Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

çevirdilär. Säsgücländiricilär vä ya radio vasitäsilä çatdırılan informasiyalardan bäzi amerikan äsgärläri «öyrändilär» ki, 
arvadları  onlara  xäyanät  edib,  bäziläri  «öyrändi»  ki,  nişanlıları  onların  än  yaxın  dostları  ilä  ailä  qurmağa  hazırlaşır, 
bäziläri  artıq  nişanlılarının  başqasına  ärä  getdiyini,  bäziläri  valideynlärindän  hansınınsa  öldüyünü  vä s.  ‘‘öyrändilär’’. 
Özü  dä  informasiya  bütün  hallarda  elä  formada  täqdim  edilirdi  ki,  bütün  bunların  hamısının  günahı  bu  vä  ya  digär 
formada  onların  bu  mänasız  müharibä  ucbatından  evlärindän,  ailälärindän  uzaq  düşmäsinin  üstünä  gälib  çıxırdı. 
Näticädä,  ABŞ-ın  buradakı  ordusunun  mänävi-psixoloji  durumu  ifrat  däräcädä  aşağı  düşäräk,  burada  dezertirliyin 
kütlävi xarakter almasına gätirib çıxardı (Bänzär mövzularla älaqädar bax, burada: säh., 61, 125). 
Deyilän metodlarla diqqäti öz güzäranına vä perspektivinä yönäldilmiş vä bunların o qädär dä ideal olmadığı 
qänaätinä gätirilmiş räqib (yaxud räqib ähalisi, ordusu vä s.), istär-istämäz narahat olmağa, öz väziyyäti üzärindä 
düşünüb-daşınmağa, real väziyyätindän doğan psixi diskomfortluğunun hälli yollarını araşdırmağa başlayasıdır. 
Bundan  sonra  onlara  (räqib  ähalisinä,  ordusuna,  xalqına,  liderinä  vä  ya  ümumiyyätcä,  konkret  hansısa 
şäxsä): 
 V.3.2.1.2)  Bu  qeyri-älverişli  väziyyätin  «säbäb»  vä  «säbäbkarlarını»  axtarıb-tapmaqda  ona  ‘‘yardım 
edilir’’’.  Maraqlardan  vä  işin  mahiyyätindän  asılı  olaraq  belä  «säbäb»  vä  ya  «säbäbkar»  mövqeyindä 
aşağıdakılardan bir vä ya bir neçäsi täqdim oluna bilär: 
a)  Ya mäsuliyyät öz üzärinä götürülür vä bütün hallarda aşkar vä ya üstüörtülü formalarda (mäs., jest, eyham, ritorik sual 
vä s. dili ilä) başa salınır ki, täzyiqläriniz näylä älaqädardır vä bunun qarşısını almaq üçün o nä etmälidir; ya da: 
b)  Günah sizä lazım olan kiminsä üstünä; 
c)  Ya räqibin tutduğu yolun (ideya, plan, xätt, kurs, platforma, ideologiya, mäqsäd, amal, arzu, istäk, addım, yol, cähd, 
näzäriyyä, doktrina, lozunq, konsepsiya, baxış, prinsip vä s.-in) üstünä; 
d)  Ya onun realizä vasitäsinin (texnikanın, mövcud planın, hansısa kadrın, o cümlädän, liderin) üstünä; 
e)  Ya bu yolun, mäqsädin realizäsindä iştirakın üstünä; 
f)  Ya qäzavü-qädärin üstünä; 
g)  Yaxud da bunlardan bir neçäsinin üstünä atılır. 
Yäni  sizin  maraqlarınızdan  asılı  olaraq,  väziyyät  analiz  ediläräk  bu  problemlärin  günahı  bu  vä  ya  digär 
formada  deyilän  bu  hädäflärdän  här  hansısa  birinin  vä  ya  bir  neçäsinin  üstünä  atılır.  Äslinä  qalsa  isä,  imkan 
daxilindä iş elä qurulur ki, o özü qeyd-şärtsiz  olaraq  problemlärinin günahını ävvälcädän bunlardan  sizä lazım 
olan  hansındasa  görsün  vä  sizin  bu  täbliğatınıza,  ümumiyyätcä,  heç  bir  ehtiyac  qalmasın,  vä  ya  bu  täbliğat 
kömäkçi funksiya daşısın; 
 V.3.2.1.3) Bundan sonra, ona alternativ variant, situasiyadan konstruktiv «çıxış yolu» axtarıb tapmaqda 
«yardım edilir». 
Bunun üçün, ilkin märhälädä, prosesä obyektivlik rängi vermäk üçün, onun ağlına  gälä biläcäk, lakin sizä 
särf  etmäyän  digär  bir  neçä  variantlar  (mümkün  qärarlar,  addımlar,  seçimlär  vä s.)  deyilän  qaydalarla  saxta 
analiz ediläräk, bütün bu variantların onun üçün o qädär dä älverişli olmadığı, äksinä, yararsız olduğu qänaätinä 
gälmäsinä, onda bu cür täsävvür formalaşmasına çalışılır. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
124 
Sonrakı märhälädä, xüsusi fändlärlä (xüsusi eyhamla, ortaya söz atmaq, diskussiya obyektinä çevirmäk, bu 
äräfälärdä  bu  säpkili  filmlärä,  şäkillärä,  söhbätlärä  vä s.  geniş  yer  vä  ya  xüsusi  diqqät  ayırmaq,  onun 
yaxınlarının nä vaxtsa bu mövzuda söylädiyi fikirläri aktuallaşdırmaq vä s. yolları ilä) meydana sizä särf edän 
alternativ  ideya  (plan,  mäqsäd  vä s.)  atılır  vä  ya  onun  özünün  tädricän  bu  variantın  üstünä  gälib  çıxmasına, 
bunun üzärindä düşünüb-daşınmasına nail olunur. 
Deyilän alternativ ideya rolunda çıxış edä bilär: 
a)  Bu mäsälä ilä ümumiyyätcä, heç bir älaqäsi olmayan här hansısa bir digär yola getmäk; yaxud 
b)  Ävvälki mäqsäddän (ideyadan, amaldan vä s.) imtina etmäk; 
c)  Onun realizä vasitälärindän (texnikadan, mövcud plandan, hansısa kadrdan, o cümlädän, liderdän) imtina etmäk vä ya 
– 
d)  Realizädä iştirakdan imtina etmäk; 
e)  Bu ideyanı däyişmäk; 
f)  Onun  (bu  yolun,  mäqsädin,  ideyanın,  amalın  vä s.),  onun  realizä  vasitälärinin  vä  ya  ümumiyyätcä,  kiminsä,  näyinsä 
äleyhinä fäaliyyät göstärmäk vä s. 
Bir sözlä, buraya aiddir: här vasitä ilä bu varianta passiv vä ya aktiv şäkildä müqavimät göstärmäk metodları. 
  Mäsälän,  MÜHARİBÄ  ZAMANI  mülki  ähali  üçün  –  müharibäni  dayandırmaq  täläbi  ilä  kütlävi  çıxışlara  (nümayiş, 
mitinq,  piket  vä s.-lärä)  başlamaq;  müharibäyä  işlämäkdän  imtina  etmäk;  orduya  säfärbärlikdän  yayınmaq;  fäal 
müqavimät  häräkatları  täşkil  etmäk;  kütlävi  itaätsizlik,  äks  täräfin  härbi  qüvvälärinä  qarşı  loyal  münasibät  bäslämäk 
vä s.; Ordu üçün – ämrläri yerinä yetirmäkdän imtina etmäk; härbi texnikanı sıradan çıxarmaq; döyüş yerini özbaşına 
tärk  edib  getmäk;  komandirläri  bir  başqaları  ilä  äväzlämäk;  özünü  simulyantlığa  (yalandan  xästäliyä)  vurmaq, 
dezertirlik vä b. bu cür variantlardandır. 
 V.3.2.1.4) Bundan sonra onun näzärindä hämin yeni variantın vä onun realizäsindä iştirakın cälbedici 
(yäni  räqibin,  onun  ähalisinin,  äsgärlärinin,  müdafiäçilärinin  vä b.  zövq,  baxış  vä  maraqları  [sosial  norma  vä 
däyärläri] ilä  uyğun  gälän  real  vä  qurama) mäqamlarını,  parıltılı  täräflärini  qabardan,  äks-täräflärini,  yäni 
zäifliklärini  (başqa  sözlä,  hämin  täräflärin  zövq,  baxış  vä  maraqları  [sosial  norma  vä  däyärläri]  ilä  uyğun 
gälmäyän vä hätta ziddiyyät täşkil edän cähätlärini) isä ört-basdır edän vä ya kiçildän, neytrallaşdıran täbliğat 
aparılır ki, bununla da şirnikläşdirilir, oriyentasiyalarının proqramlaşmasına nail olunur. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  kimisä  hansısa  yoldan  (mäs.,  ävvälki  kursdan)  çäkindirmäk  üçün,  hämin  yolun 
«perspektivsizliyi», «çürüklüyü», «ziyanlılığı» vä s. burada sadalanan manipulyasiyalarla onun näzärlärindä qabardılıb, 
ona  «isbat» edildikdän sonra, bu  yoldan äl çäkmäyin onu filan dairänin  gözündä hörmätä mindiräcäyi, bununla onun 
«daha vacib» olan sair filan-filan problemlärini häll etmäk üçün yetärincä vaxtı, imkanı olacağı, enerji vä vaxtını «daha 
çox» xeyir gätirä bilän digär fäaliyyätlärä yönäldä biläcäyi vä s. ona izah edilir, «başa salınır». Paralel olaraq nostalji vä 
sentimental ruhlu şeir, plakat, şäkil, film, musiqi, söhbät vä s.-lä vä yaxud bu yolu tutmayan vä ya tutub sonradan ondan 
äl çäkän bir başqalarının xoş güzäranı (täbii ki, täbliğat psixologiyasına uyğun olaraq, güzäranından yalnız seçmä xoş 
epizodlar, fraqmentlär) nümunäsi ilä, hämçinin sair vasitälärlä bu täsir maksimum häddä çatdırılır; 
  Yaxud mäs., rässama izah etdikdä ki, bu kitab onun üçün tribuna, särgi, vitrindir vä oraya çäkdiyi illüstrasiyalar neçä 
min nüsxä ilä çap olunub, yayılıb, onun qabiliyyätini reklam etdiräcäk vä ona xeyli nüfuz, müştäri gätiräcäk, o zaman 
rässam  (vä  ya  digär  sänätçi)  hätta  pulsuz  işlämäyä  vä  zähmätini  hädiyyä  etmäyä  dä  razı  ola  bilir  (Qärb 
psixologiyasında bu variant «piroqun genişländirilmäsi» metodu adı ilä tanınır); 
  Azärbaycanın nüfuzlu özäl telekanallarından olan ANS, özünün här häftänin cümä axşamları efirä gedän, Azärbaycan 
vä  Ermänistan  ziyalılarının  telegörüşündän  ibarät  «Atäş  xätti»  verilişindä  iqtisadi  yönümlü  müzakirälärdä  (mäs., 
15.02.2001. tarixli verilişdä) mütämadi olaraq Azärbaycanın zängin vä hazırda da sürätlä inkişaf edän iqtisadiyyatından 
bähs  edäräk,  bir  täräfdän,  heç  näyi  olmayan  Ermänistan  üçün  perspektivin  necä  faciäli  olacağı  onlara  sätiraltı  izah 
edilir,  digär  täräfdän,  şirnikläşdiräräk  bundan  pay  götürmäk  üçün  real  şansa  malik  olduqları  onlara  tälqin  olunur  – 
hansının ki, äsas şärtinin işğal etdikläri Azärbaycanın torpaqlarını azad etmäläri olduğu här iki täräfä aydındır; 
Täbliğat  deyilän  qaydada  düzgün  qurulubsa,  yäni  ävvälki  variantın  qüsurları  vä  bu  yeni  variantın 
üstünlükläri,  sizin  baxımınızdan  olan  xüsusiyyätlär  kimi  yox,  neytral  täräflärin,  avtoritetli  şäxs  vä mänbälärin, 
onun  öz  cäbhäsindän  olan  ayrı-ayrı  şäxslärin,  çoxluğun  vä b.  meyarı  baxımından  olan  cähätlär  kimi  täqdim 
edilib,  bunun  hätta  sizin  özünüzün  dä  marağınıza  «bir  az  uyğun  gälmädiyi»  qänaäti  formalaşdırıla  bilinibdisä 
(ätraflı  bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada, säh. 52]),  tam  ämin  olmaq  mümkündür  ki,  avtomatik  olaraq 
räqibin  digär  istiqamätlärdäki  variantlarla  bağlı  düşüncäsi  blokirovka  olunub,  diqqäti  qeyri-şüuri  olaraq  bu 
variant üzärindä konsentrasiya olunasıdır... 
Ävvälki variantın «aşkar zäiflikläri» fonunda täklif edilän bu yeni variantın cälbedici täräflärini geniş reklam 
etdirmäklä,  hissä-hissä  täräfdaşın  räy  vä  baxışlarının,  kristallaşmış  stereotip  vä  «ustanovka»larının 
transformasiyasına nail olunur. 
Bütün bunlardan sonra, formalaşdırılmış hämin bu yeni iddianı, arzunu, istäyi, utopiyanı reallaşdırmaq üçün 
obyektä bu yolda olan psixoloji vä fiziki baryerläri däf etmäk mäsäläsindä «yardım» edilir. Bunun üçün: 
 V.3.2.2.5)  Ona  bu  ideyanın  realizäsini  vä  realizädä  iştirakı  sadäläşdirän  mexanizm,  bu  addımı  atarkän 
qarşıya  çıxa  bilän  tählükälärdän  sığortalanmağın  metodları,  onun  ehtimal  etdiyi  tählükälärin  bir  çoxunun 
äsassız olması vä s. izah edilir, öyrädilir, başa salınır: 
  Nümunä üçün, mäs., Koreya müharibäsi dövründä (1950-1953) Koreya täräfi, gözlänilän tählükälär, räqib äsgärlärinin 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
125 
ailäsindäki  faciälär,  dezertirliyin  kütlävi  xarakter  olması  vä s.  barädä  intensiv  dezinformasiya  yayıb,  hämçinin 
qaçmağın mexanizmini, yolunu, xäritäsini (mäs., şähär polisini zäif olduğu äraziläri) öyrätmäklä 3 il ärzindä ABŞ-ın 
160 minä yaxın äsgär vä zabitinin dezertirliyinä nail olmuşdu (Bänzär mövzularla älaqädar bax, burada: säh., 61, 123, 
123). 
  İkinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  Almaniya,  aşağıdakı  sadä  metoddan  istifadä  etmäklä  räqib  qoşunlarının  kifayät 
qädär  äsgärinin  simulyantlığına  (yalandan  özünü  xästäliyä  vurub  hospitala  düşmäsinä)  nail  olmuşdu:  Almaniya 
müttäfiqlärin  äsgärläri  arasında  onların  öz  dilindä  olan  vä  üzärindä  onların  öz  ölkälärinin  näşriyyatı  täräfindän  çap 
olunduğu  qeyd  olunmuş  «Tibbi  mälumat  kitabçası»  adlanan,  äslindä  isä,  müxtälif  xästäliklärin  älamätlärini  özündä 
yalandan  necä  quraşdırıb,  hospitala  yalandan  necä  düşmäyin  yollarını  öyrädän  instruksiya  yayır.  Näticädä, 
müttäfiq  qoşunlarının  hospitalları  döyüşdän  canını  qurtarmaq  istäyän  “yalançı”  xästälärlä  dolur  (Bänzär  mövzularla 
älaqädar bax, burada: säh., 61, 123). 
 V.3.2.2.6)  Häräkatların  formalaşması  üçün  pafoslu  çıxışların,  gözäl  ideyaların  güclü  liderlärlä 
tamamlanması zäruridir. Ona görä dä räqib cäbhäsindäki bu ideyanın dästäkçiläri arasından kimlärinsä (özü vä 
ya platforması sizä yaxın olan vä ya heç olmazsa sizä yaxın olmasa da, räqibä dä yaxın olmayan, imkan olarsa, 
hätta ona äleyh olan ixtiyari qüvvänin) kursunu süni şişirtmäklä (bunun metodları barädä bax: növbäti abzasa) 
onların kütlä näzärindä bütläşmäsinä çalışılır. Hadisälärä öz liderlärinin gözü ilä baxmağa adät edän kütlä isä, bu 
zaman  hämin  bütlärin,  yoxsa  ki,  ideyaların  qulu  olduğundan  xäbärsiz  surätdä,  bir  zombi  kimi  än  qatı 
ağılsızlıqlara belä qadir olur; 
 V.3.2.1.7) Räqibin sizin maraqlarınıza uyğun addımları vä ya söhbät kütlädän, xalqdan qrupdan gedirsä, 
onların  sizin  maraqlarınıza  uyğun  mövqedä  olan  qismi  här  vasitä  ilä  dästäklänir.  Deyilän  dästäk 
kateqoriyasına  isä  burada  (bax:  mäs., säh. 125)  sadalanan  täzyiq  vasitälärinin  tam  äksi  aiddir,  o  cümlädän, 
buraya  stavka  qoyduğunuz  täräfi  vaxtaşırı  olaraq  bu  sahädäki  işinä,  fäaliyyätinä  yardım  edä  biläcäk  müvafiq 
mäslähät,  instruktaj,  fäaliyyät  proqramı,  käşfiyyat  materialları,  kadr  hazırlığı,  ideya,  sair  här  növ  zäruri 
informasiya  ilä,  hämçinin  texnika,  pul,  tribuna,  enerji,  xammal,  kadr  vä s.-lä  tächiz  etmäk,  lehinä  täbliğat 
aparmaq,  hüquqi,  siyasi,  täşkilati  yardım,  müxtälif  problemlärini  birbaşa  häll  etmäk  vä  ya  bir  başqalarının 
vasitäsilä, ya da öz gücü ilä häll etmäsinä kömäk göstärmäk vä s. aiddir. 
 V.3.2.1.8)  Räqibinizä  räqib  olan,  lakin  öz  aralarında  bir-birilä  düşmän,  räqib  olan  müxtälif  qüvväläri 
ümumi räqibä qarşı olan fäaliyyät ätrafında säfärbär edä bilmäk, onları ümumi mäxräcä gätirä bilmäk üçün 
onların  münasibätlärinin  yaxınlaşmasına  vä  ya  reanimasiyasına  çalışılır.  Bunun  üçün  aralarındakı  (tarixi  vä 
sosial)  ümumilikläri  qabardıb,  färq  vä  ziddiyyätläri  (narazılıqları,  problemläri,  tarixi  haçalanmaları,  sosial 
(etnik,  dini  vä s.)  färqläri,  normalar,  däyärlär,  maraqlar,  baxışlar,  zövqlär  vä s.  arasındakı  uyğunsuzluqları 
vä s.)  ört-basdır  edän  vä  ya  rasionallaşdıran  täbliğat  aparılır,  mübahisä,  problem  vä  konfliktlärinin  hälli  üçün 
konkret tädbirlär görülür: mäs., aralarında vasitäçilik edilir, müxtälif şirnikländirici vä ya tähdidedici vasitälärlä 
kin-küdurätlärini  unudub  yaxınlaşmaları  stimullaşdırılır,  o  cümlädän,  indinin  özündä  dä,  bir-birinin  äleyhinä 
addım atıb, söz danışmaları, älaqä qurmaları, aralarındakı ädaväti qabartmaları, yada salmaları sanksiyalaşdırılır, 
äksinä, ümumi platformadan çıxış edän fäaliyyätläri, bir araya gälib birgä işbirliyi yapmaları, hansısa mäsälädäsä 
bir mövqedän çıxış etmäläri, ümumi norma vä däyärlär yaratmaları, tarixä baxışda oxşar mäxräcä gälmäläri vä s. 
mükafatlandırılır,  dästäklänir  (Deyilän  mübahisä,  problem  vä  konfliktlärin  köklü  vä  ya  kosmetik  formada  häll 
edilmäsinin  növü  isä,  hämin  täräflärin  bu  älbirliyinin  perspektivdä  sizin  özünüz  üçün  törädä  biläcäyi 
tählükäsinin ehtimallıq däräcäsi ilä hesablandırılıb dozalandırılır). 
 V.2.2.2) İnsanda hansısa bir meyli formalaşdırmaq, vä ya hansısa meylinin qarşısını almaq üçün häm 
dä  praktik  fäaliyyät  aparılır,  başqa  sözlä,  täşviqat  metodlarından  (bax:  «Täşviqat»  bölümünä 
[burada, säh. 53]) gen-bolluqla istifadä edilir. 
Bu mäqsädlä onda bu fäaliyyätlä bağlı iddia formalaşdırmaqla bärabär, häm dä ona müäyyän şärait yaradılır 
ki, bu istiqamätdä iräliläyä bilsin. 
 V.3.2.2)  Räqib,  yaxud  räqib  cäbhäsinin  hansısa  qismi  täbliğata  uymayıb  ävvälki  qärarından  dönmäzsä, 
onlar  üçün  müxtälif  vasitälärlä  bu  kimi  halların,  yäni  onların  çıxılmaz  väziyyätä  düşmäsinin,  problem 
burulğanında  başlarını  itirmäsinin,  güzäranlarının dözülmäz  cähännämä  çevrilmäsinin  süni  täşkil  edilmäsi 
istiqamätindä iş aparılır. Yäni artıq praktik formada hücuma keçilir, o cümlädän: 

  
V
V
.
.
4
4
.
.
 
 
Q
Q
Ü
Ü
V
V
V
V
Ä
Ä
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
(
(
Ş
Ş
Ä
Ä
X
X
S
S
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
T
T
L
L
Ä
Ä
R
R
,
,
 
 
D
D
Ö
Ö
V
V
L
L
Ä
Ä
T
T
L
L
Ä
Ä
R
R
.
.
.
.
.
.
)
)
 
 
Ä
Ä
L
L
E
E
Y
Y
H
H
I
I
N
N
Ä
Ä
 
 
F
F
Ä
Ä
A
A
L
L
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
T
T
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
 
«Qaliblär mühakimä olunmurlar» 
Makiavelli. 
Bir  sözlä,  ayrı-ayrı  qüvvälärin,  liderlärin,  şäxsiyyätlärin  «däyärlär  şkalası»ndakı  yeri  ilä  manipulyasiya 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
126 
metodları barädä: 
 V.4.1)  Räqibin  äleyhinä  olan  här  bir  element  axtarılıb  tapılır  dästäklänir  (bax:  «Müsbät 
sanksiyalar
» bölümünä [burada, säh. 80]). 
Bu tipli elementlär kateqoriyasına qismän aid ola bilär: 
  Räqibin äleyhinä olan qruplar, şäxslär, qüvvälär, partiyalar, qurumlar, fraksiyalar...; 
  Onun  özünü,  şäxsiyyätini,  qabiliyyätini,  imkanlarını,  işlärini,  äsärlärini,  fäaliyyätini,  planını,  baxışlarını, 
unikal  cähätlärini,  perspektivini  vä s.  tänä,  tähqir,  gülüş,  rişxänd,  mäsxärä  obyektinä  çevirän  lätifälär, 
karikaturalar,  parodiyalar,  felyetonlar,  jarjlar,  häqarätamiz  epitetlär,  yarlıqlar,  ähvalatlar,  häqarätli 
münasibätlär...; 
  Onun  özünün,  şäxsiyyätinin,  qabiliyyätinin,  imkanlarının,  işlärinin,  äsärlärinin,  fäaliyyätinin,  planının, 
baxışlarının,  unikal  cähätlärinin,  perspektivinin  vä s.  äleyhinä  olan  mänfi  räylär,  aşağı  fikirlär  (älälxüsus 
avtoritetli şäxslärin, täbliğat hädäfi olan täräflärin özlärinin cäbhäsindän olan ayrı-ayrı şäxslärin, eläcä dä, 
müxtälif  neytral  täräflärin,  mäs.,  müxtälif  qäzetlärin,  agentliklärin,  sadä  adamların,  keçmiş  yoldaşlarının 
vä b.), bunları tänqid edän näzäriyyälär, näzäri, analitik yazılar, provakasion mäzmunlu materiallar, äleyhinä 
olan  layihälär,  ideyalar,  konsepsiyalar,  platformalar,  proqramlar,  standartlar,  yad  ideologiyalar,  planlar, 
näzäriyyälär, prinsiplär...; 
  Äleyhinä  olan  fäaliyyätlär,  häräkatlar,  sosial  yoluxucu  xarakterli  tädbirlär  (mäs.,  mitinq,  kompaniya,  etiraz 
aksiyası, täxribat, kütlävi tädbirlär vä s.), aksiyalar, här bir qığılcım, här bir cücärti, kiçicik belä narazılıq, 
etiraz...; 
Bu kateqoriyadan olan här bir qüvvä axtarılıb tapılır dästäklänir, müdafiä edilir, güclänmäsinä çalışılır (bax: 
«Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]), bu qäbildän olan şäxslärä öz mövqelärini geniş ifadä 
edä bilmäläri, vä ya bu istiqamätdä fäaliyyät göstärmäläri üçün här cür şärait yaradılır, bu kateqoriyadan olan här 
bir aksiyanın yaranması, yaradılması, yayılması, güclänmäsi, intişar tapması här vasitä ilä stimullaşdırılır, täşkil 
edilir. Yaxud heç olmazsa, olanların olduğu säviyyädä imkan qädär daha uzun müddät qalmasına här vasitä ilä 
yardım göstärilir ki, psixi eskalasiya, sirayät, «domino effekti» vä yaxud «zäncir reaksiyası» törädä bilän mänfi 
sosial enerji, psixi epidemiya mänbäyi kimi daha çox fäaliyyät göstärib, daha çox adamı yoluxdura bilsin, daha 
çox  adamın  davranış  vä  düşüncäsinä,  «ustanovka»larına,  stereotiplärinä,  dünyagörüşlärinä,  inamlarına, 
baxışlarına vä s. transformativ täsir göstärsin, cämiyyätdä müvafiq sindrom halını ala bilsin. 
Siyasätdä dost yoxdur. Siyasätdä mänafe, vä bir dä mänafe uğrunda olan qruplaşmalar mövcuddur. Siyasätä 
äqidä birliyi kimi baxanlar fanatlardırlar... Baxmayaraq ki, räqibinizin hämin räqibläri sizin özünüzä dä, düşmän 
ola bilär, onlarla sair mäsälälärlä bağlı aranızda fikir vä ya maraq ayrılığı, färqi, ziddiyyätläri ola bilär, bununla 
belä, bu mäqamda olan ümumi mäqsäd sizi haradasa ortaq mäxräcä gätirib müäyyän çärçivädä müttäfiqä çevirir. 
Bu  baxımdan,  istänilän  halda  räqibinizä  qarşı  onun  här  bir  addımı  sizin  maraqlarınız  çärçiväsindädir  vä  buna 
görä dä, onun bu istiqamätdäki här bir fäaliyyätinä dästäyiniz mäqsäd uğrunda mübarizänizin tärkib elementidir. 
  Adi  mäişät  säviyyäsindä  –  birisinä  acıq  vermäk  üçün  onun  räqiblärinä  nümayişkaranä  şäkildä  hörmätcil  münasibät 
göstärilmäsi,  gänclärin  öz  sevgililärini  äldän  çıxmaq  anında  qısqandırıb  geri  qaytarmaq  üçün  därhal  onun  räfiqäsi 
(dostu)  ilä  yalançı  mähäbbät  mäcarası  qurması;  Partiyalar  säviyyäsindä  –  räqib  partiyası  daxilindäki  hansısa 
qruplaşmalar,  liderlik  iddiasında  olan  şäxslär,  liderlä  arasında  hansısa  narazılıq  olanlar,  ümumi  siyasätlä,  ümumi 
mäqsädin, kursun häyata keçirilmäsi vasitäsilä,  hansısa konkret situasiyadakı qärarla, addımla vä s. razılaşmayanların 
tapılıb  dästäklänmäsi,  här  vasitä  ilä  onların  partiya  daxilindäki  populyarlığının  artmasına  vä  bununla  da  bir  täräfdän 
partiyadaxili  problemin  böyümäsinä,  digär  täräfdän,  hämin  qütblärin  liderlä  qarşı-qarşıya  dura  biläcäk  däräcädä 
güclänmäsinä, sosial baza yığmasına çalışılması; räqib partiyanın räqibi olan partiyalarla, şäxslärlä, räsmi vä ya qeyri-
räsmi  şäkildä  ittifaqa  girilmäsi,  ümumi  räqibä  qarşı  olan  fäaliyyätlärinin  koordinasiya  etmäläri  vä  öz  aralarında  bir-
birinä  qarşı  olan  fäaliyyätlärinin  müväqqäti  vä  ya  daimi  olaraq  tam  vä  ya  qismän  dondurulması  ilä  bağlı  müäyyän 
razılığa gälinmäsi vä b. bu sıradan birinciyä aid olan fändlärdändir; 
Konkret olaraq hansısa dövlätä bu tipli täzyiq variantlarında: 
SÜLH VAXTI: 
Daxildä  –  räqib  dövlätin  äleyhdarı  olan  dövlätlär,  äleyhinä  olan  şäxslär,  qüvvälär,  qurumlar,  siyasi 
mühacirlär, dissidentlär vä b. bu kateqoriyadandır: 
Xaricdä  –  räqib  cäbhäsi  daxilindä  nihilist,  pasifist,  räqib  dövlätinin  hakimiyyätinä  müxalif  vä  ya  sizä 
simpatiyalı, yaxud sizinlä här hansı formadasa ilişgili olan siyasi, hüquqi, iqtisadi, ictimai, ideoloji, humanitar, 
kriminal  vä s.  qurumlar,  korporasiyalar,  partiyalar,  seqmentlär  (yäni  etnik,  dini,  äxlaqi  vä s.  azlıqlar), 
diasporalar,  häräkatlar,  şäxslär,  konsepsiyalar,  ähval-ruhiyyälär;  sair  här  növ  äleyhdarı,  o  cümlädän,  konkret 
situasiya  ilä  bağlı  onunla  yolu  haçalanmış,  fikri  üst-üstä  düşmäyän  vä s.  här  bir  äleyhdarı  axtarılıb  tapılır, 
dästäklänir; kriminal dünyası ilä älaqä qurulur, bunlar här vasitä ilä dästäklänir, müdafiä edilir (bax: «Müsbät 
sanksiyalar
» bölümünä [burada, säh. 80]), kriminogen durumu här vasitä ilä gärginläşdirilir (heç olmazsa, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
127 
ähalisi arasında odlu silahın sayının artmasını täşkil etmäk yolu ilä); 
MÜHARİBÄ ZAMANI : 
Orduda  –  yeni  formalaşmış  vä  ya  ehtiyatda  olan  hissälärin  härbi  xidmätçiläri;  mühasiräyä  düşmüş  härbi 
xidmätçilär; härbi ämäliyyatlar zamanı böyük itki vermiş hissälärin şäxsi heyäti; hökumätin siyasi kursundan vä 
ölkäni  müharibäyä  gätirib  çıxarmasından  narazı  olan  härbi  xidmätçilär;  başqaları  ilä  müqayisädä  nisbätän  pis 
maddi-mäişät  tächizatı  olan  hissälärin  härbi  xidmätçiläri;  aralarında  sosial,  milli,  dini  vä s.  konfliktlärin  qeydä 
alındığı bölmälär; räqibin milli azlıqdan olan äsgär vä zabitläri (Müharibädä psixoloji metodların konkret tätbiqi