Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

iqtisadi diversiya täşkil etmäk;... ( 40 säh. 354). Ümumiyyätcä, aşağıdakı mäqamları araşdırıb tapmalı vä räqib düşärgäsindä 
parçalanma yaratmaq üçün istifadä etmäli: 
—  Räqib dövlätin daxilindäki vä onunla müttäfiqläri arasındakı siyasi haçalanmalar; 
—  Etnik, dini, irqi, mähälli färq vä ziddiyyätlär; 
—  Mülki ähalinin öz härbi xidmätçilärinä qarşı neqativ münasibäti; 
—  Arxa cäbhädäkilärin komfort şäraiti ilä müqayisädä ön cäbhädäkilärin ağır şäraitdä olması; 
—  Zabit, serjant vä sıravi äsgärlär arasındakı ziddiyyät; 
—  Mülki ähalinin hakimiyyät sistemindäki bürokratiyalardan narazılığı; 
—  Hakim elita ilä müxalif siyasi partiyalar (täşkilatlar) arasındakı ziddiyyät; 
—  Vergilärin ädalätsiz yığılması vä ya onların ifrat yüksäkliyi; 
—  Geniş yayılmış aclıq, kasıbçılıq fonunda çox kiçik bir qrup olan rähbärliyin cah-calallı häyat tärzi keçirmäsi, här şeylä 
tämin olunması; vä s... >> ( 114 säh. 300) 
Fäqät,  bäzi  sadälövhlärsä,  ABŞ-ın  här  bir  addımını  hansısa  lobbilärin  iradäsi,  diasporların  ähval-ruhiyyäsi, 
konqresmenlärin  intriqası,  mücärräd  demokratiya  xätkeşinin  göstäricisi  vä s.  kimi  qäbul  edirlär  –  guya,  ABŞ  siyasätini 
täsadüflär müäyyän edir vä o, bugünkü dünyanın  yeganä superderjavası säviyyäsinä xaotik demokratiya sändälämäläri ilä 
gälib  çıxıb.  Vä  2001-ci  ilin  sentyabr  hadisäsindän  sonra  ABŞ  907-ni  läğv  edändä  hämin  «lobbilär»  harda  idilärsä 
görünmädilär vä ABŞ özünä lazım olan vaxtda heç bir maneäsiz-filansız därhal onu läğv edä bildi; 
☯ ☯ ☯ 
Almaniyanın Fransaya hücumu äräfäsindä Gebbelsin hazırladığı psixoloji direktivin qısa mäzmunu: 
<<...Mäxfi  idarälär  Fransada  panika  väziyyäti  formalaşdırmaqla  mäşğul  olmalıdırlar.  Bu  mäqsädlä  onlar  «fransız 
müqavimät  häräkatı»  adı  altında  maskalanıb,  böyük  häyäcan  vä  nifrätlä  fransız  hökumätinä  qarşı  tädbirlär  häyata 
keçirmälidirlär. O cümlädän: 
—  Onlar fransız hökumätinin Parisdän qaçmaq niyyäti barädä şayiälär yaymalıdır vä baş nazir Reyni ittiham etmälidirlär 
ki, bunu täkzib etmäk istäyir; 
—  Bütün  alman  emmiqrantlarının  daxil  olduğu  gizli  täşkilatların  tählükäli  planları  barädä  informasiyalar  yaymalıdır 
(Baxmayaraq ki, onlar, qatı antifaşistlärdir); 
—  Almaniyadan qaçan bütün yähudilärin Almaniyanın gizli agentläri olması barädä şayiälär yaymalıdırlar. 
—  Almaniyanın  zäbt  etdiyi  ärazilärin  banklarındakı  bütün  pulları  müsadirä  etmäk  adätindä  olması  barädä  şayiä 
yaymalıdırlar ki, banklar ätrafında ajiotaja vä iqtisadiyyatın blokirovkasına nail olunsun. 
—  İngiltärä ilä Fransa arasında olan här növ ixtilafı därinläşdirän şayiälär quraşdırıb, yaymalıdırlar... >> 
 
 

 
 



 


 
 
AÇIQ CÄMIYYÄT: Müsbät vä mänfi täräfläri 
 
«Demokratiya çox iyränc bir şeydir, 
lakin hälälik bäşäriyyät ondan 
yaxşısını düşünüb tapmayıb» 
U.Çörçill. 
Bu kitab boyu sadalanan bütün bu oyunlar älälxüsus cämiyyätlärin açıq tipä malik olduğu şärait üçün xüsusi 
ähämiyyät  käsb  edir.  Deyilänlärin  yekunu  olaraq,  kitabı  bütün  bu  oyunların  plasdarmı  olan,  müasir  Qärbin 
canfäşanlıqla  täbliğ  etdiyi  vä  hamıya  mäcburän  sıradığı,  Popper
13
  kimi  neçä-neçä  adi  qäläm  sahibini 
‘‘cahanşümul  filosof’’  säviyyäsinä  qaldırmış  «açıq  cämiyyät»  ideyasının,  näzäriyyäsinin,  modelinin, 
doktrinasının vä s. bäzi qaranlıq täräflärinin analizi ilä başa çatdırırıq. 
C-b. Popper täräfindän verilän vä sonradan demäk olar ki, bütün mänbälärdä (o cümlädän, «Açıq cämiyyät 
institutu» adlanan täşkilatın [«Sorus fondu»nun] informasiya paketindä) ümumiläşdiriläräk täkrarlanan tärifinä 
görä, açıq cämiyyät – häqiqät üzärindä heç kimin monopoliyasının tanınmadığı, färqli insanların färqli baxış vä 
maraqlara malik ola bilmäsinin qäbul edildiyi vä bütün insanların sülh şäraitindä yaşaya bilmäsi üçün hakimiyyät 
institutlarının hamının hüquqlarını bärabär qoruduğu ictimai modeldir. Ümumi olaraq, açıq cämiyyät – qanunun 
aliliyinä, insan  hüquqlarına hörmät, demokratik yolla seçilän hakimiyyät  vä s. prinsiplärini özündä ehtiva  edir. 
Nisbätän bu cür populist täriflärdän färqli formada ifadä olunsa, o – siyasätin, iqtisadiyyatın, sosial sferanın vä 
(ya)  mädäniyyätin  liberallığından  ibarät  idaräçilik  üsuludur.  Burada  hamının  taleyinä  birlikdä  aid  olan  ümumi 
qärarlar hamının, äksäriyyätin vä ya nisbi çoxluğun birgä razılığı äsasında qäbul edilir, hansı ki, onun äsas räqibi 
olan  qapalı cämiyyätdä  –  siyasät,  iqtisadiyyat,  sosial  häyat  vä (ya)  mädäniyyät  radikal  xätt  üzrä  idarä  olunub, 
hamının taleyinä birlikdä aid olan ümumi qärarlar müäyyän bir konkret qrupun vä ya şäxsin marağı, yaxud räyi 
äsas götürülmäklä qäbul edilir (bu qrupun mütäxässislär qrupu olması variantı da, istisna deyil). 
Ümumi  halda,  särbäst  räqabätin  mövcud  olduğu  bütün  növ  idaräçilik,  o  cümlädän,  siyasätdä  – 
çoxpartiyalılıq, iqtisadiyyatda – bazar modeli, sosial sferada – «cängällik» prinsipi, mädäniyyätdä – müxtälif 
növ yarış vä müsabiqälär, «kütlävi» deyilän mädäniyyät vä b. açıq cämiyyät prinsiplärinin növmüxtäliflikläridir. 
Äksinä,  inzibati-amirlik  prinsipinin  mövcud  olduğu  bütün növ  idaräçilik,  o  cümlädän,  siyasätdä  – qädim Şärq 
despotizmi,  mütläq  hakimiyyät,  tiran  üsul-idaräsi,  härbi-polis  vä  faşist  rejimläri,  sosializmin  mövcud  olmuş 
müxtälif formaları vä s., härbdä – härbi xidmätin könüllü (professional) deyil mäcburi forması, iqtisadiyyatda 
–  Marks  modeli,  sosial  sferada  –  dotasiyaların  fövqälyüksäkliyi,  mädäniyyätdä  –  müxtälif  dünyagörüşlärin 
dövlät ideologiyası säviyyäsinä qaldırılması, hämçinin bundan älavä, müxtälif partiyaların, şirkätlärin, xeyriyyä 
cämiyyätlärinin, tädris müässisälärinin vä b. fäaliyyäti qapalı cämiyyät prinsiplärinä nümunä ola bilär. Belä ki, 
bunların  heç  birindä  ümumi  qärarlar  heç  dä,  hamının  birgä  razılığı  äsasında  qäbul  edilmir  (İngiltärä,  Şimali 
İrlandiya,  İspaniya,  İsveç,  Hollandiya,  Yaponiya  vä s.  kimi  ölkälärin  teatral  funksiya  daşıyan  formal 
monarxiyası bura aid deyil). 
Açıq  cämiyyätin  ädäbiyyatlarda  sadalanan  çoxsaylı  izahlarını  burada  izafi  täkrar  etmädän,  birbaşa  olaraq 
onun äsas üstünlüklärinä keçirik, hansı ki, bu üstünlüklär tarixän qapalı cämiyyätlä olan räqabätindä ona qäläbä 
gätirän äsas mäziyyätlär olub. Belä üstünlüklärä qismän aiddir; 
1)  Qapalı  cämiyyätlä  müqayisädä  açıq  cämiyyät  täbiätlä  harmonikliyä  daha  yaxındır.  Belä  ki,  bu  ikincidä  cämiyyätin 
täkamül  yolu  çoxsaylı  yasaq  vä  qadağalar  vasitäsilä  süni  müäyyänläşdirilib,  ona  diqtä  edildiyindän,  son  näticädä  bu 
inkişaf  ümumi  dünya  harmoniyasından  täcrid  şäkildä  baş  verir  vä,  buna  görä  dä,  cämiyyätin  deqradasiyası  ilä 
näticälänirsä, äksinä, açıq cämiyyätdä täkamül, bütün hallarda ätraf dünya ilä harmoniya, adaptasiya şäraitindä baş verir 
ki, bu da ümumi täkamül vä täbii seçmä näzäriyyäläri ilä mütabiqdir; 
2)  Än  optimal  variantın  axtarılıb  tapılması  zamanı  mähdud  qrupun  intellekt  potensialına  söykänän  qapalı  cämiyyätdä 
çeşidli  götür-qoy  imkanının  mövcud  olmaması  säbäbindän,  burada  «täsadüfi»  qärarların  qäbul  edilmäsi  ehtimalı 
maksimumdursa, äksinä, çoxsaylı variantların generasiyası vä inteqrasiyasına hüdudsuz imkanların mövcud olduğu, här 
şeyin yüz ölçülüb, bir biçildiyi açıq cämiyyätdä belä risk minimumdur; 
3)  Qapalı modeldä inkişaf  yalnız xarici räqabät  täräfindän birtäräfli stimullaşdırılırsa, açıq cämiyyätdä daxili räqabät dä, 
daxil olmaqla, bu cür stimul ikitäräflidir; 
4)  Monoton  qapalı  cämiyyätdän  färqli  olaraq,  rängaräng  açıq  cämiyyätdä  här  käsin  öz  täläbatlarını  (zövqünü,  marağını, 
ehtiyacını...) ödämäsi üçün seçim imkanı, täkliflär assortimenti ifrat böyükdür; 
5)  Qapalı modeldä här käsin öz äqidä vä marağını reallaşdırması üçün vasitäläri häddän artıq mähduddursa (cämiyyätdän 
täcrid olmaq vä ya onu tärk etmäk kimi variantlar çärçiväsindä), açıq cämiyyätdä belä vasitälär hüdudsuzdur (mätbu 
müzakiräsi açmaqdan tutmuş, mitinq, nümayiş, boykot vä s. qädär); 
6)  Qapalı  modeldä  bütün  hallarda  konkret  azlığın  marağı  ilä  hesablaşılırsa,  açıq  cämiyyätdä  ädalät  prinsipinä  uyğun 
olaraq, hämişä äksäriyyätin marağının tämin olunması ön planda durur; 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
149 
7)  İnersial qapalı cämiyyätlä müqayisädä çevik açıq cämiyyät xarici embarqolara qarşı daha dözümlüdür. İrak, Kuba, İran 
vä  Yaponiya  dövlätläri  buna  nümunä  ola  bilär  ki,  bunlardan  ävvälinci  ikisi  xarici  sanksiyalardan  iflic  väziyyätinä 
düşdüsä,  sonuncu  ikisindä  reaksiya  o  qädär  dä  ciddi  olmadı  (Yaponiya,  İkinci  Dünya  Müharibäsindän  sonra 
sanksiyalara märuz qalmışdı) vä s... 
Bunlar  açıq  cämiyyät  modelinin  başlıca  mäziyyätläri  idi.  Bugünkü  gündä  beynälxalq  säviyyädä  «modda» 
olan  Popper  vä  digär  bu  qäbildän  olan  bir  sıra  filosoflar  da  onun  mähz  bu  kimi  üstünlüklärini  täbliğ  etmäklä 
mäşhurlaşıblar.  Lakin  açıq  cämiyyät  onların  uydurduqları  qädär  dä  «aydan  arı,  sudan  duru»  deyil  vä  bu 
mäziyyätläri  ilä  bärabär  o,  kifayät  qädär  qüsurlara  da  malikdir  ki,  bizim  bütün  bu  kitabımızdan  da  başlıca 
mäqsäd  –  onun  mähz  ädäbiyyatlarda  adätän  sadalanmayan  hämin  bu  täräflärini  qabartmaq  vä  onun  däbdäbäli 
pärdäsi arxasında hansı oyunların getdiyini aşkarlamaq idi. Ümumi olaraq bu kimi zäifliklärä qismän aiddir (Bir 
daha  täkrar  edirik  ki,  deyilänlärdän  äsla  bizim  qapalı  cämiyyät  täräfdarı  olmağımız  näticäsini  çıxarmamalı. 
Söhbät açıq cämiyyät modelinin özünün dä ideallıqdan uzaq olmasını göstärmäkdän vä ideallığın haradasa bu 
iki  äks  qütbün  mäxräcindä  vä  ya  ağıllı  harmoniyasında,  kombinasiyasında  olduğunu  isbat  etmäkdän  gedir
14
. 
Bizim  bu  mäsälä  ilä  älaqädar  mövqeyimiz  barädä  älavä  olaraq  bax:  burada, säh. Error!  Bookmark  not 
defined.-däki 12 №-li haşiyäyä): 
1)  Açıq cämiyyät ictimai räy üzärindä dayanan bir modeldir, ictimai räysä idaräolunan fenomendir. Başqa sözlä, kütlälärin 
davranış vä düşüncäsi bilavasitä ätraf alämdän aldığı informasiyadan asılı olub, onunla stimullaşdığından, burada bütün 
hallarda  qäbul  edilmiş  qärarlar  xalqdan  daha  çox  ayrı-ayrı  qüvvälärin,  daha  doğrusu,  informasiya  vä  informasiya 
kanalları  ilä  (yäni  bilavasitä  ictimai  räylä)  daha  yaxşı  manipulyasiya  etmäyi  bacarmış  qüvvälärin  (istär  daxili,  vä 
istärsä dä xarici qüvvälärin) maraqlarına uyğun gälmiş olur. Äcäba, bu halda da, qrup marağını ön plana çäkän qapalı 
cämiyyätlä onun nä färqi? 
2)  Açıq  cämiyyät  modeli  dövlätin  tänäzzülü  märhäläsindä  işlämir.  Belä  ki,  täräqqi  märhäläsindä  cämiyyätin  dayanıqlığı 
(säfärbärliyi) sosial enerjinin ayrı-ayrı güc märkäzlärindä (monopoliyalarda) kondensasiyası hesabına tämin olunduğu 
halda, tänäzzül märhäläsindä bu inhisarlar vä demäli, onların doğurduğu rabitälär bir-birinin ardınca zäifläyib sıradan 
çıxdığından,  burada  dayanıqlığı  tämin  etmäk  üçün  güc  tätbiqi  vä  azadlıqların  mähdudlaşdırılmasından  savayı  özgä 
vasitä qalmır; 
3)  Açıq modeldä märkäzdänqaçma meyli ifrat böyükdür. Belä ki, än zidd baxış, zövq vä maraqları belä bir araya gätirmäyä 
qabil,  tämärküzläşdirici  qapalı  cämiyyätdän  färqli  olaraq,  burada  cämiyyätlä  arasında  olan  här  hansı  konflikti  häll 
etmäk  üçün  bu  cämiyyätin  istänilän  bir  subyekti  protest  növü  kimi  häm  dä  onu  tärk  etmäk  yolunu  seçä  bilär  (Açıq 
cämiyyät modelinin imperiyalara dağıdıcı täsir göstärdiyi tarixdän mälumdur); 
4)  Açıq  cämiyyät  modeli  dövlätin  manevr  imkanlarını  ifrat  daraldır.  Belä  ki,  taktiki  vä  strateji  planların  faş  olması 
ehtimalının minimum olduğu qapalı cämiyyätdän färqli  olaraq, burada ikibaşlı siyasät  yürütmäk, ikili oyun oynamaq 
qeyri-mümkündür; 
5)  Älälxüsus  dövlät  vä  vätändaşların  maraqlarının  qütb  täşkil  etdiyi  mäsälälärdä  açıq  cämiyyät  «axsayır».  Mäsälän, 
dövlätin  ümumi  mänafeyi  naminä  vätändaşların  mänafeyinin  qurban  verilmäsi  (vergilärin  artırılması,  dotasiyaların 
azaldılması  vä s.  kimi),  daha  böyük  qazanc  xatirinä  az  qazancın  qurban  verilmäsi  (yaxud  daha  böyük  itkidänsä,  az 
itkinin seçilmäsi) vä b. äks-täbliğat imkanlı müxalifätin mövcudluğu fonunda ictimai räylä uzlaşdırıla bilinäsi mäsälälär 
deyil (hämin säbäbdän, BVF-nin reseptläri ayrı-ayrı ölkälärdä referendumsuz tätbiq edilir); 
6)  Açıq  modeldä  elitar  qütblär  qarşılıqlı  veto  vä  qarşılıqlı  kompromis  kimi  imkanlara  malikdirlär  ki,  bu  da  häddän  artıq 
çox vaxtda ümummilli maraqlarla daban-dabana zidd olan näticälärä gätirib çıxara bilir; 
7)  Açıq modeldä heç vaxt (!) maksimum obyektiv (adekvat) qärarlar qäbul olunmur. Çünki burada qäbul edilmiş qärarlara, 
bütün hallarda häm dä müxtälif ambisiyalı, säriştäsiz vä ya täsirlärä märuz qalmış şäxslärin dä mövqeyi («säs»i) täsir 
göstärmiş olur ki, bunun da näticäsindä, yekun qärarlar heç vaxt orta xättdän (etidaldan, qızıl käsikdän...) yuxarı qalxa 
bilmir. Hansı  ki, standartsız  inkişaflı  qapalı cämiyyätdä  maksimum täsadüfi  olduğu  kimi, härdän häm  dä  maksimum 
obyektiv (adekvat) qärarlar qäbul oluna bilir; 
8)  Qapalı  cämiyyätdä  bütün  daxili  qüvvälär  (siyasi,  iqtisadi,  sosial,  mädäni  vä s.)  müvafiq  xarici  qüvvälärä  qarşı  vahid 
blok,  koalisiya,  alyans,  sindikat  kimi  müqavimät  göstärirlärsä,  açıq  cämiyyätdä  här  käs  xarici  qüvvälärin  räqabät 
hücumu  qarşısında  täkbätäk  qalmış  olur,  onların  monopolist  (iqtisadi,  siyasi,  mädäni,  ideoloji  vä s.)  ekspansiyaları 
qarşısında  mänsub  olduqları  dövlätlärinin  simasındakı  «diasporadan»  mährum  väziyyätdä  mübarizä  aparır.  Dövlät  – 
milli  maraqlarla  qlobal  proseslär  arasında  bir  növ  bufer  vä  ya  körpüdür.  Deyilän  variantda,  dövlätlärin  internasional 
tählükälär  qarşısındakı  anti-dempinq  (o  cümlädän,  iqtisadi,  siyasi,  mädäni  vä s.  «anti-dempinq»)  klapanları  iflic 
väziyyätinä düşmüş olur ki, bu da ölkänin parçalanmış vä xarici räqiblärlä baş-başa buraxılmış bütün (istär iqtisadi vä 
istärsä dä siyasi, sosial, mädäni vä s.) strukturlarının inhisarçı xarici qüvvälärlä räqabätdän gec-tez iflasla çıxmasına, 
bir-birinin  ardınca  iflic  väziyyätinä  düşüb  onların  filialına  çevrilmäsinä,  ümumilikdä  ölkänin  här  sahädäki  (nüfuz, 
xammal-satış,  işçi  qüvväsi,  intellekt-ideologiya  vä s.)  bazarlarının  bir-bir,  ziddiyyätlärdän  yararlana  bilmiş  hämin 
inhisarçı xarici qüvvälärin älinä keçmäsinä vä s. säbäb olur (hazırkı postsosialist mäkanında olduğu kimi); 
9)  Cämiyyätlärin  açıq  tipä  malik  olması,  älälxüsus  son  illärdä  nähäng  dövlätlärin  «qloballaşma»  adı  ilä  ortaya  atdıqları 
oyun üçün älahiddä ähämiyyät käsb edir. Belä ki, başlıca leytmotivi  «däyärlärin normal tädavülünä (istär lokal vä 
istärsä  dä  qlobal  miqyasda)  mane  olan  normativ  baryerläri  aradan  qaldırmaq»  kimi  formulä  edilä  bilän  bu 
oyundan  äsas  mäqsäd,  idxal-ixrac  prosedurasının  mexanizmini  sadäläşdirmäkdän  ibarätdir  ki,  bu  da  ilkin  märhälädä 
ixtiyari  täräfä  mänfäät  gätirdiyindän  hamıya  şirnikländirici  görünür.  Lakin  bütün  problem,  sonrakı  märhälälärdä 
inkişafın  färqli  pilläsindä  dayanan  färqli  täräflärin  bundan  yararlana  bilmäk  imkanının  (texniki,  iqtisadi,  siyasi  vä s. 
imkanının) qeyri-bärabärliyinin perspektiv tählükälärindän töräyir. 
Mäsälä  burasındadır  ki,  monopolist  täräflä  müqayisädä  zäif  täräf  här  hansısa  bir  däyäri  (iqtisadi,  mädäni,  siyasi 
vä s.)  kütlävi  partiya  ilä  idxal-ixrac  etmädiyindän  vä  bazarlara  geniş  täsir  şäbäkäsinä  malik  olmadığından,  istänilän 

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
150 
halda onun bundan qazancı, yalnız bazarı vä ya tranzit (kommunikasiya) yolu (xätti) bilavasitä öz yaxınlığında yerläşän, 
yaxud  istehsal  vä  (ya)  ixracı  monopolist  qüvvälärin  maraqlarına  uyğun  gäläräk,  onlar  täräfindän  maliyyäläşdirilän 
(täşkil edilän) däyärlärin idxal-ixracı çärçiväsi ilä mähdudlaşır. Bu isä, son näticädä onun birtäräfli, özü dä yalnız güclü 
täräflärin maraqlarına uyğun formalı inkişafına gätirib çıxarır. Üstälik dä, ixracda räqabätä davam gätirmädiyindän bu 
onun,  äsasän  idxalçı  [vä  demäli,  asılı]  täräfä  çevrilmäsi  ilä  sona  yetir.  Hämçinin,  şäraitin  rinqdä  hamı  üçün  bärabär 
olması, zäif täräf üçün inzibati normaların tählükäsizlik täminatından mährum olmaq vä bu säbäbdän, ävvälcädän ona 
verilmiş ölüm hökmü demäkdir. 
Äksinä,  onunla  müqayisädä  monopolist  täräf  aşağıdakı  tipli imkan  färqlärinä  malikdir:  istänilän  bazara  maneäsiz 
çıxmaq,  istänilän  bazarda  özü  üçün  konyunktur  şärait  yaratmaq,  istänilän  riskdän  özünü  daha  yaxşı  sığortalamaq, 
proseslärin fövqäl-yüksäk tempi ilä ayaqlaşmaq, stabil şäkildä härtäräfli idxal-ixrac imkanına malik olduğundan «sosial 
(etnik,  mädäni,  iqtisadi,  siyasi  vä s.)  natamamlıq  kompleksi»ndän  ziyan  görmämäk,  räqabätä  «sıfır»  bazadan 
başlamamaq  vä s.  Bütün  bunlarsa  bu  iki  täräf  arasında  ölçüyägälmäz  däräcädä  böyük  «sosial  güc»  nisbäti  vä 
qloballaşmadan bährälänä bilmäkdä şanslar färqi formalaşdırır vä  münasibätlärdäki (iqtisadi, siyasi, elmi-texniki vä s. 
täräqqi säviyyäsindäki) disproporsiyasının ekspansiv (händäsi silsilä üzrä däyişän) dinamikasına uyğun templä dä, zäif 
täräfin  assimilyasiyasına  (iqtisadi,  siyasi,  mädäni  vä s.  inhisarına)  gätirib  çıxarır:  zäif  täräfin  näinki  istehsal  vä 
istehlakının, idxal vä ixracının, tranzit vä rabitäsinin, hätta az qala  yaşamaq hüququnun da son näticädä güclü täräfin 
näzaräti  altına  düşmäsi  vä  onun  planından  asılı  väziyyätdä  qalması  ilä  başa  çatır  –  necä  ki,  bugünkü  Afrika 
dövlätlärindä olduğu kimi. Fäqät, kapitalizm – bir zaman insanların, bugünkü gündä isä dövlätlärin bir-birini istismar 
etdiyi  bir  formasiyadır  (İdeoloji  fäaliyyätlärdäsä  qloballaşmanın  mähz  bu  täräflärini  maskalamaq  mäqsädilä,  o,  çox 
vaxt «vahid dünya sisteminä inteqrasiya» kimi çaşdırıcı terminlä sinonimläşdirilir, halbuki akademik dairälärdä bu iki 
terminin bir-birindän käskin färqli mäzmun käsb etdiyi yaxşı mälumdur);... 
Açıq  cämiyyät  modelindä  bütün  hallarda  minimum  49%-in  maraqlarının  ödänmämiş  qalması,  onun  tätbiq 
olunduğu  ölkänin  ähalisinin  siyasi  passivliyi  äräfäsindä  işlämämäsi  (söhbät  kvorum-yetärsay  problemindän 
gedir) vä s. kimi arqumentlär näzärä alınmazsa, bu sadalananlar açıq cämiyyät zäncirinin başlıca zäif halqaları 
idi.  Tarix  boyu  ayrı-ayrı  dövlätlär  bir-birinä  täsir,  täzyiq  göstärmäk  üçün  açıq  cämiyyätin  hämin  bu 
zäifliklärindän  sivil  bir  alät,  rıçaq,  silah  kimi  istifadä  etmişlär  vä  indi  dä  bäzi-bäzi  dövlätlärin  insan  haqları, 
demokratiya vä s. uğrunda bu cür, lazım olandan artıq däräcädä canfäşanlıq etmäsinin säbäbläri mähz bunlarla 
älaqädardır  –  hansıların  ki  prezidentläri  väzifäyä  seçiländä  yalnız  vä  yalnız  öz  xalqlarının  qarşısında  and  içib, 
näyin  bahasına  olursa-olsun  yalnız  öz  xalqının  rifahı  üçün  çalışacaqlarını  boyunlarına  götürmüş  olurlar,  daha 
azärbaycanlıların vä ya bir başqalarının yox. 
Burada  qloballaşma  erasının  vä  açıq  cämiyyät  modelinin  kiçik  dövlätlärin  manipulyasiya  vä  inhisarına 
(siyasi, iqtisadi, mädäni, demoqrafik vä s. inhisarına), yol açan bir sıra incäliklärindän bähs edildi, bu proses vä 
modelin imkan verdiyi maxinasiya növläri araşdırıldı. Ehtimal edilir ki, bu dinamikada täkamülün marşrutunun 
däqiq  sxeminin  müäyyänläşdirilmäsi  vä  bu  prosesin  mexanizminin  açılması,  zäif  dövlätlärä  ondan  hansısa 
müdafiä vasitäläri axtarıb-tapmağa, däqiq diaqnoz äsasında düzgün proqnozlar işläyib hazırlamağa imkan verär. 

 
 
  
Qarabağ müharibäsi ilä älaqädar bäzi çıxarışlar 
 
Artıq  Qarabağ  müharibäsindän  10  ildän  artıq  bir  vaxt  keçir  vä  bu  müddät  kifayät  qädär  böyükdür  ki, 
hadisälärä känardan baxıb, sähvläri analiz edä biläk vä bunların bir daha täkrarlanmaması üçün onlardan gäläcäk 
näsillär üçün näticälär çıxaraq. Vaxtı ilä bu müharibänin birbaşa iştirakçısı olmuş, hazırda da härbi psixologiya 
sahäsindä ixtisaslaşmış bir şäxs kimi, elä bilirik ki, biz bu barädä, hansısa färqli fikirlär söyläyä bilärik, vä bu 
mäqalädä dä buna cähd edirik. 
Aşağıda  biz  bu  müharibädä  vä  ondan  sonrakı  märhälädä  Azärbaycan  täräfinin  buraxdığı  mümkün  sähvläri 
ümumiläşdirmäyä  cähd  edirik  vä  problemin  hälli ilä älaqädar  mümkün  olan  yollar  barädä  öz  mülahizälärimizi 
söyläyirik  (qeyd  edäk  ki,  bu  mäsälälärin  hamısı  bizim  “Diplomatik  psixologiya  (siyasi,  ideoloji  vä  psixoloji 
diversiya vä anti-diversiyaların metodları)”, B., 2001. kitabımızda daha ätraflı analiz olunub): 
* * * 
Mäğlubiyyätin qeyri-härbi säbäbläri 
1) Azärbaycanda ([geo-] siyasi, [geo-] iqtisadi, dini vä s.) marağı olan müxtälif dövlätlärin bu müharibädän 
Az-na  qarşı  bir  täzyiq  aläti  kimi istifadä  etmäsi  (dövlätlär säviyyäsindä äks täräfä edilän maliyyäläşdirmädän 
tutmuş, müharibä planının ssenariläşdirilmäsinä qädär metodlarla – täbii ki, mäxfi planlar vä kanallar üzrä); 
2)  Ermäni  täräfindän  färqli  olaraq  Azärbaycanın bu müharibäyä psixoloji  hazır  olmaması,  vä bu  säbäbdän 
dä, müharibäni ilkin märhälädä plansız, şok väziyyätindä aparması; 
3)  İlkin  märhälädä  Azärbaycanda  hadisäläri  öz  näzaräti  altına  ala  biläcäk,  härbi  gärginliyä  davam  gätirä 
biläcäk hakimiyyät aparatının vä ya vahid liderin olmaması; 
4)  Azärbaycanda  härbi  sänaye  inkişaf  etmädiyindän  qarşı  täräfin  müttäfiqlärinin  härbi  sänayesindän  asılı 
väziyyätä düşmäsi; 
5)  Müharibä  ärzindä  döyüşlärin  gedişatını  analiz  vä  proqnoz  edän,  ssenariläşdirän  institutların  olmaması, 
silahların  täkmilläşdirilmäsi,  yerli  şäraitä  uyğunlaşdırılması  vä  ya  yenilärinin  yaradılması  işinä  alimlärin  cälb 
edilmämäsi (täkcä İkinci Dünya Müharibäsi ärzindä “Katyuşadan” tutmuş atom bombasına qädär silahlar icad 
olunmuşdu); 
6) Müharibänin Azärbaycanda gedän siyasi, iqtisadi vä härbi reformalarla bir äräfäyä düşmäsi, başqa sözlä, 
siyasi  xaotiklik,  iqtisadi  viranälik  dövrünä  täsadüf  etmäsi,  ordunun  müharibä  gedä-gedä  “sıfır”dan  başlanıb 
qurulması; 
7) “Neft kontraktları”nın imzalanmasının yubadılması; 
Vä s. 
* * * 
Mäğlubiyyätin sırf härbi säbäbläri 
1) Bütün müharibä boyu döyüşün yalnız bir stilinä – güc stilinä üstünlük verilib, qalan digär bütün stillärinä 
–  o  cümlädän,  casusluğa,  diversiya  ämäliyyatlarına,  sui-qäsd  täşkilinä,  dezinformasiyaya,  şantaja,  daxildän 
qiyam täşkilinä vä s. heç bir ähämiyyät verilmämäsi;