Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

istiqamätindä iş aparılır. Bunun üçün: 
 V.2.1.1) Neytral täräflärin vä ya hazırkı müdafiäçilärinin bu cähdin äleyhinä köklänmäsinä, qalxmasına 
çalışılır. Bunun üçün: 
 V.2.1.1.1) Bu cähddä iştirakın, iştirak cähdinin vä ya ona här hansı formadasa dästäk vermäyin äleyhinä 
ideoloji fäaliyyät aparılır. Bunun üçün: 
 V.2.1.1.1.1) Täbliğat hädäfi olan täräfin (bunda iştirak edä biläcäk här bir färdin) näzärindä bu addımın 
zäif cähätläri qabardılır. Bu mäqsädlä: 
  Bu addımın onun özünün baxışları ilä uyğun gälmäyän cähätläri tapılıb näzärindä qabardılır: Mäs., onun 
bu işdä iştirak  etmäsinin, bu addımı atmasının,  buna qoşulmasının mäntiqsiz täräfläri, o cümlädän, bu işin 
äslindä  ona  heç  bir  aidiyyatı  olmadığından  onun  buna  qoşulmasının  da  äsassız  olması;  bu  işin  başqaları 
täräfindän  qurma  oyun  olması;  “inqilabı  dahilär  yaradır,  fanatiklär  häyata  keçirir,  ondan  fırıldaqçılar 
bährälänir” deyiminä uyğun olaraq ondan bu işdä bir alät kimi istifadä edildiyi; yekunda bunun xeyrinin bir 
başqalarına (onu bu işä tährik edänlärä, indi ämi-dayı hesabına orda-burda gizlänänlärä vä b.) çatacağı (vä 
ya  artıq  çatdığı)  vä  o  bir  känarda  qalacağı;  bu  işdä  motivlärin  tährif  olunduğu  vä  zahirän  täqdim  olunan 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
120 
säbäb  vä  ya  mäqsädin  bähanä  olub,  äslindä  burada  özgä  maraq  güdüldüyü;  bunun  ümumi  yox,  kimlärinsä 
şäxsi  marağından  iräli  gäldiyi;  onun  burada  iştirakından  asılı  olmayaraq  näticänin  artıq  onu  buna  tährik 
edänlär  täräfindän  öz  aralarında  razılaşdırıldığı  vä  här  şeyin  qabaqcadan  müäyyänläşdirildiyi;  onun  burada 
iştirakının däryada damlanı xatırladıb, ümumi gedişata onsuz da ähämiyyätli täsir göstärmäyäcäyi vä s.; 
  Onun özünün maraqları ilä uyğun gälmäyän cähätläri tapılıb näzärindä qabardılır: Mäs., bu işi etsä, bu 
addımı atsa, bu  yolu tutsa, bu yola qoşulsa nä itiräcäyi, bunun şäxsän onun  özünä  vä  ya yaxınlarına hansı 
itki,  äzab,  problem  bahasına  gäläcäyi  vä  ya  gälä  biläcäyi  näzärindä  qabardılır  (mäs.,  skandal,  biabırçılıq, 
hüquqi  mäsuliyyät  tählükäsi,  bundan  ziyan  görän  kimlärinsä  adekvat  qäzäb  vä  qisas  reaksiyasını 
doğuracağı,  bunun  cinayät,  günah  vä s.  olması,  bu  işin  onu  yaxınlarından,  äzizlärindän,  doğmalarından, 
sevimli äyläncälärindän, peşälärindän vä s. ayrı salacağı, kiminläsä münasibätinä mänfi täsir göstäräcäyi, 
bu yolda olanların, bu işä girişänlärin xeyli zärärli värdiş äldä edäcäyi, psixikasının zähärlänäcäyi, bununla 
ömrünün  filan  qädär  däyärli  hissäsini  bada  veräcäyi  vä  cämiyyätdä  hazırda  qazandıqlarının  çoxusunu, 
mäs., hazırkı iş yerini, sosial statusunu vä s. itiräcäyi, eläcä dä, bir başqa sferadakı filan-filan qazanclardan 
mährum  olacağı,  onun  bu  yola  getmäsi  ilä  evinin,  ailäsinin,  uşaqlarının  kömäksiz,  başsız  qalacağı, 
mährumiyyätlärä,  faciälärä  düçar  olacağı,  mümkündür  ki,  onun  arzulamadığı  yollara  düşäcäyi  vä s., 
hämçinin  bu  yoldakı  ölüm,  aclıq,  susuzluq,  natämizlik,  epidemiya,  xästälik,  älillik,  ölüm,  risk  vä s.  kimi 
tählükälär);  hämin  addım  kimä  qarşı  yönälibdisä  onun  täräfindän  (mäs.,  sizä  qarşı  yönälibdisä,  sizin 
täräfinizdän)  buna  qarşı  atılacaq  addım,  görülä  biläcäk  cavab  tädbiri  ona  izah  edilir,  başa  salınır, 
näzärlärindä qabardılır; vä s. 
Sair här növ  vasitälärlä bu  yolun konkret olaraq onun üçün  xeyirsiz  vä bäzän,  hätta ziyanlı ola biläcäk bu 
kimi mäqamları seçmä vä ya qurama faktlar, statistikalar, yaxud saxta analiz, arqument, nümunä, nümayiş vä s. 
yolu  ilä  näzärindä  qabardılır,  ona  izah  edilir,  başa  salınır,  onu  etsä,  bu  yola  getsä  nä  itiräcäyi,  getmäsä  nä 
qazanacağı ona izah edilir, başa salınır, äks-täräflär här vächlä gizlädilir, däyärsizläşdirilir (bax: «Täbliğat» 
bölümünä  [burada, säh. 52]).  Bununla  da,  ayrıca  färdlärin  qätiyyätindä  täräddüd,  şübhä,  inamsızlıq,  yaxud 
söhbät  kütlädän  gedirsä,  burada  fikir  ayrılığı,  ixtilaf  formalaşdırılır,  onlarda  bu  yola  getmäyin,  onu  davam 
etdirmäyin perspektivsizliyi, mänasızlığı, cäfängliyi vä hätta ziyanlılığı täsävvürü formalaşdırılır: 
  2000-ci  ildä  ABŞ  konqresi  ermäni  genosidini  gündäliyä  çıxaran  äräfädä  senatın  qärarına  täsir  göstärmäk  mäqsädilä, 
Türkiyä ABŞ-ı aşağıdakı cavab tädbirläri ilä hädälämişdi: 
Ermänistana  qarşı:  Tansu  Çillär  dövründän  bärpa  olunmuş  çox  mähdud  miqyaslı  Türkiyä-Ermänistan  hava  vä 
dämir  yol  älaqäsini,  ümumiyyätcä,  qäti  olaraq  käsmäk  (hansını  ki,  Fransa  parlamentinin  qäbul  etdiyi  mäsuliyyätsiz, 
bädnam, vä nä vaxtsa fransa xalqına çox baha başa gäläsi mälum qärarından sonra onsuz da qäbul etdi); 
ABŞ-a  qarşı: ABŞ-ın  Türkiyädä  yerläşän  Härbi  Bazalarının  fäaliyyätini  maksimum  mähdudlaşdırmaq  –  hansı  ki, 
ABŞ  İrakı  demäk  olar  ki,  äsasän  bu  bazanın  hesabına  näzarätdä  saxlaya  bilir;  Türkiyänin  härbi  sänaye  tenderlärindä 
ABŞ  şirkätlärinin  iştirakını  maksimum  mähdudlaşdırmaq  –  hansı  ki,  ABŞ  bu  tenderlärdän  här  il  milyardlarla  dollar 
qazanc götürür; Türkiyä-İran  münasibätlärini genişländirmäk – hansı  ki, ABŞ-ın  bir nömräli düşmäni olduğu  hamıya 
mälumdur; vä s. 
  Hädä  mäqsädi  ilä  müxtälif  vaxtlarda  SSRİ  ABŞ-la  (Kubada)  vä  Çinlä  särhäddä  öz  operativ  taktiki  raketlärini 
yerläşdirmişdi. Vä yaxud ABŞ hämin mäqsädlä 40-60-cı illärdä Şimali Koreya vä Vyetnamın, 70-90-cı illärdä İrakın, 
1994-cü ildä Haitinin vä b. sularına öz eskadriliyalarını göndärmişdi. 
  Körfäz  müharibäsi  dövründä  ABŞ  İrakın  kimyävi  silahdan  istifadä  addımının  qarşısını  aşağıdakı  täbliğat  vasitäsilä 
almışdı:  İrakın  bu  addımı  Müttäfiq  qoşunlarının  analoji  cavab  tädbiri  ilä  qarşılanacaq.  İrak  täräfindän  färqli  olaraq, 
Müttäfiq qoşunlarının kimyävi silahdan mühafizä vasitäläri ilä yaxşı tächiz olunduğundan, burada uduzan yenä dä İrak 
täräfi  olacaq  –  üstälik  dä  ki,  müharibänin  bilavasitä  onların  yox,  İrakın  ärazisindä  vä  ya  bilavasitä  särhädlärinin 
yaxınlığında getdiyi bir şäraitdä. 
 V.2.2.1.1.2)  Deyilän  tipli  faktlar  tapmaq  çätindirsä  vä  ya  olanlara  dästäk  mäqsädilä,  bunlar  süni  yolla 
yaradılır. O cümlädän: 
 V.2.2.1.1.2.a) Lazımi faktlar bu addımın müxtälif xüsusiyyätlärini süni yozmaqla (hätta mistika, sueveriya 
ilä  älaqäländirmäklä  dä  olsa)  onlardan  näticä  kimi  çıxarılır  vä  ya  lazımi  faktlar,  ümumiyyätcä,  yalandan, 
heçdän quraşdırılıb yayılır: 
  Nümunä üçün, mäs., dünya bazarında här hansısa ölkänin ixrac mähsullarının qiymätinin yüksälmäsinin bu ölkä üçün 
göydändüşmä fürsät, ağlagälmäz mänfäät olduğu halda, 2000-ci ildä dünya bazarında neftin qiymätinin yüksälmäsinin 
OPEK  ölkäläri  vä  digär  neft  istehsalçısı  olan  ölkälärin  xeyrinä  yox,  ziyanına  (?!)  olduğunu  ABŞ  (sair  täzyiqlärdän 
älavä) aşağıdakı arqumentlä onlara başa salıb, onları neftin qiymätini sabitläşdirmäklä bağlı addımlara tährik etmişdi: 
Neftin  qiymätinin  bahalaşması  istehlakçıları  alternativ  enerji  mänbäläri  axtarışına  vä  ya  marketinq  yönümünü 
däyişmäyä sövq edäsi, başqa sözlä, getdikcä neftä täläbatı azaldasıdır ki, bu da bugünkü «çox istäyänlärin sabah azdan 
da mährum olacağı» demäk olacaq; 
 V.2.2.1.1.2.b)  Bu  addımı  atmış  müxtälif  täräflärin  ayrı-ayrı  problemläri  analiz  ediläräk,  yozularaq 
bunların günahı hämin addımın üstünä atılır, bunun säbäbkarının o olduğu onlara başa salınır. 
  Başqalarına  ibrät  olması  üçün  kiminsä  «kraynik»  çıxarılıb  lazım  olandan  artıq  cäzalandırılması  bu  mäqsädlidir. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
121 
Kimläräsä kimlärinsä aqibätini nümunä göstärmäk dä, hämçinin. 
 V.2.2.2)  Müxtälif  täräfläri  onun  äleyhinä  qaldırmaq  üçün  praktik  fäaliyyät  aparılır,  başqa  sözlä, 
täşviqat  metodlarından  (bax:  «Täşviqat»  bölümünä  [burada, säh. 53])  gen-bolluqla  istifadä  edilir.  O 
cümlädän: 
 V.2.2.2.2.a)  Bu  mäqsädlä  sifariş,  muzd  ödämä,  sälahiyyätlärdän  istifadä  vä s.  kimi  metodlardan  fäal 
istifadä edilir. 
 V.2.2.2.2.b)  Äldä  bayraq  etmäk  üçün,  yaxud  da  elä  lazımi  täräfin  özünün  näticä  çıxara  bilmäsi  üçün 
haradasa  bu  addımı  atmış  käslärin  bundan  xeyir  tapmaması,  äksinä,  uğursuzluğa  düçar  olması  süni  täşkil 
edilir,  sonra  da,  bu  müvafiq  provakasion  kommentariya  ilä  täbliğat  hädäfi  olan  täräflärin  näzärindä 
qabardılır: 
 V.2.2.2.2.c) Onlarda süni olaraq här hansısa älavä problemlär formalaşdırılır vä ya hansısa mövcud bir 
probleminin aktuallıq däräcäsi näzärlärindä süni şişirdilir, artırılır ki, bununla da diqqät vä ya qüvväläri bu 
mäsälädän yayındırılır. 
Sair här növ vasitälärlä onun äleyhinä täbliğat vä ya täşviqat fäaliyyäti aparılır. Bütün bunlarla da ona qarşı 
bir şübhäli, täräddüdlü, inamsız münasibät formalaşmasına, äleyhinä kompaniya formalaşmasına, ätrafdakıların 
vä  ya  bayaqdan  neytral  olan  täräflärin  onun  äleyhinä  köklänmäsinä,  qalxmasına,  ona  qarşı  konkret  aksiyaların 
häyata keçirilmäsinä vä s. nail olunur. 
 V.23) Sadalanan bu metodlarla räqibin vä ya räqib cäbhäsi üzvlärinin hansısa qisminin qarşısında psixoloji 
istehkam çäkmäyä müväffäq olunarsa, vä ya yolu lazımi istiqamätä döndärilä bilinärsä, hämin qismin bu qärarı, 
yäni  bu  yoldan  çäkinmäk,  bu  fikirdän  daşınmaq  vä  ya  sizä  särf  edän  istiqamätdä  getmäk  planı  här  vasitä  ilä 
dästäklänir  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [burada, säh. 80]).  Äksinä,  heç  bir  näticä  äldä 
olunmaz  vä  räqib  sizä  zidd  addım  atmaq  qärarını  verärsä  ona  qarşı,  yaxud  söhbät  çoxluqdan  gedirsä,  räqib 
cäbhäsinin täsirä düşmäyib, sizä zidd atmaq qärarında qalan hissäsinä (xüsusi aktivlärä) qarşı artıq tam qüvvä ilä 
atakaya  keçilir,  mümkün  olan  bütün 
M
M
ä
ä
n
n
f
f
i
i
 
 
s
s
a
a
n
n
k
k
s
s
i
i
y
y
a
a
l
l
a
a
r
ra  äl  atılır  ki,  bunun  üçün  dä,  räqibin  taktiki  vä  strateji 
maraqları hädäf seçilir, onlara zärbä vurulur. Başqa sözlä, onların (onun): 
  Mäqsädläri  yolundakı  istänilän  iräliläyişinä  mane  olunur,  bäla  yağışı,  problem  atäşi  ilä  yoluna  istehkam 
çäkilir,  problemlärinin  hälli  blokirovkalanır  (bax:  «
İ
İ
n
n
q
q
i
i
l
l
a
a
b
b
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
f
f
o
o
r
r
m
m
a
a
l
l
a
a
ş
ş
d
d
ı
ı
r
r
m
m
a
a
l
l
ı
ı
,
,
 
 
s
s
i
i
t
t
u
u
a
a
s
s
i
i
y
y
a
a
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
d
d
ä
ä
y
y
i
i
ş
ş
m
m
ä
ä
l
l
i
i» bölümünä [burada, säh. 121]). 
  Real  (mäs.,  Ermänistan  üçün  Rusiya  vä  Fransa  kimi)  vä  potensial  (mäs.,  Ermänistan  üçün  ABŞ  kimi) 
müttäfiqläri ilä, istänilän neytral täräflä, hätta räqibläri ilä istänilän xoş münasibätlärinä xätär toxundurulur, 
buna  imkan  verilmir,  äksinä,  äleyhinä  räqiblär  yetişmäsi  täşkil  edilir  (bax:  «Qüvvälär 
(şäxsiyyätlär, dövlätlär...) äleyhinä fäaliyyätlär
» bölümünä [burada, säh. 125]); 
O CÜMLÄDÄN: 
  
V
V
.
.
3
3
.
.
 
 İNQILABLARI NECÄ FORMALAŞDIRMALI, SITUASIYALARI NECÄ DÄYIŞMÄLI 
«İnqilabı dahilär yaradır, fanatiklär häyata keçirir, ondan fırıldaqçılar fayda götürür» 
Bismark 
Täbiät  insanın  sonsuz  arzularını  sonlu  imkanlara  bükmäklä,  cämiyyät  ona  istädiyini  deyil,  yalnız  xeyirli 
olanları vermäklä, ätraf insanlarsa ruzisinä şärik çıxmaqla insan azadlığını mähdudlaşdırır. İddiaları ilä imkanları 
arasındakı  räqabätdän  stimullaşan  insan  fäaliyyäti  isä  yalnız  bunların  tam  bärabär  halında  özünün  maksimum 
taraz  halında  olur  vä  bu  baxımdan,  onlardan  här  hansısa  birinä  täsir  göstärmäklä  insanın  fäaliyyätini 
reqlamentläşdirmäk mümkündür. 
İnsanın  iddialarının  bäsitliyi  onun  näzäri  potensialının,  imkanının  mähdudluğundan  vä  ehtiyatında  zäruri 
fäaliyyät  proqramının  olmamasından  iräli  gälir  (iddia  ilä  arzunu  qarışdırmamalı).  Bu  baxımdan,  ona  lazımi 
mäslähät,  proqram  vermäk,  çıxış  yolu  göstärmäk,  çoxsaylı  variantlarla  tächiz  etmäk  vä  ya  tapmasına  yardımçı 
olmaq  vä b.  onda  yeni  iddialar  yaratmağın  zäruri  şärtidir.  İctimai  räyi  idarä  etmäk  üçün  yaradılmış  sosial 
institutlar, mähz bu mäqsädä xidmät edirlär. 
İmkanların  mähdudluğu  isä  iddialar  qarşısında  baryer  çäkän  digär  amildir.  Älavä  imkanlar  insanda  älavä 
iddialar  doğurur.  Bu  baxımdan,  insanı  zäruri  texnologiya  ilä  –  silah,  alät,  vasitä,  cihaz,  infrastruktur  vä s.  ilä 
tächiz  etmäk  onda  zäruri  iddianı  stimullaşdırmağın  digär  vasitäsidir.  Silahla  tächiz  olunmuş  dövlätlärin  «qan-
qan» iddiasına düşmäsi, väzifäsi yüksälän adamın köhnä dostlardan soyuması vä b. bu nüansa nümunälärdändir. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
122 
Äksinä,  lazım  olan  bu  sahälärdäki,  imkanlarını  mähdudlaşdırmaq,  onun  hämin  bu  istiqamätdäki  iddialarını 
mähdudlaşdıran amillärdändir. 
Här  bir  häyati  situasiya  kimin  üçünsä  mäqbul,  kimin  üçünsä  qeyri-mäqbuldur.  Situasiya  o  adam  üçün 
mäqbuldur,  hansının  ki,  bu  durumda  äldä  etdikläri  vä  ya  äldä  etmäkdä  olduqları  ilä  arzuları  arasında  täqribi 
bärabärlik  işaräsi  durur.  Hansı  üçün  ki,  burada  bärabärsizlik  işaräsi  durur,  onlar  üçün  bu  şärait  dözülmäzdir. 
Demäli, burada «arzular» vä «äldä olunanlar» adlanan iki däyişän mövcuddur. Vä färdin vä ya kütlänin mövcud 
väziyyätä qarşı narazılığını artırmaq vä ya azaltmaq üçün dä, bu iki däyişänlä manipulyasiya etmäk zäruridir. Bu 
isä,  sizin  üçün  problem  täşkil  edän  mäsälädä  daha  çox  täräfin  özünä  problem  görmäsini  täşkil  etmäk  üçün 
gäräkdir. Beläliklä: 
 V.3.1) Räqib cäbhäsindä hazırkı väziyyätdän narazı olan, ondan qurtulmağa, onu däyişmäyä meylli olan 
şäxslär axtarılıb tapılır, här vasitä ilä dästäklänir, onların orada söz vä imkan sahibi olmalarına çalışılır. 
Räqib cäbhäsindä (1) väzifä vä ya digär qazanc iddiasında olanlar; (2) väzifädän getdiyinä görä vä ya iflas 
olduğuna  görä  incik  qalan  vä  «bälkä  dä  qaytardılar»  ümidi  ilä  yaşayanlar;  (3)  väziyyätin  ağırlığını  birbaşa 
çiyinlärindä daşıyanlar (mäs., müharibä zamanı – sıravi äsgärlär kimi) vä b. bu kateqoriyadandır. 
 V.3.2) Beläläri yoxdursa vä ya olanların cäbhäsini genişländirmäk mäqsädi ilä, räqib cäbhäsi üzvlärindä 
hazırkı väziyyätdän narazılığın süni şäkildä yaradılması istiqamätindä iş aparılır. Bunun üçün: 
 V.3.2.1) Situasiya äleyhinä ideoloji fäaliyyät aparılır. O cümlädän: 
 V.3.2.1.1) Situasiyanın zäif mäqamları, yäni täbliğat hädäfi olan täräflärin (täräfin) zövqü, baxışı, marağı 
(arzusu,  istäyi,  adäti,  stereotipi  vä s.)  ilä  uyğun  gälmäyän  cähätläri  axtarılıb  tapılır.  Bu  mäqsädlä  onların 
(konkret färdin, räqib liderinin, räqib cäbhäsi üzvlärinin, ähalisinin, äsgär heyätinin vä b.): 
  Hazırkı  problemläri  axtarılıb  tapılır,  gözläri  qarşısında  qabardılır,  canlandırılır  (bax:  «Täbliğat» 
bölümünä  [burada, säh. 52])  –  mäs.,  aclıq,  susuzluq,  yuxusuzluq,  yaxınlarından  xäbär-ätärsizlik,  sevimli 
peşälärindän,  äyläncälärindän  ayrılıq,  hätta  belä  mäqamlarda  heç  dä  az  ähämiyyät  käsb  etmäyän  seksual 
täcridlik vä s. kimi problemläri, bu işin hüquqi vä digär mäsuliyyätläri, onun ucbatından rastlaşdığı bälaları, 
sair uğursuzluqları, itkiläri, tänäzzülü, böhranı, çatışmamazlıqları, mährumiyyätläri vä s. – älälxüsus bu yolu 
tutmayan  vä  ya  tutub  sonradan  ondan  äl  çäkänlärin,  yaxud  onunla  eyni  vä  bälkä  dä  ondan  da  az  hüququ, 
xidmäti,  läyaqäti  vä s.  olub,  sadäcä  olaraq,  pulunun,  adamının  vä  ya  digär  mäziyyätlärinin  sayäsindä  daha 
rahat  şäraitdä  olub,  bundan  daha  çox  qazanc  götüränlärin,  yaxud  digär  här  hansı  säbäbdänsä  bu  yolda 
olmayanların hazırkı ‘‘xoş güzäranlarının’’ (täbii ki, täbliğat psixologiyasına uyğun olaraq, güzäranlarından 
seçmä xoş epizodlarının) eyhamlı reklamı ilä kontrastda; 
  Perspektiv  tählükäläri (real  vä  ya  qurama  tählükäläri)  gözläri qarşısında  qabardılır,  canlandırılır (bax: 
«Täbliğat»  bölümünä  [burada, säh. 52])  –  mäs.,  väziyyätin  getdikcä  ona  äleyh  dinamika  üzrä  inkişaf 
etmäsi, yaxın vaxtda daha da pisläşäcäyi, qida, su, sursat, enerji, xammal, pul vä s. ehtiyatlarının tükänmäk 
äräfäsindä  olması,  şäraitin,  iqlimin  getdikcä  ona  älverişsiz  istiqamätä  yönälmäsi,  bäla,  hücum,  xästälik 
gözlänilmäsi, sair qorxduğu şeyin yaxınlaşmaq üzrä olması vä s. 
  Keçmiş  xoş  güzäranları  gözläri  qarşısında  qabardılır,  canlandırılır  (bax:  «Täbliğat»  bölümünä 
[burada, säh. 52]) – älälxüsus, nostalji, sentimental ruhlu şeir, film, hekayä, rävayät, müsahibä, plakat, şäkil, 
häzin musiqi, xatirä, söhbät vä s.-in (säsländirmäk, eşitdirmäk, göstärmäk vä s. yolları ilä) täsiri fonunda. 
Bu kimi mäqamlar tapılıb seçmä vä ya qurama faktlar, statistikalar, yaxud saxta analiz, arqument, nümunä, 
nümayiş  vä s.  yolu  ilä  onlara (ona)  izah  edilir,  başa  salınır  (bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada, säh. 52]). 
Bununla  da  panika,  depressiya,  ruh  düşkünlüyü,  bädbinlik,  qorxu,  apatiya,  frustrasiya,  şok  vä s.  kimi  mänfi 
emosional  hallara  düşmälärinä,  bugünlärini  diskomfort,  sabahlarınısa  çıxılmaz  kimi  qavramalarına,  situasiya 
äleyhinä  köklänmälärinä,  väziyyätdän  çıxış  yolu  axtarmalarına,  onu  däyişmäyä  meyllänmälärinä  vä s.  nail 
olunur. 
  Nümunä  1:  Somali  prezidenti  Mähämmäd  Aydid  1995-ci  ildä  «Sülhyaratma  missiyası»  adı  ilä  bu  ölkäyä  müdaxilä 
etmiş  ABŞ  qoşunlarını  buradan,  sadäcä  olaraq,  ABŞ-ın  buradakı  problemlärini  onun  ähalisinin  näzärindä  qabartmaq 
taktikası  ilä  çıxarmağa  müväffäq  olmuşdu:  Bunun  üçün,  ABŞ-ın  buradakı  qäläbälärini  reklam  edän  täbliğat 
kompaniyasını iflasa uğratmaq vä ictimai räy vektorunun oriyentasiyasını ABŞ-ın näzarätindän çıxararaq, bunu ABŞ-a 
särf  edän  istiqamätdän,  särf  etmäyän  istiqamätä  döndärmäk  üçün,  M.Aydid  bir  qädär  real  vä  bir  qädär  dä  montaj 
üsulları  ilä  Moqadişi  küçälärindä  qalaqlanıb  qalmış  amerikan  äsgärlärinin  meyitlärini  vä  onlarla  tähqiramiz  surätdä 
davranan  Somali  äsgärlärini  äks  etdirän  videosüjetläri  «burada  baş  veränlärin  real  mänzäräsi»  kimi  bir  sıra  ABŞ 
telekanallarında, o cümlädän, Si-En-En telekanalında nümayiş etdirmäyä müväffäq oldu (vä yaxud B.Klintonun vä ya 
ümumiyyätcä,  ABŞ-ın  äleyhdarlarının  kömäyi  ilä  göstärilmäsini  täşkil  edä  bildi).  Näticädä,  äsgär  analarının, 
müxalifätin, här şeyi xüsusi mübaliğä ilä täqdim etmäyä alışmış mätbuatın vä istiqamäti bunlardan müäyyänläşän sadä 
kütlä ehtirasının güclü äks-reaksiyası näticäsindä, ABŞ mäqsädinä çatmamış, öz qoşunlarını bu ölkädän geri çıxarmağa 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
123 
mäcbur oldu. 
  Nümunä 2: Körfäz müharibäsi dövründä (1991 yanvar-fevral) ABŞ özünün demokratik bir dövlät olduğunu, äsirlärin 
hüququnu  qoruduğunu  vä s.  äldä  bayraq  edäräk  älä  keçirdiyi  ilk  5-10  äsiri  än  bahalı  mehmanxanalarda  yerläşdirib, 
onlara  här  növ  komfort  şärait,  o  cümlädän,  normal  qida,  tibbi  xidmät,  doğmaları  ilä  mäktublaşmaq,  vaxtın  äyläncäli 
keçirilmäsi  (o  cümlädän,  qabaqcadan  bu  mäqsädlä  xüsusi  hazırlanmış  fahişä  xidmäti),  dini  ayinlärin  icrası,  sonrakı 
yaşayış yerinin särbäst seçilmäsi vä s. kimi imkanlar yaradır. Sonra isä ABŞ-ın düşmäninin sadä iraklılar yox, Säddam 
Hüseyn  olduğunu  äsas  gätiräräk,  bir  häftädän  sonra  onların  hamısını  azad  edir.  Qayıdandan  sonra  äsirlärin  här  biri 
äsirlikdä gördüyü bu kefi ağız dolusu öz härbi hissäsindä reklam edir. Hämçinin, ABŞ xüsusi idaräläri, paralel olaraq, 
leqal  vä  qeyri-leqal  informasiya  kanalları  ilä,  o  cümlädän,  mätbuata  müsahibä  verän  äsirlärin  vä  ya  azad  edilän 
äsgärlärin  öz  dili ilä, bunu, eläcä  dä, äsir düşmäyin  yollarını,  mexanizmini,  prosedur  qaydalarını  vä s.,  hämçinin äsir 
düşmäyin kütlävi hal almış olduğunu – İrak äsgärlärinin hazırkı ağır güzäranı ilä kontrastda – geniş reklam etdirir. ABŞ 
äsirliyinin  işgäncä  yox,  sanatoriya  olduğunu  eşidib  bilän,  eyni  zamanda,  bu  kefi  görmäyin  däqiq  xäritäsinä, 
instruktajına,  yoluna malik olan  İrak äsgärläri növbäti däfä artıq bir qädär az müqavimätlä äsir  düşürlär. ABŞ  xüsusi 
idaräläri  ikinci  däfä  dä  yenä  bir  neçä  min  iraklının  bu  qayda  ilä  hazırlayıb  geri  qaytarandan  sonra,  artıq  bütün  İrak 
cäbhäsi  boyu  hamıda  äsirlik  qorxusu  näinki  bilmärrä  yox  olur,  äksinä,  hamıda  ömründä  bircä  däfä  dä  olsa  bu  kefi 
görmäk häväsi  yaranır. Näticädä, Müttäfiq  qoşunları 40 gün ärzindä İrakın 83 969 (!) äsgär vä zabitini äsir düşmäyä 
(«Azad  olmaq  –  äsir  olmaqdan,  lakin  äsir  olmaqsa  –  ölmäkdän  üstündür!»  prinsipi)  tährik  edä  bilmişdi  (götürmäyä 
müväffäq  olmuşdu).  O cümlädän, äsir düşmäk  üçün  növbäyä duran İrak äsgärlärinin  sayı  o  däräcädä  çox  idi  ki,  ABŞ 
hätta äsirläri qäbul etmäk, qeydä almaq  vä  yerbäyer  etmäk üçün  bir-neçä  xüsusi diviziyasını döyüşdän ayırıb, bu  işä 
qoşmuşdu. (Täbii ki, artıq lazımi mäqsäd äldä olunduqdan sonra, üçüncü däfä, daha äsirlär geri qaytarılmır vä onlara 
artıq ävvälki, kef verilmirdi). 
ABŞ  ekspertlärinin  hesablamalarına  görä  bir  iraklını  öldürmäk,  orta  hesabla  ABŞ-a  400  min  (!)  dollara  başa 
gälirdisä,  inandıraraq  äsir  düşmäyä  tährik  etmäk  –  cämisi  125  dollara  başa  gäldi  (Bänzär  mövzularla  älaqädar  bax, 
burada: säh., 61, 125). 
Hämçinin, räqib äsgärlärini äsirliyä, silahı yerä qoymağa vadar etmäk mäqsädilä amnistiya, mükafat, imtiyaz vä s. 
müäyyänläşdirmäk dä, ähämiyyätli effekt verä bilir. 
  Nümunä 3: Vyetnam müharibäsi dövründä Vyetkonq partizanları 1965-ci ildä ABŞ-ın buradakı ordularına poçt gätirän 
bir avtomobili älä keçirmäyä müväffäq oldular. Buradakı mäktublar äsasında amerikan äsgärlärinin bir çoxunun şäxsi 
häyatı  barädä  müäyyän  faktları  öyränän  vyetnamlılar,  artıq  sabahısı  günü  bunu  psixoloji  ämäliyyatın  xammalına