12
26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN
TÜRKÝYE BASININDAN
KERÝM BALCI
ZAMAN'DAN
BÜLENT KORUCU
ZAMAN'DAN
Düz mantýk terörle veya baþka ülkelerin ordularýy-
la savaþan ordularýn toplum katmanlarýnda da siyasetin
dehlizlerinde de daha prestijli, daha güçlü ve daha sözü
dinlenir olmasýný gerektirir.
Fakat son bir yýl içinde dünya siyasetinin sivil-asker
iliþkileri tarihine kaydettiði bir dizi tecrübe geliþkin de-
mokrasilerin düz mantýkla düþünmediklerini ortaya
koydu. Artýk seçimle iþ baþýna gelmiþ siyasi irade de, o
seçimlerde oy vermiþ milli irade de askerini sorgulaya-
bilmek, sorumlu davranmaya davet edebilmek istiyor.
En sýcak tecrübe Afganistan'daki Amerikan kuvvet-
lerinin komutaný olan General Stanley McChrystal'in
Rolling Stone dergisine verdiði bir mülakatta Baþkan
Obama için “Beni hayal kýrýklýðýna uðrattý.” ifadelerini
kullanmasý üzerine görevden alýnmasý oldu. Obama,
kendi emrindeki bir generalin siyasilerin iþine karýþma
hakký olmadýðýný gayet net bir dille ifade etti ve aslýnda
deðerli bir askeri olan McChrystal'in görevden alýnma-
sýnýn artýk bir ulusal güvenlik konusu olduðunu söyledi.
Kýsacasý seçilmiþ siyasileri eleþtiren bir askerin devletin
ve milletin güvenliðine tehdit oluþturduðunu ifade et-
miþ oldu. “Söz konusu makalede sergilenen davranýþ,
bir komutana yakýþmýyor. Demokratik sistemimizin
özünde ordunun sivil iradenin kontrolünde olmasý yer
alýr ve komutanýn davranýþý bunu baltalýyor ve Afganis-
tan'da baþarýlý olma güvenimizi de zedeli-yor.” sözleri,
doðrudan Obama'nýn.
Afganistan'da savaþan bir baþka ülke Ýngiltere... Bu
ülkede ölen Ýngiliz asker sayýsýnýn 300'e dayanmýþ ol-
masý, bir müddettir Ýngiliz kamuoyunu rahatsýz edi-yor-
du. Ýngiltere'de genelkurmay baþkanlýðý ve kuvvet ko-
mutanlarý savunma bakanýna baðlý olduklarýndan siya-
silere karþý seslerini yükselttikleri görülmüþ olay deðil
zaten. Burada görülen, askerin siyasilerin iþine burun
sokmasý deðil, tam tersi. Son bir ay içinde Savunma Ba-
kaný Liam Fox, hava kuvvetleri komutaný ve savunma
kabinesinde savunma kurmay baþkaný olan Sir Jock
Stirrup'ýn görevini býrakacaðýný açýklayarak bir tür Ýngi-
liz usulü “kovma”ya imza atmýþtý. Normal görev süresi
2011'den önce bitmeyen Stirrup'ýn 2010 yýlý sona erme-
den görevinden ayrýlmasý bekleniyor þimdi. Ülkenin ye-
ni baþbakaný David Cameron daha da ileriye giderek Sir
Stirrup'ýn yerine geçecek kiþiyi kuvvet komutanlarýyla
görüþmeler yaparak kendisinin belirleyeceðini açýkladý.
Bu geliþme sivilin askerin en temel atamasýndaki otori-
te alanýný istediði anda geniþletebileceðini gösteren bir
geliþme oldu. Afganistan'da yaþananlar Almanya genel-
kurmay baþkanýnýn da baþýný yemiþti. Geçen yýl eylül
ayýnda Afganistan'ýn Kunduz bölgesindeki bir operas-
yonda 30'dan fazla sivil hayatýný kaybedince General
Wolfgang Schneiderhan istifa etmek durumunda kal-
mýþtý. Ýlginç olan, Schneiderhan'ýn istifasýný ülkenin Bild
Gazetesi'nin ifþa ettiði bir raporun tetiklemesiydi. Zira
gerek genelkurmay baþkaný, gerekse zamanýn Alman
savunma bakaný, operasyonda sivillerin öldüðünü inkar
etmiþ ve operasyonu savunmuþlardý. Bild söz konusu
raporu yayýmladýðýnda kimse Bild'in orduyu yýpratmaya
çalýþtýðýný veya savaþan bir ordunun böyle eleþtirilme-
mesi gerektiðini iddia etmedi. Kimse Bild'e milli sýrlarý
ifþa ettiði için dava açmadý. Kimse Bild'e elinde bulunan
yayýmlanmýþ veya yayýmlanmasý planlanan bilgileri as-
keri savcýlara teslim etmeleri, yoksa bunlara zor kullaný-
larak el konulacaðý yönünde tehditler savurmadý.
Bunlar savaþan toplumlarda bile ordularýn artýk si-
vil siyasete müdahale edemediklerini gösteren örnekler.
Bir de hafýzalarýmýzda 2006 yýlýnda görevden alýnan Ýs-
panyol kara kuvvetlerinin iki numaralý ismi General Jo-
se Mena Aguado var. 25 yýl önce askeri bir diktatörlük-
le yönetilmekte olan Ýspanya'da Katalan bölgesinin
anayasal konumunun tartýþmaya açýldýðý bir dönemde
konuþan Mena, Katalanya'nýn bir millet olduðunun ilan
edilmesi durumunda Ýspanyol ordusunun Katalanya'yý
iþgal edeceðini söylemiþ ve bir tür darbe imasýnda bu-
lunmuþtu. Olaya el koyan savunma bakaný Jose Bo-
no'nun teklifiyle General Mena görevinden alýnmýþ ve
sembolik de olsa anlamý büyük bir kararla sekiz gün bo-
yunca ev hapsinde tutulmuþtu. Keþke bütün dünya bu
örneklerden ders alabilse...
Savaþan ordular ve siyaset
26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN
QÄRÝBÄ DÜNYA
13
“Meymun lüðäti” hazýrlanýb
1
Þotlandiyalý elm adamlarý meymunlarýn öz ara-
larýnda ünsiyyät saxladýqlarý zaman istifadä et-
dikläri jestlärdän ibarät “lüðät” hazýrlayýblar. Qeyd
edäk ki, meymunlarýn jest häräkätläri, äsasän, hoppan-
malardan vä äzilib-büzülmälärdän ibarätdir. Mütäxäs-
sislär bu heyvanlarýn bir-biri ilä necä ünsiyyät saxladýq-
larýný öyränmäk üçün onlarýn davranýþlarýný vä häräkät-
lärini araþdýrýblar. Näticädä hazýrlanan lüðätä meymun-
larýn “sözläri” äväzinä istifadä etdikläri qýrxa yaxýn jest
daxil edilib. Müäyyän edilib ki, meymunlar än azý 25
siqnal vasitäsilä ünsiyyät saxlayýrlar. Mäsälän, bir mey-
mun digärini qucaqlayýb öz täräfinä çäkirsä, demäli, o,
birlikdä gäzmäk istäyir. Bu jestlärdän çoxu insan härä-
kätlärini xatýrladýr. Belä ki, meymunlar narazlýqlarýný in-
sanlar kimi baþlarýný yellämäklä bildirirlär.
Kaþalotlara bäraät verildi
1
Kaþalotlarýn
( b a l i n a n ý n
növlärindän biri)
gübräläri ätraf mühiti
tämizläyir. Bu qänaä-
tä avstraliyalý elm
adamlarý gäliblär.
Onlarýn verdiyi mälu-
mata äsasän, okean-
da yaþayan 12 min
kaþalotun gübräsi sa-
yäsindä här il 40 min
avtomobilin buraxdý-
ðý karbondioksid qazý mähv olur. Halbuki, ävvällär
istixana effekti yaradan vä qlobal istiläþmäyä säbäb
olan karbondioksid qazýnýn yaranma säbäblärindän
biri kimi kaþalotlarýn näfäs alýb-vermäsi göstärilirdi.
Bu xäbär sayäsindä kaþalotlar bäraät qazanýblar.
Qeyd edäk ki, ümumi sayý 120 min olan kaþalotlarýn
ovlanmasý näticäsindä onlarýn näsillärinin tükänmä
tählükäsi var.
1
58 yaþlý dänizçi Reyd
Stouv açýq dänizdä
1152 gün keçirmäklä yeni
dünya rekordu müäyyänläþdi-
rib. Yelkänli gämi vasitäsilä
dünya säyahätinä çýxan Reyd
bu zaman quru äraziyä ayaðý-
ný belä basmayýb. O, 2007-ci
ildä start verdiyi uzunmüddät-
li dünya säyahätinä 26 yaþlý
sevgilisi Soney Ähmädlä birgä
çýxýb. Lakin Soney hamilälik
säbäbi ilä säyahäti yarýmçýq
buraxmalý olub. 21 metr uzun-
luðu olan yelkänli gämisi ilä
säyahätini baþ vuran Reyd
Manhettin limanýna lövbär sa-
lýb. Burada onu qarþýlayanlar
arasýnda indiyä kimi görmädi-
yi 2 yaþlý oðlu da olub.
1
2
20
0 iill ä
ärrzziin
nd
dä
ä a
ap
pa
arrýýlla
an
n a
arra
aþþd
dýýrrm
ma
alla
arrýýn
n n
nä
ättiiccä
ässiin
nä
ä
ä
ässa
assä
än
n,, m
mü
üä
äy
yy
yä
än
n e
ed
diilliib
b k
kii,, q
qa
arra
a rrä
än
ng
gllii a
av
vtto
om
mo
ob
biill-
llä
ärr d
da
ah
ha
a çço
ox
x ttä
äh
hllü
ük
kä
ä iillä
ä ü
üzzllä
äþþiirrllä
ärr.. Ä
Än
n e
ettiib
ba
arrllýýlla
arrýý iissä
ä a
að
ð,,
ssa
arrýý v
vä
ä q
qýýzzýýllýý rrä
än
ng
gllii a
av
vtto
om
mo
ob
biillllä
ärrd
diirr.. B
Bu
un
nu
un
n ssä
äb
bä
äb
bii ssü
ü-
k
ka
an
n a
arrx
xa
assýýn
nd
da
a o
ottu
urra
an
n ssü
ürrü
üccü
ü d
de
ey
yiill,, a
av
vtto
om
mo
ob
biilliin
n g
gö
örrü
ün
n-
m
mä
ä d
dä
ärrä
äccä
ässiid
diirr.. B
Be
ellä
ä k
kii,, q
qa
arra
a,, b
bo
ozz,, g
gü
üm
mü
üþþü
ü,, q
qýýrrm
mýýzzýý v
vä
ä
m
ma
av
vii rrä
än
ng
gllii m
ma
aþþýýn
nlla
arr y
yo
olllla
arrd
da
a d
diig
gä
ärr m
ma
aþþýýn
nlla
arr ttä
ärrä
äffiin
n-
d
dä
än
n ççä
ättiin
nlliik
kllä
ä sse
eççiilliirr.. A
Av
vssttrra
alliiy
ya
ad
da
ak
kýý M
Mo
on
na
aþþ U
Un
niiv
ve
errssiitte
e-
ttiin
niin
n ä
äm
mä
äk
kd
da
aþþlla
arrýý m
ma
aþþýýn
nlla
arrýýn
n g
gü
ün
nü
ün
n h
ha
an
nssýý h
hiissssä
ässiin
n-
d
dä
ä q
qä
äzza
ay
ya
a u
uð
ðrra
ad
dýýð
ðýý b
ba
arrä
äd
dä
ä g
ge
en
niiþþ m
mä
ällu
um
ma
att
tto
op
plla
am
ma
aq
q ü
üççü
ün
n y
yo
oll p
po
olliissiin
niin
n q
qe
ey
yd
diiy
yy
ya
attýýn
na
a
d
dü
üþþä
än
n 8
85
50
0 m
miin
n q
qä
äzza
an
nýý a
arra
aþþd
dýýrrýýb
blla
arr.. M
Mä
ä-
llu
um
m o
ollu
ub
b k
kii,, q
qa
arra
a a
av
vtto
om
mo
ob
biill q
qä
äzza
ay
ya
a d
da
a-
h
ha
a çço
ox
x m
me
ey
yiilllliid
diirr.. G
Gü
ün
nd
dü
üzz ssa
aa
attlla
arrýýn
nd
da
a
q
qa
arra
a rrä
än
ng
gllii m
ma
aþþýýn
nlla
arr a
að
ðlla
arra
a n
niissb
bä
ättä
än
n
q
qä
äzza
alla
arra
a 112
2 ffa
aiizz çço
ox
x m
me
ey
yiillllii o
ollu
urrlla
arr.. G
Ge
e-
ccä
ä ssa
aa
attlla
arrýýn
nd
da
a b
bu
u g
gö
össttä
ärriiccii iissä
ä 4
47
7 ffa
aiizzä
ä
çça
attýýrr.. A
Arra
aþþd
dýýrrm
ma
aççýýlla
arrýýn
n ssö
özzllä
ärriin
nä
ä g
gö
örrä
ä,,
g
gü
ün
nd
dü
üzz ssa
aa
attlla
arrýýn
nd
da
a rriissk
k q
qrru
up
pu
un
na
a d
da
ax
xiill
o
olla
an
n a
av
vtto
om
mo
ob
biillllä
ärriin
n ffa
arra
alla
arrýýn
nýý y
ya
an
nd
dýýrrm
ma
aq
qlla
a n
niissb
bä
ättä
än
n
ttä
äh
hllü
ük
kä
äd
dä
än
n sso
ov
vu
uþþ-
m
ma
aq
q m
mü
üm
mk
kü
ün
n-
d
dü
ürr..
Daha çox qara rängli
avtomobillär qäzaya uðrayýr
1152 gün açýq dänizdä
1
Dünyada qäbul edilmiþ nor-
malara äsasän 2 yaþlý qýz
uþaðýnýn boyu täxminän 88 santi-
metr olmalýdýr. Halbuki, iki yaþlý
Þarlotta Qarsidenin boyu 56 santi-
metrdir. Bununla da o, “dünyanýn
än qýsaboylu qýzý” adýna sahib çý-
xýb. Häkimlär ingiltäräli qýza “cýrt-
dan” diaqnozunu qoyublar. Qeyd
edäk ki, bu xästäliyä dünyada 100
näfärdän birindä rast gälinir. Bo-
yunun uzanýb-uzanmayacaðý bi-
linmäyän Þarlotta kömäk olma-
dan yeriyä bilmir. O, yemäk yeyä
bilmädiyi üçün mädäsinä baðla-
nan bir boru ilä bäslänir.
Dünyanýn än qýsaboylu qýzý
1
Hollandiyalý täläbä tähsi-
lini baþa vurduqdan sonra
universitet häyatýnda yadda
qalmaq üçün qeyri-adi addým
atýb. Belä ki, o, çäkisi 450 kiloq-
ram velosiped düzäldib. Velosi-
pedi traktor hissälärindän dü-
zäldän 29 yaþlý Van Den Boþ
bunun üçün 3 ay zähmät çäkib.
Dostlarýn kömäyi ilä ärsäyä gä-
tirdiyi velosipedin görüntülärini
“Youtoube” video-servisinä
yerläþdirän täläbä xeyli mäþhur-
laþýb. Belä ki, onun videosunu
bir häftä ärzindä 600 milyondan
çox insan izläyib.
450
kiloqramlýq
velosiped
14
26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN
QÄMÝÞ
Parklarýn söhbäti, yaxud yuxumu qaçýranlar
Gecänin bir alämindä eþitdiyim qäribä säslär mäni yerim-
dän qalxmaða vadar etdi. Närimanov rayonu ärazisindä-
ki parkla üzbäüz yerläþän mänzilimin päncäräsindän
boylanýb gecänin sükutunu pozanlara bir neçä yaðlý söz
demäk istädim. Lakin nä qädär çalýþdýmsa, þuluq salanla-
rý görä bilmädim. Buna räðmän, “länät þeytana” deyib
onlarýn söhbätinä qulaq asmaða baþladým.
Özünü Atatürk parký kimi täqdim edän birisi deyirdi:
“Ey mänim äziz dostum Närimanov parký, vallah, daha
Atatürk kimi bir þäxsiyyätin adýný daþýmaqdan xäcalät çä-
kiräm. Odur ki, adýmý däyiþdirmäk qärarýna gälmiþäm.
Bälkä, bu mäsälädä mänä yardýmçý olasan? Axý sänin bu
kimi iþlärdä säriþtän çoxdur. Yäni älin här yerä çatýr. Bir dä
qardaþ qardaþa nä gündä lazýmdýr? Bir sözlä, säni deyib
gälmiþäm, qardaþ!
Närimanov parký Atatürk parkýnýn nädän üzüldüyü-
nü däqiqläþdirmäk mäqsädi ilä ona: “Nä olub, niyä belä
bädbinsän? Xätrinä kim däyib axý?” sualý ilä müraciät et-
di. Atatürk parký därindän näfäs alaraq dilländi: “Bilirsän
ki, män þähärin märkäzindä, daha däqiq desäm, metro-
nun “Gänclik” stansiyasýndan Ayna Sultanovanýn hey-
kälinäcän olan ärazidä yerläþiräm. Här gün yüzlärlä insan
istirahät etmäk mäqsädi ilä mänä üz tutur. Amma män
onlara xüsusilä bu yay aylarýnda mänalý istirahät bäxþ et-
mäkdä çätinlik çäkiräm. Bunun da säbäbi neçä illärdir ki,
digär parklarda olduðu kimi mändä abadlýq, yenidänqur-
ma iþlärinin aparýlmamasýdýr. Näticädä çox pis väziyyätä
düþmüþäm. Hätta iþ o yerä çatýb ki, gecälär bir lampam
belä yanmýr. Sinämdä o qädär çala-çuxur peyda olub ki...
Eh, hansý därdimi deyim e... Män hälä qoynumdaký biça-
rä “Þuþa” kinoteatrýný demiräm. Hansý ki, ondan bir
müddät mebel märkäzi, sonra çayxana kimi istifadä etdi-
lär. Ýndi dä o biçaräni tämir adý ilä hasarlayýblar. Yazýq heç
näfäs ala bilmir. Bu kimi problemläri adýmý daþýyan par-
kýn rähbärinä çatdýrmaq istäyim dä bir näticä vermir. Sö-
zün düzü, heç onu görä bilmiräm. Görünür, biçarä utan-
dýðýndan nä mänim, nä dä camaatýn gözünä görünmäk
istäyir. Yenä sað olsun, ätraf binalarýn sakinläri ki, väziy-
yätimlä baðlý müvafiq qurumlara müraciät ediblär. Lakin
nä fayda... Dostum, bälkä sän deyäsän, niyä mänä qarþý
belä ögey münasibät var? Bir däli þeytan deyir, get bu ba-
rädä Türkiyänin ölkämizdäki säfirliyinä müraciät elä...”
Söhbätin bu yerindä Närimanov parký baþladý hön-
kürüb aðlamaða... Atatürk parký: “Qardaþ, sänä nä oldu?
Bilsäydim, därdim säni belä aðladacaq, heç bu barädä söz
açmazdým”, - deyäräk onu sakitläþdirmäyä çalýþdý. Näri-
manov parký göz yaþlarýný silä-silä dedi ki, bäs mäni aðla-
dan sänin därdin deyil, öz därdimdir: “A kiþi, vallah-bil-
lah, män bäzi mämurlarýn gördükläri iþlärin vä bu kimi iþ-
lärin fonunda danýþdýqlarý yalanlarýn þahidi olanda az qa-
lýram havalanam. Ägär yadýndadýrsa, ötän il filan qädär
xärc qoyub mäni abadlaþdýrdýlar. Elä hämin ilin dekabrýn-
da da ölkä baþçýsýný tamaþama dävät edäräk abadlaþ-
mamdan aðýz dolusu söz açdýlar. Onda içim dä özümü
yandýrdý, çölüm dä... Nöþün ki, onlar yalnýz mänim bir
hissämi tämir etmiþdilär. O biri täräfimi isä Närimanovun
saðlýðýnda necä idisä hämin väziyyätdä dä saxlamýþdýlar.
Amma rayonumuzun baþbilänläri iþi elä düzüb qoþdular
ki, bu mäsälädän, täbii ki, kiþinin äsla xäbäri olmadý. Mä-
nä dä göz aðartdýlar ki, bäs näbadä säsini çýxarasan...
Doðrudur, o zaman deyirdilär ki, bäs bu park bütövlükdä
abadlaþdýrýlacaq. Amma o yaddan çýxan oldum... Bu mä-
nada artýq yeddi aydýr ki, bir täräfim gülür, bir täräfim dä
aðlayýr”. Bu zaman: “Can ay qardaþ, elä män dä sänin gü-
nündäyäm”, - sözläri onun söhbätini käsdi. Närimanov
parký hämin säs sahibini Atatürk parkýna belä täqdim et-
di: “Bu, mänim täxminän bir kilometrliyimdä yaþayan
Milli Qähräman Samir Xasýyevin adýný daþýyan parkdýr”.
Samir Xasýyevin adýný daþýyan park da bir zamanlar bir
hissäsinin abadlaþdýrýldýðýný, bir hissäsinin isä artýq can
vermäkdä olduðunu yanýqlý dillä näql etmäyä baþladý:
“Hämin hissämdäki oturacaqlarýn taxtalarý vallah-billah
tamamilä çürüyüb. Oranýn cýðýrlarý belä görünmäz olub.
Aðaclar “su, su” deyib färyad edirlär. Amma kimsä bütün
bu sadaladýqlarýmý görmür. Yaxud da görmäk istämir.
Halbuki mänim baþdan-baþa tämirimä kifayät qädär vä-
sait ayrýlmýþdý. Görünür, hämin väsaiti yeyiblär”. Bu za-
man Atatürk dilländi: “Sizin kimi yarýmçýq tämir olun-
maqdansa, mänim elä bütöv þäkildä pis gündä qalmaðým
mäslähätdir. Xudahafiz, män getdim. Sizdän mänä gün
aðlayan çýxmaz”.
...Hämin gecä uyumaða cähd etsäm dä bacarmadým.
Çünki qorxunc þäkildä olan vä özünü “Korrupsioner
ämi” kimi täqdim edän þäxs yuxuma girmäklä mänä hä-
yäcanlý anlar yaþatdý. Vä män yalnýz onda baþa düþdüm
ki, korrupsiya adamýn yuxusunu da yarýmçýq qoymaða
qadir imiþ...
q.mehebbetoglu@zaman.az
QVAMÝ MÄHÄBBÄTOÐLU
YAXÞI ÝSTÝRAHÄTDÄN SONRA
DÝNCÄLMÄK DÄ LAZIMDIR.
Ýdman xäbäri
Lixtenþteynin futbol ko-
mandasý öz azarkeþläri ilä
birgä dünya çempionatýný
izlämäk mäqsädi ilä CAR-
a gedib. Ölkädä yalnýz qa-
rovulçu qalýb.
Bir äcnäbi Novruzä-
li kiþinin dänizdä mäharätlä
üzmäsini görüb soruþur:
- Siz belä üzmäyi neçä öy-
ränmisiniz?
- Borc içindä üzä-üzä, -
Novruzäli kiþi cavab verir.
Pänah Hüseyn sähhätinin pisläþmäsi ilä
baðlý häkimä müraciät edir. Häkim ona siyasätlä
mäþðul olmamaðý mäslähät görür. Pänah bäy
heç bir söz demädän otaðý tärk etmäk istärkän
häkim deyir:
- Unutmayýn ki, siz mäslähätim üçün pul da ödä-
mälisiniz?
- Axý män sizin mäslähätinizi qäbul etmädim, -
deyä Pänah bäy cavab verir.
Yaxýn günlärdä biz, müvafiq
qurumlarýn rähbärläri maðaza vä
marketlärdä qäfil reydlär täþkil
edäcäyik. Odur ki, vaxtý keçmiþ
mallarý piþtaxtalardan yýðýþdýr-
maðýnýzý xahiþ edirik. Unutmayýn
ki, yaman günün ömrü az olar.
“Säfir elä bir þäxsdir
ki, dövlät onu ümumi mä-
nafe naminä yalan danýþ-
maq üçün baþqa ölkäyä
göndärir”.
Änis Mänsur
Mäslähätinizi qäbul etmädim
Elan
Borc içindä üzä-üzä
- Ana, män dä çimmäk
istäyiräm e...
- Sänä olmaz, batarsan.
- Axý atam çimir...
- O özünü sýðortalayýb, bala.
- Här däfä mä-
nä täzä paltar al
deyändä sän eyni
cavabý verirsän...
- Axý sän dä
hämiþä eyni
xahiþlä müraci-
ät edirsän.
Kriminal
Dünän Länkäran rayo-
nunun sakini qonþusu-
nun gözündä tük axta-
Dostları ilə paylaş: |