Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

däyişikliklär dä, insanın fikir apparatına müdaxilä etmäyä imkan verän vasitälärdändir. 
Göstärilän  älamätlär  täräf-müqabilin  fikirlärinin  mäcrasını  müäyyänläşdirmäk  üçün  bir  indikatordur  ki, 
onların  vasitäsilä  onu  lazımi  diapazona  köklämäk  vä  ondan  känara  çıxmağa  qoymamaq  mümkündür:  täräf-
müqabil sizä maraqla, yoxsa «xala xätrin qalmasın» qulaq asır, onu hansı mövzu maraqlandırır, näyä meyl edir, 
dedikläri  sämimidirmi  vä s.?  Ägär  maraqsız  qulaq  asırsa,  demäli,  näsä  yerindä  deyil  vä  mövzunu  tez-tez 
däyişmäklä  «indikatorların»  qırmızı  işığının  «yandığı»  mäqamı  axtarıb  tapmaq  olar  vä  bununla  da,  daim onun 
üräyinin «sarı simindän» vurmağı öyränäcäksiniz. Bu, eynilä täzä tanış olanların bir-birindä özlärinä qarşı maraq 
oyada  bilmäsi  üçün,  eynilä  yol-yoldaşlarının  hämsöhbäti  bezdirmämäsi  üçün,  eynilä  mäclisdä  mäclisin  ruhunu 
tuta bilmäk üçün, eynilä müällimin täläbä vä şagirdlärin üräyinä yola tapa bilmäsi üçün, eynilä, müsahiblärin bir-
birinin  sämimi,  yoxsa  qeyri-sämimi  olduğunu  müäyyän  edä  bilmäläri  üçün,  kimisä  ram  edärkän  ona  üsyan, 
qiyam,  inciklik  şansı  vermämäk  üçün  vä  eynilä  dä,  köhnä  tanışların  bir-birinin  üräyini  «oxuya»  bilmäläri, 
därdlärinä şärik ola bilmäläri, başa düşän dost olduqlarını nümayiş etdirä bilmäläri vä s. üçün ähämiyyätlidir. 
 
II.2.2.2. Eksperiment 
 
İnsanın daxili alämini müxtälif situasiya vä münasibätlär üzä çıxarır. Mähz, bu halında insanın psixi tarazlıq 
halı  pozulur  vä  o,  debilliyin,  infantilliyin,  däliliyin  hüdudlarında  längärlämäyä  başlayır.  Lakin  bäs,  ägär  insan 
xoşa-xoşluqla, täbii surätdä belä hala düşmürsä, onda nä etmäli? Gözlämälimi ki, «nä zaman yaz gälär, onda da 
yonca bitär?». 
İnsanın  eksperiment  vasitäsilä  tädqiqi,  mähz  belä  mäqamlarda  situasiyanı  süni  surätdä  yaratmaq 
(«modelläşdirib»),  täräfdaşı  bärkä-boşa,  çäk-çevirä  salmaqla  onun  barädä  hansısa  näticä  çıxarmaq  mäsäläsini 
ähatä edir. Eksperiment zamanı eksperimentin näticäsinä täsir göstärä biläcäk bütün digär däyişänlär vä şärtlär 
aradan qaldırılmalı vä ya elä edilmälidir ki, onlar axıra qädär sabit säviyyädä qalsın. 
İnsanı  nisbätän  yaxından  tanımaq  üçün  on  illärlä  vaxt  lazımdır.  Yalnız  bu  müddätdä  müxtälif  situasiya  vä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
31 
münasibätlär onun daxili alämini açmağa vä xasiyyätinin incäliklärini üzä çıxarmağa imkan verär. Bundan sonra 
isä.  istänilän  halda  proqnozlaşdırmaq  mümkün  olur  ki,  kimdän  näyi  gözlämäk  olar  vä  kimä  hansı  räftar  xoş 
gedib-getmir. Bu qädär müddätsä, göründüyü kimi, olduqca böyük limitdir vä yaxşı olardı ki, här şey cämisi bir 
neçä  gündä,  hätta  bir  neçä  saatda  häll  olunaydı.  Älälxüsus  da  ki,  on illärlä tanıdığın  bir  adamla  älaqädar  belä, 
hälä  här  şey  tam  aydınlaşmır  vä  onun  sizdän  gizlätdiyi  nä  qädär  sirläri,  zäiflikläri,  istäkläri  ola  bilir.  Bütün 
bunları üzä çıxarmaq, özü dä çox tez müddätdä üzä çıxarmaq üçünsä häqiqi «qälb mühändisi» olmaq lazımdır. 
Bu hissädä söhbät, mähz bu mäqsädä xidmät edän bäzi fändlärdän gedäcäk. 
Aşağıda bu kateqoriyadan olan yeddi vasitä sadalanır, hansı ki, onların bir çoxu psixoanalitika üçün dä yeni 
olduğundan, eyni zamanda, täbabätdä dä maraqlı ola bilär: 
II.2.2.2.1. Särbäst assosiasiya metodu 
Psixoanalitikanın başlıca alätlärindän olan bu fänd, adi ünsiyyät zamanı da, täräf-müqabilin daxili dünyasına 
nüfuz  edä  bilmäk  üçün  äla  vasitädir.  Burada,  cähd  edilir  ki,  täräf-müqabil  öz  danışdıqlarına  maksimum  aludä 
olsun vä bununla da, hissläri, fikirläri üzärindä näzaräti äldän buraxsın, özünü unutsun, ehtiyatı yaddan çıxarsın. 
Bu zaman, «särbäst assosiasiya» deyilän prinsipä uyğun olaraq, beyindä ätalätä oxşar bir hal yaranır, fikirlärin 
axını  «zäncirvari  reaksiya»  vä  ya  «domino  effekti»  deyilän  akt  täräfindän  stimullaşdırılır,  «söz-sözü  çäkär» 
prinsipinä  uyğun  olaraq  här  yeni  fikir  yaddaşdan  özünä  uyğun  digär  fikirläri  qurcalayıb  üzä  çıxarır  –  beläcä, 
fikirlärin eskalasiyası fasiläsiz olaraq tänzimlänir. 
Mexanizm baxımından bu metod autohipnoz halının bir variasiyasıdır. Burada diqqätin tutulub saxlanılması 
üçün,  hipnozdakı  kimi,  hansısa  bir  parlaq  küräcikdän  vä  ya  düymäcikdän  deyil,  täräf-müqabilin  öz 
söhbätlärindän istifadä olunur. Fänd vä vasitälär baxımındansa, bu hal hipnozla qismän käsişir. Belä ki, burada 
da  äsas  mäqsäd,  täräf-müqabilin  psixikasını  relaksasiya  halına  gätirmäkdir.  Lakin  mäzmun  deyil,  forma 
baxımından burada ciddi färqlär mövcuddur, çünki hipnozun öz, särbäst assosiasiya halınınsa öz vasitäläri var. 
İnsanı  belä  hala  gätirmäyin  bäzi  primitiv  üsulları  hälä  öz  dövründä  freydizm  vä  sonradan  onun  bazasında 
yaranan  «psixodinamik  psixoterapiya»  täräfindän  müäyyänläşdirilsä  dä,  bu  gün  onları  daha  da  dolğunlaşdırıb 
ümumiläşdirmäk mümkündür, o cümlädän: 
a) İnsanı belä hala gätirmäyin BİRİNCİ ŞÄRTİ – heç vädä onun fikirlärini käsmämäkdir. Danışdığı mövzu sizin üçün 
maraqsız,  mänasız,  azinandırıcı,  cäfäng,  darıxdırıcı,  säviyyäsiz,  tähqiramiz  vä s.  görünä  bilär.  Burada  siz  öz  äleyhinizä 
fikirlär  eşidä  bilärsiniz.  Bütün  bunların  heç  biri  hälä  sizä  onun  sözünü  käsmäk  ixtiyarı  vermir.  Näzärä  alın  ki,  o,  hipnoz 
väziyyätindädir  vä  indi  danışdıqları  onun  üräyinin,  beyninin  därinliklärindä  indiyä  qädär  gizlätdikläridir  vä  sizin  dä 
mäqsädiniz  mähz  onları  üzä  çıxarmaqdır,  daha  onunla  haqq-hesab  çäkmäk  vä  ya  onunla  ünsiyyätdän  zövq  almaq  yox. 
Bunlar  tamam  başqa  vaxt  vä  söhbätin  väzifäsidir.  İndi  vacib  olanı  onun  zäifliklärini,  üräyindä  gizlätdiyi  sirlärini, 
münasibätlärini, tämännalarını vä s. üzä çıxarmaq, yaxud onun vasitäsilä özgälärinin sirlärini öyränmäkdir. Bunlardan ona 
vä ya bir başqalarına qarşı necä istifadä etmäk mäsäläsi sonranın işidir. İndi isä onun fikirlärinin cämisi bir däfä käsilmäsi 
kifayätdir ki, o, ayılsın, väziyyätä sağlam düşüncä ilä baxsın, özünü älä alsın vä s. Äksinä, «xoda» düşüb danışdığı anlarda 
fikri  bütün  dünyadan  täcrid  olub,  diqqäti  yalnız  danışdıqlarının  üstündä  cämlänir  ki,  hipnozçuların  bildiyi  kimi,  bu  da 
hipnoza aparan sadä yoldur. Sözü käsildikdä isä «fäth olunmuş» diqqät azad olur vä bundan sonra näyäsä nail olmaq üçün 
här  şey  yenidän  başlanmalıdır.  Bir  sözlä  ki,  täki  danışsın,  ağzına  nä  gäldi,  fikrindän  nä  keçdi,  qoy  danışsın.  Sizin  üçün 
maraqlı  olanı  onun  danışdıqları  yox,  danışıqarası  dilindän  qaçırdıqlarıdır.  Yerdä  qalanı  isä  yalnız  bunu  açmaq  üçün  olan 
vasitälär, buna gätirän yollardır; 
b)  İKİNCİ  ŞÄRT  –  onun  tählükäsizliyinä  täminatın  olması  mäsäläsidir.  Ägär  nä  vaxtsa  onun  sirlärini  açıb 
yaymısınızsa, öyrändiyiniz sirrinä görä onu tänä atäşinä tutmusunuzsa vä ya elä indi açdığı hansısa bir sirrinä göräsä därhal 
qışqırmısınızsa ki,  «aha, axır  ki, sän öz iç üzünü açdın» vä  yaxud  «yaxşı ki, män säni başına buraxdım, belä-belä şeyläri 
açıb  danışdın,  yoxsa  män dä  sänin  bu  cür  işlärindän (äclaflıqlarından,  sifätlärindän vä s.) xäbärsiz qalardım»  vä s.,  onda 
çox çätin ki, indi lazımi effekti äldä edä biläsiniz. Etimad burada här şeyi häll edir. Buna görä dä, burada, birinci növbädä, 
etimad körpüsü yarada bilmäk vacibdir. 
—  Bu  mäqamda  etimad  qazanmağın  bir  şärti,  yuxarıda  deyildiyi  kimi,  onda  sirlärinin  gizli  qalacağına  ümid  yarada 
bilmäkdir; 
—  İkinci mäsälä –  kömäk edäcäyinizä  gümanının  olmasıdır.  Özü  dä söhbät täkcä maddi  kömäkdän  yox, eyni zamanda, 
mänävi  kömäkdän  dä  gedä  bilär.  Bir  sözlä,  bu  mäqamda  kömäk  edäcäyinizä  ümid  yarada  bilmäk  sizin  äsas 
väzifälärinizdän biridir; 
—  Bu  mäqamda  etimad  qazanıb,  täräf-müqabilin  tählükäsizliyinä  täminat  verä  bilmäyin  daha  bir  formulu  –  etiraflar 
mübadiläsidir.  Silahını  tullayaraq  qarşınıza  kömäksiz  väziyyätdä  çıxan  täräf-müqabil,  sizä  etimad  nümayiş  etdirir  vä 
sizdän dä analoji addım gözläyir. Bu mäqamda sizin dä, öz ‘‘män’’inizin bäzi neqativ täräflärini aşkarlamanız, o qädär 
dä  «aydan arı, sudan duru» olmadığınızı näzär-diqqätä çatdırmanız, väziyyäti zahirän sığortalayar, ünsiyyätin bärabär 
äsaslarla  inkişafına  vä täräf-müqabilinin  hürkmädän sizä  doğru  daha da  yaxınlaşmasına säbäb  ola  bilärdi. Äks halda, 
täräf-müqabil özünü aldadılmış väziyyätdä hiss edib geri çäkiläsidir; 
Ancaq bu sonuncu mäqamla bağlı iki tählükäli nüansı näzärdän qaçırmamalı. Ävväla, sizin özünüz barädä här şeyi 
birnäfäsä  açıb  tökmäniz  effektsiz  vä  azinandırıcıdır  –  här  şey  addım-addım  vä  sözgälişi  olmalıdır.  İkinci  mäsälä  isä, 
özgäläri barädä olan söhbätlärlä bağlıdır: Täräf-müqabil kiminsä sirrini açdıqca, qarşılıq xatirinä, sizin dä hämin adamın 
bäzi sirlärini açmanız, haqqınızda «ağzıboş» adam täsävvürü yarada bilär vä gäläcäkdä täräf-müqabil dä öz sirlärini sizä 
açmaqda ehtiyatlanar. Här halda, här şeyi väziyyät vä täräf-müqabilin xarakteri ilä ölçüb-biçmäli; 
c) Täräf-müqabili särbäst assosiasiya halına köklämäyin ÜÇÜNCÜ ŞÄRTİ – passiv yox, aktiv dinläyici olmaq, başqa 
sözlä, onu öz dinläyicilik mäharätinizlä stimullaşdırmaqdır. Yuxarıda heç vädä täräf-müqabilin sözünü käsmämäk tövsiyyä 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
32 
olunmuşdu.  Lakin  bu,  diqqätyayındırıcı,  mövzunu däyişdirän  müdaxilälärä aid idi  vä  mövzuya  dästäk, emosiyalara täkan 
mäqsädi  güdän  müdaxilälär  bura  aid  deyil.  Mäsälä  burasındadır  ki,  bir  sıra  elä  verbal  formullar  mövcuddur  ki,  onlar  bu 
halda  mane  olmayıb,  äksinä,  täräf-müqabilin  hämin  bu,  «ayıqkän  hipnoz»  väziyyätini  daha  da  därinläşdirir,  ona  bir  növ 
täkanlar verir vä onu häqiqätän dä, getdikcä qeyri-şüuri bir väziyyätä gätirir. Bu cür formulların bäzilärisä aşağıdakılardır 
Ümumi  olaraq,  täräf-müqabilin  särbäst  assosiasiya,  eyforiya  halının  säviyyäsini  yuxarıda  sadalanan 
indikatorlar vasitäsilä müäyyän etmäk mümkündür. 
  EKSPRESSİV  İNDİKATORLAR:  Täräf-müqabilin  poza  vä  säsi  täbii  görkäm  alır,  onlarda  gärginlik  vä  häyäcan  hiss 
edilmir. O, gözlärini gizlätmir, göz-gözä gälmäkdän qaçmır, äksinä, sizä daha tez-tez baxır, lakin gözlärini sizä zilläyib 
dä durmur. Özünü särbäst hiss edir vä sizä daha yaxın durmağa çalışır, yaxud pozası sizä täräf azacıq äyilmiş olur vä s.; 
  PSİXOMOTOR  İNDİKATORLAR:  Bütün  növ  reaksiyaları,  häräkäti,  nitqi  çevikläşir,  mimika  vä  jestläri  canlanır, 
suallarınıza cavabı, här hansı qeydinizä reaksiyası pauzasız, çevik olur, düşünmädän danışır vä s.; 
  KOQNİTİV İNDİKATORLAR: Nitqindä hazırcavablıq, lakoniklik artır, yaddaşı güclänir, äksinä, diqqäti zäifläyir vä s.; 
  EVOKATİV  İNDİKATORLAR:  Ünsiyyätä,  ünsiyyätdä  täşäbbüsü  älä  almağa,  özünüifadäyä,  özünüböyütmäyä  vä s. 
meylli olur. 
Täräf-müqabilin  nitq  vä  davranışında  göstärilän  älamätlärin  müşahidä  olunması  onun  tamamilä  «ayıqkän 
hipnoz» väziyyätindä olduğuna işarädir; 
II.2.2.2.2. Mübahisä metodu 
Täräf-müqabilin  daxili  dünyasına  müdaxilä  etmäyin,  fikirlärini  aşkarlamağın  daha  bir  metodu  onun 
münaqişäyä, mübahisäyä cälb olunmasıdır. Fäslin ävvälindä intellektä verilän xarakteristikada qeyd edilmişdi ki, 
o, emosiyaların maksimum gärgin vä süst hallarında öz funksiyasını dayandırır. İnsanın näyisä gizlätmäsinin, sirr 
saxlamasının,  daxili  alämini  ört-basdır  etmäsinin  vä s.  äsas  säbäbkarı  da,  mähz  onun  intellektidir.  Belä  ki,  bu 
orqan  özünün  tänqidi-senzor  funksiyası  ilä  zärärli  olan,  mänafeyä  zidd  olan  heç  näyi  orqanizmin  yaxınlığına 
buraxmır, tähtälşüura «senzuradan» keçmäyän här hansı känar müdaxiläläri qätiyyätlä dayandırır vä s. – täbii ki, 
ägär «duysa». 
Bu  baxımdan,  yuxarıdakı  metoddan  äsas  mäqsäd,  emosiyaların  hämin  maksimum  aşağı  häddini,  yäni 
relaksasiya, süst halını äldä  etmäk idi. Deyildiyi kimi, diapazonun  yuxarı häddi, yäni emosiyaların maksimum 
gärginliyi  dä,  intellektual  fäaliyyäti  tormozlamaq  baxımından  analoji  effektlidir.  Bu  cähätdän,  mübahisä  – 
äsäbläri tarımlamaq, emosiyaları gärginläşdirmäk üçün än sadä vä älverişli üsuldur. 
«Äsäbi  başda  ağıl  olmaz»  –  deyirlär.  Mübahisäyä  cälb  olunmuş  adam  öz  üzärindä,  danışıqları,  häräkätläri 
üzärindä näzarätini itirir, iradä hesabına maskaladığı xüsusiyyätlärini büruzä verir, här növ sünilikläri täbiiliklä 
äväzlänir,  indiyä  qädär  üräyindä  saxladığı  tänälärini,  iradlarını,  münasibätlärini  açıqlayır,  häqiqi  fikirlärini 
aşkarlayır. 
Bu  hal,  ekstremal  situasiya  kimi,  eyni  zamanda,  onun  xarakterinin  bir  sıra  qaranlıq täräfini  dä  üzä  çıxarır. 
Belä  ki,  mähz  bu  anda  müäyyän  etmäk  mümkündür  ki,  täräfdaş  nä  däräcädä  inadkar  vä  ya  güzäştägedän, 
tämkinli vä ya tez özündänçıxan, kobud vä ya taktikdir. 
Ancaq ki, bu ziddiyyät axtarışını o qädär dä därinläşdirmäk lazım deyil: Täräf-müqabili inandırmağa çalışın 
ki,  mübahisä,  bäzi  momentläri  aydınlaşdırmaq  istäyindän  doğub.  Sizin  özünüz  mäcburän  mübahisäyä  cälb 
olunmusunuzsa, çalışın o qädär dä aludä olmayasınız vä heç vädä üzärinizdä näzaräti yaddan çıxarmayasınız; 
II.2.2.2.3. Sınaq-sähv metodu 
Täräf-müqabilin  häqiqi  fikirlärini  üzä  çıxarmağın,  räyini  «zandaj»  etmäyin  daha  bir  üsulu  bu  metoddur. 
Burada müxtälif käşfiyyat häräkätläri vä sözläri vasitäsilä ona «hücum» edilir, bunlara verdiyi cavab reaksiyaları 
äsasında, näyi davam etdirib-etdirmämäk barädä näticä çıxarılır. Bu metodun özü dä iki variasiyadan ibarätdir. 
  Birinci halda müxtälif zarafat, lätifä, eyham, replika, atmaca, ikibaşlı suallar, häräkätlär vä s. vasitäsilä birbaşa hücum 
edilir, lazımi särhädd keçilir. O cümlädän, söhbät äsnasında gänc oğlanların ‘‘täsadüfän’’ yeni tanış olduqları qızların 
qoluna, saçına, belinä äl toxundurmaları, lätifälärlä tädricän «lazımi» mövzuya gälib çıxmaları, müsahiblärin müxtälif 
fel formaları ilä bir-birinä eyham vurmaları, sataşmaları (mäs., bu formullarla: «Heyf, fürsäti äldän buraxmısan, gäräk 
belä edäydin», «Män olsaydım belä edärdim» vä ya «Filankäs olsaydı belä edärdi», «Näyä görä çäkindin, orda nä var 
idi ki?», «Yoxsa qorxdun ki, filan cür olardı?», «Bälkä belä edäydi, bäs onda?», «Kaş elä olaydı», «Eybi yoxdur, indi 
qorxmursan qorxma, fürsät düşändä qorxudaram», «Nädir, mägär sänä nä isä täklif veriräm ki?», «Yox, qorxuram söz-
zad  düzäldärsän»  vä s.)  vä b.  hämin  bu  «käşfiyyata»  nümunälärdändir  (Bu  tipli  mövzularla  bağlı  älavä  olaraq  bax: 
burada, säh. 35,  40-41,  43,  63...).  Yuxarıda  täsvir  edilän  indikatorların  göstäriciläri,  yäni  täräf-müqabilin  müxtälif 
formalı  mänfi-müsbät  reaksiyaları  ämäliyyatı  davam  etdirib-etdirmämäk,  eläcä  dä,  hansı  müstävidä  davam  etdirmäk 
barädä  lazımi  siqnal  verir.  Reaksiyalarına  äsasän  täräf-müqabilin  incidiyi  hiss  olunursa,  här  şeyin  zarafat  olduğunu 
bildirmäklä, eyni zamanda, onun mövqeyini, baxışını dästäkläyän bir neçä älavä fikir söylämäklä, mövzudan mäharätlä 
yayınmaq vä ziddiyyätä şans vermämäk mümkündür (Müäyyän variant halında burada lazımi fikir müxtälif şayiälär vä 
ya  ikinci,  üçüncü  adamlar  vasitäsilä  ona  çatdırılır  vä  bundan  sonra  reaksiyası,  münasibäti  izlänilir.  Reaksiyası  ilä 
täräf-müqabil işarä vurasıdır ki, fikrin hansı formuläsi onu qane edärdi. Lakin bu halda bir şeyi näzärdän qaçırmamalı 
ki, bäzän mäsäläyä başqalarının (o cümlädän, ictimai räyin) qarışdırılması äks-effekt göstäräräk, täräfdaşı ävväl razı 
olduğu mäsälädän artıq çäkinmäyä mäcbur edä bilir); 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
33 
  İkinci  halda  isä  addıma  mane  olan,  ehtiyat  täläb  edän  baryer  açılıb  göstärilir,  müzakiräyä  çıxarılır  vä  onun  da  bunu 
ciddi baryer sayıb-saymaması izlänilir. Fikir, äsasän bu formullarla düzäldilir: «Heyf ki,... yoxsa..», «Özüm istämiräm, 
yoxsa..», «Hälä vaxtı deyil, yoxsa...» vä s.. Problem, baryer, mane olan amil yerindä istänilän bir bähanäni äsas qäbul 
etmäk mümkündür. Cavabında täräf-müqabil bildirä bilär ki, «bunun mäsäläyä nä däxli?» vä ya «Fikrän qäbul edäk ki, 
heç o problem yoxdur», yaxud älavä olaraq misal dä çäkä bilär ki, «Filankäsdä dä, o problem var, ancaq heç ähämiyyät 
vermirlär» vä yaxud da ki, sükutla sizin dediyinizä razılıq bildirä bilär vä ya «çox nahaq belä fikirläşdiyinizi vä heç bir 
şärt çärçiväsindä bu sövdanızın baş tuta bilän iş olmadığını» elan edär; 
II.2.2.2.4. Statistik intensivlik metodu 
Xoşu  gälän  bir  oyuncaq  vä  ya  iştahı  keçän  täam  yanında  balaca  uşağın  özünü  necä  apardığı  mälumdur: 
uşağın gözü onun yanında qalır, anasının älindän ona doğru daha çox dartınır vä s. Böyük adamlarla bağlı da här 
şey beläcädir. Yaşından asılı olmayaraq istänilän adam beynini mäşğul edän problemä fikrän dönä-dönä qayıdır, 
o  mäsälä  onun  diqqätini  daha  tez-tez  mäşğul  edir.  Mähz  bu  kiçicik  «älyeri»  dä,  onun  fikirlärini  «oxumaq» 
mäsäläsindä daha bir oriyentasiya verir. 
  Söhbät  äsnasında  täräf-müqabilin  hansı  mövzuya  doğru  daha  tez-tez  «dartındığını»,  dönä-dönä  qayıtdığını,  müraciät 
etdiyini,  hansı  adı  tez-tez  hallandırdığını,  misal  göstärdiyini,  ehtiyac  olmadan  vurğuladığını  vä s.  izlämäklä,  onun 
beynini  daha  çox  mäşğul  edän  problem  barädä  ümumi  täsävvür  äldä  etmäk  mümkündür.  Hämin  mövzunun  ümumi 
söhbätlärindäki häcmi, statistik çäkisi, intensivliyi vä s. onun düşüncälärinin mähz bu orbit üzrä fırlandığına işarädir. 
Qeyd  olunmalıdır  ki,  täräf-müqabil  sizi  üzä  salmaq,  sizdän  näsä  qoparmaq  xatirinä  näyisä  özü  qäsdän  tez-tez 
vurğulaya bilär ki, sizin diqqätinizi ona cälb etsin. Här halda, bu da yenä onun maraqları kaleydoskopuna aid mäsälädir 
vä tämännalarını açmağa imkan verir; 
II.2.2.2.5. Eyham metodu 
İnsanın fikirlärini üzä çıxarmağın bir fändi dä budur. Burada müxtälif ‘‘täsadüfi’’ eyhamlarla işarä edilir ki, 
guya, onun hansısa bir sirri barädäsä här şeyi bilirsiniz. Sadäcä olaraq, onu namünasib väziyyätä salmamaq vä ya 
söhbät o yerä gätirib çıxarmadığı üçün heç näyi açmırsınız. Artıq burada sizin üçün dä gizli heç nä qalmadığına 
ämin olduğu üçün täräf-müqabil yeri gäldikcä, söhbät o mövzulara gätirib çıxardıqca, özü onun bäzi täräflärini, 
färqinä varmadan dilindän qaçırasıdır. Yaxud münasibätin forması ona sirr gizlätmäk sälahiyyäti vermirsä, o özü 
tez  bähanä  tapıb  mäsälänin  yerdä  qalan  hissäsini  dä  açıqlamağa  (‘‘cäzasını  yüngülläşdirmäk  üçün’’  ‘‘xoşa-
xoşluqla boynuna almağa’’) çalışasıdır. 
  Burada  da,  bäzi  nüanslar  var  ki,  effektli  näticä  almaq  üçün  onların  näzärä  alınması  vacibdir.  Ävväla,  eyhamlar  düz 
hädäfä däymälidir, yäni bu sirrin heç olmazsa bir elementini tam däqiq bilmälisiniz, O cümlädän, özünüz çıxardığınız 
mäntiqi näticälärdän eyham kimi istifadä etsäniz, heç olmazsa şübhälärinizin uyarlılıq däräcäsi kifayät qädär olmalıdır. 
İkincisi isä, täräf-müqabilin här hansı ötäri açıqlamaları barädä qätiyyän sual vermäk olmaz, O, här hansısa bir mäsälä 
barädäsä  färqinä  varmadan  här  şeyi  danışdıqda,  ona  stavka  edir  ki,  siz  onsuz  da  bunu  bilirsiniz.  Sizin  suallarınızsa, 
xäbärsizliyinizi üzä çıxarar vä onun mäsuliyyät barädä här şeyi yenidän götür-qoy etmäsinä gätirib-çıxara bilär; 
II.2.2.2.6. Häqiqäti tährif metodu: 
İnsanın häqiqi fikrinin, xarakterinin, emosiyalarının vä s. üzä çıxarılmasının daha bir üsulu – onun halının, 
mövqeyinin, äqidäsinin, fikrinin, xasiyyätinin vä s. sähv yozulmasıdır. 
Bu metodun özü dä iki variasiyadan ibarätdir: 
  Birinci  halda  mäsälänin  pis  täräfi  äsas  götürülür,  müsahibin  hansısa  bir  fikrindän,  danışığından,  davranışından, 
niyyätindän,  durumundan  vä s.  onun  ziyanına,  äleyhinä  olan  näticä  çıxarılır.  Bu  cür  tährifin,  şantajın,  insinuasiyanın 
ona imici, qazancı, asayişi, hörmäti, xoşbäxtliyi vä s. bahasına başa gäläcäyini därk etdiyi üçün täräf-müqabil därhal här 
şeyi  incäliklärinä  qädär  açıb  danışmağa  başlayacaq  ki,  täki  haqqında  ädalätsiz  qärar  çıxarılmasın.  Onun  mövqeyinin, 
halının,  fikirlärinin  vä s.  şübhä  altına  alınması  bu  metodun  digär  variantıdır  ki,  yenä  dä  täräfdaş  sizi  şübhädän 
qurtarmaq üçün çapalayasıdır. 
  İkinci halda äksinä, här şey mübaliğä etdirilir, ideallaşdırılır. Gäläcäkdä häqiqätin üzä çıxması ilä özünün namünasib 
väziyyätä düşäcäyini därk edän täräfdaş özü därhal räyinizä korrektä vermäyä başlayacaq: 
—  Nä danışırsınız, män o qädär dä ideal deyiläm. 
—  Yox, bilirsiniz, elädir ey, amma...; 
II.2.2.2.7. Sorğu metodu 
Täräf-müqabilin fikirlärini ayırd  etmäyin,  demäk  olar  ki,  klassik  metodudur.  İnsanlıq,  yäqin  ki, bir-biri  ilä 
ünsiyyät saxlamağı öyrändiyi gündän bu metoddan istifadä edir. Ünsiyyätdä dominantlıq däräcäsinä görä mäntiq 
elmi täräfindän, bäzän deskriptiv vä normativ hökmlärlä eynihüquqlu qäbul edilir vä xüsusi olaraq, interroqativ 
(vä  ya  erotetik)  mäntiq  mähz  onu  öyränmäk  üçün  yaradılıb.  Elmi  idrakda  rolu  äväzedilmäzdir.  Ritorika  vä 
poetika ondan xüsusi täsir aläti kimi istifadä edir. 
Lakin  çox-çox  äfsuslar  olsun  ki,  sualın  hämin  bu  ritorik,  poetik,  mäntiqi  vä s.  formaları  psixologiya  üçün 
yaramır, psixologiya özü isä, daha çox äfsus ki, bu mäsäläyä heç bir ähämiyyät vermäyib (şablon sualları ähatä 
edän  mähkämä  vä  tibb  psixologiyaları  da  daxil  olmaqla),  hansı  ki,  psixoloji  sual  kriminalistika,  jurnalistika, 
diplomatiya,  diaqnostika  vä b.  üçün  dä  böyük  däyär  käsb  edir  vä  onun  bitkin  täliminin  qurulması,  sisteminin 
tapılması  psixologiyanın  onlarla  tädqiqat  üsullarını  (anket,  müsahibä  vä s.)  ümumiläşdiräräk  dolğunlaşdırar, 
inkişafına xeyli kömäk edärdi. 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
34 
Gäläcäkdä  «psixoloji  sualın»  psixologiyanın  xüsusi  tädqiqat  obyektinä  çevriläcäyinä  vä  onun  däqiq 
mexanizminin, sisteminin tapılacağına böyük ümid bäsläyäräk, burada hälälik, bizim färqländirä bildiyimiz bäzi 
psixoloji sual növläri sadalanır: 
II.2.2.2.7.1. Faktın müäyyänläşdirilmäsi mäqsädinä xidmät edän suallar: 
7.1.a) Däqiqläşdirici suallar: Yeganä olaraq «Hä»-«Yox», «Var»-«Yoxdur» («olub»-«olmayıb», «olacaq»-
«olmayacaq»)  kimi  bäsit  cavablar  täläb  edän  bu  sual  növlärindä  yalnız  hansısa  ehtimalın  täsdiq  vä  ya  inkarı 
näzärdä  tutulur.  Gündälik  ünsiyyätdä  insanların  biri-birinä  verdiyi  «Sändä  filan  şey  varmı?»,  «Bu  filan 
şeydirmi?», «Gäläcäksänmi?», «Yaxşısanmı?» vä s. kimi suallar bu növdändir. 
Psixoloji  baxımdan,  bu  tipli  suallar  da,  birbaşa  formasında  yararlı  deyil.  Belä  ki,  sizä  heç  bir  aidiyyatı 
olmayan bir mäsälä barädä sual verdikdä sizä elä bir cür dä cavab verä bilärlär: «Bunun sänä nä däxli?». Odur ki,