Органик кимё лабораториясида ишлаш қоидалари



Yüklə 4,22 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə163/188
tarix20.11.2023
ölçüsü4,22 Mb.
#164038
1   ...   159   160   161   162   163   164   165   166   ...   188
Organik kimyo laboratoriya-2022

Savol va mashqlar 
1. ``S
7
N
9
N tarkibli aromatik aminlar izomerlarining struktura 
formulalarini yozing va ularni nomlang. 
2.
Benzil хlorid, benzonitril, benzaldegid oksimi va fenilsirka kislotadan 
benzilamin hosil qiling. 
3.
n-nitroanilin, m-metilanilin va dimetilanilin bilan nitrit kislota orasida 
boradigan reaksiyalar tenglamalarini yozing. 
4.
Benzoldan sulfanil kislota oling. 
5.
Anilinning 2,6-dibromanilinga aylanish reaksiyasi tenglamasini 
yozing. 
6.
n-toluidindan n-atsetaminobenzoy kislota oling. 
 
 
DIAZOTIRLASH REAKSIYALARI 


201 

-NAFTOLORANJ SINTEZI 
Reaktivlar.
2,5 g sulfanil kislota, 1 g natriy nitrit, 1,8 g 

– naftol, natriy 
gidroksidning 2 n. eritmasi, хlorid kislotaning 2 n. eritmasi, osh tuzi.
Sulfanil kislotaning diazotirlash reaksiyasi =uyidagicha olib boriladi: 100 ml 
si\imli stakanda 2,5 g kristall 
щolidagi sulfanil kislota 6,5 ml natriy 
gidroksidning 2 n. eritmasida eritiladi. Sulfanil kislotaning 
щammasi erib 
b
ыlgandan sыng suyu=lik ish=oriy reaksiya berishi kerak (lakmus bыyicha). 
Щosil bыlgan eritmaga 1 g natriy nitritning 12 ml suvdagi eritmasi =ыshiladi, 
10
0
S gacha sovitiladi va aralashtirib turgan 
щolda stakandagi 2 n хlorid 
kislotaning 13 ml eritmasiga =uyiladi. Reaksion aralashma muzli suv bilan 
sovitiladi. Bir necha minutdan s
ыng n – diazobenzolsulfokislotaning diazoniy
tuzini mayda o= ch
ыkmasi щosil bыladi. Щosil bыlgan maщsulot eritmadan 
ajratilmaydi va shundayligicha ishlatiladi. Bosh=a diazoniy tuzlariga nisbatan 

– diazobenzolsulfokislota ancha bar=aror va bir necha soat sa=lanishi 
mumkin.
S
ыngra olingan n – diazobenzolsulfokislotaning kolloid eritmasini хona 
temperaturasida chay=atib turib, 

– naftolning ish=oriy eritmasiga (1,8 g 

– 
naftol 22,5 ml natriy gidroksidning 2 n. eritmasida) =uyiladi. 30 minut 
davomida aralashtiriladi. B
ыyo=ning eruvchanligini kamaytirish uchun 12,5 g 
natriy 
хlorid =ыshib, muzli suvda 1 soatga =oldirladi va va=t-va=ti bilan 
aralashma chay=atib turiladi. CH
ыkmaga tushgan bыyo= filtrlab olinadi, 
ozro= sovu= suv bilan yuviladi, shisha probka bilan si=iladi va 
щavoda 
=uritiladi. V 
– Naftoloranjning mi=dori 4 g atrofida. 

– Naftoloranj (kislotali oranj, oranj II) =ovo=-sari= rangli kristal modda, 
suvda ya
хshi eriydi. Molekulyar massasi 350,34. 
GELIANTIN SINTEZI 
Reaktivlar. 2,5 g sulfanil kislota, 1,5 ml yangi tayyorlangan dimetilanilin, natriy 
gidroksidning 2 n. eritmasi, хlorid kislotaning 2 n. eritmasi.
Sulfanil kislotaning diazotirlash reaksiyasi ham b - naftoloranj olish usuli bilan olib 
boriladi. 
Kichkina stakanda 1,5 ml dimetilanilin 6,5 ml хlorid kislotaning 2 n. eritmasida 
(dimetilanilin butunlay erib ketishi kerak – eritma ustidagi moysimon qavatning 
yo’qolishi shundan darak beradi). Hosil bo’lgan eritma suvda sovitiladi va 
aralashtirib 
turilgan 
holda 
unga 
200 
ml 
siѓimli 
stakandagi 

-
diazobenzolsulfokislota quyiladi. 5 – 10 minutdan so’ng qizil rangli bo’yoqning 
kislota tasiriga chidamli turi - quyuq pasta hosil bo’ladi. Bo’yoqning natriyli tuzini 
hosil qilish uchun pastaga ishqoriy muhit hosil bo’lguncha natriy gidroksidning 2 n. 
eritmasidan qo’shib, yaхshilab aralashtiriladi va qaynaguncha qizdiriladi. Bunda 
bo’yoqning asosiy qismi eritmaga o’tadi. Aralashma muzli suvda sovitiladi. Malum 


202 
vaqt o’tgach bo’yoqning to’q sariq jigar rang yaproqchalar shaklidagi natriyli tuzi 
hosil bo’ladi. 1,5 – 2 soatdan so’ng cho’qma filtrlanadi va 30 – 400 S da quritiladi. 
Geliantinning miqdori 4,5 g. Mahsulotni oz miqdordagi suvdan qayta kristallantirish 
mumkin. 
Geliantin (metiloranj, 4 – diametilaminoazobenzol – 4 – sulfokislotaning natriyli 
tuzi) – to’q - sariq (jigar rangda ham bo’lishi mumkin) rangli kristall modda, qaynoq 
suvda oson eriydi, spirtda erimaydi. Molekulyar massasi 327,34. 
Geliantin keng qo’llaniladigan kislota – ishqoriy rangli indikatorlardan biridir. 
Geliantin ishqoriy muhitda sariq rangli, neytral muhitda to’q - sariq va kislotali 
muhitda qizil rangli bo’ladi. Rangning o’tish intervali rN ( 3,0 dan 4,4 gacha 
(qizildan to’q - sariq). 

Yüklə 4,22 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   159   160   161   162   163   164   165   166   ...   188




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin