02 natýq pänahli

Tatyana Täkinskayanýn qäribä  taleyi

Taleyin dä qäribä oyunlarý var. Äsgärlär

täräfindän qätlä yetirilän dinc ähalinin meyitlä-

rini at üstündä seyr edäräk bundan  coþduðu-

nu nümayiþ etdirän Skobelevin gözü qäflätän

hälä dä öldürülmüþ anasýnýn döþläriniämmäk-

dä olan körpä qýz uþaðýna sataþýr. Hämin an

görünür Allahýn bu körpäyä rähmi gälmiþdi.

General atdan düþäräk körpäni qucaðýna gö-

türmüþ vä sonralar onu özü ilä Sankt-Peter-

burqa apararaq yetimlär evinä vermiþdi. Qýza

Tatyana adý verilir, soyadý kimi isä Täkinskaya

(Täkin türkmänlärinin adý ilä) yazýlýr. Tatyana

Täkinskaya sonralar ali mäktäbi bitirdikdän

sonra özünün kimliyi ilä maraqlanýr. Ona Tük-

mänistandan olduðunu vä yaþadýðý faciäni bil-

dirirlär. Bundan sonra o, doðma yurda qayýt-

maq fikrinä düþür. Elä taleyin hökmü ilä Türk-

mänistana qayýdaraq, orada çarizm äleyhinä

inqilabi fäaliyyätlä mäþðul olmaða baþlayýr...

Göytäpä faciäsi ilä 

älaqädar maraqlý bir hadisä 

Deyilänä görä, Göytäpä alýnandan sonra

Skobelevin yanýna äsir alýnan bir türkmäni

gätirirlär. General ondan soruþur ki, onlar bu

döyüþdä neçä näfär itki veriblär. Äsir türk-

män cavab verir ki, cämisi 3 näfär. Skobelev

äsäbiläþäräk deyir ki, axý ölän türkmänlärin

sayý çoxdur, üstälik, demäk olar ki, heç kim

dä sað qalmayýb. Äsir türkmän isä yenä sakit-

cä:- Xeyir, ölän 3 näfärdir,-deyir. Türkmän

sonra älavä edir: “Ölänlär särkärdä Dýkma

Särdar, baxþi (aþýq), Amangäldi Qonibäy vä

türkmänlärin dini rähbäri Qurbanmurad

Ýþandýr. Göytäpädä öldürülän 20 min näfär-

dän çox adamýn yeri yeni doðulanlar hesabý-

na doldurulacaq. Ancaq bu 3 näfäri bir dä

türkmänlär dünyaya gätirä bilmäyäcäklär.”

Göytäpä alýnandan sonra türkmänlärin

müqavimäti qýrýldý. 6 gün sonra ruslar cüzi itki-

lärlä Aþqabadý da iþðal etdilär. Burada rus äs-

gärläri Skobelevin ämri ilä yaþý ondan çox olan

bütün türkmän kiþilärini qätlä yetirdilär. 

1884-cü ildä isä ruslar türkmänlärin son

alýnmaz qalasý hesab edilän Märvi iþðal etdilär.

Bununla da ruslar Türkmänistanýn iþðalýný ba-

þa çatdýrdýlar. Onu da deyäk ki, ruslar Orta Asi-

yada Türkmänistaný, digär bölgä dövlätläri ilä

müqayisädä, xeyli gec iþðal etdilär. Buna da sä-

bäb  türkmänlärin rus iþðalýna güclü müqavi-

mät göstärmäsi idi.

Skobelevin ölümü

Göytäpä qýrðýnýna rähbärlik edän  gene-

ral Skobelevi dä qätlä yetirdiyi dinc insanlarýn

ahý tutdu. Türkmänistanýn iþðalýna görä, hö-

kumätin ali medallarý ilä tältif edilän Skobelev

Parisdäki konfranslardan birindä Avropa

äleyhinä käskin bäyanatla çýxýþ etdi. Bu isä

Avropaný ayaða qaldýrdý. Näticädä çar Skobe-

levi täcili  geri çaðýrdý vä ona bu çýxýþýna görä

tez-tez irad tutmaða baþladýlar. Rusiya-Os-

manlý müharibäläri zamaný iþðal edilän Ädir-

nädä mäscidin kaþýlarýný belä sökdüräräk

Moskvaya daþýtdýran vä dinc ähalini, hämçi-

nin äsirläri talan edäräk, qätlä yetiräräk onla-

rýn var-dövlätini älindän alan Skobelevin mil-

yonlarla rubl var-dövläti, qýzýlý, gümüþü vardý.

General bu var-dövlätin bir hissäsini anasýna

veräräk onu  Bolqarýstana göndärmiþdi. Qýzýl-

gümüþün bir hissäsi isä onun özündä idi.

Amma o taladýðý  var-dövläti yeyä bilmädi.

Gözdän düþändän sonra äyyaþlýða meyl edän

Skobelev Göytäpä qýrðýnýndan bir qädär son-

ra infarkt keçiräräk öldü. Onun anasý isä Bol-

qarýstanda namälum þäxslär täräfindän qätlä

yetirildi. 

12 yanvar Türkmänistanda 

Milli Hüzn Günüdür

Türkmänistan tarixindä Göytäpä qýrðýný

qanlý sähifä kimi durur. Türkmänlär bu qätli-

amýný unuda bilmir vä  faciäni qälblärindä än

aðýr bir tarixi gün kimi yaþatmaqda davam

edirlär. 1990-cý ilin yanvar ayýnda Türkmä-

nistan Prezidenti Saparmurad Niyazov1881-

ci il 12 yanvar Göytäpä qätliamýnýn här il Mil-

li Hüzn Günü kimi qeyd edilmäsi barädä sä-

räncam imzaladý. Säräncamda qeyd edilirdi

ki, bundan mäqsäd ruslarla türkmänlär ara-

sýnda düþmänçilik salmaq deyil, Göytäpänin

qähräman müdafiäçilärinin  vä qätlä yetirilän

20 min türkmänin xatiräsini yad etmäkdir.

Saparmurad Niyazov bununla älaqädar ver-

diyi açýqlamada: “Göytäpä faciäsinin anýlma-

sý vä onun qurbanlarýnýn xatiräsinin yad edil-

mäsi bizim müqäddäs väzifämizdir”,-demiþ-

di.

Bu gün Göytäpä qalasýnýn yerindä bö-

yük bir mäscid  yerläþir. Här il yanvar ayýnýn

12-dä Türkmänistanýn dövlät bayraqlarý aþa-

ðý endirilir vä minlärlä adam bu günü hizn vä

kädärlä yad edir. Hämin gün Türkmänista-

nýn här yerindän on minlärlä adam Göytä-

päyä gäläräk faciä qurbanlarýnýn, hämçinin,

son näfäsädäk qährämanlýqla döyüþän in-

sanlarýn xatiräsini yad edirlär. Son

Tarixin daha bir qara sähifäsi:

Göytäpä faciäsi (2)

HABÝL ÄLÝYEV

1

Son illärä qädär Azärbaycanda

mäktäbäqädär tähsilä, xüsusilä dä

uþaq baðçalarýna münasibät bir-

mänalý olmayýb. Elä indi dä bu

mäsäläyä ikili münasibätin tam

aradan qalxdýðýný söylämäk olmaz. Radikal vali-

deyn mövqeyindän çýxýþ edän bäzi ana-atalar dü-

þünürlär ki, uþaqlar ailädä tärbiyä almalý vä vali-

deynlärin birbaþa näzaräti altýnda böyümälidirlär.

Bu fikrin täräfdarý olmayanlar isä iddia edirlär ki,

uþaðý cämiyyätin aktiv üzvü kimi yetiþdirmäk vä

sosiallaþmasýný tämin etmäk üçün onun baðçaya

göndärilmäsi vacibdir.

“Kim haqlýdýr?” sualýna bu araþdýrmanýn nä-

ticäsindä cavab tapmaq olacaq. Ancaq onu demäk

lazýmdýr ki, reallýq öz sözünü deyir vä bäzän in-

sanlar bu reallýðýn diqtäsi ilä häräkät etmäyä mäc-

bur olurlar. Sosial inkiþaf sürätländikcä, insanlarýn

rifah halý yüksäldikcä vä dünyagörüþü däyiþdikcä,

eläcä dä bir ailädä här ikisi iþläyän valideynlärin

sayý artdýqca uþaqlarýn baðçalara göndärilmäsi qa-

çýlmaz olur. Biz bütün bunlarýn Azärbaycanda gü-

nün reallýðýna çevrilmäkdä olduðunu görürük.

Digär täräfdän, ötän ilin iyun ayýnda qäbul

olunmuþ “Tähsil haqqýnda” qanunda da mäktä-

bäqädär tähsilin zäruriliyinin vurðulanmasý bu

mäsälänin aktuallýðýný daha da artýrýb. Sözüge-

dän qanunda gösterilir ki, mäktäbäqädär tähsil

tähsilin ilk pilläsi olmaqla ailänin vä cämiyyätin

maraqlarýna uyðun olaraq, uþaqlarýn erkän yaþ

dövründän intellektual, fiziki vä psixi inkiþafýný,

sadä ämäk värdiþlärinä yiyälänmäsini, istedad vä

qabiliyyätinin üzä çýxarýlmasýný, saðlamlýðýnýn

qorunmasýný, estetik tärbiyäsini, täbiätä vä in-

sanlara hässas münasibätinin formalaþmasýný tä-

min edir. Qanuna äsasän, ölkädä mäktäbäqädär

tähsil üç yaþdan baþlayýr vä beþ yaþlý uþaqlar

üçün mäktäbä hazýrlýq zäruridir.

Bäs bu barädä aidiyyäti qurumlar vä mütäxäs-

sislär nä düþünürlär? Gälin onlarýn fikirlärini

öyränäk.

üüü

Uþaqlarýn 15,9 faizi mäktäbäqädär 

tähsil müässisälärinä cälb olunub

T

ähsil Nazirliyinin räsmi saytýnda qeyd olunub

ki, Azärbaycanda 107 min 954 uþaðý ähatä

edän 1635 mäktäbäqädär tähsil müässisäsi, o

cümlädän 11 özäl müässisä fäaliyyät göstärir. Bu

müässisälärin 1571-i Tähsil Nazirliyi sistemin-

dädir. Saðlamlýq imkanlarý mähdud olan uþaq-

lar üçün 4 mäktäbäqädär xüsusi tähsil müässi-

säsi vä ümumi täyinatlý 8 mäktäbäqädär mü-

ässisädä 16 xüsusi tähsil qrupý fäaliyyät göstä-

rir. Bununla yanaþý, 5 sanatoriya tipli mäktä-

bäqädär tähsil müässisäsi mövcuddur. Ölkädä

uþaqlarýn 15,9 faizi bu müässisälärä cälb olu-

nub. Þähär yerlärindä bu göstärici 23,4 faiz,

känd yerlärindä isä 8,4 faiz täþkil edir.

Psixoloq mäktäbäqädär tähsili vacib sayýr

P

sixoloq Hüseyn Xälilov mäktäbäqädär tähsi-

lin uþaðýn sosial-psixoloji inkiþafýnda çox

mühüm rol oynadýðý qänaätindädir. Onun söz-

lärinä görä, sözügedän müässisälärdä uþaðýn

nitq mädäniyyäti formalaþýr, uþaq qrup halýnda

çalýþmaðý öyränir: “Xüsusilä uþaq baðçalarýnda

uþaqlar hämyaþýdlarý ilä ünsiyyätä girirlär, on-

larla danýþýrlar vä beläliklä, onlarýn nitq qabiliy-

yätläri inkiþaf edir. Digär täräfdän, uþaqlar qrup

halýnda müxtälif oyunlar oynayýrlar, bir-birläri

ilä yarýþýrlar. Bu yolla häm uþaqlarýn täfäkkür

imkanlarý geniþlänir, häm dä onlar tädricän da-

xili psixoloji gärginlik keçirmäkdän, özünäqa-

panmadan qurtulurlar. Eyni zamanda burada

uþaqlarýn liderlik qabiliyyätläri üzä çýxýr. Belälik-

lä, uþaqlar cämiyyätä daha erkän yaþlarda inteq-

rasiya olunmaða baþlayýrlar”.

H. Xälilov hämçinin bu prosesin tähsilin

növbäti märhäläsinä dä ciddi þäkildä täsir etdi-

yini düþünür. Onun fikrincä, mäktäbäqädär

tähsil ärzindä uþaq mäktäbä, müällimä, o cüm-

lädän qälämä, däftärä, partaya, därsä öyräþir:

“Tez-tez eþidirik vä þahidi oluruq ki, uþaqlar

mäktäbä getmäk istämirlär, müällimdän qor-

xurlar. Bu psixologiyada olan uþaq müväffäq

ola bilmäz. Belälärinin normal därs

prosesinä uyðunlaþmalarý üçün bä-

zän uzun zamana ehtiyac olur.

Halbuki mäktäbäqädär tähsil

prosesindän keçän uþaqlarda

belä hallara, demäk olar ki,

rast gälinmir”.

H. Xälilov bu baxýmdan

uþaq baðçalarýnýn üzärinä dä

böyük mäsuliyyätin düþdüyü-

nü bildirir. “Baðçalarda uþaq-

lara milli äxlaq vä däyärlär, o

cümlädän säxavätlilik, äda-

lätlilik, fädakarlýq aþýlanmalý-

dýr”,- deyä o, qeyd edir.

“Mäktäbäqädär tähsil 

uþaðý sistemli häyata hazýrlayýr”

“U

þaq baðçasý äslindä uþaqlarýn häyatýdýr. Bu-

rada uþaqlar gäläcäyä hazýrlanýrlar”. Xýrda-

lan þähär 3 saylý Körpälär evi-Uþaq baðçasýnda

tärbiyäçi-müällim iþläyän Sahibä Mämmädova

belä düþünür. 30 illik täcrübäsinä äsaslanan Sahi-

bä xaným deyir ki, uþaðýn inkiþafýnda mäktäbäqä-

där tähsilin rolu danýlmazdýr. “Sadä bir misal çä-

kim. Uþaq baðçasýndan mäktäbä gedän uþaq “sän

kimsän” sualýna ätraflý þäkildä cavab verir, ona ve-

rilän suallarý çäkinmädän cavablayýr. O, adýný, so-

yadýný, atasýnýn adýný, Vätäninin hansý ölkä, ölkä-

sinin paytaxtýnýn hansý þähär olduðunu, eläcä dä

ölkä prezidentinin adýný deyä bilir. Yaxud da bað-

çaya gedän uþaq küçädä Azärbaycan bayraðýný

görän kimi “bu bizim bayraðýmýzdýr” deyä bilir.

Mäktäbäqädär tähsili olmayan uþaq isä çäkinä-

çäkinä yalnýz adýný deyä bilir”,- deyän S. Mäm-

mädovanýn sözlärinä görä, mäktäbäqädär tähsil

uþaðýn nitqinin inkiþafýný, fikrini särbäst vä sälis

þäkildä ifadä etmäsini, hämçinin fiziki vä äqli tär-

biyäsini näzärdä tutan proqramlarý ehtiva edir.

Onun qänaätincä, mäktäbäqädär tähsil uþaðý

hämçinin rejimä öyräþdirir, planlý häyat yaþamaða

hazýrlayýr: “Burada uþaqlarýn yaþ xüsusiyyätlärinä

uyðun proqram äsasýnda tälim-tärbiyä ilä mäþðu-

luq. Yäni uþaqlara sähär yemäyindän ävväl gim-

nastika häräkätläri etdiririk, sonra sähär yemäyi

yediririk, daha sonra onlara 15-25 däqiqälik mäþ-

ðälälär keçirik, hämçinin onlarýn äqli inkiþafýna

kömäk edän oyunlar täþkil edirik vä s. Bütün bun-

lar uþaqlarý sistemli bir häyata hazýrlayýr”.

S. Mämmädova valideynlärä dä tövsiyä verir.

Bäzi valideynlärin öz uþaqlarýndan yaxa qurtar-

maq üçün onlarý baðçaya göndärmälärinin doðru

olmadýðýný deyän müällimä: “Valideyn vä müälli-

m älbir iþlämälidir. Baðçada verilän tälim-tärbiyä

evdä dä davam etdirilmälidir. Valideynlär unut-

masýnlar ki, dünyanýn än yaxþý tärbiyäçisi validey-

ni äväz edä bilmäz”,- söyläyir. S. Mämmädova

müþahidälärinä äsaslanaraq deyir ki, son illärdä

valideynlär mäsäläyä daha þüurlu þäkildä yanaþ-

maða baþlayýblar: “Ävvällär valideynlärin bizä

verdikläri sual “uþaðým baðçada nä yeyir” idi. Ýn-

di isä “bu gün uþaðýma täzä nä öyrätmisiniz” su-

alý daha çox verilir”.

Valideynlär bu barädä nä düþünürlär?

X

alidä Quliyevanýn iki qýz övladý var.

Onun 9 yaþlý böyük qýzý Säbinä uþaq

baðçasýna getsä dä, 7 yaþlý kiçik qýzý

Säriyyä getmäyib. Xalidä xaným deyir

ki, o, uþaq baðçasýnýn faydalarýný qýz-

larýnýn täcrübäsindän çox yaxþý baþa

düþür. “Böyük qýzýmý uþaq baðçasýna

göndärirdim. Qýzým orada çoxlu þeir-

lär öyränmiþdi, saymaðý bacarýrdý,

härflärin bir çoxunu yaza bilirdi. Mäktä-

bä gedändä o, bunun faydalarýný gör-

dü. Müällimäsi dä deyirdi ki, Säbinä

därsläri çox yaxþý qavrayýr”,- deyän Xali-

dä xanýmýn sözlärinä görä, o, kiçik qýzý

Säriyyädä bunlarý müþahidä edä

bilmäyib: “Müäyyän sä-

b ä b l ä r -

dän Säriyyäni baðçaya göndärä bilmädim. Düþü-

nürdüm ki, bacýsý ona därslärindä kömäk edäcäk.

Älbättä, män dä, Säbinä dä Säriyyäyä kömäklik

göstärirdik. Ancaq demäzdim ki, Säriyyä böyük

bacýsýnýn yolunu gedä bildi”.

Xalidä xanýmýn baþqa bir müþahidäsi dä olduq-

ca maraqlýdýr. O deyir ki, Säbinä Säriyyäyä nisbätdä

sosial cähätdän daha aktivdir: “Säbinä hälä uþaq

baðçasýnda olanda özünä dostlar tapmýþdý. O, dost-

larý ilä birlikdä özünä bir dünya qurmuþdu. Bir-bir-

läri ilä tez-tez älaqä saxlayýrdýlar, hätta xästälänändä

bir-birlärindän xäbär tuturdular”.

Xalidä xanýmýn valideynlärä bir tövsiyyäsi dä

var: “Bäzän valideynlär elä baþa düþürlär ki, uþaq

baðçaya gedirsä, artýq onun tälim-tärbiyäsi ilä

mäþðul olmaða ehtiyac qalmýr. Mäncä, bu, yanlýþ

fikirdir. Uþaq valideyndän aldýðýný baðçadan, bað-

çadan aldýðýný isä valideyndän ala bilmir. Yäni hä-

ränin öz yeri var. Ýstänilän halda valideyn öz mis-

siyasýný yerinä yetirmälidir”.

“Mäktäbäqädär tähsil 

dövlätin prioritetläri sýrasýndadýr”

T

ähsil Nazirliyinin Mäktäbäqädär tähsil sekto-

runun müdiri Närminä Alnaðýyeva deyir ki, öl-

kämizdä uzun müddät mäktäbäqädär tähsil diq-

qätdän känarda qalýb. Onun fikrincä, “Tähsil haq-

qýnda” yeni qanun qäbul edildikdän sonra väziy-

yät müsbätä doðru däyiþib: “Ävvällär tähsilin bu

märhäläsinä elä dä ciddi diqqät göstärilmirdi. An-

caq yeni qanunda mäktäbäqädär tähsilin zärurili-

yi vurðulandý vä bundan sonra väziyyät däyiþdi.

Hazýrda mäktäbäqädär tähsil dövlätin prioritetläri

sýrasýndadýr”. Nazirliyin räsmisinin sözlärinä gö-

rä, mäktäbäqädär tähsil bütövlükdä tähsil sistemi-

nin ilkin pilläsi olduðu üçün onun säviyyäsinin

qaldýrýlmasý vacib väzifä kimi qoyulub: “Ona görä

dä “Azärbaycan Respublikasýnda mäktäbäqädär

tähsilin yeniläþdirilmäsi proqramý (2007-2010-cu

illär)” qäbul olunub vä bu proqram çärçiväsindä

xeyli iþ görülüb. Mäktäbäqädär tähsil müässisälä-

rinä 100-dän artýq tälim väsaiti paylanýb. Bu väsa-

itlärä uþaqlarýn intellektual säviyyälärini inkiþaf

etdirän müxtälif oyunlar, kitablar, test kitabçalarý,

nitqin inkiþafýna kömäk edän, eläcä dä pedaqoji

iþin keyfiyyätinin yüksäldilmäsinä xidmät edän

väsaitlär daxildir”.

N. Alnaðýyeva artýq valideynlärin dä mäktä-

bäqädär tähsilin ähämiyyätini daha därindän ba-

þa düþmäyä baþladýqlarýný söyläyir. Son illärdä öv-

ladlarýný uþaq baðçalarýna göndärmäk istäyänlärin

sayýnýn artmasýný da o, bununla izah edir. “Þüb-

häsiz ki, uþaq baðçasýna gedän uþaqla getmäyän

uþaq arasýnda ciddi färqlär ämälä gälir. Belä ki,

baðça tähsili görän uþaðýn sosial adaptasiyasý, kol-

lektivä uyðunlaþmasý vä ümumiyyätlä mäktäbä

hazýrlýðý daha yüksäk säviyyädä olur”,- deyä N.

Alnaðýyeva bildirir.

Nazirlik räsmisi bu sahädä müäyyän prob-

lemlärin olduðunu da gizlätmir. Onun sözlärinä

görä, ölkädä kifayät qädär mäktäbäqädär tähsil

müässisäsinin olmamasý, bir çoxunun äsaslý tämi-

rä ehtiyacý olmasý, bäzi känd rayonlarýnda ixtisas-

lý kadrlarýn çatýþmazlýðý kimi problemlär mäktäbä-

qädär tähsil iþinin sämäräli þäkildä qurulmasýna

mane olur: “Ancaq Tähsil Nazirliyi bütün bu

problemlärin hälli üçün artýq iþä baþlayýb. Äsas

mäqsäd mäktäbäqädär tähsil þäbäkäsinin geniþ-

ländirilmäsidir. Eyni zamanda milli kurrikulumun

yenilänmäsi, bu müässisälärdä idaräetmänin täk-

milläþdirilmäsi vä onlarýn ictimai statusunun artý-

rýlmasý istiqamätindä iþ aparýlýr”.

üüü

Bunlar mütäxässis-

lärin vä räsmi þäxslä-

rin fikirläri idi. Bäs

siz necä düþünür-

sünüz: “uþaq an-

caq ailädä böyü-

mälidir” deyänlär

haqlýdýr, yoxsa

uþaq baðçalarýnýn

labüdlüyünü iddia

edänlär? Mäncä, cavab

aydýndýr...

Bu yazý Azärbaycan

Respublikasýnýn Tähsil

Nazirliyinin, Azärbaycan

Respublikasýnýn 

Prezidenti yanýnda

Kütlävi Ýnformasiya

Vasitälärinin Ýnkiþafý-

na Dövlät Dästäyi Fon-

dunun vä Azärbaycan

Mätbuat Þurasýnýn ke-

çirdiyi birgä müsabi-

qäyä täqdim olunur.

26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN

ARAÞDIRMA

10

Mütäxässislär mäktäbäqädär 

tähsil mäsäläsindä hämfikirdirlär: 

Tähsildä  vä häyatda

uður qazanmaq

üçün mäktäbäqädär 

märhälä önämlidir

FOTOLAR:  NICAT ÝNTÝQAM

Her türlü yazýlarýnýzý bekliyoruz: 

[e-mail],  

[e-mail]      Hazýrlayan: Aydýn Ucal

11

26-29 ÝYUN 2010 ZAMAN

MÝZAH

1

Hayatýn içinden

Tembelliðin Latincesi...

Temel doktora derdini anlattý:

- Sabahlarý bir türlü yataktan kalkamýyorum.

Caným hiç çalýþmak istemiyor...

- Þikayetiniz bunlar mý?

- Evet...

- Bunun adý, tembellik...

- Biliyorum, doktor. Ama patronuma hastayým

demek için bunun Latince bir adý yok mu?..

Ýki erkek kardeþ

Erkek kardeþlerin ikisi de babalarýndan kalma çiftlikte çalýþýrlardý. Kardeþlerden

biri evliydi ve çok çocuðu vardý. Diðeri ise bekardý. Her günün sonunda iki erkek

kardeþ ürünlerini ve karlarýný eþit olarak bölüþürlerdi. Günün birinde bekar kar-

deþ kendi kendine: “Ürünümüzü ve gelirimizi eþit olarak bölüþmemiz hiç de

hakça deðil” dedi, “Ben yalnýzým ve pek fazla gereksinimim yok.” Böylelikle, her

gece evinden çýkýp, bir çuval tahýlý gizlice erkek kardeþinin evindeki tahýl depo-

suna götürmeye baþladý. Bu arada evli olan kardeþ, kendi kendine: “Ürünümü-

zü ve gelirimizi eþit olarak bölüþmemiz hiç de hakça deðil, üstelik ben evliyim,

bir eþim ve çocuklarým var ve yaþlandýðým zaman onlar bana bakabilirler. Oy-

sa kardeþimin kimsesi yok, yaþlandýðý zaman hiç kimsesi yok bakacak” diyordu.

Böylece evli olan kardeþ her gece evinden çýkýp, bir çuval tahýlý gizlice erkek kar-

deþinin tahýl deposuna götürmeye baþladý. Ýki erkek kardeþ de yýllarca ne olup

bittiðini bir türlü anlayamadýlar, çünkü her ikisinin de deposundaki tahýlýn mik-

tarý deðiþmiyordu. Sonra, bir gece iki kardeþ gizlice birbirlerinin deposuna tahýl

taþýrken çarpýþýverdiler. O anda olan biteni anladýlar. Çuvallarýný yere býrakýp bir-

birlerini kucakladýlar...

Not: Hayattaki en büyük mutluluk, sevildiðine inanmaktýr...

Siyah duvar

Ayný kalp rahatsýzlýðýyla ayný kaderi paylaþan iki yaþlý adam

ayný odayý da paylaþýyorlardý. Tek fark biri cam kenarýnda

diðeri ise duvar dibinde yatýyordu. Cam kenarýndaki yaþlý

adam her gün camdan bakarak arkadaþýna dýþarýsýný

anlatýrdý. “Bugün deniz sakin, yine de hafif rüzgar var

sanýrým. Çünkü uzaktaki teknenin yelkenleri rüzgarla doluyor.

Park bu sabah sakin, iki salýncak dolu iki salýncak boþ, dünkü

sevgililer yine geldi, ayný yere oturup konuþmaya baþladýlar,

elele tutuþtular, ne kadar da yakýþýyorlar birbirlerine.

Erguvan aðaçlarý ne kadar güzel açmýþ her yer mor bir renk

almýþ, erik aðaçlarý da beyaz çiçekleriyle onlara eþlik ediyor.

Denizin üzerindeki martýlar bugünkü yemeklerini arýyorlar,

ne güzel de dalýyorlar suya...”

Günler böyle geçip gidiyordu. Ta ki cam kenarýndaki yaþlý

adam kalp krizi geçirene kadar. Ýþte o anda duvar kenarýnda-

ki adam düðmeye bassa kurtaracaktý arkadaþýný. Ama þey-

tana uydu, bunca zamandýr sadece dinleyebiliyordu, artýk

görebilirdi de. Ýþte bunun için düðmeye basmadý ve

hemþireyi çaðýrmadý. Ayný kaderi paylaþtýðý kiþiyi ölüme gön-

derdi. Ama o bunun haklý bir savunma olduðunu düþünüyor-

du...

Ertesi gün hastabakýcýlar ölen yaþlý adamýn yerine kendisini

koymaya gelmiþlerdi. Hemen yataðýnýn yerini deðiþtirdiler.

Ýþte o günlerdir bakmak istediði manzarayý nihayet görecekti.

Baþýný kaldýrdý ve pencereden baktý: “Simsiyah bir duvar...” 

Aþýlar nasýl doðdu?

1

Aþýnýn iþlevini ve ilk aþýlama

yöntemini keþfedenler Çinli-

lerdir. Günümüzden 2000 yýl önce

çiçek hastalýðýna karþý, hasta kiþinin

vücudundaki yaralarýn kabuklarýný

toz haline getirip burunlarýna çeki-

yorlardý. Bu yöntemle mikrop alma

oldukça tehlikeliydi. Çünkü,

hastalýðýn birdenbire geliþmesine,

hatta ölümle sonuçlanmasýna yol

açabiliyordu. Buna raðmen “çiçek-

lenme “ adý verilen bu önlem, 18.

yüzyýl Avrupasýnda yaygýn olarak

kullanýlýyordu. Bu çaðda, bir köy

hekimi olan Edward Jenner,

Ýngiltere’de çiftliklerde çalýþan bazý

genç iþçilerin sanki aþýlanmýþ gibi

çiçeðe karþý baðýþýk olduklarýný

gördü. Bunlarýn hepsinin, süt inek-

lerinden geçen ve çok hafif bir

hastalýk olan “inek çiçeði” virüsünü

eldeki sýyrýklar gibi yollarla aldýk-

larýný saptadý. Ýnek çiçeði ile çiçek

arasýndaki yakýnlýðý bulan Jenner,

inek çiçeðine tutulanýn çiçeðe

yakalanmayacaðýný düþündü.

1796’da bir çiftlik hizmetçisinin

yaralarýndan aldýðý virüs aþýsýný

James Philipps’e verdi. Üç ay

sonra da genç çocuða çiçek virüsü

bulaþtýrmaya çalýþtý. Sonuç olum-

suzdu. Ýnek çiçeði aþýsý çiçek

hastalýðýna tutulmayý önlüyordu.

Ýþte aþý böyle doðdu. Bulaþýcý virüs

hastalýklarýna karþý baðýþýklama

yöntemlerini ise Louis Pasteur

geliþtirdi.

Barýþ iþareti 

nereden geliyor?

1

Bugün barýþ simgesi olarak kul-

lanýlan iþaret, aslýnda nükleer

silahlanmayý protesto kampanyalarý

sýrasýnda doðdu. Gerard Holton tara-

fýndan geliþtirilen iþaret ilk kez 1958

yýlýnda Ýngiltere’deki bir anti-nükle-

er yürüyüþ sýrasýnda kullanýldý. Hol-

ton, simge olarak eski Germen ve

Ýskandinav alfabesinde ölümü belir-

ten ideogramý seçmiþti. Bugün, iþa-

rete baþka anlamlar da yükleniyor:

Örneðin, ters dönmüþ tüfek, radyas-

yon nedeniyle ana rahmindeki ölü ço-

cuk ve atom bombasýnýn oluþturduðu

mantar görünümündeki bulut gibi...

Lütfen paketi ters çevirin!..

Temel TV tamiri yaparken arýzalý olduðunu

tesbit ettiði 669 no’lu parçayý ilgili firmanýn

“Yedek Parça Servisi”nden istemiþ. Ýsteðinin

yerine 699 numaralý parça gelince “Aklýnýzý

baþýnýza alýn!” gibi sert bir not ekleyerek

paketi geri göndermiþ. Bir hafta sonra 4

kelimelik bir notla ayný paket geri gelmiþ

“Lütfen paketi ters çevirin!..”

Bilen konuþmaz, konuþan ise bilmez

Türkiye þehitlerine aðlarken kullaný-

lan bu cümle, olay kadar derin iz býraktý.

Ýhbarlar, istihbarat raporlarý var; yetmi-

yor, bölgeden görüntü alýnýyor.

Görüntüler üzerine kalabalýðýn tes-

pit edildiði noktaya taciz atýþý yapýlýyor,

karþýlýk gelmeyince 'çobandýr' denilip

geçiliyor. Sonra o çoban sanýlan terörist-

ler baskýn yapýp evlatlarýmýzý þehit edi-

yor. Bunlarý bölgenin komutaný Tümge-

neral Gürbüz Kaya'nýn Baþbakan'a ver-

diði brifingden öðrendik. Haberi televiz-

yonda birlikte dinlediðimiz 12 yaþýndaki

oðlumun tepkisi; “Onlarca çobanýn bir

arada ne iþi varmýþ? Böyle mantýksýz þey

olur mu?” biçimindeydi. Baþbakan Re-

cep Tayyip Erdoðan ve bilgilendirmeyi

dinleyen diðer yetkililer ayný tepkiyi mi

verdiler bilmiyoruz. Ama halkýn sabrýnýn

taþmaya baþladýðýný biliyoruz. Üst üste

gelen ve hesap sorulmayan ihmal ve ha-

talar daha yüksek sesle sorgulanýr oldu.

Ýþin acý tarafý, Gürbüz Kaya ismi ya-

kýn tarihte 6 askerin þehit olduðu bir ha-

disede de gündeme gelmiþti. Çukurca'da

6 askerimizi kaybettiðimiz mayýn patla-

masý her zamanki gibi PKK'ya mal edil-

di. Gergin cenaze törenleri yapýldý. Yine

hükümet, terörü cesaretlendirmekle

suçlandý. 11 ay sonra patlayan mayýný

kendi askerlerimizin döþediði ortaya çýk-

tý. Daha vahimi Gürbüz Kaya baþta ol-

mak üzere komutanlar bunu biliyormuþ.

Van Cumhuriyet Savcýlýðý yaptýðý soruþ-

turmanýn sonucunu, 'görev suçu' kapsa-

mýnda görerek Genelkurmay'a havale

etti. Ýkinci Baþkan Orgeneral Aslan Gü-

ner de medyada süren yoðun eleþtiriler

karþýsýnda ailelerin acýsýný paylaþtýðýný

ama kimseyi hemen suçlu ya da suçsuz

ilan etmemek gerektiðini söyledi. Gü-

ner, soruþturmanýn askerî savcýlýkta bu-

lunduðunu belirterek, gece yaþanan bir

olayýn sabahýn ilk ýþýklarýyla askerî savcý-

larý harekete geçirdiðini anlatmýþtý. Ola-

yýn üzerinden bir yýldan fazla, Güner'in

açýklamasýndan sonra 3 ay geçti. Hâlâ

ortada sonuçlanmýþ bir soruþturma yok.

Ve Tümgeneral Gürbüz Kaya, yine acý

bir olayla ve kabullenilmesi zor açýkla-

malarýyla kamuoyu önünde.

Maalesef tek örnek de deðil. Daðlýca

Karakolu baskýnýnda 13 askerimiz þehit

düþtü. Hatalý olduðu konusunda çok sa-

yýda iddia bulunan Yarbay Onur Dirik

terfi bile aldý. Hem de kendi sesinden ih-

malleri sýralayan ses kaydýna raðmen.

Dirik'in ismi Üsteðmen Çaðlar Can-

baz'ýn mayýn patlamasý sonucu þehit ol-

masýyla irtibatlý þekilde yeniden günde-

me geldi. Annesi Çýnar Haným þimdi as-

kerî mahkemede Onur Dirik'ten hesap

sormaya çalýþýyor. Oðlunun þahadet ha-

berini dimdik vakur biçimde karþýlayan

Çýnar ana, önce iddialarla, ardýndan Di-

rik'in terfi haberiyle yýkýldý.

Örnekler bize sorgulanmayan hata-

larýn tekrarladýðýný gösteriyor. Ýnsanýn

tabiatýnda zaten bu vardýr. Önemli nok-

talardan biri de plan ve taahhütlerin ger-

çekleþmesinin denetlenmesi. Orgeneral

Ýlker Baþbuð 2007'de Kara Kuvvetleri

Komutaný iken terörle mücadele eden

birliklerin tamamen profesyonellerden

oluþacaðýný öne sürmüþtü. Verdiði süre-

ler uzatmalarýyla birlikte doldu, acemi

çocuklar ölmeye devam ediyor. “Ne oldu

bu vaadiniz?” diye sormak gerekmiyor

mu? Sadece yasama deðil ayný ölçüde

denetleme organý olan TBMM'nin Baþ-

kaný Mehmet Ali Þahin, “Millet tatmin

edici açýklamalar bekliyor.” diye konu-

þunca haksýz tepkileri göðüslemek zo-

runda kaldý. Genelkurmay Baþkaný Org.

Baþbuð'un terörist sayýsý düzeltmek dý-

þýnda beyanatý olmadý. 57 kiþi gelmiþ,

saldýrýyý 23'ü gerçekleþtirmiþ. Böylesine

kesin tespit nasýl yapýlmýþ tartýþýlýr. An-

cak daha önemlisi, bu kadar net belirle-

meler neden baþarýya ve sonuca dönüþ-

müyor? 150 ya da 250 deðil, 57 kiþinin

bir arada olmasýný çoban olabilecekleri

þeklinde mi yorumlamalýyýz!

Hesap sorabilen demokrasi isti-yo-

ruz. Hakkýmýz deðil mi? 

“Teröristleri 

çoban sandýk”