máseleler sheshiwdi shólkemlestiriwde saylanǵan máseleniń áhmiyeti, olardı sheshiwdi úyretiwde psixologiyalıq jantasıw, túrli qıyınshılıq dárejesindegi máseleler hám olarǵa qoyılatuǵın talaplar hám de bunday máselelerdi sheshiw metodları tolıq kórip shıǵıladı.
Áwele hár tu’rdegi máseleler sheshiw metodikası menen tanısayiq.
Sapaǵa tiyisli máseleler. Sapaǵa tiyisli máselelerdi birinshi náwbette úyrenilgen materialdı bekkemlew maqsetinde beriledi. Fizikaning sonday bólimleri de bar, sapaǵa tiyisli máseleler ol jaǵdayda tiykarǵı bolıp, xızmet etedi. Bul bólimlerde muǵdarlıq máseleler derlik sheshilmaydi.
Eksperimental máseleler. Joqarıda aytıp ótkenimizdek, bul xildagi máselelerdiń xarakterli ózgesheligi olardı sheshiwde laboratoriya yamasa demonstratsion eksperimentdan paydalanıw bolıp tabıladı.
Esaplaw máseleleri. Esaplaw máselelerin sheshiw metodları olardıń quramalılıǵına, oqıwshılardıń tayınlıǵına, oqıtıwshınıń qoyǵan maqsetine hám basqa kóplegen sebepalarga baylanıslı.
Esaplaw máseleleriniń sheshiw metodları yamasa olarda qollanılatuǵın matematikalıq apparatqa kóre arifmetik, algebraik, geometriyalıq hám grafik usıllarǵa bólinedi.
Grafik máseleler. Úyreniw obiekti fizikaviy shamalardıń baylanısıw grafiklarınan ibarat bolǵan máseleler grafik máseleler dep ataladı. Birpara holarda bolsa bul grafiklar máseleniń shártida beriledi. Birpara jaǵdaylarda bolsa olardı soǵıw kerek boladı. birinshi grafik máseleler grafiklardı «o'qish»den hám ápiwayı grafiklardı soǵıwdan ibarat bolıwı kerek.
Máseleler sheshiwdi málim bir izbe-izlik tiykarında dúziliwi hám de qadaǵalaw etiliwi tálim alıwshılarda ǵárezsiz pikirlew qábiletlerin tuwrı qáliplesiwin támiyinleydi. bunda saylanǵan máseleler tálim alıwshılar ushın qızıqlı bolıwı itibarǵa alınadı. Ápiwayılaw etip aytqanda, baqlaw, tájiriybe yamasa texnikalıq mashqala menen baylanıslı bolǵan eksperimental máseleler hám olardı ykchish eń nátiyjeli máseleler esaplanadı.
Teoriyalıq esaplawdı tájiriybede tekseriwshi máseleler ilimiy bilimlerdiń kriteryası retinde eksperimentning áhmiyetin de kórsetedi. Hár qanday ózbetinshe jumıs sıyaqlı bunday máselelerdi sheshiw tereńoq bilim alıwına jáne onı bekkemlewge unamlı tásir kórsetedi, ámeliy ilmiy tájriybelerdi bekkemlewge, esaplaw máselelerin tuwrı sheshiwge járdem beredi.
Máseleler sheshiw procesi oqıtıwshı ushın tálim alıwshılardıń tabıs hám kemshiliklerin, óziniń oqıw -tárbiya jumısları natiyjeliligin mudami gúzetip barıwǵa múmkinshilik jaratıwshı anıq ólshem bolıp tabıladı.
Máseleler sheshiwdi shólkemlestiriwde saylanǵan máseleler didaktik principlerge uyqas, yaǵnıy ápiwayınan quramalına qaray logikalıq izbe-izlilikde dúzilgen bolıwı kerek. Yaǵnıy úzliksiz tálimdiń barlıq basqıshlarında qollanılatuǵın máseleler, pánniń negizinen kelip shıqqan halda, tálim alıwshılardıń psixo-fiziologikalıq dúńyaǵa kózqarasları, bilim hám potenciallerine uyqas halda bolıwı maqsetke muwapıq.
Oqıwshılardı hám de tálim alıwshılardı fizikadan máseleler sheshiw metodikasına úyretiwdiń tiykarǵı talaplarında tiykarlanıp : máseleler sheshiwde tiykarǵı iskerliginiń tómendegi málim izbe-izligin ajıratıp kórsetiw hám olarǵa ámel qılıw kerek:
Birinshi talap: máseleni sheshiw - másele shártini úyreniwden, qabıl etilgen belgiler járdeminde berilgenlerdi qısqasha jazıwdan baslanıwı kerek. Másele shártini úyreniw - bul másele mazmunında xarakteristikalanǵan hádiyse yamasa processni kóz aldına jaqsı keltirip alıw bolıp esaplanadı.
Ekinshi talap: máselede ko'rirlayotgan fizikalıq qubılıslar hám processlerdi jetilisken hár tárepleme qaray shıǵıw - bul dıqqattı eń saldamlı qaratıw kerek bolǵan bas zat bolıp tabıladı. Máseleler qollanılıwınıń fizikalıq oqıtıw metodlarınan biri retindegi tabısı da áne sonday qaray shıǵıwǵa kóp tárepten baylanıslı.
Ushinshi talap: máseledegi hádiyse yamasa processni xarakteristikalaytuǵın nizamlıq (nızam, formula, qaǵıyda ) ni tabıwdan, yaǵnıy yadta qayta tiklewden ibarat esaplanadi.
Tórtinshi talap: másele mazmunına uyqas halda payda etińan teńlemeler tuwrı hám anıqlıǵın yamasa teńlemeler sanın belgisizler sanına sáykes keliwin tekseriw, másele shártida berilgenleri zárúr bolıp qalǵanda, qosımsha teńlemeler dúziw ushın paydalanıw, teńlemeler dúziwdi ulıwma kóriniste sheshiw, yaǵnıy esaplaw formulasın payda etiw bolıp tabıladı.
Juwmaqlawshı talap: esaplaw hám ızlenip atırǵan shamanıń san ma`nisin anıqlaw, másele juwabın analiz qılıw.[5; 27-35b.]