02 natýq pänahli



Yüklə 3,02 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə5/6
tarix07.01.2017
ölçüsü3,02 Mb.
#4970
1   2   3   4   5   6

12

26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN



TÜRKÝYE BASININDAN

KERÝM BALCI

ZAMAN'DAN 



BÜLENT KORUCU

ZAMAN'DAN 

Düz mantýk terörle veya baþka ülkelerin ordularýy-

la savaþan ordularýn toplum katmanlarýnda da siyasetin

dehlizlerinde de daha prestijli, daha güçlü ve daha sözü

dinlenir olmasýný gerektirir.

Fakat son bir yýl içinde dünya siyasetinin sivil-asker

iliþkileri tarihine kaydettiði bir dizi tecrübe geliþkin de-

mokrasilerin düz mantýkla düþünmediklerini ortaya

koydu. Artýk seçimle iþ baþýna gelmiþ siyasi irade de, o

seçimlerde oy vermiþ milli irade de askerini sorgulaya-

bilmek, sorumlu davranmaya davet edebilmek istiyor.

En sýcak tecrübe Afganistan'daki Amerikan kuvvet-

lerinin komutaný olan General Stanley McChrystal'in

Rolling Stone dergisine verdiði bir mülakatta Baþkan

Obama için “Beni hayal kýrýklýðýna uðrattý.” ifadelerini

kullanmasý üzerine görevden alýnmasý oldu. Obama,

kendi emrindeki bir generalin siyasilerin iþine karýþma

hakký olmadýðýný gayet net bir dille ifade etti ve aslýnda

deðerli bir askeri olan McChrystal'in görevden alýnma-

sýnýn artýk bir ulusal güvenlik konusu olduðunu söyledi.

Kýsacasý seçilmiþ siyasileri eleþtiren bir askerin devletin

ve milletin güvenliðine tehdit oluþturduðunu ifade et-

miþ oldu. “Söz konusu makalede sergilenen davranýþ,

bir komutana yakýþmýyor. Demokratik sistemimizin

özünde ordunun sivil iradenin kontrolünde olmasý yer

alýr ve komutanýn davranýþý bunu baltalýyor ve Afganis-

tan'da baþarýlý olma güvenimizi de zedeli-yor.” sözleri,

doðrudan Obama'nýn.

Afganistan'da savaþan bir baþka ülke Ýngiltere... Bu

ülkede ölen Ýngiliz asker sayýsýnýn 300'e dayanmýþ ol-

masý, bir müddettir Ýngiliz kamuoyunu rahatsýz edi-yor-

du. Ýngiltere'de genelkurmay baþkanlýðý ve kuvvet ko-

mutanlarý savunma bakanýna baðlý olduklarýndan siya-

silere karþý seslerini yükselttikleri görülmüþ olay deðil

zaten. Burada görülen, askerin siyasilerin iþine burun

sokmasý deðil, tam tersi. Son bir ay içinde Savunma Ba-

kaný Liam Fox, hava kuvvetleri komutaný ve savunma

kabinesinde savunma kurmay baþkaný olan Sir Jock

Stirrup'ýn görevini býrakacaðýný açýklayarak bir tür Ýngi-

liz usulü “kovma”ya imza atmýþtý. Normal görev süresi

2011'den önce bitmeyen Stirrup'ýn 2010 yýlý sona erme-

den görevinden ayrýlmasý bekleniyor þimdi. Ülkenin ye-

ni baþbakaný David Cameron daha da ileriye giderek Sir

Stirrup'ýn yerine geçecek kiþiyi kuvvet komutanlarýyla

görüþmeler yaparak kendisinin belirleyeceðini açýkladý.

Bu geliþme sivilin askerin en temel atamasýndaki otori-

te alanýný istediði anda geniþletebileceðini gösteren bir

geliþme oldu. Afganistan'da yaþananlar Almanya genel-

kurmay baþkanýnýn da baþýný yemiþti. Geçen yýl eylül

ayýnda Afganistan'ýn Kunduz bölgesindeki bir operas-

yonda 30'dan fazla sivil hayatýný kaybedince General

Wolfgang Schneiderhan istifa etmek durumunda kal-

mýþtý. Ýlginç olan, Schneiderhan'ýn istifasýný ülkenin Bild

Gazetesi'nin ifþa ettiði bir raporun tetiklemesiydi. Zira

gerek genelkurmay baþkaný, gerekse zamanýn Alman

savunma bakaný, operasyonda sivillerin öldüðünü inkar

etmiþ ve operasyonu savunmuþlardý. Bild söz konusu

raporu yayýmladýðýnda kimse Bild'in orduyu yýpratmaya

çalýþtýðýný veya savaþan bir ordunun böyle eleþtirilme-

mesi gerektiðini iddia etmedi. Kimse Bild'e milli sýrlarý

ifþa ettiði için dava açmadý. Kimse Bild'e elinde bulunan

yayýmlanmýþ veya yayýmlanmasý planlanan bilgileri as-

keri savcýlara teslim etmeleri, yoksa bunlara zor kullaný-

larak el konulacaðý yönünde tehditler savurmadý.

Bunlar savaþan toplumlarda bile ordularýn artýk si-

vil siyasete müdahale edemediklerini gösteren örnekler.

Bir de hafýzalarýmýzda 2006 yýlýnda görevden alýnan Ýs-

panyol kara kuvvetlerinin iki numaralý ismi General Jo-

se Mena Aguado var. 25 yýl önce askeri bir diktatörlük-

le yönetilmekte olan Ýspanya'da Katalan bölgesinin

anayasal konumunun tartýþmaya açýldýðý bir dönemde

konuþan Mena, Katalanya'nýn bir millet olduðunun ilan

edilmesi durumunda Ýspanyol ordusunun Katalanya'yý

iþgal edeceðini söylemiþ ve bir tür darbe imasýnda bu-

lunmuþtu. Olaya el koyan savunma bakaný Jose Bo-

no'nun teklifiyle General Mena görevinden alýnmýþ ve

sembolik de olsa anlamý büyük bir kararla sekiz gün bo-

yunca ev hapsinde tutulmuþtu. Keþke bütün dünya bu

örneklerden ders alabilse...

Savaþan ordular ve siyaset


26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN

QÄRÝBÄ DÜNYA

13

“Meymun lüðäti” hazýrlanýb

1

Þotlandiyalý elm adamlarý meymunlarýn öz ara-



larýnda ünsiyyät saxladýqlarý zaman istifadä et-

dikläri jestlärdän ibarät “lüðät” hazýrlayýblar. Qeyd

edäk ki, meymunlarýn jest häräkätläri, äsasän, hoppan-

malardan vä äzilib-büzülmälärdän ibarätdir. Mütäxäs-

sislär bu heyvanlarýn bir-biri ilä necä ünsiyyät saxladýq-

larýný öyränmäk üçün onlarýn davranýþlarýný vä häräkät-

lärini araþdýrýblar. Näticädä hazýrlanan lüðätä meymun-

larýn “sözläri” äväzinä istifadä etdikläri qýrxa yaxýn jest

daxil edilib. Müäyyän edilib ki, meymunlar än azý 25

siqnal vasitäsilä ünsiyyät saxlayýrlar. Mäsälän, bir mey-

mun digärini qucaqlayýb öz täräfinä çäkirsä, demäli, o,

birlikdä gäzmäk istäyir. Bu jestlärdän çoxu insan härä-

kätlärini xatýrladýr. Belä ki, meymunlar narazlýqlarýný in-

sanlar kimi baþlarýný yellämäklä bildirirlär. 

Kaþalotlara bäraät verildi

1

Kaþalotlarýn



( b a l i n a n ý n

növlärindän biri)

gübräläri ätraf mühiti

tämizläyir. Bu qänaä-

tä avstraliyalý elm

adamlarý gäliblär.

Onlarýn verdiyi mälu-

mata äsasän, okean-

da yaþayan 12 min

kaþalotun gübräsi sa-

yäsindä här il 40 min

avtomobilin buraxdý-

ðý karbondioksid qazý mähv olur. Halbuki, ävvällär

istixana effekti yaradan vä qlobal istiläþmäyä säbäb

olan karbondioksid qazýnýn yaranma säbäblärindän

biri kimi kaþalotlarýn näfäs alýb-vermäsi göstärilirdi.

Bu xäbär sayäsindä kaþalotlar bäraät qazanýblar.

Qeyd edäk ki, ümumi sayý 120 min olan kaþalotlarýn

ovlanmasý näticäsindä onlarýn näsillärinin tükänmä

tählükäsi var.

1

58 yaþlý dänizçi Reyd



Stouv açýq dänizdä

1152 gün keçirmäklä yeni

dünya rekordu müäyyänläþdi-

rib. Yelkänli gämi vasitäsilä

dünya säyahätinä çýxan Reyd

bu zaman quru äraziyä ayaðý-

ný belä basmayýb. O, 2007-ci

ildä start verdiyi uzunmüddät-

li dünya säyahätinä 26 yaþlý

sevgilisi Soney Ähmädlä birgä

çýxýb. Lakin Soney hamilälik

säbäbi ilä säyahäti yarýmçýq

buraxmalý olub. 21 metr uzun-

luðu olan yelkänli gämisi ilä

säyahätini baþ vuran Reyd

Manhettin limanýna lövbär sa-

lýb. Burada onu qarþýlayanlar

arasýnda indiyä kimi görmädi-

yi 2 yaþlý oðlu da olub. 

1

2



20

0  iill  ä

ärrzziin

nd



ä  a

ap

pa



arrýýlla

an

n  a



arra

aþþd


dýýrrm

ma

alla



arrýýn

n  n


ättiiccä


ässiin

ä



ä

ässa


assä

än

n,, m



üä

äy



yy

än



n e

ed

diilliib



b k

kii,, q


qa

arra


a rrä

än

ng



gllii a

av

vtto



om

mo

ob



biill-

llä


ärr d

da

ah



ha

a çço


ox

x ttä


äh

hllü


ük

ä iillä



ä  ü

üzzllä


äþþiirrllä

ärr.. Ä


Än

n e


ettiib

ba

arrllýýlla



arrýý iissä

ä a


ð,,


ssa

arrýý v


ä q


qýýzzýýllýý rrä

än

ng



gllii a

av

vtto



om

mo

ob



biillllä

ärrd


diirr.. B

Bu

un



nu

un

n ssä



äb

äb



bii ssü

ü-

k



ka

an

n a



arrx

xa

assýýn



nd

da

a o



ottu

urra


an

n ssü


ürrü

üccü


ü d

de

ey



yiill,, a

av

vtto



om

mo

ob



biilliin

n g


örrü


ün

n-

m



ä d


ärrä


äccä

ässiid


diirr.. B

Be

ellä



ä k

kii,, q


qa

arra


a,, b

bo

ozz,, g



üm



üþþü

ü,, q


qýýrrm

mýýzzýý v

ä

m



ma

av

vii  rrä



än

ng

gllii  m



ma

aþþýýn


nlla

arr  y


yo

olllla


arrd

da

a  d



diig

ärr  m



ma

aþþýýn


nlla

arr  ttä


ärrä

äffiin


n-

d



än

n ççä


ättiin

nlliik


kllä

ä sse


eççiilliirr.. A

Av

vssttrra



alliiy

ya

ad



da

ak

kýý M



Mo

on

na



aþþ U

Un

niiv



ve

errssiitte

e-

ttiin


niin

n ä


äm

äk



kd

da

aþþlla



arrýý m

ma

aþþýýn



nlla

arrýýn


n g

ün



ün

n h



ha

an

nssýý h



hiissssä

ässiin


n-

d



ä  q

äzza



ay

ya

a  u



ðrra


ad

dýýð


ðýý  b

ba

arrä



äd

ä  g



ge

en

niiþþ  m



ällu


um

ma

att



tto

op

plla



am

ma

aq



q  ü

üççü


ün

n  y


yo

oll  p


po

olliissiin

niin

n  q


qe

ey

yd



diiy

yy

ya



attýýn

na

a



d

üþþä



än

n 8


85

50

0 m



miin

n q


äzza


an

nýý a


arra

aþþd


dýýrrýýb

blla


arr.. M

ä-



llu

um

m o



ollu

ub

b k



kii,, q

qa

arra



a a

av

vtto



om

mo

ob



biill q

äzza



ay

ya

a d



da

a-

h



ha

a  çço


ox

x  m


me

ey

yiilllliid



diirr..  G

ün



nd

üzz  ssa



aa

attlla


arrýýn

nd

da



a

q

qa



arra

a  rrä


än

ng

gllii  m



ma

aþþýýn


nlla

arr  a


ðlla


arra

a  n


niissb

ättä



än

n

q



äzza


alla

arra


a 112

2 ffa


aiizz çço

ox

x m



me

ey

yiillllii o



ollu

urrlla


arr.. G

Ge

e-



ccä

ä ssa


aa

attlla


arrýýn

nd

da



a b

bu

u g



össttä


ärriiccii iissä

ä 4


47

7 ffa


aiizzä

ä

çça



attýýrr.. A

Arra


aþþd

dýýrrm


ma

aççýýlla


arrýýn

n ssö


özzllä

ärriin


ä g


örrä


ä,,

g



ün

nd



üzz ssa

aa

attlla



arrýýn

nd

da



a rriissk

k q


qrru

up

pu



un

na

a d



da

ax

xiill



o

olla


an

n  a


av

vtto


om

mo

ob



biillllä

ärriin


n  ffa

arra


alla

arrýýn


nýý  y

ya

an



nd

dýýrrm


ma

aq

qlla



a  n

niissb


ättä


än

n

ttä



äh

hllü


ük

äd



än

n  sso



ov

vu

uþþ-



m

ma

aq



q  m

üm



mk

ün



n-

d



ürr..

Daha çox qara rängli 

avtomobillär qäzaya uðrayýr

1152 gün açýq dänizdä

1

Dünyada qäbul edilmiþ nor-



malara äsasän 2 yaþlý qýz

uþaðýnýn boyu täxminän 88 santi-

metr olmalýdýr. Halbuki, iki yaþlý

Þarlotta Qarsidenin boyu 56 santi-

metrdir. Bununla da o, “dünyanýn

än qýsaboylu qýzý” adýna sahib çý-

xýb. Häkimlär ingiltäräli qýza “cýrt-

dan” diaqnozunu qoyublar. Qeyd

edäk ki, bu xästäliyä dünyada 100

näfärdän birindä rast gälinir. Bo-

yunun uzanýb-uzanmayacaðý bi-

linmäyän Þarlotta kömäk olma-

dan yeriyä bilmir. O, yemäk yeyä

bilmädiyi üçün mädäsinä baðla-

nan bir boru ilä bäslänir.

Dünyanýn än qýsaboylu qýzý

1

Hollandiyalý täläbä tähsi-



lini baþa vurduqdan sonra

universitet häyatýnda yadda

qalmaq üçün qeyri-adi addým

atýb. Belä ki, o, çäkisi 450 kiloq-

ram velosiped düzäldib. Velosi-

pedi traktor hissälärindän dü-

zäldän 29 yaþlý Van Den Boþ

bunun üçün 3 ay zähmät çäkib.

Dostlarýn kömäyi ilä ärsäyä gä-

tirdiyi velosipedin görüntülärini

“Youtoube” video-servisinä

yerläþdirän täläbä xeyli mäþhur-

laþýb. Belä ki, onun videosunu

bir häftä ärzindä 600 milyondan

çox insan izläyib. 

450 


kiloqramlýq

velosiped



14

26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN



QÄMÝÞ

Parklarýn söhbäti, yaxud yuxumu qaçýranlar

Gecänin bir alämindä eþitdiyim qäribä säslär mäni yerim-

dän qalxmaða vadar etdi. Närimanov rayonu ärazisindä-

ki parkla üzbäüz yerläþän mänzilimin päncäräsindän

boylanýb gecänin sükutunu pozanlara bir neçä yaðlý söz

demäk istädim. Lakin nä qädär çalýþdýmsa, þuluq salanla-

rý görä bilmädim. Buna räðmän,  “länät þeytana” deyib

onlarýn söhbätinä qulaq asmaða baþladým. 

Özünü Atatürk parký kimi täqdim edän birisi deyirdi:

“Ey mänim äziz dostum Närimanov parký, vallah, daha

Atatürk kimi bir þäxsiyyätin adýný daþýmaqdan xäcalät çä-

kiräm. Odur ki, adýmý däyiþdirmäk qärarýna gälmiþäm.

Bälkä, bu mäsälädä  mänä yardýmçý olasan? Axý sänin bu

kimi iþlärdä säriþtän çoxdur. Yäni älin här yerä çatýr. Bir dä

qardaþ qardaþa nä gündä lazýmdýr? Bir sözlä, säni deyib

gälmiþäm, qardaþ!

Närimanov parký Atatürk parkýnýn nädän üzüldüyü-

nü däqiqläþdirmäk mäqsädi ilä ona: “Nä olub, niyä belä

bädbinsän? Xätrinä kim däyib axý?” sualý ilä müraciät et-

di. Atatürk parký därindän näfäs alaraq dilländi: “Bilirsän

ki, män þähärin märkäzindä, daha däqiq desäm, metro-

nun “Gänclik” stansiyasýndan Ayna Sultanovanýn hey-

kälinäcän olan ärazidä yerläþiräm. Här gün yüzlärlä insan

istirahät etmäk mäqsädi ilä mänä üz tutur. Amma män

onlara xüsusilä bu yay aylarýnda mänalý istirahät bäxþ et-

mäkdä çätinlik çäkiräm. Bunun da säbäbi neçä illärdir ki,

digär parklarda olduðu kimi mändä abadlýq, yenidänqur-

ma iþlärinin aparýlmamasýdýr. Näticädä çox pis väziyyätä

düþmüþäm. Hätta iþ o yerä çatýb ki, gecälär bir lampam

belä yanmýr. Sinämdä o qädär çala-çuxur peyda olub ki...

Eh, hansý därdimi deyim e... Män hälä qoynumdaký biça-

rä “Þuþa” kinoteatrýný demiräm. Hansý ki, ondan bir

müddät mebel märkäzi, sonra çayxana kimi istifadä etdi-

lär. Ýndi dä o biçaräni tämir adý ilä hasarlayýblar. Yazýq heç

näfäs ala bilmir. Bu kimi problemläri adýmý daþýyan par-

kýn rähbärinä çatdýrmaq istäyim dä bir näticä vermir. Sö-

zün düzü, heç onu görä bilmiräm. Görünür, biçarä utan-

dýðýndan nä mänim, nä dä camaatýn gözünä görünmäk

istäyir. Yenä sað olsun, ätraf binalarýn sakinläri ki, väziy-

yätimlä baðlý müvafiq qurumlara müraciät ediblär. Lakin

nä fayda... Dostum, bälkä sän deyäsän, niyä mänä qarþý

belä ögey münasibät var? Bir däli þeytan deyir, get bu ba-

rädä Türkiyänin ölkämizdäki säfirliyinä müraciät elä...”

Söhbätin bu yerindä Närimanov parký baþladý hön-

kürüb aðlamaða... Atatürk parký: “Qardaþ, sänä nä oldu?

Bilsäydim, därdim säni belä aðladacaq, heç bu barädä söz

açmazdým”, - deyäräk onu sakitläþdirmäyä çalýþdý. Näri-

manov parký göz yaþlarýný silä-silä dedi ki, bäs mäni aðla-

dan sänin därdin deyil, öz därdimdir: “A kiþi, vallah-bil-

lah, män bäzi mämurlarýn gördükläri iþlärin vä bu kimi iþ-

lärin fonunda danýþdýqlarý yalanlarýn þahidi olanda az qa-

lýram havalanam. Ägär yadýndadýrsa, ötän il filan qädär

xärc qoyub mäni abadlaþdýrdýlar. Elä hämin ilin dekabrýn-

da da ölkä baþçýsýný tamaþama dävät edäräk abadlaþ-

mamdan aðýz dolusu söz açdýlar. Onda içim dä özümü

yandýrdý, çölüm dä... Nöþün ki, onlar yalnýz mänim bir

hissämi tämir etmiþdilär. O biri täräfimi isä Närimanovun

saðlýðýnda necä idisä hämin väziyyätdä dä saxlamýþdýlar.

Amma rayonumuzun baþbilänläri iþi elä düzüb qoþdular

ki, bu mäsälädän, täbii ki, kiþinin äsla xäbäri olmadý. Mä-

nä dä göz aðartdýlar ki, bäs näbadä säsini çýxarasan...

Doðrudur, o zaman deyirdilär ki, bäs bu park bütövlükdä

abadlaþdýrýlacaq. Amma  o yaddan çýxan oldum... Bu mä-

nada artýq yeddi aydýr ki, bir täräfim gülür, bir täräfim dä

aðlayýr”. Bu zaman: “Can ay qardaþ, elä män dä sänin gü-

nündäyäm”, - sözläri onun söhbätini käsdi. Närimanov

parký hämin säs sahibini Atatürk parkýna belä täqdim et-

di: “Bu, mänim täxminän bir kilometrliyimdä yaþayan

Milli Qähräman Samir Xasýyevin adýný daþýyan parkdýr”.

Samir Xasýyevin adýný daþýyan park da bir zamanlar bir

hissäsinin abadlaþdýrýldýðýný, bir hissäsinin isä artýq can

vermäkdä olduðunu yanýqlý dillä näql etmäyä baþladý:

“Hämin  hissämdäki oturacaqlarýn taxtalarý vallah-billah

tamamilä çürüyüb. Oranýn cýðýrlarý belä görünmäz olub.

Aðaclar “su, su” deyib färyad edirlär. Amma kimsä bütün

bu sadaladýqlarýmý görmür. Yaxud da görmäk istämir.

Halbuki mänim baþdan-baþa tämirimä kifayät qädär vä-

sait ayrýlmýþdý. Görünür, hämin väsaiti yeyiblär”.  Bu za-

man Atatürk dilländi: “Sizin kimi yarýmçýq tämir olun-

maqdansa, mänim elä bütöv þäkildä pis gündä qalmaðým

mäslähätdir. Xudahafiz, män getdim. Sizdän mänä gün

aðlayan çýxmaz”. 

...Hämin gecä uyumaða cähd etsäm dä bacarmadým.

Çünki qorxunc þäkildä olan vä özünü “Korrupsioner

ämi” kimi täqdim edän þäxs yuxuma girmäklä mänä hä-

yäcanlý anlar yaþatdý. Vä män yalnýz onda baþa düþdüm

ki, korrupsiya adamýn yuxusunu da yarýmçýq qoymaða

qadir imiþ... 

q.mehebbetoglu@zaman.az 

QVAMÝ MÄHÄBBÄTOÐLU

YAXÞI ÝSTÝRAHÄTDÄN SONRA

DÝNCÄLMÄK DÄ LAZIMDIR.



Ýdman xäbäri 

Lixtenþteynin futbol ko-

mandasý öz azarkeþläri ilä

birgä dünya çempionatýný

izlämäk mäqsädi ilä CAR-

a gedib. Ölkädä yalnýz qa-

rovulçu qalýb.

Bir äcnäbi Novruzä-

li kiþinin dänizdä mäharätlä

üzmäsini görüb soruþur:

- Siz belä üzmäyi neçä öy-

ränmisiniz?

- Borc içindä üzä-üzä, - 

Novruzäli kiþi cavab verir. 

Pänah Hüseyn sähhätinin pisläþmäsi ilä

baðlý häkimä müraciät edir. Häkim ona siyasätlä

mäþðul olmamaðý mäslähät görür. Pänah bäy

heç bir söz demädän otaðý tärk etmäk istärkän

häkim deyir:

- Unutmayýn ki, siz mäslähätim üçün pul da ödä-

mälisiniz?

- Axý män sizin mäslähätinizi qäbul etmädim, -

deyä Pänah bäy cavab verir.

Yaxýn günlärdä biz, müvafiq

qurumlarýn rähbärläri maðaza vä

marketlärdä qäfil reydlär täþkil

edäcäyik. Odur ki, vaxtý keçmiþ

mallarý piþtaxtalardan yýðýþdýr-

maðýnýzý xahiþ edirik. Unutmayýn

ki, yaman günün ömrü az olar. 

“Säfir elä bir þäxsdir

ki, dövlät onu ümumi mä-

nafe naminä yalan danýþ-

maq üçün baþqa ölkäyä

göndärir”. 

Änis Mänsur

Mäslähätinizi qäbul etmädim

Elan

Borc içindä üzä-üzä

- Ana, män dä çimmäk 

istäyiräm e...

- Sänä olmaz, batarsan.

- Axý atam çimir...

- O özünü sýðortalayýb, bala.

- Här däfä mä-

nä täzä paltar al

deyändä sän eyni

cavabý verirsän...

- Axý sän dä

hämiþä eyni

xahiþlä müraci-

ät edirsän. 



Kriminal

Dünän Länkäran rayo-

nunun sakini qonþusu-

nun gözündä tük axta-

Yüklə 3,02 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin