Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

tutduğu  –  bir  sözlä,  onların  zövqü  baxımından  eyibli,  qeyri-etik,  qeyri-mäqbul,  anormal,  säviyyäsiz  vä s. 
hesab olunan vä ya oluna biläcäk bütün mäqamları, xüsusiyyätläri, deyimläri; 
  Qabiliyyät  vä  imkanlarındakı  här  cür  qüsurları,  naqislikläri,  o  cümlädän,  tähsilindäki,  iş  stilindäki, 
biliyindäki,  täcrübäsindäki,  elmi  vä  digär  növ  fäaliyyätindäki,  imkan  arsenalındakı  vä s.  mähdudiyyäti, 
köhnäliyi,  bäsitliyi,  monotonluğu,  çatışmamazlıqları,  naşılığı,  paradoksallığı,  durğunluğu;  qocalıq  vä  ya 
gäncliyinin,  yaxud  şikästliyinin,  xästäliyinin,  ifrat  alçaqboy  vä  ya  hündürboyluluğunun,  digär  här  hansısa 
fiziki qüsurunun ona gätirdiyi diskomfortluğu, bundan iräli gälän uğursuzluqları vä s. 
  Onların  özünün  vä  ya  yaxınlarının  häyatına,  malına,  mülkünä,  rifahına,  asayişinä,  rahatlığına,  ämin-
amanlığına,  mänliyinä,  mänäviyyatına,  şäxsiyyätinä,  nüfuzuna,  namusuna,  väzifäsinä,  statusuna  vä s.  hädä, 
tählükä törädän vä ya törädä biläcäk (başqa sözlä, onların marağına toxunan), onları incidib, ağrıda biläsi 
här cür xüsusiyyätlärini, älamätläri, davranış vä deyimläri, älaqäläri vä s. 
Onun  häyat  vä  fäaliyyätindän,  xüsusiyyätlärindän,  bioqrafiyasından  täbliğat  hädäfi  olan  täräfin  (milli  vä 
färdi) zövq, baxış  vä maraqları (o cümlädän, idealı, änänäsi, stereotipi, amalı, istäyi, ehtiyacı vä s.), hämçinin 
sosial (irqi, irsi, dini, sinfi vä s.) mänsubiyyäti ilä uzlaşmayan vä hätta ziddiyyät täşkil edän bu vä digär bu kimi 
här  bir  (real  vä  ya  qurama)  addım,  deyim,  plan,  xüsusiyyät  vä  ya  älaqäläri  axtarılıb  tapılır,  seçilib  xüsusi 
koloritlä  onların  näzärindä  qabardılır,  geniş  reklam  etdirilir (bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada, säh. 52]), 
portretini bu cür ştrixlärdän tärtib edib, bütün bunların onun maskaaltı häqiqi siması kimi qavranılmasına cähd 
olunur. 
Deyilänlärä  äks  olan,  yäni  hämin  täräflärin  näzärindä  müsbät  kimi  xarakterizä  oluna  biläcäk  cähätläri  ört-
basdır edilir, gizlädilir, yaxud aşkardırsa, adiläşdirilir, däyärsizläşdirilir, artistlik mähsulu kimi, hamıya mäxsus 
adi hal kimi interpretasiya ediläräk ikinci-üçüncü däräcäli bir mäsälä säviyyäsinä endirilir vä s. (bir daha qeyd 
edirik  ki,  burada  bütün  hallarda  deyilänlär  bir  täkcä  ayrıca  färdlärä,  o  cümlädän,  kiminsä  nüfuzunu  öz 
cäbhäsindä  aşağı  salmaq  mäsäläsinä  yox,  eyni  zamanda,  beynälxalq  arenada  hansısa  dövlätin  äleyhinä 
kompaniya aparmaq mäsäläsinä dä aiddir). 
  Nümunä:  Mätbu orqanları ABŞ härbi qüvvälärinin qärargah räisläri komitäsinin rähbäri general C.Şalakaşvili barädä 
bäzi  sänädlär  därc  etdirdilär.  Bu  sänädlärä  äsasän  hämin  bu  C.Şalakaşvilinin  atası  Dmitri  Şalakaşvili  İkinci  Dünya 
Müharibäsi  dövründä  alman  ordusunda  formalaşdırılmış  xüsusi  gürcü  batalyonunun  zabiti  väzifäsindä  xidmät  edib. 
Özlüyündä bu fakt başa düşüländir. Belä ki, o vaxt bäzi azsaylı xalqların nümayändäläri SSRİ-ni zäiflätmäk vä öz kiçik 
xalqlarının  müstäqilliyinä  nail  olmaq  mäqsädilä,  Almaniya  täräfindän  anti-SSRİ  aksiyalarında  könüllü  surätdä  iştirak 
edirdilär.  Mäs.,  M.Ä.Räsulzadä  vä  digär  o  vaxtkı  mühacirlärin  dä  İkinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  alman 
düşärgälärindäki azärbaycanlı äsirlärdän ibarät xüsusi legion täşkil edib, SSRİ äleyhinä fäaliyyät göstärdiyi mälumdur. 
Hansının  ki,  cavabını  Stalin  ävvälcä  bütün  Azärbaycan  millätini  Sibirä  sürgün  etmäklä  vermäk  istämiş,  sonra 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
131 
M.C.Bağırovun aktiv müqavimäti näticäsindä, fikrini däyişäräk azärbaycanlılardan ibarät «Taqanroq-416» diviziyasını 
yaradıb,  M.Ä.Räsulzadä  vä  onun  ätrafındakıların  Azärbaycan  qoşununun  qarşısına  bunu  çıxarmaqla  bir  güllä  ilä  iki 
dovşan  vurmuşdu.  Şalakaşvili  mäsäläsi  ilä  bağlı  isä,  baxmayaraq  ki,  ABŞ  rähbärliyi,  o  cümlädän,  ABŞ-ın  müdafiä 
naziri, däfälärlä onun atasının eses  keçmişinin onun özünä heç bir aidiyyatı olmaması barädä räsmi bäyanatlar verdi, 
bununla belä, yaranan skandal C.Şalakaşvilinin istefası ilä başa çatdı. 
 V.4.2.1.2) Belä faktlar tapmaq çätindirsä vä ya olanlara dästäk mäqsädilä, bunlar süni yolla yaradılır. O 
cümlädän: 
 V.4.2.1.2.a) Lazımi faktlar onun müxtälif davranış vä deyimlärini, xüsusiyyätlärini, älaqälärini vä s. süni 
yozmaqla  (hätta  mistika,  sueveriya  ilä  älaqäländirmäklä  dä  olsa)  onlardan  näticä  kimi  çıxarılır  vä  ya  lazımi 
faktlar, ümumiyyätcä, yalandan, heçdän quraşdırılıb yayılır: 
  ABŞ-ın Panamaya intervensiyası äräfäsindä (1989 dekabr – 1990 yanvar) Panama prezidenti general M.Noryeqanın öz 
ölkäsindä  vä  beynälxalq  arenada  nüfuzuna  zärbä  vurmaq,  imicini  sarsıtmaq  mäqsädilä,  Florida  ştatının  mähkämäsi 
täräfindän ona qarşı 13 ittiham, o cümlädän, narkotika alveri vä reketlä bağlı ittihamlar iräli sürülür. ABŞ informasiya 
kanallarında  mütämadi  olaraq  onun  Panamadakı  demokratik  seçkilärin  näticälärini  däyişmäsinä  vä  dövlät  çevrilişinä 
cähd edän bir qrup Panama milli qvardiya zabitinä qarşı än särt cäza tädbiri görmäsinä görä şäxsän mäsuliyyät daşıması 
dönä-dönä  vurğulandırılır.  Älälxüsus  özünü  «äbädi  prezident»  elan  etmäsi,  onun  diktator  kimi  täsvirinä  geniş  äsas 
vermişdi. Bu fikri qüvvätländirmäk üçün müxtälif dünya qäzetlärinä onun iş kabinetinin qurama fotoşäkli ötürülmüşdü, 
hansı ki, burada baş täräfdän altından almanca «Vahid rähbär – vahid millät!» şüarı yazılmış Hitlerin portreti asılmışdı. 
Mätbuatda  Noryeqanın  parnoqrafik  jurnal  vä  videofilmlärlä  maraqlanması,  narkotika  qäbul  etmäsi  vä s.  barädä  geniş 
materiallar  därc  olunurdu.  Adamların  diqqäti  onun  kabinetindäki  bir  sıra  märasim  predmetlärinä  cälb  olunurdu  ki, 
buradan da onun cadu vä okkultizmä meylliliyi näticäsi çıxarılırdı. 
Bütün  bunlarla  Amerika  ähalisinin  vä  beynälxalq  ictimaiyyätin  näzärindä  Noryeqanın  narkomafiya  ilä  älaqäli, 
hakimiyyäti  qanunsuz  älä  keçirmiş,  müxalifätä  amansız  divan  tutan,  amerikan  xalqını  Kolumbiya  narkomafiyasının 
narkotikası ilä zähärläyän, özü dä psixi cähätdän o qädär dä normal olmayan bir diktator, vähşi vä s. obrazı yaradıldı ki, 
näticädä  Panama  xalqını  xilas  vä  ümumiyyätcä,  Amerika  vä  digär  ölkäläri  bu  diktatorun  növbäti  ‘‘iddialarından’’, 
‘‘ağılsızlıqlarından’’, ‘‘tählükälärindän’’  vä s.  qorumaq mäqsädilä,  beynälxalq räy  bu ölkäyä härbi müdaxilänin lehinä 
kökländirildi,  proqramlaşdırıldı  vä  ABŞ-ın  bu  ölkäyä  dekabr  1989  –  yanvar  1990  müdaxiläsini  qabaqcadan 
bäraätländirdi, sığortaladı. 
  Qorbaçovun  SSRİ-nin  baş  katibi  olduğu  illärdä  xarici  radiostansiyalar  sadä  ähalinin  dilindän  tez-tez  belä  bir  fikri 
säsländirirdilär  ki,  «Qorbaçov  «ayağıağır»  rähbärdir,  çünki  o  gäländän  Çernobıl  qäzası  baş  verdi,  haradasa  bir  gämi 
partladı vä s.». Hansı ki, mäsälänin o täräfi gizlädilirdi ki, hämin hadisälär hämişä baş  verib. Sadäcä olaraq, ävvällär 
aşkarlıq olmadığı üçün onlar açılıb-ağardılmayıb. 
 V.4.2.1.2)  Älälxüsus,  uğur  vä  uğursuzluqları  barädä  täbliğat  hädäfi  olan  täräflärä  tährifedilmiş 
informasiyalar  çatdırılır  –  uğurlarını  kiçiltmäk,  uğursuzluqlarını  şişirtmäk  formasında,  täbii  ki.  Hämçinin, 
väziyyätinin gärgin olması, tänäzzülä doğru getmäsi, çox yaxın vaxtda işinin bitäcäyi vä s. barädä mütämadi 
şayiälär yayılır. 
  Heyvan  vä  quşların  liderlik  uğrunda  çarpışmasına  diqqät  yetirmisinizmi?  Ärazidä  yeni  peyda  olmuş  hämcins  qeyd-
şärtsiz olaraq liderin zärbäsini dadmalıdır. Bunu qäbul etmäyänlär isä liderlä rinqä çıxmalı olur. Lakin dünänä qädär bu 
başçıdan  ötrü  özünü  ölümä  atan  äshabı  bu  mäqamda  onu  müdafiä  etmäyib  sakitcä  durub  savaşın  axırını  gözläyir. 
Savaşın  axırında  kim  mäğlub  olsa  hamısı  bir  näfär  kimi  onun  üstünä  düşüb  parça-parça  edir.  Fäqät,  tähtälşüur 
säviyyäsindä insan da vähşi täbiätin bir parçasıdır (Hämçinin, bax: burada, säh. 58) 
 V.4.2.1.2.c) Onların müxtälif problemläri analiz ediläräk, yozularaq bunların günahı onun üstünä atılır, 
bunun  säbäbkarının  o  olduğu  onlara  başa  salınır,  buna  görä  onu  günahkar  yerindä  bilmälärinä, 
günahlandırmalarına, öz perspektivläri üçün ondan tählükä görmälärinä çalışılır: 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  «Azadlıq»  radiosunun  (hansı  ki,  birbaşa  olaraq  MKİ  [ÜRU]  ilä  älaqädardır  vä  ABŞ  xarici 
siyasätinin  realizä vasitälärindändir),  demäk  olar  ki,  här  bir  verilişindä,  dünyanın  istänilän  ölkäsindäki (o cümlädän, 
Azärbaycandakı) problemläri «analiz» edäräk günahı bu vä ya digär formada Rusiyanın üstünä gätirib çıxarmağa dair 
kifayät qädär nümunälär tapmaq mümkündür. 
Sair  här  növ  vasitälärlä  onun  özünün,  qabiliyyätinin,  unikal  cähätlärinin,  şäxsiyyätinin,  işlärinin, 
perspektivinin  vä s.  äleyhinä,  bunları  alçaldan,  cılızlaşdıran,  mänasızlaşdıran  täbliğat  vä  ya  täşviqat  fäaliyyäti 
aparılır,  här  vasitä  ilä  nüfuzuna,  statusuna,  imicinä,  reytinqinä,  avtoritetinä,  ‘‘kursuna’’  vä s.  zärbä  vurulur,  o, 
vätäninin, xalqının vä ya täbliğat hansısa qrup, kollektiv üçün näzärdä tutulubsa, bu qrupun, kollektivin düşmäni 
kimi  täqdim  edilir,  onların  täsävvüründä  onun  bu  cür  obrazının  yaranmasına  çalışılır.  Bütün  bunlarla  da, 
şäxsiyyätinin  mänfi  imicä  bürünmäsinä,  ona  qarşı  olan  müsbät  münasibät  stereotipinin  transformasiyaya 
uğramasına,  qabiliyyätinä,  bacarığına,  intellektinä,  imkanlarına  vä s.  qarşı  bir  şübhäli,  täräddüdlü,  inamsız 
münasibät  formalaşmasına,  sözünün  käsärsizläşmäsinä,  väzifä  üzrä  statusuna  vä  ya  namizädlik  räqabätindäki 
uğuruna  xätär  toxunmasına,  boykot  olunmasına,  kütlädän,  qrupdan,  cämiyyätdän  täcrid  edilmäsinä,  äleyhinä 
kompaniya formalaşmasına, ätrafdakıların vä  ya bayaqdan neytral olan täräflärin onun äleyhinä köklänmäsinä, 
qalxmasına, ona qarşı konkret aksiyaların häyata keçirilmäsinä vä s. nail olunur. 
 V.4.2.2) Müxtälif täräfläri onun äleyhinä qaldırmaq üçün praktik fäaliyyät aparılır, başqa sözlä, täşviqat 
metodlarından (bax: «Täşviqat» bölümünä [burada, säh. 53]) gen-bolluqla istifadä edilir. O cümlädän: 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
132 
 V.4.2.2.a) Bu mäqsädlä sifariş, muzd ödämä, sälahiyyätlärdän istifadä vä s. kimi metodlardan fäal istifadä 
edilir. 
  İran-İrak  müharibäsi  zamanı  ABŞ  bir  täräfdän  İrakı  stimullaşdıraraq  onu  İranla  müharibäni  davam  etdirmäyä  tährik 
edir, digär täräfdän, gizli kanallarla İrana silah sataraq qazanc götürürmüş – hansının ki, aşkarlanması sonradan ABŞ-da 
mäşhur «İrangeyt» adlı qalmaqalı törätdi; 
  Çili-1970  hakimiyyät  çevrilişi  ilä  burada  anti-Amerikan  qüvvälärin  (SSRİ-päräst  Salvador  Alende  hökumätinin) 
hakimiyyätä  gälmäsi  vä  ABŞ  investorlarının  buradakı  bütün  mülkiyyätinin  müsadirä  olunmasına  cavabän,  ABŞ  ilk 
olaraq öz näzarätindä olan beynälxalq maliyyä qurumlarının bu ölkäyä kredit ayırmasını dayandırıb, kapitalist ölkälärini 
bu  ölkä  ilä  här  hansı  iqtisadi  münasibätdän  çäkindirdi.  Bundan  sonra  Çilinin  iqtisadi  strukturunu  daxildän 
blokirovkalamaq  mäqsädilä  burada  Çili  tarixindä  sürücülärin  görünmämiş  miqyasda  än  iri  tätilini  täşkil  etdi.  Bunun 
üçün,  sadäcä  olaraq,  işdän  imtina  edän  sürücülärä  aylıq  mävaciblärindän  artıq  mäbläğ  väd  etdi  vä  ödämäyä  başladı. 
Bununla  da  ölkä  iqtisadiyyatının  qan  damarı  olan  näqliyyat  strukturu  blokirovkalanaraq  zäncir  reaksiyası  üzrä  bütün 
sahäläri bir-birinin ardınca trombladı vä bütün Çili iqtisadiyyatını sürätlä diz üstä çökdürdü. Ämäliyyatın näticäsi olaraq 
isä bir ildän  sonra  burada  mäşhur Pinoçet  çevrilişi  baş  verdi  vä  Salvador Alende  qiyamçıların  älinä  düşmämäk  üçün 
özünü öldürdü (NTV t/v. 15.01.2001). 
  Müxtälif dövlätlärdä hansısa dini-missioner täşkilatların, ictimai, siyasi qurumların vä b. sonradan hansısa xarici dövlät 
täräfindän täşkil olunduğu, maliyyäläşdirildiyi faktının aşkarlanması kimi geniş yayılan hal da bu kateqoriyadandır; 
 V.4.2.2.b)  Äldä  bayraq  etmäk  üçün,  yaxud  da  elä  lazımi  täräfin  özünün  näticä  çıxara  bilmäsi  üçün 
müxtälif  stimullarla  (bax:  «Täşviqat»  bölümünä  [burada, säh. 53])  o  özü  lazımi  täräflärin  (o  cümlädän, 
kollektivin,  qrupun,  çoxluğun,  öz  dövlätinin,  xalqının,  rähbärinin,  elektoratının,  äsgäri  heyätini,  müttäfiqinin, 
neytral  hansısa  täräfin,  hansısa  güclü  täräflärin  vä s.)  zövq,  baxış  vä  maraqları  (normaları,  däyärläri...)  ilä 
uyğun gälmäyän vä hätta ziddiyyät täşkil edän hämin cür addımlar atıb, sözlär danışmağa, älaqälär qurmağa, 
situasiyalara  düşmäyä  vä s.  tährik  edilir,  sonra  da  bu  müvafiq  provakasion  kommentariya  ilä  hämin 
täräflärin näzärindä qabardılır: 
  Äfqanıstan müharibäsi zamanı maksimum qüvvä särfi hesabına mücahidlär ordusundan SSRİ-yä  «qan udduran» sähra 
komandirlärindän biri olan Xoca Rüstämin qoşunu SSRİ täräfindän iki ya üç döyüşdä dalbadal mäğlubiyyätä uğradıldı. 
Bundan  sonra  aktiv  şäkildä  şayiä  buraxıldı  ki,  Xoca  Rüstäm  gizli  kanallarla  SSRİ-nin  vä  ya  onun  Äfqanıstanda 
yaratdığı hökumätin käşfiyyat idaräläri ilä separat älaqälär saxlayır vä onun qoşununun dalbadal mäğlubiyyätä uğrayıb, 
özününsä här däfä sağ qalmasının başlıca säbäbi mähz budur. Bundan sonra heç käs etibar edib Xoca Rüstämlä döyüşä 
getmäyä risk etmädi. Yaranmış väziyyätdän çıxış yolu kimi mücahidlärin ali komandanlığı onun yerini bir başqa döyüş 
zonasına däyişdi. Mähz bunu gözläyän Sovet xüsusi idaräläri Xoca Rüstämin növbäti yerindä mücahidlärin öz adından 
aşağıdakı mäzmunda väräqälär säpdilär: 
«Mücahid qardaşlar vä din döyüşçüläri! 
Bizim aramızda eläläri var ki, onlar üzdä özlärini din uğrunda müqäddäs müharibä aparan qährämanlar kimi 
göstärsälär  dä,  äslindä  isä  islama  münasibätdä  riyakar  ämällärlä  mäşğul  olurlar.  Xoca  Rüstäm  bu  cür 
adamlardandır.  7  il  ärzindä  o,  Nicrabda  müsälman  qardaşları  bir-birinin  äleyhinä  qoyaraq  onların  günahsız 
ölümünü  täşkil  etmişdi.  Onun  bütün  bu  riyakar  mäqsädlärindän  xäbär  tutan  İslam  partiyasının  Ali  idaräsi  bu 
yaxınlarda  Allahdan  qorxmayan,  xalqın  adından  çıxış  edäräk  guya,  müqäddäs  müharibä  aparan  bu  despotu 
rähbärlikdän  azad  etmişdi.  Amma  bu  qaniçän  vä  länätä  gälmiş  intriqan  öz  çirkin  ämällärini  davam  etdirmäk, 
xalqları öldüräräk, burada da ölüm toxumu säpmäk vä mücahid adını burada da läkälämäk üçün indi dä Kuhistanda 
peyda olub...» 
Väräqälär  konkret  näticä  verdi.  Xoca  Rüstämin  bu  yeni  yerindä  qavrayış  stereotipi,  qabaqcadan  äleyhinä 
kökländirilmiş ictimai räy prizmasından, heç dä onun üçün uğurlu olmadı vä o, elä ilk gündän burada aktiv qiyamlarla 
qarşılaşdı.  Näticädä,  bir  zaman  SSRİ-yä  än  çox  qan  uddurmuş  komandirlärdän  biri  kimi  tanınan  Xoca  Rüstäm 
rähbärliyi  tähvil  verib,  ordudan  uzaqlaşmaq  mäcburiyyätindä  qaldı  (Ermäni  liderlärindän  Azärbaycana  särf  etmäyän 
hansılarınsa siyasi mähvini bu metodun variasiyalarından istifadä etmäklä täşkil etmäk çätinlik törätmämälidir). 
 V.4.2.2.c) Lazımi adamların, o cümlädän, täbliğat hädäfi olan täräflärin äleyhinä onun adından, onun 
stili  ilä  vä  ondan  gözlänilä  bilän  anonim  aksiyalar  häyata  keçirilir  vä  bunun  günahı  onun  üstünä  atılır, 
yaxud  iş  elä  qurulur  ki,  onlar  özläri  qeyd-şärtsiz  olaraq  bunun  günahını  onda  görsünlär,  buna  görä  yalnız 
ondan şübhälänsinlär: 
  589-cu ildä İran şahı Hürmüzün särkärdälärindän biri olan Bähram Çubin hakim dairälärdä qarışıqlıq yaradaraq şahlığı 
älä keçirmäk  mäqsädilä, gizli  yolla üzärindä Hürmüzün oğlu Xosrov Pärvizin şäkli olan saxta pullar  käsdirib ölkänin 
här yerindä yaydırır. Qanuna görä pulun üzärindä yalnız şahın şäkli olmalı olduğundan, mäsälädän xäbär tutan Hürmüz, 
bunu  oğlunun  qiyam  hazırlığı  kimi  qäbul  edir  vä  onun  häbsi  üçün  färman  verir.  Bähram  täräfindän  vaxtında  edilän 
xäbärdarlıq sayäsindä Xosrov ölkädän qaçmağa müväffäq olur. Bundan sonra, Hürmüzdän az-çox incikliyi olan (vä ya 
perspektivini sığortalamaq istäyän) här käs, o cümlädän, bir çox saray äyanları aşkar vä ya gizli formada Xosrova öz 
dästäyini ifadä etmäyä başlayır. Mäsälä saraydaxili aşkar cäbhäläşmä säviyyäsinä gälib çatanda, Bähram Çubin qiyama 
qalxır  vä  artıq  täräfdarlarının  sayı  käskin  azalmış  Hürmüzü  taxtdan  salaraq  hakimiyyäti  älä  keçirir  (vä  Hürmüzün 
gözlärinä mil çäkdirir). 
  1943-cü ildä mäşhur Tehran konfransı zamanı Ruzvelt vä Çörçill arasında yaranan käskin mövqe färqi vä hätta yüngül 
konflikt  Stalinä  onlar  arasında  ciddi  düşmänçilik  münasibäti  provakasiya  etdirmäyä  imkan  vermişdi.  Belä  ki,  hämin 
konfliktin baş verdiyi gecä Stalin qäflätän, heç bir protokol qaydalarına riayät etmädän Ruzvelti täcili öz qärargahına 
qonaq  dävät  edir.  Almaniya  ilä  müharibädä  taleyi  ABŞ-dan  asılı  olan  vä  buna  görä  dä,  ABŞ-a  qarşı  düşmän  addımı 
atmağın  Stalinin  maraqları  çärçiväsindä  olmadığına  arxayın  olan  Ruzvelt,  Stalinin  dävätini  qäbul  edir.  Mäqsädi 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
133 
açıqlamayan,  darıxdırıcı,  narahat  vä  uzun  çäkän  bu  qeyri-räsmi  görüş  zamanı  qäfil  ABŞ  nümayändäliyinin 
iqamätgahının partladıldığı xäbäri alınır. Sän demä, günortakı konflikt İran kimi o vaxt qeyri-stabil olan bir ölkädä izin 
itäcäyinä  arxayın  olan  Çörçili  Ruzveltä  qarşı  belä  käskin  addıma  tährik  edibmiş  vä  SSRİ  käşfiyyat  idaräläri  ABŞ 
käşfiyyatlarından  daha  çevik  işläyäräk  planı  baş  tutmağa  qoymadı.  Näticädä,  Ruzvelt-Stalin  münasibätinin  bundan 
sonra  käskin  istiläşmäsi  fonunda  Ruzvelt-Çörçill  münasibäti  şäxsi  sferada  däyärincä  gärginläşdi.  Häqiqätdä  isä,  sän 
demä, aksiya hämin bu effekti äldä etmäk üçün Stalinin özü täräfindän düşünülmüş süni qurma imiş. 
 V.4.2.2.d)  Yerinä  äväz,  funksiyasını  icra  edä  bilän  alternativ  yetişdirilir,  bununla  da  däyäri  vä  ona 
qoyulan stavkanın miqdarı qat-qat azaldılır; 
  Nümunä üçün, mäs., söhbät hansısa liderä täzyiqdän gedirsä onun cäbhäsi daxilindän digär hansısa az-çox tanınan vä 
ya canfäşanlıq edän birisi här vasitä ilä dästäklänib (bax: «Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]), 
burada  onun  reytinqinin,  kursunun  yetärincä  artmasına  vä  müäyyän  hissä  täräfindän  lider  kimi  tanınmasına,  qäbul 
edilmäsinä nail olunur. Bununla da, räqib liderin sosial bazası parçalandırılır; Yaxud mäs., söhbät hansısa mütäxässisä, 
mäs.,  mühändisä  täzyiqdän  gedirsä,  eyni  ixtisasdan  olan  daha  keyfiyyätli  bir  başqa  mühändis  tapmaqda  rähbärliyä 
yardım  edilir;  Yaxud  söhbät  hansısa  räqib  şirkätä,  kompaniyaya  täzyiqdän  gedirsä,  eyni  standartlı  mähsulu  istehsal 
etmäkdä bir başqa şirkätä, kompaniyaya, dövlätä vä s. yardım edilir, bununla da ixrac bazarları älindän alınır, buralarda 
mövqeyi sıxışdırılır vä s. 
Bir sözlä: Sizä düşmän, räqib, äleyhdar vä s. olan käsläri säliqä ilä nömräläyib, här vasitädän istifadä etmäklä 
onların simasında daha çox täräfin vä ya konkret olaraq lazım olan hansısa täräfin özünä düşmän, räqib, äleyhdar 
vä s. görmäsinä çalışmalı. 
 V.4.3) Deyilän tipli dolayısı fäaliyyätlärdän älavä, hämçinin äleyhinä birbaşa fäaliyyät aparılır vä ya bu 
tipli fäaliyyätlärdä birbaşa iştirak edilir, o cümlädän: 
 
  
V
V
.
.
5
5
.
.
 
 
R
R
Ä
Ä
Q
Q
I
I
B
B
 
 
C
C
Ä
Ä
B
B
H
H
Ä
Ä
S
S
I
I
 
 
D
D
A
A
X
X
I
I
L
L
I
I
N
N
Ä
Ä
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
I
I
Ğ
Ğ
T
T
I
I
Ş
Ş
A
A
Ş
Ş
 
 
S
S
A
A
L
L
M
M
A
A
L
L
I
I
 
 
«Sänin üç dostun var: birincisi – sänin öz dostun, ikincisi – dostunun dostu, vä nähayät, üçüncüsü 
– düşmäninin düşmäni» 
Häzrät Äli (ä.s.). 
Geosiyasät – sadä dillä ifadä olunsa, coğrafi mövqeyin strateji ähämiyyätinä äsaslanan siyasät növüdür. Necä 
ki,  mäs.,  Qärbi  Avropa  dövlätläri  50-60  ildir  onların  ärazisindä  nähäng  derjavaların  geosiyasi  ambisiyalarının 
toqquşması vä ya käsişmäsindän divident götürür, eynilä Vyetnam vä Äfqanıstan kimi dövlätlär dä yeganä olaraq 
mähz bu faktor säbäbindän neçä on illärdir normal insan kimi yaşamaq hüququndan mährumdur – hansıların ki, 
bäxtinä  qäzavü-qädärdän  Çin  vä  SSRİ-nin  (indi  dä  Rusiyanın)  cänub-şärqindäki  än  hündür  strateji  mövqedä 
yerläşmäk bädbäxtçiliyi düşüb. 
Lakin  kimlärläsä  kimlärinsä  arasında  bufer  vä  ya  körpü  funksiyası  bir  täkcä  coğrafi  müstävidä  daşınılmır. 
Saysız-hesabsız  münasibätlär  sisteminin  bütün  sferalarında,  o  cümlädän,  mücärräd  sosial-siyasi  fäzada  da 
müxtälif qütblärin bir-birinin täsirini neytrallaşdırdığı vä ya gücländirdiyi meridianlar yetärincädir ki, täsadüfän 
bunların  hansındasa  yerläşmäk  öz-özünä  insanların  taleyini  häll  edir.  Verilmiş  anda  hansı  qütb  üçün  özünün 
subyektiv  däyärinin  nä  qädär  olduğunu  däqiq  hesablayıb,  ondan  mäharätlä  yararlana  bilmäk  isä  öz  ömrünü 
täsadüflärin  buxovlarından  azad  edib,  qismän  dä  olsa  öz  taleyi  üzärindä  hakimiyyät  qazana  bilmäyin  yeganä 
yoludur. «İkibaşlı siyasät» vä ya «balanslaşdırılmış siyasät» deyilän taktika mähz bu prinsipä xidmät edir. 
Bura  qädär  sadalanan  metodların  xüsusi  variasiyası  olan  bu  siyasät  növündä,  sadäcä  olaraq,  yuxarıdakı 
fändlär  artıq  ikitäräfli  tätbiq  edilir.  Yäni  bu  halda  qoyulan  ‘‘stavka’’nın  vä  ya  yürüdülän  kursun  istiqamätini 
planlı  şäkildä  mütämadi  olaraq  gah  bu,  gah  da  digär  (äks)  täräfä  däyişdirmäklä  täsir,  qüvvä  vä  maraqlar 
balanslaşdırılır.  Bu  cür  ikili  münasibät,  dinamik  kurs,  täräddüdlü  mövqe  isä  äldän  çıxmanız  vä  ya  düşmän 
cäbhäsini genişländirmäniz ehtimalı ilä täräf-müqabilä täzyiq göstäräräk onu daim sizinlä münasibätdä güzäştli, 
mülayim mövqeyä vadar edir. Bu zaman äldän çıxmanız vä ya düşmän cäbhäsinin genişländirmäk ehtimalınız, 
hädäniz isä burada sizä qarşı här hansı formalı särt xätti mümkünsüz edib, täräfdaşların här ikisini (o cümlädän, 
mäs., räqib dövlätindä häm iqtidar vä häm dä müxalifäti) sizinlä taktlı, yumşaq, güzäşt dili ilä davranmağa, sizi 
öz täräfinä çäkmäk uğrunda onların här ikisini bähsä, intriqaya, yarışa, räqabätä girmäyä vadar edir ki, bugünkü 
gündä beynälxalq siyasätdä bundan aşağıdakı mäqsädlär üçün aktiv istifadä olunur: 
1)  Räqib dövlätinin iqtidarına täzyiq; 
2)  Räqibin  cäbhäsi,  elektoratı,  ähalisi,  äsgär  heyäti,  täräfdarları  arasına  vä  ya  müttäfiqläri  ilä,  yaxud  istänilän  täräflä