SÓZLERDI ÓTKERMELEW
1. Kóp buwınlı sózlerdiń jazılıp kiyatırǵan qatarǵa sıymay qalǵan bólekleri jańa jolǵa buwın boyınsha ótkeriledi: Gúl-sánem, Gúlsá-nem, Nizamat-din, Ni-zamatdin, Niza-matdin, jol-barıs, jolba-rıs t.b.
2. Buwın jasap kelgen sesti bildiretuǵın háriptiń jalǵız ózin burıǵı qatarǵa qaldırıwǵa yaki keyingi qatarǵa ótkeriwge bolmaydi: a-na emes, ana; ú-yi emes, úyi; á-debiy emes, áde-biy t.b.
3. Bas háripleri alıw jolı menen jasalǵan qısqarǵan qospa sózlerdi bólip ótkermelewge bolmaydı: QR, AQSH, BMSH, OzIA, QMU, NMPI t.b. Usınday sózlerge jalǵanǵan qosımtalardı ótkermelewge boladı: BMSH-ǵa, QMU-ǵa, TashMI-di, AQSH-tan t.b.
4. Adam atlarınıń qısqartılıp alınǵan bas háriplerin familiyadan bólinip ótkermelenbeydi: A.S.-Abdullaev emes, A.S.Abdullaev; N.A-Baskakov emes, N. A. Baskakov 1.b.
5. Cifr menen keletuǵın sózler cifrdan bólinip alınıp, keyingi jolǵa ótkermelenbeydi: 50-kg emes, 50 kg; 100-m emes, 100 m. Sonday-aq «Tu-154» (samolyot), «Nawrız-2021» (bayram), 10 a-klass t.b. Sonday-aq t.b. (taǵı basqa), hám t.b. (hám taǵı basqa) sózleri ózlerinen burın kelgen sozler menen bólinip ótkermelenbeydi.
6. Podyezd, razyezd, obyekt, subyekt, batalyon, pochtalyon sıyaqlı ózlestirme sózler jańa jolǵa ótkermelengende y háribi birinshi qatarda qaladı: Pody-ezd, razy-ezd, oby-ekt, suby-ekt, bataly-on, pochtaly-on t.b.
KÓMEKSHI SÓZLERDIŃ IMLASÍ
1. Barlıq tirkewishler dizbeklesip kelgen sózinen bólek jazıladı xalıq ushın, keshke shekem, kún sayın, pıshıq tárizli, mashina menen, tunjırawi menen, tústen keyin, kópir arqalı, shıǵısqa qaray t.b.
2. Dánekerler morfologiyalıq quramına qaray dara hám qospa bolıp ekige bólinedi. Dara dánekerler: hám, jáne, taǵı, menen, da/de, al, ya, yáki, yamasa, gá, gáhi, sebebi, sonlıqtan, óytkeni, biraq, lekin, nátiyjede, eger t.b. Qospa dánekerler: hám de, jáne de, taǵı da, biraq ta, nege deseń, degen menen, sol sebepli, ya bolmasa, yáki bolmasa, sonda da, eger de, sol ushın, sonıń ushın, birde, birese, gáde t.b.
Dostları ilə paylaş: |
