maqsetlilik principi (kreditor berip atirǵan kredit boyınsha dúzilgen shártnamada kreditti jiberiw lazım bolǵan anıq maksetlerdi kórsetedi hám alınǵan kreditti usı maqsetlerge jumsalıwı belgilep qoyıladı).
Juwmak qılıp aytqanda, kredittiń funkсiyaları hám principleri tolıqlıǵınsha ámel qılıwında bir qatar principlerge tásir etedi. Usı principler mámleket bank sistemasınıń jaǵdayı, milliy ekonomikadaǵı social-Ekonomikalıq qatnasıqları, mámlekettiń ishki hám sırtqı siyasatı nátiyjeleri sıpatında júzege shıǵadı. Bazar ekonomikası shárayatında usı qatnasıq hám siyasatlardiń nátiyjeli procesleriniń támiyinlengenligi kredit funkсiyaları hám principlerinde óz sáwlesin tabadi.
, , Kredit”–sózi latinsha , , credit” sózinen alınǵan bolıp “isenim” degen mánisti ańlatadi. Kredit–bul pul hám tovar kórinisindegi resurslardi qaytarıp beriwshilik, múddetlilik hám procent tólewlik shártleri tiykarında beriw nátiyjesinde júzege keletuǵın háreket. Kredit qatnasıqlarınıń subyekti bolıp kreditor hám kredit alıwshı esaplanadı, kredittiń obyekti bolıp pul hám tovar esaplanadı. Kredittiń eki tiykarǵı forması bar:
bank krediti;
Kommerciyalıq krediti;
Bank kreditiniń obyekti bolıp pul qarjıları esaplanadı. Kommerciyalıq kredittiń obyekti tovarlar. Házirgi kúnde kredittiń sútxorliq forması joq, bul forma kredit qatnasıqlarınıń dáslepki túrleniw basqıshlarinda bar.
Kredit insanıyattińjoqarı tabılmasi esaplanadı:
Kredit xojalıq júritiwshi subyektler jumısin rawajlandırıw imkániń beredi;
Kredit mámlekettiń eksport potensialın asırıw imkániyatin beredi;
Kredit ekonomikadaǵı tólewdiń úzliksizligin támiyinlew imkániń beredi;
Kredit mámlekettiń óz funkсiyalarınıń orınlanıwın támiyinlewde áhimiyetli orın tutadi;
Kredit xalıqtıń turmis dárejesin támiyinlew imkániyatin beredi.
Kredit óziniń anıq principlerina iye:
Qaytarıp beriwshilik principi;