Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

I
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
N
N
E
E
Y
Y
T
T
R
R
A
A
L
L
L
L
A
A
Ş
Ş
D
D
I
I
R
R
M
M
A
A
L
L
I
I
 
 
«Här hansısa bir yenilik, yeni bir fikir ilkin baxımda mövcud bütün täsävvürlärä zidd, 
ağlasığmaz  bir  cäfängiyyat  kimi  hamı  täräfindän  rädd  edilir,  ikinci  baxımında  mümkün 
versiyalardan biri kimi näzärä alınır vä nähayät, üçüncü baxımında artıq çoxdan hamıya 
mälum olan bir fakt kimi hamı täräfindän qäbul edilir». 
Şopenhauer 
 
İdeologiya  –  müqäddäs  kimi  täqdim  edilän  bütlär,  amallar,  mäqsädlär,  ideallar  vä s.  toplumundan  ibarät 
virtual  täsir  proqramıdır.  Onun  mövcudluq  enerjisi  –  bäzi  konkret  färdlärä  gätirä  bildiyi  sosial  dividentlär 
hesabına  tämin  olunur.  Belä  ki,  özlärini  bu  müqäddäs  yolun  bilicisi,  bu  bütlärin  qulluqçusu  kimi  täqdim  edän 
hämin färdlär, sosiuma öz  eqoistik varlıqlarını diktä etmäk üçün bu yolla öz ätraflarına müäyyän  sosial enerji, 
baza  konsentrasiya  edä  bildiklärini  gördüklärindän,  onun  mövcudluq  vä  täräqqisindä  faktiki  maraqlı  olmuş 
olurlar ki, bunun üçün dä onun intişarına tam qüvvä ilä öz enerjilärini särf etmäyä başlayırlar. Eyni zamanda, bu 
ideologiya da mähz bu cür individlärin mövcudluğundan vä sosial pillälärdäki iräliläyişindän asılı olduğundan, 
onlar arasında qırılmaz korrelyativ rabitä, funksional asılılıq, maraq birliyi formalaşır. Nähäng sosial tälatümlär, 
fırtınalar,  burulğanlar  mähz  hämin  bu  eskalasiyadan  meydana  çıxır  vä  fasiläsiz  enerji  alır.  Adi  insanlarsa  bu 
yollarda  düzülmüş  müqäddäsliklärä  ibadät  etmäklä  eyni  zamanda,  häm  dä  onun  arxasında  gizlänän  iblislärä 
täzim vä xidmät etdiklärini, bu etiqadları ilä häm dä iblislärin mövcudluğuna vä intişarına rävac, güc vä enerji 
verdiklärini, liderlärsä öz xalqlarına, äshablarına qatı düşmän olduqlarını axıra qädär ağıllarına belä gätirmädän, 
dünyadakı  hädsiz-hüdudsuz  şär  vä  fäsadın  mänbäyinä,  alätinä,  rıçağına,  himayäçisinä,  iştirakçısına,  icraçısına 
çevrilmiş olurlar... 
Metodların şärhinä keçmäzdän ävväl qabaqcadan qeyd olunmalıdır ki, bu kitabda bütün hallarda: 
—  ideya dedikdä (termin mänasında) – plan, xätt, kurs, platforma, ideologiya, mäqsäd, amal, arzu, istäk, addım, yol, hal, 
meyl, mövqe, addım, näzäriyyä, doktrina, lozunq, konsepsiya, fikir, qanun, proqram, baxış, prinsip, häräkat, fäaliyyät, 
hazırlıq, cähd, o cümlädän, hücumunuza qarşı müqavimät cähdi vä s.; 
—  räqib  dedikdä  –  platforması,  maraqları,  baxışı,  zövqü  vä  ya  norma-däyärläri  Sizin  (vä  ya  müttäfiqlärinizin) 
platformanıza,  zövqünüzä,  baxışınıza,  marağınıza  vä  ya  norma-däyärlärinizä  vä s.  zidd  olan,  vä  ya  zidd  olmasa  da, 
uyğun da gälmäyän istänilän şäxs, qrup, dövlät, qüvvä vä s.; 
—  müttäfiq dedikdä – bu cähätläri Sizinlä uyğun olanlar; 
—  täbliğat  hädäfi  olan  täräf  dedikdä  –  räqibin  özü;  onun  vä  Sizin  cäbhänizin  liderläri,  ähalisi  vä  ya  elektoratı;  äsgär 
heyäti; här iki täräfin müttäfiqläri; hämçinin neytral täräflär vä b.; 
—  dästäklänir  dedikdä  –  stavka  qoyduğunuz  täräfi  vaxtaşırı  olaraq  bu  sahädäki  işinä,  fäaliyyätinä  yardım  edä  biläcäk 
müvafiq  mäslähät, instruktaj,  fäaliyyät proqramı,  käşfiyyat  materialları, ideya,  vä sair här növ  zäruri informasiya ilä; 
hämçinin  kadr  hazırlığı,  texnika,  pul,  tribuna,  enerji,  xammal,  kadr  vä s.-lä  tächiz  etmäk,  lehinä  täbliğat  aparmaq, 
hüquqi,  siyasi,  täşkilati  yardım,  müxtälif  problemlärini  birbaşa  häll  etmäk  vä  ya  bir  başqalarının  vasitäsilä,  ya  da  öz 
gücü ilä häll etmäsinä kömäk göstärmäk, vä s.; 
—  täbliğ edilir, qabardılır, izah edilir, başa salınır dedikdä – verbal vä qeyri-verbal vasitälärlä (bax: burada säh., 52): 
lazımi mäsälänin yalnız Sizä särf edän täräflärini, yäni lehinä, yoxsa äleyhinä täbliğat aparılmasından asılı olaraq, onun, 
täbliğat  hädäfi  olan  täräfin  (milli  vä  färdi)  zövq,  baxış  vä  maraqları  (o  cümlädän,  idealı,  änänäsi,  stereotipi,  amalı, 
istäyi,  ehtiyacı  vä s.),  hämçinin  sosial  (irqi,  irsi,  cinsi,  dini,  sinfi,  milli  vä s.)  mänsubiyyäti  ilä  uzlaşmayan  vä  hätta 
ziddiyyät  täşkil  edän,  yaxud  äksinä,  söhbät  lehinä  täbliğatdan  gedirsä  –  uyğun  gälän  xüsusiyyätlärini  birtäräfli 
işıqlandırmaq, geniş reklam etdirmäk, nümayiş, täsvir vä ya izah etmäk, lazımi kommentariya ilä şişirtmäk; Mäsälänin 
mähz  bu  variantının  KİV  nümayändälärinä  çatmasına  çalışmaq,  bunu  täşkil  etmäk;  dövriyyäyä  bu  säpkili  saxta 
informasiya  buraxmaq,  saxta, qurama analizlär, arqumentlär, nümunälär, faktlar  vä statistikalarla äsaslandırmaq, izah 
etmäk, başa salmaq; Xüsusi eyhamla çatdırmaq, tälqin etmäk, ortaya söz atmaq, diskussiya obyektinä çevirmäk; Onun 
yaxınlarının  nä  vaxtsa  bu  mövzuda  söylädiyi  fikirläri  aktuallaşdırmaqla  vä  ya  bu  äräfälärdä  bu  säpkili  filmlärä, 
şäkillärä, söhbätlärä vä s. geniş  yer,  xüsusi diqqät ayırmaq yolları ilä assosiasiya  yaratmaq; Täbii olaraq bu mövqedä 
olan  vä  ya  Sizin  tährikiniz,  täsirinizlä  bu  mövqeyä  gälmiş  şäxsläri  (älälxüsus,  avtoritetli  şäxsläri)  axtarıb  tapıb,  bu 
sahädä  öz  mövqelärini  geniş  ifadä  edä  bilmäläri  üçün,  ägär  istäsälär  fäaliyyät  göstärmäläri  üçün,  onlara  här  cür 
(maliyyä,  tribuna,  instruksiya  vä s.  baxımından)  şärait  yaratmaq,  kömäk  göstärmäk,  bu  äqidädä  olanların  avtoritetini 
süni şişirtmäk, cämiyyätdä  müäyyän söz  sahibi,  status  sahibi  olmalarına çalışmaq; Bu  mäqsädä  xidmät edän  här  növ 
ideyaların,  täkliflärin,  ädäbiyyat  vä  incäsänät  nümunälärinin,  hämçinin  häräkatların,  fäaliyyätlärin,  kompaniyaların, 
qruplaşmaların vä s. yaranmasını, yayılmasını vä şöhrätlänmäsini stimullaşdırmaq, dästäklämäk, täşkil etmäk vä s.; 
Bütün  bunlara  äks  olanları  isä  –  gizlätmäk,  ört-basdır  etmäk,  görmämäzliyä  vurmaq,  yaxud  bunu  mäqsädyönlü 
yozaraq  adiläşdirmäk,  neytrallaşdırmaq,  tänä,  tähqir,  tänqid,  rişxänd,  mäsxärä,  gülüş  obyektinä  çeviräräk 
däyärsizläşdirmäk,  geniş  dairäyä  yayılmasına  här  vasitä  ilä  mane  olmaq,  äleyhinä  kompaniya  formalaşdırmaq  vä s. 
(älavä  olaraq  bax:  «Tälqin:  İnsanları  ayıqkän  necä  hipnoz  etmäli»  [burada, säh. 57]  vä 
«İnandırma, aldatma vä dezinformasiya metodları» [burada, säh. 69] bähslärinä); 
näzärdä tutulur (sadalanan variantların hamısı bu kitabın birinci hissäsindä ätraflı izah edilib). 
Bundan sonra proseduralar barädä: 
«Neyrostrateji proqramlaşdırma»nın birinci märhäläsi – hälä hansısa addımın atılmadığı, lakin hazırlaşıldığı, 
yäni  fäaliyyätäqädärki  dövrü  ähatä  edir.  Burada  räqibin  sizä,  sizin  maraqlarınıza  tählükä  törädä  bilän  addımı, 
fäaliyyäti hälä mücärräd plan, ideya, arzu, cähd şäklindädir vä buna görä dä, bu märhälädä sizin başlıca väzifäniz 
–  hämin  planı,  ideyanı  onun  özünün  vä  digärlärinin  gözündän  salaraq,  onu  vä  bu  ideyanın  hämin  potensial 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
117 
müdafiäçilärini bu fikirdän daşındırmaq, bu yoldan çäkindirmäkdir. Bunun üçün: 
 0.1)  Bu  ideyanın  äleyhinä  olan  här  bir  element  axtarılıb  tapılır  dästäklänir  (bax:  «Müsbät 
sanksiyalar
» bölümünä [burada, säh. 80]). 
İdeya  äleyhinä  Sizin  istifadä  edä  biläcäyiniz  deyilän  tipli  elementlär  kateqoriyasına  qismän  aid  ola 
bilär: 
  Bu ideyanın äleyhinä olan qruplar, şäxslär, qüvvälär, partiyalar, qurumlar, fraksiyalar...; 
  Onu tänä, tähqir, gülüş, rişxänd, mäsxärä obyektinä çevirän lätifälär, karikaturalar, parodiyalar, felyetonlar, 
jarjlar, häqarätamiz epitetlär, yarlıqlar, ähvalatlar, häqarätli münasibätlär...; 
  Onun äleyhinä olan mänfi räylär, aşağı fikirlär (älälxüsus avtoritetli şäxslärin, täbliğat hädäfi olan täräflärin 
özlärinin  cäbhäsindän  olan  ayrı-ayrı  şäxslärin,  eläcä  dä,  müxtälif  neytral  täräflärin,  mäs.,  müxtälif 
qäzetlärin,  agentliklärin,  sadä  adamların,  keçmiş  yoldaşlarının  vä b.),  bunları  tänqid  edän  näzäriyyälär, 
näzäri, analitik yazılar, provakasion mäzmunlu materiallar, äleyhinä olan layihälär, ideyalar, konsepsiyalar, 
platformalar, proqramlar, standartlar, yad ideologiyalar, planlar, näzäriyyälär, prinsiplär vä s.; 
  Äleyhinä  olan  fäaliyyätlär,  häräkatlar,  sosial  yoluxucu  xarakterli  tädbirlär (mäs., mitinq, kompaniya, etiraz 
aksiyası, täxribat, kütlävi tädbirlär vä s.); 
Bu  kateqoriyadan  olan  här  bir  qüvvä  vä  mäqam  axtarılıb  tapılır  dästäklänir,  müdafiä  edilir,  güclänmäsinä 
çalışılır  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [burada, säh. 80]),  bu  qäbildän  olan  şäxslärä  öz 
mövqelärini geniş ifadä edä bilmäläri, vä ya bu istiqamätdä fäaliyyät göstärmäläri üçün här cür şärait yaradılır, 
bu  kateqoriyadan  olan  här  bir  elementin  yaranması,  yaradılması,  yayılması,  güclänmäsi,  intişar  tapması  här 
vasitä ilä stimullaşdırılır, täşkil edilir. Yaxud, heç olmazsa, olanların olduğu säviyyädä imkan qädär daha uzun 
müddät qalmasına här vasitä ilä yardım göstärilir ki, psixi eskalasiya, sirayät, «domino effekti» vä yaxud «zäncir 
reaksiyası» törädä bilän mänfi sosial enerji, psixi epidemiya mänbäyi kimi daha çox fäaliyyät göstärib, daha çox 
adamı  yoluxdura  bilsin,  daha  çox  adamın  davranış  vä  düşüncäsinä,  “ustanovka”larına,  stereotiplärinä, 
dünyagörüşlärinä, inamlarına, baxışlarına vä s. transformativ täsir göstärsin, cämiyyätdä müvafiq sindrom halını 
ala bilsin. 
İdeya  äleyhinä  sadalanan  tipli  (vä  ya  här  hansı  formalı)  qüvvälär  yoxdursa,  vä  ya  onların  cäbhäsini 
genişländirmäk mäqsädi ilä, hämçinin daha çox täräfin onun äleyhinä köklänib, qalxıb ona täzyiq göstärmäsi vä 
ya digär täräflärdän dä ona qarşı bir alät kimi istifadä edä bilmäk üçün, deyilänlärä paralel olaraq  süni şäkildä 
ona äleyhdarların yetişdirilmäsi istiqamätindä iş aparılır. Bunun üçün: 
V.I.2.1) İdeya äleyhinä ideoloji fäaliyyät aparılır. O cümlädän: 
V.I.2.1.1)  Neytral  täräflärin,  indiyä  qädär  müdafiäçisi  olmuş  täräflärin  onun  äleyhinä  köklänmäsinä, 
qalxmasına çalışılır. Bu mäqsädlä: 
V.I.2.1.1) Täbliğat hädäfi olan täräfin näzärindä bu ideyanın zäif cähätläri qabardılır. Äks täräfläri, yäni 
onlar üçün xeyirli, qazanclı, parlaq kimi görünä bilinäcäk täräfläri här vächlä gizlädilir, ört-basdır edilir, yaxud 
yozularaq  adiläşdirilir,  däyärsizläşdirilir.  Bununla  da,  onlarda  (onda)  bu  mövqeyin  (ideya,  plan,  xätt,  kurs, 
platforma,  ideologiya,  mäqsäd,  amal,  arzu,  istäk,  addım,  yol,  cähd,  näzäriyyä,  doktrina,  lozunq,  konsepsiya, 
baxış,  prinsip  vä s.-in)  yalnız  zahirdä  vä  yalnız  ideoloqların interpretasiyasında  çox  şey  väd  etdiyi,  äslindä  isä 
xeyirsiz vä bäzän, hätta ziyanlı ola bildiyi täsävvürü formalaşdırılır. Bu mäqsädlä hämin ideyada: 
  Onların  zövqü  ilä  uyğun  gälmäyän  cähätläri  –  mäs.,  ideyanın  anti-humanist,  anti-bäşäri  mäqamları, 
ädalätsiz,  namärdlik,  vähşilik,  iyränclik,  alçaqlıq,  eyib,  günah,  riyakarlıq,  rüsvayçılıq  vä s.  kimi  yozula 
biläcäk cähätläri, mäzmununda kimlärinsä şäxsi marağının izlärinin sezilmäsi, qäräzli olması vä s.; 
  Onların baxışları ilä uyğun gälmäyän cähätlär – mäs., ideyanın qeyri-mäntiqi cähätläri, o cümlädän, daxili 
vä xarici ziddiyyätläri, uyğunsuzluqları, mäntiqi problemläri, mäs.: 
—  söhbät  hansısa  bir  ideyanın,  planın,  mäqsädin  vä s.  perspektivinin  analizindän  gedirsä  –  realizäsi  üçün  obyektin 
imkan  vä  potensialın  kifayät  etmäyäcäyi  (mäs.,  canlı  qüvvä  vä  ya  işçi  qüvväsi  çatışmamazlığı,  xammal,  texnika, 
enerji,  vaxt,  silah  vä  sursat,  maliyyä,  fiziki,  psixoloji  vä  ya  härbi  hazırlıq,  siyasi  dästäk,  kadr  (o  cümlädän, 
xarizmatik lider) vä s. bu kimi siyasi, iqtisadi, sosial, elmi-texniki problemläri); 
—  räqibinin (mäs., sizä qarşı yönälibdisä, sizin) bütün bu mäsälälärdä ondan irälidä olması; 
—  ideyanın plan vä proqnozunda näzärä alınmayan, alınsa da effekti käskin kiçildilmiş digär mäqamlar (mäs., iqlim, 
relyef,  landşaft,  mövsüm,  tarixi  zärurät,  şärait,  täbii  fälakät,  epidemiya,  hüquqi-normativ  baryerlär,  destruktiv 
psixoloji effektlär vä s. kimi real vä ya mümkün imperativlär, ängällär); 
—  ideyanın variantlarının bir başqa vaxt vä ya yerlärdä iflasla näticälänmäsi; 
  Onların  maraqları  ilä,  o  cümlädän,  istäyi,  arzusu,  niyyäti,  mäqsädi,  amalı,  ehtiyacı,  täläbatı,  planı, 
qanunu vä s.-lä uyğun gälmäyän, onların marağına toxunan mäqamları, mäs., ideyada onların özünün vä 
ya  yaxınlarının  häyatına,  malına,  mülkünä,  rifahına,  asayişinä,  rahatlığına,  ämin-amanlığına,  mänliyinä, 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
118 
mänäviyyatına,  şäxsiyyätinä,  nüfuzuna,  namusuna,  väzifäsinä,  statusuna  vä s.  hädä,  tählükä  törädän  vä  ya 
törädä biläcäk, onları incidib, ağrıda biläsi, riskli, tählükäli, bäzän häqiqätän dä, qurban täläb edän pessimist 
mäqamları; 
  Onların sosial norma vä däyärläri, o cümlädän, idealı, adäti, änänäsi, värdişi, etalonu, stereotipi vä s.-lä 
uyğun gälmäyän cähätläri; 
vä s. bu kimi mäqamları axtarılıb-tapılıb, vä ya quraşdırılıb saxta analiz, arqument, nümunä, nümayiş vä s. 
yolu ilä onların (onun) näzärindä qabardılır, onlara (ona) izah edilir, başa salınır (bax: «Täbliğat» bölümünä 
[burada, säh. 52]). Bununla da, aidiyyatlı täräflärin bu ideyaya aktiv vä ya passiv müqavimät göstärmälärinä, o 
cümlädän  onun  arxasından  qaçmalarına,  onun  realizä  aksiyalarından,  häräkatlarından,  säfärbärliklärindän 
yayınmalarına,  uzaqlaşmalarına,  boyun  qaçırmalarana,  yeri  gälsä  ona  qarşı  täbliğat  aparmalarına  vä  fäaliyyät 
göstärmälärinä nail olunur. 
  Nümunä üçün, mäs., hansısa ölkänin müharibä hazırlığının qarşısını almaq mäqsädilä, onun ähalisinä bu müharibänin 
härbi xärclärin artımına, bu isä müvafiq olaraq vergilärin artırılmasına vä dotasiyaların azaldılmasına gätirib çıxaracağı, 
bunun zäruri näticäsi  olaraq, bütün sferalarda  ölkädä häyat säviyyäsinin  käskin aşağı düşäcäyi, digär hallarda  olduğu 
kimi, burada yenä dä kasıb-kusubun balalarının qırılacağı, bunun ölkänin beynälxalq arenadakı mövqeyinä mänfi täsir 
edäcäyi vä s. täbliğ, izah edilir. Äksinä, hansısa ölkäni (mäs., öz ölkäsini) digärinin üstünä qızışdırmaqdan ötrü, onlara 
müharibänin  cälbedici  täräfläri,  o  cümlädän,  bu  müharibänin  şäräf  mäsäläsi  olduğu,  bunun  filan  vaxt  vurulan  namus 
läkäsini,  alçalma  därdini  üstdän  götüräcäyi,  qonşular  yanında  baş  ucalığı  gätiräcäyi,  gäläcäk  övladları  birdäfälik  bu 
problemdän qurtaracağı, bunda iştirakın hansı imtiyazlar, şäräf gätiräcäyi vä s. ön plana çäkilir, äksinä, yuxarıda deyilän 
tipli pessimist mäqamlarısa gizlädilir, hansı ki, hämin halda da indi sadalanan bu kimi cälbedici täräfläri gizlädilmişdi; 
  Yaxud  orduda  ixtisarı  dästäklämäk  halında  bunun  iqtisadi  qazanc  täräfläri,  o  cümlädän,  bunun  büdcä  xärclärinin 
azaldılmasına gätirib çıxaracağı, härbi sänaye kompleksinin öz profilini däyişäräk mülki sferaya çevrilib büdcäyä xeyir 
gätiräcäyi  vä s.  qabardılır  (bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada, säh. 52]).  Äks  halda,  bunun  sosial-härbi  täräfläri, 
yäni  işsizliyä,  sosial  böhrana  gätirib  çıxaracağı,  ölkänin  härbi  qüdrätinä  zärbä  vuracağı,  düşmänläri  şirnikläşdiräcäyi 
vä s. vurğulandırılır; 
  Körfäz müharibäsi äräfäsindä NATO qüvvälärinä tählükänin reallığını anlatmaq vä onları säfärbär etmäk mäqsädi ilä, 
ABŞ  beynälxalq  alämdä  İrakın  yaxın  10  ayda  nüvä  silahı  yaradacağı  barädä  dezinformasiyalar  yayırdı,  hansı  ki, 
ekspertlärin hazırkı räyinä görä, İrak texnologiyası o vaxt ona yaxın 10 ildä belä silah yaratmaq imkanı vermirdi. 
V.I.2.1.2)  Deyilän  tipli  faktlar  tapmaq  çätindirsä  vä  ya  olanlara  dästäk  mäqsädilä,  bunlar  süni  yolla 
yaradılır. O cümlädän: 
V.I.2.1.2.a)  Lazımi  faktlar  onun  müxtälif  xüsusiyyätlärini  süni  yozmaqla  (hätta  mistika,  sueveriya  ilä
 
älaqäländirmäklä dä olsa) onlardan näticä kimi çıxarılır vä ya lazımi faktlar, ümumiyyätcä, yalandan, heçdän 
quraşdırılıb yayılır: 
V.I.2.1.2.b)  Bu  ideyanı  qäbul  etmiş  müxtälif  täräflärin  ayrı-ayrı  problemläri  analiz  ediläräk,  yozularaq 
bunların  günahı  hämin  ideyanın  üstünä  atılır,  bunun  säbäbkarının  o  olduğu  onlara  başa  salınır,  öz 
perspektivläri üçün ondan tählükä görmälärinä çalışılır; vä s. 
V.I.2.2)  Müxtälif  täräfläri  onun  äleyhinä  qaldırmaq  üçün  praktik  fäaliyyät  aparılır,  başqa  sözlä, 
täşviqat  metodlarından  (bax:  «Täşviqat»  bölümünä  [burada, säh. 53])  gen-bolluqla  istifadä  edilir.  O 
cümlädän: 
V.I.2.2.a)  Bu  mäqsädlä  sifariş,  muzd  ödämä,  sälahiyyätlärdän  istifadä  vä s.  kimi  metodlardan  aktivliklä 
istifadä edilir. 
V.I.2.2.3)  Äldä  bayraq  etmäk  üçün,  yaxud  da  elä  lazımi  täräfin  özünün  näticä  çıxara  bilmäsi  üçün 
müxtälif tädbirlärlä bu ideyanın haradasa reallaşan variantının täbliğat hädäfi olan täräflärin (o cümlädän, 
kollektivin,  qrupun,  xalqın,  elektoratın,  müttäfiqinin,  neytral  hansısa  täräfin,  hansısa  güclü  täräflärin...)  zövq, 
baxış  vä  maraqları  (norma  vä  däyärläri)  ilä  uyğun  gälmäyän  vä  hätta  ziddiyyät  yaradan  näticälär  vermäsi 
täşkil edilir, sonra da müvafiq provakasion kommentariya ilä bu hämin täräflärin näzärindä qabardılır: 
V.I.2.2.4)  Onlarda  süni  olaraq  här  hansısa  älavä  problemlär  formalaşdırılır  vä  ya  hansısa  mövcud  bir 
probleminin  aktuallıq  däräcäsi  näzärindä  süni  şişirdilir,  artırılır  ki,  bununla  da  diqqät  vä  ya  qüvväläri  bu 
mäsälädän yayındırılır. 
Sair  här  növ  vasitälärlä  bu  ideyanın  äleyhinä,  onu  hämin  täräflärin  näzärindä  alçaldan,  cılızlaşdıran, 
mänasızlaşdıran täbliğat vä ya täşviqat fäaliyyäti aparılır, här vasitä ilä ona qarşı bir şübhäli, täräddüdlü, inamsız 
münasibät  formalaşmasına,  äleyhinä  kompaniya  formalaşmasına,  ätrafdakıların  vä  ya  bayaqdan  neytral  olan 
täräflärin onun äleyhinä köklänmäsinä, qalxmasına, ona qarşı konkret aksiyaların häyata keçirilmäsinä vä s. nail 
olunur. 
V.I.3)  Paralel  olaraq  sizin  özünüz  dä  onun  äleyhinä  birbaşa  fäaliyyät  aparırsınız  vä  ya  bu  tipli 
fäaliyyätlärdä birbaşa iştirak edirsiniz, o cümlädän: 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
119 



 


 
V
V
.
.
2
2
.
.
 
 
C
C
Ä
Ä
H
H
D
D
L
L
Ä
Ä
R
R
I
I
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
B
B
L
L
O
O
K
K
I
I
R
R
O
O
V
V
K
K
A
A
L
L
A
A
M
M
A
A
L
L
I
I
,
,
 
 
Ä
Ä
L
L
E
E
Y
Y
H
H
F
F
Ä
Ä
A
A
L
L
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
T
T
L
L
Ä
Ä
R
R
I
I
N
N
 
 
Q
Q
A
A
R
R
Ş
Ş
I
I
S
S
I
I
N
N
I
I
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
A
A
L
L
M
M
A
A
L
L
I
I
 
 
«Kütlä istäyir ki, onun qährämanları daim onun 
gözü qarşısında olsun – tribunada da, dar ağacında da» 
Aydın Mämmädov 
Hakimiyyät  uğrunda  mübarizä  rähmdillik  nä  olduğunu  bilmir  vä  heç  bir  qayda-qanun  tanımır.  Burada 
humanizm,  ädalät,  mänävi  däyärlär  vä s.  yalnız  gözdän  pärdä  asmaq  vä  zäiflärin  äl-qolunu  buxovlamaq  aläti 
mänzäläsindä  qavranılır.  Baxmayaraq  ki,  şäxsän  biz  özümüz  dä  bütün  bunların  qatı  äleyhdarıyıq  vä  bunu  bu 
kitabın ümumi ruhu da aydın hiss elätdirä bilär, lakin nä etmäli ki, güclü dövlät qurmağın bundan savayı özgä 
vasitäsi yoxdur... 
«Davranış  vä düşüncälärin neyrostrateji proqramlaşdırılması» aktında räqibin sizä zidd  addımının qarşısını 
almaq mäqsädilä: 
 V.2.1)  Sizä  zidd  addımın  äleyhinä  olan  här  bir  element  axtarılıb  tapılır  dästäklänir  (bax:  «Müsbät 
sanksiyalar
» bölümünä [burada, säh. 80]). 
Bu tipli elementlär kateqoriyasına qismän aid ola bilär: 
  Onu tänä, tähqir, gülüş, rişxänd, mäsxärä obyektinä çevirän lätifälär, karikaturalar, parodiyalar, felyetonlar, 
jarjlar, häqarätamiz epitetlär, yarlıqlar, ähvalatlar, häqarätli münasibätlär...; 
  Onun äleyhinä olan mänfi räylär, aşağı fikirlär (älälxüsus avtoritetli şäxslärin, täbliğat hädäfi olan täräflärin 
özlärinin  cäbhäsindän  olan  ayrı-ayrı  şäxslärin,  eläcä  dä,  müxtälif  neytral  täräflärin,  mäs.,  müxtälif 
qäzetlärin,  agentliklärin,  sadä  adamların,  keçmiş  yoldaşlarının  vä b.),  bunları  tänqid  edän  näzäriyyälär, 
näzäri, analitik yazılar, provakasion mäzmunlu materiallar, äleyhinä olan layihälär, ideyalar, konsepsiyalar, 
platformalar, proqramlar, standartlar, yad ideologiyalar, planlar, näzäriyyälär, prinsiplär vä s.; 
  Äleyhinä  olan  fäaliyyätlär,  häräkatlar,  sosial  yoluxucu  xarakterli  tädbirlär (mäs., mitinq, kompaniya, etiraz 
aksiyası, täxribat, kütlävi tädbirlär vä s.); 
Bu  kateqoriyadan  olan  här  bir  qüvvä  vä  mäqam  axtarılıb  tapılır  dästäklänir,  müdafiä  edilir,  güclänmäsinä 
çalışılır  (bax:  «Müsbät  sanksiyalar»  bölümünä  [burada, säh. 80]),  bu  qäbildän  olan  şäxslärä  öz 
mövqelärini geniş ifadä edä bilmäläri, vä ya bu istiqamätdä fäaliyyät göstärmäläri üçün här cür şärait yaradılır, 
bu kateqoriyadan olan här bir aksiyanın yaranması, yaradılması, yayılması, güclänmäsi, intişar tapması här vasitä 
ilä stimullaşdırılır, täşkil edilir. Yaxud heç olmazsa, olanların olduğu säviyyädä imkan qädär daha uzun müddät 
qalmasına  här  vasitä  ilä  yardım  göstärilir  ki,  psixi  eskalasiya,  sirayät,  «domino  effekti»  vä  yaxud  «zäncir 
reaksiyası» törädä bilän mänfi sosial enerji, psixi epidemiya mänbäyi kimi daha çox fäaliyyät göstärib, daha çox 
adamı  yoluxdura  bilsin,  daha  çox  adamın  davranış  vä  düşüncäsinä,  «ustanovka»larına,  stereotiplärinä, 
dünyagörüşlärinä, inamlarına, baxışlarına vä s. transformativ täsir göstärsin, cämiyyätdä müvafiq sindrom halını 
ala bilsin. 
Sizä  zidd  olan  addımın  äleyhdarları  yoxdursa  vä  ya  olanların  cäbhäsini  genişländirmäk  mäqsädi  ilä, 
hämçinin daha çox täräfin onun äleyhinä köklänmäsi, qalxması üçün vä ya digär täräflärdän dä ona qarşı bir alät 
kimi  istifadä  edä  bilmäk  üçün,  deyilänlärä  paralel  olaraq,  süni  şäkildä  bu  addıma  äleyhdarların  yetişdirilmäsi