02 natýq pänahli
Yüklə 3,02 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- ZAMAN QÄRÝBÄ DÜNYA 13
- Daha çox qara rängli avtomobillär qäzaya uðrayýr
- Bir äcnäbi Novruzä- li kiþinin dänizdä mäharätlä üzmäsini görüb soruþur: - Siz belä üzmäyi neçä öy- ränmisiniz
- “Säfir elä bir þäxsdir ki, dövlät onu ümumi mä- nafe naminä yalan danýþ- maq üçün baþqa ölkäyä göndärir”.
- Kriminal Dünän Länkäran rayo- nunun sakini qonþusu- nun gözündä tük axta
|
12 26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN TÜRKÝYE BASININDAN KERÝM BALCI ZAMAN'DAN BÜLENT KORUCU ZAMAN'DAN Düz mantýk terörle veya baþka ülkelerin ordularýy- la savaþan ordularýn toplum katmanlarýnda da siyasetin dehlizlerinde de daha prestijli, daha güçlü ve daha sözü dinlenir olmasýný gerektirir. Fakat son bir yýl içinde dünya siyasetinin sivil-asker iliþkileri tarihine kaydettiði bir dizi tecrübe geliþkin de- mokrasilerin düz mantýkla düþünmediklerini ortaya koydu. Artýk seçimle iþ baþýna gelmiþ siyasi irade de, o seçimlerde oy vermiþ milli irade de askerini sorgulaya- bilmek, sorumlu davranmaya davet edebilmek istiyor. En sýcak tecrübe Afganistan'daki Amerikan kuvvet- lerinin komutaný olan General Stanley McChrystal'in Rolling Stone dergisine verdiði bir mülakatta Baþkan Obama için “Beni hayal kýrýklýðýna uðrattý.” ifadelerini kullanmasý üzerine görevden alýnmasý oldu. Obama, kendi emrindeki bir generalin siyasilerin iþine karýþma hakký olmadýðýný gayet net bir dille ifade etti ve aslýnda deðerli bir askeri olan McChrystal'in görevden alýnma- sýnýn artýk bir ulusal güvenlik konusu olduðunu söyledi. Kýsacasý seçilmiþ siyasileri eleþtiren bir askerin devletin ve milletin güvenliðine tehdit oluþturduðunu ifade et- miþ oldu. “Söz konusu makalede sergilenen davranýþ, bir komutana yakýþmýyor. Demokratik sistemimizin özünde ordunun sivil iradenin kontrolünde olmasý yer alýr ve komutanýn davranýþý bunu baltalýyor ve Afganis- tan'da baþarýlý olma güvenimizi de zedeli-yor.” sözleri, doðrudan Obama'nýn. Afganistan'da savaþan bir baþka ülke Ýngiltere... Bu ülkede ölen Ýngiliz asker sayýsýnýn 300'e dayanmýþ ol- masý, bir müddettir Ýngiliz kamuoyunu rahatsýz edi-yor- du. Ýngiltere'de genelkurmay baþkanlýðý ve kuvvet ko- mutanlarý savunma bakanýna baðlý olduklarýndan siya- silere karþý seslerini yükselttikleri görülmüþ olay deðil zaten. Burada görülen, askerin siyasilerin iþine burun sokmasý deðil, tam tersi. Son bir ay içinde Savunma Ba- kaný Liam Fox, hava kuvvetleri komutaný ve savunma kabinesinde savunma kurmay baþkaný olan Sir Jock Stirrup'ýn görevini býrakacaðýný açýklayarak bir tür Ýngi- liz usulü “kovma”ya imza atmýþtý. Normal görev süresi 2011'den önce bitmeyen Stirrup'ýn 2010 yýlý sona erme- den görevinden ayrýlmasý bekleniyor þimdi. Ülkenin ye- ni baþbakaný David Cameron daha da ileriye giderek Sir Stirrup'ýn yerine geçecek kiþiyi kuvvet komutanlarýyla görüþmeler yaparak kendisinin belirleyeceðini açýkladý. Bu geliþme sivilin askerin en temel atamasýndaki otori- te alanýný istediði anda geniþletebileceðini gösteren bir geliþme oldu. Afganistan'da yaþananlar Almanya genel- kurmay baþkanýnýn da baþýný yemiþti. Geçen yýl eylül ayýnda Afganistan'ýn Kunduz bölgesindeki bir operas- yonda 30'dan fazla sivil hayatýný kaybedince General Wolfgang Schneiderhan istifa etmek durumunda kal- mýþtý. Ýlginç olan, Schneiderhan'ýn istifasýný ülkenin Bild Gazetesi'nin ifþa ettiði bir raporun tetiklemesiydi. Zira gerek genelkurmay baþkaný, gerekse zamanýn Alman savunma bakaný, operasyonda sivillerin öldüðünü inkar etmiþ ve operasyonu savunmuþlardý. Bild söz konusu raporu yayýmladýðýnda kimse Bild'in orduyu yýpratmaya çalýþtýðýný veya savaþan bir ordunun böyle eleþtirilme- mesi gerektiðini iddia etmedi. Kimse Bild'e milli sýrlarý ifþa ettiði için dava açmadý. Kimse Bild'e elinde bulunan yayýmlanmýþ veya yayýmlanmasý planlanan bilgileri as- keri savcýlara teslim etmeleri, yoksa bunlara zor kullaný- larak el konulacaðý yönünde tehditler savurmadý. Bunlar savaþan toplumlarda bile ordularýn artýk si- vil siyasete müdahale edemediklerini gösteren örnekler. Bir de hafýzalarýmýzda 2006 yýlýnda görevden alýnan Ýs- panyol kara kuvvetlerinin iki numaralý ismi General Jo- se Mena Aguado var. 25 yýl önce askeri bir diktatörlük- le yönetilmekte olan Ýspanya'da Katalan bölgesinin anayasal konumunun tartýþmaya açýldýðý bir dönemde konuþan Mena, Katalanya'nýn bir millet olduðunun ilan edilmesi durumunda Ýspanyol ordusunun Katalanya'yý iþgal edeceðini söylemiþ ve bir tür darbe imasýnda bu- lunmuþtu. Olaya el koyan savunma bakaný Jose Bo- no'nun teklifiyle General Mena görevinden alýnmýþ ve sembolik de olsa anlamý büyük bir kararla sekiz gün bo- yunca ev hapsinde tutulmuþtu. Keþke bütün dünya bu örneklerden ders alabilse... Savaþan ordular ve siyaset
26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN QÄRÝBÄ DÜNYA 13 “Meymun lüðäti” hazýrlanýb 1 Þotlandiyalý elm adamlarý meymunlarýn öz ara- larýnda ünsiyyät saxladýqlarý zaman istifadä et- dikläri jestlärdän ibarät “lüðät” hazýrlayýblar. Qeyd edäk ki, meymunlarýn jest häräkätläri, äsasän, hoppan- malardan vä äzilib-büzülmälärdän ibarätdir. Mütäxäs- sislär bu heyvanlarýn bir-biri ilä necä ünsiyyät saxladýq- larýný öyränmäk üçün onlarýn davranýþlarýný vä häräkät- lärini araþdýrýblar. Näticädä hazýrlanan lüðätä meymun- larýn “sözläri” äväzinä istifadä etdikläri qýrxa yaxýn jest daxil edilib. Müäyyän edilib ki, meymunlar än azý 25 siqnal vasitäsilä ünsiyyät saxlayýrlar. Mäsälän, bir mey- mun digärini qucaqlayýb öz täräfinä çäkirsä, demäli, o, birlikdä gäzmäk istäyir. Bu jestlärdän çoxu insan härä- kätlärini xatýrladýr. Belä ki, meymunlar narazlýqlarýný in- sanlar kimi baþlarýný yellämäklä bildirirlär. Kaþalotlara bäraät verildi 1 Kaþalotlarýn ( b a l i n a n ý n növlärindän biri) gübräläri ätraf mühiti tämizläyir. Bu qänaä- tä avstraliyalý elm adamlarý gäliblär. Onlarýn verdiyi mälu- mata äsasän, okean- da yaþayan 12 min kaþalotun gübräsi sa- yäsindä här il 40 min avtomobilin buraxdý- ðý karbondioksid qazý mähv olur. Halbuki, ävvällär istixana effekti yaradan vä qlobal istiläþmäyä säbäb olan karbondioksid qazýnýn yaranma säbäblärindän biri kimi kaþalotlarýn näfäs alýb-vermäsi göstärilirdi. Bu xäbär sayäsindä kaþalotlar bäraät qazanýblar. Qeyd edäk ki, ümumi sayý 120 min olan kaþalotlarýn ovlanmasý näticäsindä onlarýn näsillärinin tükänmä tählükäsi var. 1 58 yaþlý dänizçi Reyd Stouv açýq dänizdä 1152 gün keçirmäklä yeni dünya rekordu müäyyänläþdi- rib. Yelkänli gämi vasitäsilä dünya säyahätinä çýxan Reyd bu zaman quru äraziyä ayaðý- ný belä basmayýb. O, 2007-ci ildä start verdiyi uzunmüddät- li dünya säyahätinä 26 yaþlý sevgilisi Soney Ähmädlä birgä çýxýb. Lakin Soney hamilälik säbäbi ilä säyahäti yarýmçýq buraxmalý olub. 21 metr uzun- luðu olan yelkänli gämisi ilä säyahätini baþ vuran Reyd Manhettin limanýna lövbär sa- lýb. Burada onu qarþýlayanlar arasýnda indiyä kimi görmädi- yi 2 yaþlý oðlu da olub. 1 2 20 0 iill ä ärrzziin nd dä ä a ap pa arrýýlla an n a arra aþþd
dýýrrm ma alla arrýýn n n
nä ättiiccä
ässiin nä ä ä ässa
assä än n,, m mü üä äy yy yä än n e ed diilliib b k kii,, q
qa arra
a rrä än ng gllii a av vtto om mo ob biill- llä
ärr d da ah ha a çço
ox x ttä
äh hllü
ük kä ä iillä ä ü üzzllä
äþþiirrllä ärr.. Ä
Än n e
ettiib ba arrllýýlla arrýý iissä ä a
að ð,,
ssa arrýý v
vä ä q
qýýzzýýllýý rrä än ng gllii a av vtto om mo ob biillllä ärrd
diirr.. B Bu un nu un n ssä äb bä äb bii ssü ü- k ka an n a arrx xa assýýn nd da a o ottu urra
an n ssü
ürrü üccü
ü d de ey yiill,, a av vtto om mo ob biilliin n g
gö örrü
ün n- m mä ä d
dä ärrä
äccä ässiid
diirr.. B Be ellä ä k kii,, q
qa arra
a,, b bo ozz,, g gü üm mü üþþü ü,, q
qýýrrm mýýzzýý v vä ä
ma av vii rrä än ng gllii m ma aþþýýn
nlla arr y
yo olllla
arrd da a d diig gä ärr m ma aþþýýn
nlla arr ttä
ärrä äffiin
n- d dä än n ççä
ättiin nlliik
kllä ä sse
eççiilliirr.. A Av vssttrra alliiy ya ad da ak kýý M Mo on na aþþ U Un niiv ve errssiitte e- ttiin
niin n ä
äm mä äk kd da aþþlla arrýý m ma aþþýýn nlla arrýýn
n g gü ün nü ün n h ha an nssýý h hiissssä ässiin
n- d dä ä q qä äzza ay ya a u uð ðrra
ad dýýð
ðýý b ba arrä äd dä ä g ge en niiþþ m mä ällu
um ma att tto op plla am ma aq q ü üççü
ün n y
yo oll p
po olliissiin niin n q
qe ey yd diiy yy ya attýýn na a d dü üþþä än n 8
85 50 0 m miin n q
qä äzza
an nýý a
arra aþþd
dýýrrýýb blla
arr.. M Mä ä- llu um m o ollu ub b k kii,, q qa arra a a av vtto om mo ob biill q qä äzza ay ya a d da a- h ha a çço
ox x m
me ey yiilllliid diirr.. G Gü ün nd dü üzz ssa aa attlla
arrýýn nd da a q qa arra a rrä
än ng gllii m ma aþþýýn
nlla arr a
að ðlla
arra a n
niissb bä ättä än n q qä äzza
alla arra
a 112 2 ffa
aiizz çço ox x m me ey yiillllii o ollu urrlla
arr.. G Ge e- ccä ä ssa
aa attlla
arrýýn nd da a b bu u g gö össttä
ärriiccii iissä ä 4
47 7 ffa
aiizzä ä çça attýýrr.. A Arra
aþþd dýýrrm
ma aççýýlla
arrýýn n ssö
özzllä ärriin
nä ä g
gö örrä
ä,, g gü ün nd dü üzz ssa aa attlla arrýýn nd da a rriissk k q
qrru up pu un na a d da ax xiill o olla
an n a
av vtto
om mo ob biillllä ärriin
n ffa arra
alla arrýýn
nýý y ya an nd dýýrrm
ma aq qlla a n niissb
bä ättä
än n ttä äh hllü
ük kä äd dä än n sso ov vu uþþ- m ma aq q m mü üm mk kü ün n- d dü ürr.. Daha çox qara rängli avtomobillär qäzaya uðrayýr 1152 gün açýq dänizdä 1 Dünyada qäbul edilmiþ nor- malara äsasän 2 yaþlý qýz uþaðýnýn boyu täxminän 88 santi- metr olmalýdýr. Halbuki, iki yaþlý Þarlotta Qarsidenin boyu 56 santi- metrdir. Bununla da o, “dünyanýn än qýsaboylu qýzý” adýna sahib çý- xýb. Häkimlär ingiltäräli qýza “cýrt- dan” diaqnozunu qoyublar. Qeyd edäk ki, bu xästäliyä dünyada 100 näfärdän birindä rast gälinir. Bo- yunun uzanýb-uzanmayacaðý bi- linmäyän Þarlotta kömäk olma- dan yeriyä bilmir. O, yemäk yeyä bilmädiyi üçün mädäsinä baðla- nan bir boru ilä bäslänir. Dünyanýn än qýsaboylu qýzý 1 Hollandiyalý täläbä tähsi- lini baþa vurduqdan sonra universitet häyatýnda yadda qalmaq üçün qeyri-adi addým atýb. Belä ki, o, çäkisi 450 kiloq- ram velosiped düzäldib. Velosi- pedi traktor hissälärindän dü- zäldän 29 yaþlý Van Den Boþ bunun üçün 3 ay zähmät çäkib. Dostlarýn kömäyi ilä ärsäyä gä- tirdiyi velosipedin görüntülärini “Youtoube” video-servisinä yerläþdirän täläbä xeyli mäþhur- laþýb. Belä ki, onun videosunu bir häftä ärzindä 600 milyondan çox insan izläyib. 450
kiloqramlýq velosiped 14 26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN QÄMÝÞ Parklarýn söhbäti, yaxud yuxumu qaçýranlar Gecänin bir alämindä eþitdiyim qäribä säslär mäni yerim- dän qalxmaða vadar etdi. Närimanov rayonu ärazisindä- ki parkla üzbäüz yerläþän mänzilimin päncäräsindän boylanýb gecänin sükutunu pozanlara bir neçä yaðlý söz demäk istädim. Lakin nä qädär çalýþdýmsa, þuluq salanla- rý görä bilmädim. Buna räðmän, “länät þeytana” deyib onlarýn söhbätinä qulaq asmaða baþladým. Özünü Atatürk parký kimi täqdim edän birisi deyirdi: “Ey mänim äziz dostum Närimanov parký, vallah, daha Atatürk kimi bir þäxsiyyätin adýný daþýmaqdan xäcalät çä- kiräm. Odur ki, adýmý däyiþdirmäk qärarýna gälmiþäm. Bälkä, bu mäsälädä mänä yardýmçý olasan? Axý sänin bu kimi iþlärdä säriþtän çoxdur. Yäni älin här yerä çatýr. Bir dä qardaþ qardaþa nä gündä lazýmdýr? Bir sözlä, säni deyib gälmiþäm, qardaþ! Närimanov parký Atatürk parkýnýn nädän üzüldüyü- nü däqiqläþdirmäk mäqsädi ilä ona: “Nä olub, niyä belä bädbinsän? Xätrinä kim däyib axý?” sualý ilä müraciät et- di. Atatürk parký därindän näfäs alaraq dilländi: “Bilirsän ki, män þähärin märkäzindä, daha däqiq desäm, metro- nun “Gänclik” stansiyasýndan Ayna Sultanovanýn hey- kälinäcän olan ärazidä yerläþiräm. Här gün yüzlärlä insan istirahät etmäk mäqsädi ilä mänä üz tutur. Amma män onlara xüsusilä bu yay aylarýnda mänalý istirahät bäxþ et- mäkdä çätinlik çäkiräm. Bunun da säbäbi neçä illärdir ki, digär parklarda olduðu kimi mändä abadlýq, yenidänqur- ma iþlärinin aparýlmamasýdýr. Näticädä çox pis väziyyätä düþmüþäm. Hätta iþ o yerä çatýb ki, gecälär bir lampam belä yanmýr. Sinämdä o qädär çala-çuxur peyda olub ki... Eh, hansý därdimi deyim e... Män hälä qoynumdaký biça- rä “Þuþa” kinoteatrýný demiräm. Hansý ki, ondan bir müddät mebel märkäzi, sonra çayxana kimi istifadä etdi- lär. Ýndi dä o biçaräni tämir adý ilä hasarlayýblar. Yazýq heç näfäs ala bilmir. Bu kimi problemläri adýmý daþýyan par- kýn rähbärinä çatdýrmaq istäyim dä bir näticä vermir. Sö- zün düzü, heç onu görä bilmiräm. Görünür, biçarä utan- dýðýndan nä mänim, nä dä camaatýn gözünä görünmäk istäyir. Yenä sað olsun, ätraf binalarýn sakinläri ki, väziy- yätimlä baðlý müvafiq qurumlara müraciät ediblär. Lakin nä fayda... Dostum, bälkä sän deyäsän, niyä mänä qarþý belä ögey münasibät var? Bir däli þeytan deyir, get bu ba- rädä Türkiyänin ölkämizdäki säfirliyinä müraciät elä...” Söhbätin bu yerindä Närimanov parký baþladý hön- kürüb aðlamaða... Atatürk parký: “Qardaþ, sänä nä oldu? Bilsäydim, därdim säni belä aðladacaq, heç bu barädä söz açmazdým”, - deyäräk onu sakitläþdirmäyä çalýþdý. Näri- manov parký göz yaþlarýný silä-silä dedi ki, bäs mäni aðla- dan sänin därdin deyil, öz därdimdir: “A kiþi, vallah-bil- lah, män bäzi mämurlarýn gördükläri iþlärin vä bu kimi iþ- lärin fonunda danýþdýqlarý yalanlarýn þahidi olanda az qa- lýram havalanam. Ägär yadýndadýrsa, ötän il filan qädär xärc qoyub mäni abadlaþdýrdýlar. Elä hämin ilin dekabrýn- da da ölkä baþçýsýný tamaþama dävät edäräk abadlaþ- mamdan aðýz dolusu söz açdýlar. Onda içim dä özümü yandýrdý, çölüm dä... Nöþün ki, onlar yalnýz mänim bir hissämi tämir etmiþdilär. O biri täräfimi isä Närimanovun saðlýðýnda necä idisä hämin väziyyätdä dä saxlamýþdýlar. Amma rayonumuzun baþbilänläri iþi elä düzüb qoþdular ki, bu mäsälädän, täbii ki, kiþinin äsla xäbäri olmadý. Mä- nä dä göz aðartdýlar ki, bäs näbadä säsini çýxarasan... Doðrudur, o zaman deyirdilär ki, bäs bu park bütövlükdä abadlaþdýrýlacaq. Amma o yaddan çýxan oldum... Bu mä- nada artýq yeddi aydýr ki, bir täräfim gülür, bir täräfim dä aðlayýr”. Bu zaman: “Can ay qardaþ, elä män dä sänin gü- nündäyäm”, - sözläri onun söhbätini käsdi. Närimanov parký hämin säs sahibini Atatürk parkýna belä täqdim et- di: “Bu, mänim täxminän bir kilometrliyimdä yaþayan Milli Qähräman Samir Xasýyevin adýný daþýyan parkdýr”. Samir Xasýyevin adýný daþýyan park da bir zamanlar bir hissäsinin abadlaþdýrýldýðýný, bir hissäsinin isä artýq can vermäkdä olduðunu yanýqlý dillä näql etmäyä baþladý: “Hämin hissämdäki oturacaqlarýn taxtalarý vallah-billah tamamilä çürüyüb. Oranýn cýðýrlarý belä görünmäz olub. Aðaclar “su, su” deyib färyad edirlär. Amma kimsä bütün bu sadaladýqlarýmý görmür. Yaxud da görmäk istämir. Halbuki mänim baþdan-baþa tämirimä kifayät qädär vä- sait ayrýlmýþdý. Görünür, hämin väsaiti yeyiblär”. Bu za- man Atatürk dilländi: “Sizin kimi yarýmçýq tämir olun- maqdansa, mänim elä bütöv þäkildä pis gündä qalmaðým mäslähätdir. Xudahafiz, män getdim. Sizdän mänä gün aðlayan çýxmaz”. ...Hämin gecä uyumaða cähd etsäm dä bacarmadým. Çünki qorxunc þäkildä olan vä özünü “Korrupsioner ämi” kimi täqdim edän þäxs yuxuma girmäklä mänä hä- yäcanlý anlar yaþatdý. Vä män yalnýz onda baþa düþdüm ki, korrupsiya adamýn yuxusunu da yarýmçýq qoymaða qadir imiþ...
QVAMÝ MÄHÄBBÄTOÐLU YAXÞI ÝSTÝRAHÄTDÄN SONRA DÝNCÄLMÄK DÄ LAZIMDIR. Ýdman xäbäri Lixtenþteynin futbol ko- mandasý öz azarkeþläri ilä birgä dünya çempionatýný izlämäk mäqsädi ilä CAR- a gedib. Ölkädä yalnýz qa- rovulçu qalýb. Bir äcnäbi Novruzä- li kiþinin dänizdä mäharätlä üzmäsini görüb soruþur: - Siz belä üzmäyi neçä öy- ränmisiniz? - Borc içindä üzä-üzä, - Novruzäli kiþi cavab verir. Pänah Hüseyn sähhätinin pisläþmäsi ilä baðlý häkimä müraciät edir. Häkim ona siyasätlä mäþðul olmamaðý mäslähät görür. Pänah bäy heç bir söz demädän otaðý tärk etmäk istärkän häkim deyir: - Unutmayýn ki, siz mäslähätim üçün pul da ödä- mälisiniz? - Axý män sizin mäslähätinizi qäbul etmädim, - deyä Pänah bäy cavab verir. Yaxýn günlärdä biz, müvafiq qurumlarýn rähbärläri maðaza vä marketlärdä qäfil reydlär täþkil edäcäyik. Odur ki, vaxtý keçmiþ mallarý piþtaxtalardan yýðýþdýr- maðýnýzý xahiþ edirik. Unutmayýn ki, yaman günün ömrü az olar. “Säfir elä bir þäxsdir ki, dövlät onu ümumi mä- nafe naminä yalan danýþ- maq üçün baþqa ölkäyä göndärir”. Änis Mänsur Mäslähätinizi qäbul etmädim Elan Borc içindä üzä-üzä - Ana, män dä çimmäk istäyiräm e... - Sänä olmaz, batarsan. - Axý atam çimir... - O özünü sýðortalayýb, bala. - Här däfä mä- nä täzä paltar al deyändä sän eyni cavabý verirsän... - Axý sän dä hämiþä eyni xahiþlä müraci- ät edirsän. Kriminal Dünän Länkäran rayo- nunun sakini qonþusu- nun gözündä tük axta- Yüklə 3,02 Mb. Dostları ilə paylaş:
|