Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

arasına nifaq, ixtilaf, münaqişä, qarşıdurma toxumu säpmäk; 
3)  Räqib  cäbhäsi,  elektoratı,  ähalisi  cäbhäsi  daxilindä  qütbläşmä,  cäbhäläşmä  yaradaraq  onu  üzülüb  äldän  düşänä  qädär 
gärginlik içärisindä saxlamaq, orada situasiyanı destabilizä edäräk onun enerjisini öz-özünä qarşı yönältmäk; 
4)  Räqib cäbhäsindä hakimiyyät däyişikliyi törädäräk, özü vä ya platforması sizä yaxın olan vä ya heç olmazsa sizä yaxın 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
134 
olmasa da, räqibä dä yaxın olmayan, imkan olarsa hätta ona äleyh olan ixtiyari qüvväni hakimiyyätä gätirmäk; 
5)  Qüvväläri parçalayaraq här bir täräflä ayrı-ayrılıqda «sämäräli» iş apara bilmäk; 
6)  Qoyulan stavkanı vä ya göstärilän täzyiqi növbälämäklä (yäni balansı gah bu, gah da digär täräfin xeyrinä däyişmäklä) 
iki räqib täräfin här ikisindän mütämadi pay vä ya güzäşt qoparmaq; 
7)  Öz ätrafında müäyyän räqabät ehtirası qızışdırmaq; 
8)  Kimlärläsä kiminsä arasında bufer, balansir, amortizator vä ya stabilizator funksiyası yerinä yetirmäk vä s. mäqsädläri 
üçün. 
  Nümunä üçün, mäs., Ermänistan – Azärbaycan münaqişäsindä bu iki täräf arasındakı problemin hällini mäqsädli 
konservläşdiräräk  räqabätlärinin  davamlılığını  sığortalamağa  nail  olan  Qärb,  ilkin  märhälädä  bunlardan  bir-birinä  täzyiq 
vasitäsi («Domokl qılıncı») kimi istifadä edib, bununla onların xarici iqtisadi, siyasi, härbi, mädäni vä s. kursunu däyärincä 
Rusiyadan  özünä  sarı döndärmäyä nail  oldu. Sonrakı  märhälädä isä  hämin rıçaq  ona  onların här ikisini itaät  vä istismara 
mäcbur  etmäk  funksiyasında  gäräk  oldu: Davamlı qarşıdurmadan  üzülüb äldän  düşän  bu här iki dövlätdä  häyat  säviyyäsi 
gün-gündän än aşağı häddä qädär enäräk onların här ikisini, onların ähalisini xoş günlär, ali häyat tärzi üçün näzärdä tutulan 
här  şeyini  –  işçi  qüvväsini,  intellekt  potensialını,  ali  däyärlärini,  qadınlarını,  incäsänät  mähsullarını,  täbii  särvätlärini, 
käşflärini,  dövlät  sirlärini  vä s.  ölmämäk  üçün  däyär-däymäzinä  ixrac  etmäyä,  su  qiymätinä  Qärbä  satmağa  vadar  etdi. 
Bunlardan  birinä  –  Ermänistana  qarşı  Qärbdän  mütämadi  sezilän  ‘‘xüsusi  diqqät’’  isä,  onun  nisbätän  varlı  vä  güclü 
Azärbaycanla  räqabätindä  ortaya  çıxan  qüvvälär  disbalansını  tarazlamaq  vä  onların  hälä  uzun  müddät  bir-birini  oyundan 
çıxarmasına imkan vermämäk mäqsädindän iräli gälir. Fäqät, bülbül gözäl säsi ucbatından hämişä qäfäsä düşür, tovuzquşu 
gözäl läläkläri ucbatından daim quyruğuyoluq väziyyätdä olur. Särçä vä qarğasa heç bir hünärläri olmadığından, daim azad 
vä firavandırlar! 
Ümumi  olaraq  deyilän  «ikili  siyasät»,  bura  qädär  sadalanan  cämi  (ideoloji,  taktiki,  strateji  vä s.)  täzyiq 
metodlarının kombinasiyalı formada istifadäsi hesabına häyata keçirilir. O cümlädän: 
 V.5.1)  Bu  halda  ayrı-ayrı  färdlär  vä  ya  sosial  qruplar,  täbäqälär  arasında  täbii  olaraq  cücärti  halında 
mövcud  olan  problemlär,  çatlar,  ziddiyyätlär,  narazılıqlar,  konfliktlär  axtarılıb  tapılır,  här  vasitä  ilä 
dästäklänir, daha da därinläşmäsi üçün müvafiq provakasion tädbirlär görülür. 
Täbliğat üçün xammal rolu oynaya biläcäk belä provakasion mäqamlara qismän aid ola bilär: 
  Burada  ayrı-ayrı  färdlär  vä  ya  sosial  qruplar,  täbäqälär  vä b.  arasında  tarixän  mövcud  olan  färq  vä 
ziddiyyätlär  (problemlär,  narazılıqlar,  konfliktlär,  qarşıdurmalar,  fikir  ayrılıqları,  nä  vaxtsa  yollarının 
ayrılması vä hätta toqquşması vä s.) axtarılıb tapılır, seçmä vä ya qurama faktlar, statistikalar, yaxud saxta 
analiz, arqument, nümunä, nümayiş vä s. yolu ilä onların näzärindä qabardılır, onlara izah edilir, başa salınır 
(bax: «Täbliğat» bölümünä [burada, säh. 52]). 
  Bugünkü  gündä  aralarında  mövcud  olan  färq  (mäs.,  etnik,  dini,  sinfi,  mähälli,  siyasi,  ideoloji  vä s.)  vä 
problemläri  (narazılıqları,  konfliktlär,  qarşıdurmaları,  fikir  ayrılıqları  vä s.)  axtarılıb  tapılır,  näzärlärindä 
qabardılır: 
  Här bir täräfä (vä ya elä bir täräfä) digärindän gözlänilä bilän perspektiv tählükälär barädä informasiyalar 
çatdırılır.  Bunun  üçün,  ayrı-ayrı  täräfin  hätta  sıravi  nümayändäsinin  dä  olsa,  hansısa  deyim,  xüsusiyyät, 
addım vä älaqäläri interpretasiya ediläräk, bundan bütövlükdä äks täräfin cäbhäsi üçün ziyanlı olan näticälär 
çıxarılır,  bu,  qruplararası  (millätlärarası)  düşmänçiliyin,  gizli  planın,  gizli  hazırlığın  täsadüfi  simptomu, 
aysberqin görünän üst qatı vä s. kimi yozulur. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  İngiltärä  ilä  Fransa  arasında  soyuqluq,  äsgärlär  säviyyäsindä  kin-küdurät  yaratmaq  mäqsädilä 
Almaniya,  İkinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  tez-tez  fransız  äsgärläri  arasında  Napoleonun  Müqäddäs  Yelena 
adasındakı äsirliyini täsvir edän väräqälär säpirdi; 
  Yenä hämin müharibädä 21 noyabr tarixindä Sovet käşfiyyat idaräläri äsirlärin ifadälärinä äsasän Alman ordusunun 4-
cü  korpusunda  ciddi  iğtişaş  baş  vermäsi  vä  burada  3  rumın  äsgärinin  vä  bir  alman  zabitinin  ölmäsi  faktını 
müäyyänläşdirdi. Hämçinin yenä dä hämin gün Don cäbhäsinin operativ käşfiyyat qrupu ratsiya ilä alman polkovniki 
V.Neydorfun bir ämrini tutdu ki, burada 47-ci italyan polkundakı pis nizam-intizamdan bähs olunurdu. Hadisänin artıq 
sähärisi  günü,  yäni  22.II.42  tarixdä  här  iki  fakt  müvafiq  psixoloji  tärtibatla  väräqälärdä  çap  olunaraq  alman 
cäbhäsindäki  rumın  vä italyan äsgärläri arasında  säpildi. Näticädä, almanlarla bu  xalqlar arasında etimadsız atmosfer 
yaranıb,  häddän  artıq  çox  yerdä  almanlarla  bu  xalqların  nümayändäläri  arasında  konflikt,  münaqişä  faktları  qeydä 
alınmağa  başladı  (Bu  baxımdan  Azärbaycan  tarixçiläri  bu  gün  Ermänistan  vä  onun  ayrı-ayrı  xalqlarla,  milli 
azlıqlarla,  hazırkı  müttäfiqi  olan  dövlätlärlä  vä b.  ilä  tarixän  arasında  baş  verän  münaqişäläri  araşdırsaydılar, 
Azärbaycanın  ideoloji  mübarizä  işinä  daha  çox  fayda  verär  vä  tarixi  praktik  bir  elmä  çevirärdilär,  näinki  gecä-
gündüz Albaniya, Atropatena vä b.-nın tarixini araşdırmaqla – hansıların ki, näticäsinin, onsuz da elmdä heç vaxt 
obyektiv kimi qäbul edilmäyäcäyi qabaqcadan mälum ola-ola); 
  Bundan älavä, 2001-ci ilin fevralında Avropa Birliyi ölkälärinin rähbärlärinin Rusiyada görüş keçirdiyi günlärdä Rusiya 
ilä  Avropa  ölkäläri  arasındakı  här  hansı  yaxınlaşmaya  mane  olmaq  üçün,  ABŞ-ın  käşfiyyat  idaräläri  ilä  (Rusiyanın 
täbirincä) älaqäli olan  «Vaşinqton-Tayms» qäzeti, ABŞ-ın käşfiyyat peyklärinin bu günlärdä Rusiya täräfinin öz qärb 
särhädlärinä olduqca böyük miqdarda nüvä silahı cämlämäk üzrä olduğunu aşkarlaması barädä mälumat yaydı (NTV t/v. 
15.02.2001); 
  Siyasi  partiyaların  mütämadi  olaraq  bir-birinin  daxilindä  vä  ya  hakim  dairälärdä,  yaxın  vaxtlarda  kadr  däyişikliyi 
olacağı  vä  bu  täbäddülatda  konkret  olaraq  kimlärin  qurban  veriläcäyi  vä s.  barädä  guya,  «mötäbär  mänbälärdän 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
135 
alınmış», äslindä isä provakasiya mäqsädilä quraşdırılmış saxta informasiyalar (o cümlädän, täkcä birbaşa liderin dili 
ilä deyil, eyni zamanda, partiyanın, qurumun vä s. näzarätindä olan mätbu orqanı vasitäsilä) yaymaları bu qäbildändir. 
Hansının  ki,  näticäsindä  istär-istämäz  adı  hallandırılan  şäxs  psixi  diskomfort  väziyyätä  düşüb,  väzifäsinä  vä  liderinä 
şübhä ilä yanaşmağa başlayası, onunla bağlı ätrafındakılar arasında müäyyän dedi-qodu yaranası, vä son olaraq, burada 
hansısa bir diskriminasiya formalaşasıdır. 
 V.5.2) Täbii olaraq belä ziddiyyätlär, problemlär yoxdursa, onlar süni yolla formalaşdırılır. 
 V.5.2.1)  Bu  mäqsädlä  ideoloji  metodlardan  (bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada säh. 52])  gen-bolluqla 
istifadä edilir. O cümlädän: 
 V.5.2.1.1) Räqib cäbhäsi ixtiyari müştäräk älamätlär äsasında (mäs., oxşar zövqlärä, baxışlara, maraqlara, 
ümumi  däyärlärä,  ideallara,  peşäyä,  keçmişä  vä  hätta  ümumi  färqlärä,  problemlärä,  därdlärä  vä s.  maliklik 
äsasında)  täsnif  edilir  vä  här  bir  täräf  üçün  färqli  täbliğat  apararaq  onların  mähz  bu  älamät  üzrä 
qruplaşmasına vä digärläri ilä öz arasında demarkasiya görmäsinä nail olunur; 
  Mäşhur  Hind  abidäsi  olan  «Kälilä  vä  Dimnä»nin  äsas  personajlarının  aqibäti  yäqin  ki,  oxuculara  mälumdur.  Burada 
meşälär şahı şirlä onun än yaxın dostu vä väziri olan Şätraba adlı öküzü bir-birläri ilä düşmän salmaq üçün Dimnä adlı 
çaqqal  onların  här  biri  ilä  ayrılıqda  dostluq  edib  här  birinin  yanında  digärinin  qeybätini  edir,  här  birinä  digärinin 
eyiblärini vä onun baräsindä olan äks fikirlärini çatdırır. Bununla da, getdikcä onların münasibätinin soyumasına vä än 
sonda da bir-biri ilä ölüm-dirim vuruşuna çıxıb, bir-birini parçalamasına nail olur. 
  ABŞ-ın här bir millät  üçün  mähz  onun  öz dilindä radio  verilişläri  yayımlamasının, düşmän düşdüyü dövlätä  qarşı ilk 
tädbir kimi därhal onun här bir milli azlığının dilindä ayrıca radioyayıma başlamasının başlıca säbäbi mähz budur. 
 V.5.2.1.2) Här bir täräf üçün onun özünün müsbät – yäni onun öz zövqü, baxışı vä maraqları (norma vä 
däyärläri)  ilä  uyğun,  äks  täräfinsä  mänfi  –  yäni  onun  hämin  meyarları  ilä  uyğun  gälmäyän  cähätlärini 
qabardan  täbliğat  aparmaqla,  onların  här  birindä  yalançı,  qürrä,  täkäbbür,  özünäinam,  äks  täräfä  qarşısa  – 
häqarätli münasibät formalaşdırılır ki, eqoizmdän doğan antoqonistik meyl, gec-tez öz işini görüb münasibätlärä 
‘‘virus salsın’’. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  Qärbin  postsosialist  mäkanında  SSRİ  dağılana  qädär  millätçilik,  ondan  sonra  isä  kosmopolitik 
ähval-ruhiyyäni täbliğ etmäsi bu qäbildän olan täsirlärdän idi; 
Deyilänlärä  äks  olan,  yäni  hämin  täräflärin  näzärindä  müsbät  kimi  xarakterizä  oluna  biläcäk  cähätläri  ört-
basdır edilir, gizlädilir, yaxud  aşkardırsa  adiläşdirilir, däyärsizläşdirilir, artistlik mähsulu kimi,  hamıya mäxsus 
adi hal kimi interpretasiya ediläräk ikinci-üçüncü däräcäli bir mäsälä säviyyäsinä endirilir vä s. (bir daha qeyd 
edirik  ki,  burada  bütün  hallarda  deyilänlär  bir  täkcä  ayrıca  färdlärä,  o  cümlädän,  kiminsä  nüfuzunu  öz 
cäbhäsindä  aşağı  salmaq  mäsäläsinä  yox,  eyni  zamanda,  beynälxalq  arenada  hansısa  dövlätin  äleyhinä 
kompaniya aparmaq mäsäläsinä dä aiddir). 
 V.5.2.1.3)  Deyilän  tipli  faktlar  tapmaq  çätindirsä  vä  ya  olanlara  dästäk  mäqsädilä,  bu  cür  faktlar  süni 
olaraq quraşdırılıb yayılır, täräflärin näzärinä şayiälär, informasiya «sızdırmaları», eyhamlar vä s. kanalları 
ilä çatdırılır. Kämiyyät däyişikliyi isä keyfiyyät däyişikliyi törädib, gec-tez sosial partlayışa gätirib çıxarasıdır. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  Almaniya  İkinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  İngiltärä  ilä  ABŞ  arasındakı  ittifaqa  xäsarät 
toxundurmaq  mäqsädilä,  ABŞ-ın  burada  daha  çox  zähmät  vä  xärc  çäkib,  itkilär  vermäsi,  İngiltäräninsä  SSRİ-nin 
arxasında gizlänib, ABŞ vä SSRİ-dän bir alät kimi istifadä etmäsi, qäläbäläräsä bärabär hüquqla şärik çıxması barädä 
yalançı statistik faktlar quraşdırıb yayırdı. («LIDER»t/v. 15.10.2000). 
  Bugünkü  gündä  Azärbaycanda  yayımlanan  xarici  radiostansiyaların  öz  verilişlärindä  mütämadi  olaraq,  buradakı 
işsizlik,  täqaüdlärin  azlığı,  müxtälif  kateqoriyadan  olan  veteran  vä  älillärä  sosial  diqqätin  olmaması  vä s.  kimi 
problemläri  qabartmaları  bu  qäbildän  olan  faktlardandır.  Hansı  ki,  hämin  Qärb  keçmiş  SSRİ-yä  qarşı  «Soyuq 
Müharibä»  yürüdändä,  Qorbaçov  «Yenidänqurma»sının  näzäri  iqtisadi  bazası  kimi  «Şok  terapiyası»  metodunun 
tätbiqini  täkid  edändä,  o  cümlädän,  «500-gün»  proqramını  räsmi  şäkildä  ekspertizadan  keçirib  müsbät  räy  verändä, 
guya,  bütün  bunların  mähz  bu  cür  näticälärä  gätirib  çıxaracağını  bilmirdi.  Hämçinin,  böhran  väziyyätindä  olan 
iqtisadiyyatı dirçältmäyin başlıca metodu olan «Konyunktur siyasät»in qeyd-şärtsiz olaraq sosial xärclärin azaldılmasını 
täläb etdiyini, bu siyasäti Azärbaycanda tätbiq etmäyin zäruriliyinin Qärbin näzarätindä olan beynälxalq qurumların özü 
täräfindän  israr  olunduğunu  vä  F.Ruzveltin  dä,  hälä  30-cu  illärdä  ABŞ  iqtisadiyyatını  mähz  bu  yolla  xilas  etdiyi, 
hämçinin mäşğulluğun azalmasının iqtisadi tänäzzüllä qırılmaz rabitädä olması vä tänäzzüldän täräqqinin ilk pillälärinä 
qädäm qoyan bütün dövlätlärdä müşahidä olunduğu da, guya, onlara mälum deyil. 
Bütün  bunların  äväzindä  isä  müxtälif  adamların  şikayätlärini  säsländiräräk  ölkädäki  problemläri  qabartmaq  vä 
emosiyaları qızışdırmaqdansa, bu problemlärdän konkret çıxış yolları göstärmäk, ümumän Azärbaycan vä onun här bir 
kasıb täbäqäsi üçün daha konkret yardım olardı; 
Ümumi  olaraq  deyilänlärlä  bağlı  bir  zäruri  formulu  yadda  saxlamalı:  İnsanlar  arasındakı  ümumiliklär, 
oxşarlıqlar  onları  yaxınlaşdırır,  färqlär  –  uzaqlaşdırır.  İndividual  aspektdän  –  ümumi  dost  vä  ümumi  düşmän, 
ümumi  mäqsäd,  ümumi  xarakterioloji  xüsusiyyät,  ümumi  därd,  ümumi  problem,  hämçinin  sosial  baxımdan  – 
irqi, irsi, cinsi, dini, sinfi, milli, ideoloji, siyasi, mädäni vä s. müştäräklik vä i.a. insanları bir-birinä bağlayan bu 
cür  tellärdändir.  Hansısa  qrup  vä  ya  iki  insan  arasına  nifaq  salmaq  üçün  dä  mähz  onlar  arasındakı  bu  telläri 
qırmaq vä gäläcäkdä dä yaranmasına imkan vermämäk gäräkdir. Bunun üçünsä, näinki hamıda eyni bir obyektä 
(şäxsä  vä  ya  mäqsädä)  qarşı  eyni  däräcädä  simpatiya,  häm  dä,  deyildiyi  kimi,  eyni  däräcädä  antipatiya 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
136 
yaranmasına  da  yol  verilmämälidir.  Çünki,  deyildiyi  kimi,  ümumi  därd  vä  ümumi  düşmän  dä,  eyni  däräcädä 
insanları  bir-birinä  yaxınlaşdıran  çox  güclü  amillärdändir.  Bunun  üçünsä,  parçalanması  planlaşdırılan  kütläyä, 
qrupa,  cämiyyätä  hätta  nifrät  dä  elä  aşılanmalıdır  ki,  onun  bir  hissäsinin  nifräti  o  biri  hissänin  nifrätinä 
oxşamasın... 
 V.5.2.2)  Müxtälif  täräfläri  bir-birinin  äleyhinä  qaldırmaq  üçün,  hämçinin täşviqat metodlarından (bax: 
«Täşviqat» bölümünä [burada, säh. 53]) gen-bolluqla istifadä edilir. O cümlädän: 
 V.5.2.2.a) Bu mäqsädlä sifariş, muzd ödämä, sälahiyyätlärdän istifadä vä s. kimi metodlardan fäal istifadä 
edilir. 
  Räqabätdä iräli çıxmaq vä räqibin uğurlarını azaltmaq üçün bäzi estrada müğännilärinin bu fänddän geniş istifadä etdiyi 
faktı mälumdur. Belä ki, onlar öz räqiblärinin konsertinin effektini aşağı salmaq üçün bu konsertdä pärakändä şäkildä 
özlärinin xüsusi öyrädilmiş muzdlu adamlarını yerläşdirirlär ki, onlar da, axıra qädär adamlar arasında bu müğänninin 
säsini,  geyimini,  maneralarını  vä s.  tähqir,  tänä,  häqarät  atäşinä  tutan  äleyhtäbliğat  aparırlar,  här  häräkätinä  qarşı 
narazılıqlarını bildirirlär, häyatı barädä müxtälif şayiälär, häqarätamiz ähvalatlar söyläyirlär. Onların adätän 3-4 näfärlik 
kiçik  qruplar  şäklindä  yerläşmäläri  vä  belä  halda  bir-birini  dästäkläyäräk  bir-birinin  fikrini  yeni  «arqumentlärlä» 
qüvvätländirmäläri, istär-istämäz izsiz itib getmir vä yerläşdikläri ärazidä ätrafdakılara da sirayät edib, onların o qädär 
dä müğänniyä aludä  olub özünü unutmasına, trans väziyyätinä düşüb fanatik häräkätlär etmäsinä, bir sözlä, konsertin 
lazımi säviyyädä qızışmasına imkan vermir. 
Äks  fändi  isä,  hämin  artistlär  özlärinä  vä  ya  öz  yaxınlarına  qarşı  işlädirlär.  Belä  ki,  qabaqcadan  konsert  zalında 
ayrı-ayrı yerlärdä qrup şäklindä öz öyrädilmiş xüsusi adamlarını yerläşdirirlär ki, onların da funksiyası bu müğänni zala 
girib-çıxdıqda,  ayrı-ayrı  mahnıları  ifa  etmäyä  başlayıb-qurtardıqda,  müxtälif  işarälär  verdikdä  vä s.  onu  süräkli  alqış 
atäşlärinä tutmaq olur ki, bu da, täbii olaraq, därhal bütün zalı yoluxdurur. 
  Analoji fänd siyasätdä dä aktiv istifadä olunur. Mäs., räqib partiyaların bir-birinin mitinqinä deyilän qaydada öz xüsusi 
adamlarını yerläşdirib burada onların vasitäsilä emosiyaların lazımınca qızışmasına, kütlä räyinin lazımi istiqamätä yön 
almasına  imkan  vermäyän,  mane  olan  pozuculuq  fäaliyyäti  häyata  keçirmäsi,  täsirlär  yayması  vä s.  geniş  yayılmış 
fändlärdändir.  Äksinä,  öz  mitinqläri  zamanı  kütlä  arasında,  pärakändä  qruplar  şäklindä,  onların  här  sözünü  tärifläyib 
göyä  qaldıran,  süräkli  alqış  atäşinä  tutan  öyrädilmiş  öz  adamlarını  yerläşdirirlär  ki,  bu  da,  bütün  kütläni  yer-yerdän 
yoluxdurub, trans väziyyätinä gätirmäk üçün kifayät edir. 
  Deyilän  fänd  täcrübäli  bir  siyasätçini  öz  ölkäsindä  baş  qaldıran  qiyamlardan  birini  qansız-qadasız  sakitläşdirmäyä 
imkan vermişdi. Güc nazirlärinin dä täräddüd etdiyi bu qiyam zamanı, televiziya vä radio vasitäsilä xalqa müraciät edib 
ölkädäki  tählükäli  väziyyäti  onlara  çatdıran  rähbär,  digär  kanalla  gecä  növbäsindä  işläyän  işçiläri  därhal  öz 
iqamätgahının ätrafına  yığıb  gätirmäyi müvafiq  orqanlara  tapşırır.  Müraciätdän  därhal sonra  «rähbärin  iqamätgahının 
ätrafının sadä kütlä ilä dolması» vä «yenilärinin dä axın-axın axışıb bura gälmäsi», «rähbärin müraciätinä cavabän ölkä 
ähalisinin  onu  dästäklämäsi»  vä  onların  «qiyamçılara  öz  etirazını  bildirmäsi»  vä s.  rähbärin  näzarätindä  olan  Kütlävi 
İnformasiya Vasitäläri ilä operativ surätdä ölkädä yayımlanır. «Zäncir reaksiyası» vä ya «domino effekti» hadisälärin 
sonrakı eskalasiyasını tänzimläyäräk, ilkin kütlänin bura necä yığışması mexanizmindän xäbärsiz olan, eyni zamanda, 
belä tarixi hadisädä iştirak etmäk häväsindä olan olduqca böyük miqdarda kütläni yoluxdurub buraya daşıyır ki, onların 
da enerjisi, istär bayaqdan täräddüd edän nazirlärä vä istärsä dä qiyamçılara sirayät edäräk situasiyanı häll edir; 
  Müxtälif dövlätlärdä hansısa dini-missioner täşkilatların, ictimai, siyasi qurumların vä b. sonradan hansısa xarici dövlät 
täräfindän  täşkil  olunmasının,  maliyyäläşdirilmäsinin  vä s.  faktlarının  aşkarlanması  kimi  geniş  yayılan  hal  da  bu 
kateqoriyadandır; 
 V.5.2.2.b)  Ayrı-ayrı  täräfin,  hätta  sıravi  nümayändäsini  dä  olsa,  müxtälif  növlü  täşviqat  metodları  ilä 
(bax: «Täşviqat» bölümünä [burada, säh. 53]), o cümlädän, aldatma, şirnikländirmä, öyrätmä, qorxutma, 
tälqin  vä s.  vasitäsilä  äks  täräfin  marağı  ilä  toqquşan  deyilän  tipli  addımlar  atıb,  söz  danışmağa,  älaqälär 
qurmağa,  situasiyaya  düşmäyä  vä s.  tährik  edilib,  sonra  da  bu,  lazımi  provakasion  kommentariya  ilä  äks 
täräfin näzärindä qabardılır. 
  Nümunä üçün, mäs., ABŞ-ın Yaxın Şärq siyasätinä aktiv ängäl törädän koalisiyanı, o cümlädän, konkret olaraq, Äräb 
Dövlätläri  Liqası  adı  ilä  tanınan  bloku  parçalayıb,  neytrallaşdırmaq  mäqsädilä,  ABŞ  1978-ci  ildä  Kemp-Devid 
razılaşması  ilä  bu  Liqanın  yaradıcısı  vä  aparıcısı  olan  Misirä  İzrailin  bäzi  güzäştlär  etmäsini  (işğal  etdiyi  Misir 
ärazisindän  öz  qoşunlarını  çıxarmasını)  täşkil  etdi.  Äväzindä  isä  Misir,  ävväla  –  bu  yerdä  İzrail  qoşunlarının  yerini 
«çoxmillätli  qüvvälär»in  tutmasına  razılaşmalı  idi  vä  razılaşdı  da  (hansı  ki,  bu  qüvvälär  adı  altında  1982-ci  ildän 
burada,  faktik  olaraq,  äsasän  ABŞ  härbi  bazaları  yerläşdirildi);  ikincisi  –  İzrailin  işğal  etdiyi  fälästin  torpaqlarını 
(İordan çayının Qärb sahillärini vä Qäzza bölgäsini) onun muxtar ärazisi kimi qäbul etmäli idi vä etdi dä; vä Nähayät, 
üçüncüsü – İzraillä diplomatik älaqälär qurmalı idi vä Misirin Sadat rejimi buna da razı oldu. 
Üçtäräfli  ABŞ-İzrail-Misir  danışıqlarının  näticäsi  olan  bu  fakt  (Kemp-Devid  razılaşması)  –  sonradan  Misirin 
separat  danışıqları  kimi  böyük  hay-küylä  äräb  dövlätläri  arasında  geniş  reklam  etdirildi  vä  bütün  bunların  näticäsi 
ondan  ibarät  oldu  ki:  (1)  1979-cu  ildä  Äräb  Dövlätläri  Liqası  özünün  yaradıcısı  vä  aparıcısı  olan  Misiri  bu  Liqadan 
xaric  etdi;  (2)  Ona  qarşı  İslam  Konfransı  Täşkilatı  ilä  birlikdä  iqtisadi  vä  diplomatik  boykot  qärarı  qäbul  etdi  (o 
cümlädän,  onunla  bütün  diplomatik  münasibätlär  käsildi  vä  ona  kreditlär  verilmäsi  dayandırıldı);  (3)  Liqanın 
qärargah-mänzili bu ölkädän Tunisä köçürüldü. 
Lakin  hansısa  bir  qardaş  äräb  xalqına  qarşı  bunca  särt  qärar  da  bütün  Liqa  üzvlärinin  eyni  däräcädä  üräyincä 
deyildi vä bu fikir ayrılığı, sonradan yerdä qalan digär Liqa üzvlärini dä parçalamaq, täklämäk, qarşı-qarşıya qoymaq 
işindä ähämiyyätli rol oynaya bildi. 
 V.5.2.2.c)  Onların  adından,  onların  stili  ilä  bir-birinin  marağına  toxunan,  anonim  aksiyalar  häyata 
keçirilir  vä mäsuliyyät, müälliflik  onların  öz  üzärinä  atılır  vä  ya  iş  elä  qurulur  ki, täräflär  buna  görä qeyd-

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
137 
şärtsiz olaraq bir-birindän şübhälänsinlär: 
  Nümunä üçün, mäs., Yaponiya İkinci Dünya Müharibäsi äräfäsindä özünün bir addımlığı olan Filippindä yerläşdirilmiş 
ABŞ härbi bazalarını buradan aşağıdakı mäzmunlu väräqä ilä çıxarmağa müväffäq olmuşdu: 
«Zöhrävi xästäliklärdän qorunun! 
Şübhäli  davranışlı  filippin  qadınları  ilä  älaqä  säbäbindän,  son  vaxtlar  zabit  vä  äsgärlärimiz  arasında  zöhrävi 
xästäliklärin sayı ähämiyyätli däräcädä artmışdır. Adanın Yaponiya täräfindän işğalı näticäsindä yaranan ağır maddi 
väziyyät,  filippin  qadınlarını  çox  cüzi  ärzaq  müqabilindä  böyük  häväslä  amerikan  äsgär  vä  zabitlärinä  öz 
xidmätlärini täklif etmäyä mäcbur edir. Bundan älavä, filippin qadınlarında amerikan oğlanlarına qarşı gün-gündän 
artan  simpatiya  da  onların  özlärini  çox  böyük  häväslä  amerikan  äsgärlärinin  ixtiyarına  vermäsinä  säbäb  olan 
amillärdändir.  Filippin  qadınlarında  gigiyena  barädä  täsävvürün  olmaması  säbäbindän  isä  onlar  arasında  xästälik 
daşıyıcıları  olduqca  böyükdür.  Buna  görä  dä,  mäslähät  görürük,  tibbä  mälum  olan  bütün  qoruyucu  vasitälärdän 
istifadä  etmäklä  ehtiyat  tädbirläri  göräsiniz,  müvafiq  tählükäsizlik  qaydalarına  riayät  edäsiniz.  Daha  yaxşı  olardı, 
ümumiyyätcä,  ärli  qadınlarla,  bakirä  qızlarla  vä  ya  nisbätän  yaxşı  tanıdığınız,  etibar  etdiyiniz  qadınlarla  älaqädä 
olasınız. 
ABŞ ordu komandanlığı!» 
Väräqänin mäzmunundan göründüyü kimi, burada elä bir ähämiyyätli, ciddi bir şey yoxdur. Sadäcä, o, ABŞ härbi 
rähbärliyi  täräfindän,  Filippindäki  öz  äsgär  vä  zabitlärinin  tählükäsizliyini  qorumaq  mäqsädilä,  ehtiyat  tädbiri  kimi 
tärtib edilib, yazılıb, vässalam. Äslindä isä, sän demä o, Yaponiya xüsusi idaräläri täräfindän tärtib edilib vä Filippinin 
yerli  ähalisi  üçün  näzärdä  tutulubmuş.  Äsasän,  mülki  ähali  arasında  säpilän  bu  väräqälär  çox  tezliklä  ölkänin  här 
yerindä yayıldı. Amerikalıların onlar barädä, onların anası, bacısı, ailäsi barädä olan bu cür häqarätli münasibätindän vä