1-tema. Buxgalteriya esabiniń predmeti hám metodi

Aylanıs mazmuni
Summasi, swm
1	Paxtashilıqqa tómendegi mineral tóginler sariplandi:
	a) Ammiak selitrasi 18 tonna	540 000
	b) Sperfosfat 22 tonna	792 000
	Jámi	1 332 000
2	Iyul ayi ushın esaplanǵan miynet haqidan orinlaw-hújjetlarıne muwapiq tómendegi táreplersh paydasina jazildi
	a) Yusupova D.W.ǵa	50 000
	b) Muratbaeva E.K.ǵa	60 000
	Jámi	110 000
3	Amudarya «Agroximiyatámiynat» kárxanasinan tómendegi mineral tóginler alindi:
	a) Ammiak selitrasi 30 t.	900 000
	b) Superfosfat 18 t.	648 000
	Jámi	1 548 000
4	Esap-kitap schetinan qarizlar tólendi:
	Amudarya «Agroximiyatámiynat» kárxanasina	2 000 000
	«Qipchoq MTP» AAJne	1 000 000
	Jámi	3 000 000
5	Orinlaw hújjet boyınsha:
	a) Yusupova D.W.ǵa	60 000
	b) Muratbaev E.Q.ǵa	80 000
	Jámi:	140 000
6	Satilǵan awil xojalıq ónimleri ushın esap-kitap schetina pul kelip tústi:
	a) Amudarya «Matlubocavdo» AAJnen	1 0000 000
	b) «Qipchoq dán» AAJnen	1 200 000
	Jámi	2 200 000

Joqarıda keltirilgen qaldiqlardi hám xojalıq aylanısların analitikalıq schetlarǵa jazamiz

«Shiyki-zat hám materiallar» Sintetikalıq scheti ushın ashilǵan analitikalıq schetlar
«Ammiak selitrasi» analitikalıq scheti
D-t K-t

Aylanıs №	Muǵdari, t	Bahasi, swm	Summasi, swm	Aylanıs №	Muǵdari, t	Bahasi, swm	Summasi, swm
01.07 ge qaldiq	34	30000	1020000
3)	30	30000	900000	1)	18	30000	540000
Oborot	30	30000	900000	Oborot	18	30000	540000
01.8 ge qaldiq	46	30000	1380000

«Superfosfat» analitikalıq scheti
D-t K-t

Aylanıs №	Muǵdari, t	Bahasi swm	Summasi swm	Aylanıs №	Muǵdari, t	Bahasi swm	Summasi swm
01.07 ge qaldiq	50	36000	1800000
3)	18	36000	648 000	1)	22	36000	792000
Oborot	18	36000	648 000	Oborot	22	36000	792000
01.8 ge qaldiq	46	3470	1656000

«Zat jetkizip beriwshiler hám kesip alip islewshilerge tólenetuǵın schetlar» boyınsha analitikalıq schetları
Amudarya «Agroximiyatámiynat» AAJ «Qipchoq MTP» AAJ

D-t	K-t		D-t	K-t
4) 2 000 000	01.07 ge qaldiq ____4 800 000____		4) 1 000 000	01.07.ge qaldiq ___1 800 000____
	4) 1 548 000
Oborot 2 000 000	Oborot 1 548 000		Oborot1 000 000	Oborot -
	01.08.ge qaldiq 4 348 000			01.08.ge qaldiq 800 000

«Basqa debitorlar qarizları» scheti boyınsha analitikalıq schetlar


Amudarya «Matlubocavdo» AAJ Qipchoq dán» AAJ

D-t	K-t		D-t	K-t
01.07.ge qaldiq ___1 400 000____	5) 1 000 000		01.07 ge qaldiq __2 000 000___
				5) 1 200 000
Oborot -	Oborot 1 000 000		Oborot -	Oborot 1 200 000
01.08.ge qaldiq 1 400 000			01.08.ge qaldiq 800 000

«Basqa minnetlemeler» scheti boyınsha analitikalıq schetlar
«Yusupova D.W.» «Muratbaeva E.K.»

D-t	K-t		D-t	K-t
5) 60 000	01.07.ge qaldiq 60000		5) 80 000	01.08.ge qaldiq 80 000
	2) 50000			2) 60 000
Oborot 60 000	Oborot 50 000		Oborot 80 000	Oborot 60 000
	01.08.ge qaldiq 50 000			01.08.ge qaldiq 60 000

Joqarıdaǵı misallardan kórinip turipti, sintetikalıq hám analitikalıq schetlar óz-ara úzliksiz baylanısli. Hár bir júz bergen xojalıq aylanısi bir waqittiń ózinde uliwma summasi menen sintetikalıq schetta hám bólek summaları menen usi sintetikalıq schetqa ashilǵan analitikalıq schetlarda sáwlelendirilgen. Soniń ushın usi sintetikalıq schetqa ashilǵan analitikalıq schetlardiń qaldiq hám oborotları usi sintetikalıq schetlardiń qaldiq hám oborotlarına teń bolıwi kerek.

Joqarıda kórsetilgen teńliklerden birewiniń buziliwi xojalıq aylanısların schetlarǵa jaziwda yamasa summalardi jámlewde qátege jol qoyilǵanliǵınan belgi beredi.
Sonday qilip, sintetikalıq schetlardiń oborot vedomosti schetlardaǵı jaziwlardiń tuwriliǵın qadaǵalaw, sonday-aq, jańa balans dúziwde de isletiler eken.
Eger kárxanada «Xojalıq operaciyaların esapqa aliw dápteri» júritilse, ol jaǵdayda sintetikalıq schyotlar boyınsha tuwri dúzilgen oborot vedomosti basqa jámi qadaǵalaw summasin tekseriwge de imkán beredi. Yaǵniy sintetikalıq schetlar boyınsha oborot vedomostindaǵı debet hám kredit oborotlarıniń jiyindisi kórsetilgen dápterdegi oborotlar jiyindisina teń bolıwi lazim.
Sintetikalıq schetlar boyınsha oborot vedomosti aldin-ala qadaǵalaw áhmiyetine iye. Oniń dúzilisi aǵımdaǵı buxgalteriya esabındaǵı qátelerdi aniqlawǵa imkán beredi. Eger oborot vedomostindaǵı juplıqlardan birewinde debet hám kredit oborotları óz-ara teń shiqpasa, buniń sebebi tómendegishe bolıwi múmkin:

1. 
   Qandayda bir schettiń debeti boyınsha summa tuwri jazilǵan, biraq oniń menen korrespondenciyalanǵan schettiń krediti boyınsha summa túsirip qaldirilǵan yamasa tuwri emes kórsetilgen yamasa kerisinshe bolıwi múmkin.
   
2. 
   Buxgalteriya provodkasinin summasi bir schettiń debetine eki márte jazilip, biraq basqa schettiń kreditinde kórsetilmegen, yamasa kerisinshe, bir schettiń kreditinde eki márte jazilip, oniń menen korrespondenciyalanatuǵın schettiń debetine jazilmaǵan bolıwi múmkin.
   
3. 
   Buxgalteriya provodkasiniń summasi bir schettiń debetine eki márte hám basqa schettiń kreditine eki márte jazilǵan.
   
4. 
   Bir schettiń qaldiǵı hám (yamasa) debet oboroti basqa schettiń kredit qaldiǵı hám (yamasa) debet oboroti sipatinda jazilǵan bolıwi múmkin.
   
5. 
   Ayrim schetlar boyınsha qaldiqlar hám oborotlar túsirip qaldirilǵan yamasa tuwri emes kórsetilgen bolıwi múmkin.
   

Xojalıq operaciyalarıniń sani kem júz beretuǵın hám múlkleri kem bolǵan, óndiris tarawindaǵı kárxanalar, máselen, diyqan xojalıqlarında aǵımdaǵı buxgalteriya esabı jaziwlarıniń tolıqliǵı hám isenimliligi «Xojalıq operaciyaların esapqa aliw dápteri» járdeminde qadaǵalanadi


4.3. Buxgalteriya esabı schyotlarına eki jaqlama jaziwdiń mánisi, oniń áhmiyeti hám qadaǵalaw funkciyasi. Schyotlar korrespondenciyasi. Buxgalteriya provodkasiniń mazmuni, dúziw tártibi, túrleri. Ápiwayi buxgalteriya provodkaları hám quramali buxgalteriya provodkasi.
Buxgalteriya esabı schetlarında xojalıq qarjıları hám olardiń quraliw derekleri, sonday-aq, xojalıq processleriniń tuwri esapqa alip bariliwin óz waqtinda qadaǵalaw ushın, olardiń ózgerisin sáwlelendiretuǵın hár bir xojalıq aylanısi bir waqitta eki schettiń qarama - qarsi tárepinen jaziladi.
Buxgalteriya esabında eki jaqlama jaziwdiń mánisi sonda, hár bir xojalıq aylanısi, ol qanday túrdegi balans ózgerisine alip keliwinen qatti názer, bir waqitta hám óz-ara baylanısli halda, birdey summada bir schettiń debet tárepinde hám ekinshi schettiń kredit tárepinde sáwlelendiriledi.
Xojalıq aylanısların schetlarda eki jaqlama sáwlelendiriwde qun muǵdari ózgermegenligi sebepli óz-ara baylanısatuǵın schetlardiń debet hám kreditine tiyisli summalar bir-birine teń boladi. Máselen, tiykarǵı óndiriske material sariplaniwi nátiyjesinde skladtaǵı materiallar kemeyedi hám tiykarǵı óndiris qárejetleri kóbeyedi. Bul xojalıq aylanısi esaptiń eki obektinde sáwlelenip atirǵani ushın ol eki, yaǵniy «Shiyki-zat hám materiallar» scheti hám «Tiykarǵı óndiris» schetina jaziliwi kerek.
Misal: xojalıqta paxta jetistiriw ushın 21000 swmlıq mineral tógin sariplandi. Bul xojalıq aylanısi nátiyjesinde «Tiykarǵı óndiris» scheti 21000 swmǵa kóbeyedi. Aktiv schetlardiń kóbeyiwi debet tárepinde kórsetiliwi sebepli bul summani «Tiykarǵı óndiris scheti»niń debet tárepine jazamiz.
Bir waqittiń ózinde xojalıqta «Shiyki-zat hám materiallar» schetinda esapqa alinatuǵın mineral tóginler muǵdari kemeyedi. Málim, aktiv schetlar boyınsha kemeyiw kredit tárepinde kórsetiledi. Soniń ushın usi aylanıs summasi «Shiyki-zat hám materiallar» schetiniń kreditine jaziladi. Usi aylanıs schetlarda tómendegishe sáwlelendiriledi:
Debet «Tiykarǵı óndiris» scheti 21000 swm.
Kredit «Shiyki-zat hám materiallar» scheti 21000 swm.
Tómendegi misaldan kórinip turipti, júz bergen xojalıq aylanısin schetlarda eki jaqlama sáwlelendirgenimizde summalar teńligi ózgermegen. Bul teńlik xojalıq aylanısların schetlarǵa jaziwdiń tuwriliǵın qadaǵalawdi támiyinleydi. Oni tómendegi teńlikler nizamshiliǵıniń matematikalıq modelleri menen kórsetiw múmkin: barlıq aktiv hám passiv sintetikalıq schetlar boyınsha baslanǵısh qaldiqlar (saldolar) summasiniń teńligi; barlıq aktiv hám passiv sintetikalıq schetlar boyınsha debet hám kredit oborotlarıniń teńligi; barlıq aktiv hám passiv sintetikalıq schetlar boyınsha aqirǵı qaldiqlar (saldo) summasiniń teńligi.
Joqarıdaǵı aylanısti schetlarǵa tómendegishe jazamiz: