1-tema. Buxgalteriya esabiniń predmeti hám metodi

Kapital qoyilmalar - nátiyjede tiykarǵı qurallardi kóbeyittiretuǵın qárejetler. Olar bina hám qurilmalardi quriwǵa, mashina, ásbap-úskene hám inventarlardi satip aliwǵa, baǵlar shólkemlestiriw hám t.b.larǵa baǵdarlanadi. Kárxanalarda kapital qoyilmalar tastıyıqlanǵan titul dizimi hám joybar-smeta hújjetleri bolsaǵana ámelge asırılıwi múmkin. Kapital qoyilmalar olardiń baǵdari, rejelestiriw tártibi, kapital isler túrleri, qurilis obektleriniń quni, qurilis islerin alip bariw usilları boyınsha gruppalanadi. Baǵdari boyınsha óndiris obektleri turaq jay, mektep, emlewxana hám t.b.larǵa bólinedi. Rejelestiriw tártibine qarap kapital qoyilmalar mámleket rejesinde názerde tutilǵan hám mámleket rejesinde názerde tutilmaǵan qoyilmalarǵa bólinedi. Mámleket rejesinde názerde tutilmaǵan kapital qoyilmalar kárxananiń óz qarjıları esabınan ámelge asiriladi.


Inventarizaciya_haqqında_túsinik_hám_oniń_áhmiyeti'>3.5. Inventarizaciya haqqında túsinik hám oniń áhmiyeti
Házirgi sharayat hár bir múlk iyesin kem shiǵındar bolıwǵa, múlkke bolǵan katnasin jaqsiliwǵa, múlktiń tolıqliǵın qadaǵalawǵa úgitleydi. Kárxana hám shólkemlerdiń múlki tiyisli materiallıq juwapker tárep juwapkershiliginde bolip, olar múlklerdiń tolıqliǵın támiyinlew ushın juwapker tárep dep esaplanadi. Múlklerdiń tolıqliǵı, háreketi, túrleri boyınsha sintetikalıq hám analitikalıq schetlarda qadaǵalansa, ekinshi tárepten materiallıq juwapker shaxslardiń esabatlarında kórsetiledi. Biraq, buxgalteriya schetlardaǵı maǵliwmatlar menen tovar esabatindaǵı maǵliwmatlardiń bir-birine sáykesligin tastıyıqlaw maqsetinde materiallıq baylıqlar inventarizaciya qilinadi.
Inventarizaciya dep tiyisli materiallıq juwapker tárep juwapkershiligindegi tovar materiallıq baylıqlardiń tolıqliǵın san hám sapa jaǵınan aniqlap, buxgalteriya jaziwları menen salistiriw hám nátiyjelerdi aniqlawǵa aytıladi.
Ózbekstan Respublikasi Prezidentiniń 2005-jil 28-noyabr kúngi «Xojalıq júrgi-ziwshi subektlerde tekseriwdi shólkemlestiriwdi jetilistiriw ilajları haqqında»ǵı PP-3694-sanli Pármanina tiykarlanip xojalıq subektlerdi tekseriwdi elede jetilis-tiriw boyınsha ilajlar islep shiǵılǵan.
Inventarizaciya ótkeriw joli menen kárxanaǵa tiyisli bolǵan materiallıq baylıqlardiń tolıqliǵı támiyinlenedi. Inventarizaciyani tolıq, tek bir bólegin hám tańlap alǵan halda ótkeriw múmkin.
1. Tolıq inventarizaciya ótkeriw basshi tárepinen arnawli jazba buyriq beriw joli menen ámelge asiriladi.
2. Bir bólegi ótkeriletuǵın inventarizaciyalar tiykarinan bahalardiń ózgeriwi ámelge asirilǵanda ótkiziledi hám belgili bir tovar túri boyınsha oniń nátiyjeleri aniqlanadi.
3. Tańlap alǵan halda ótkeriletuǵın inventarizaciyalar kóp jaǵdaylarda shólkem basliǵı yamasa bas buxgalter tárepinen ótkiziledi. Inventarizaciya ótkeriwde tiyisli juwaplar shaxstan múlk tolıq sanalip, pul birligindegi esap-kitabi aniqlanadi.
«Buxgalteriya esabı hám esabati haqqında»ǵı nizamǵa tiykarlanip kárxanada hám shólkemlerde inventarizaciya ótkeriw dáwirlerin ǵárezsiz belgileydi.
Nizamǵa tiykarlanip kárxanalar jillıq esabat dúziwden aldiń ózlerine tiyisli múlklerdiń tolıqliǵın támiyinlew maqsetinde inventarizaciya ótkeredi. Olardi tómendegi múddetlerde ótkeriw usinis etiledi:

• 
  tiykarǵı quralardi esabat jiliniń 1-oktyabrinde
  
• 
  sklad hám bazadaǵı sanaat tovarların bir jilda bir mártebe
  
• 
  sklad hám bazadaǵı aziq-awqat tovarların bir jilda eki mártebe
  
• 
  pul qarjıların hár ayda bir mártebe
  

Joqarıdaǵı múddetlerde jobali inventarizaciya ótkeriledi. Kárxana bas buxgalteri esabat jili ushın jil basinda inventarizaciya ótkeriw jobasin dúzedi hám sol joba basshi tárepinen tastıyıqlanadi. Dúzilgen jobada jil dawaminda inventarizaciya qilinatuǵın obektler, oni ótkeriw múddetleri kórsetiledi. Inventarizaciya tosinnan ótkeriledi, demek dúzilgen jobadaǵı múddetler tek ǵana bas buxgalter hám shólkem basshisina belgili bolıwi kerek, basqa xizmetkerlerden sir tutiladi. Ayirim jaǵdaylarda inventarizaciya ótkeriw sud tergew organları, finans salıq mekemeleri tárepinen de ótkeriliwi múmkin.
Jobalastirilmaǵan inventarizaciya jumisları tábiyiy apatlar nátiyjesinde, urlıq bolǵan jaǵdaylarda ótkeriliwi múmkin. Inventarizaciya júrgiziw ushın oniń komissiya dizimi dúzilip, oǵan bas esapshi basshilıq etedi. Olar belgilengen obektlerdegi tovar materialıq baylıqlardi haqiyqiy buxgalteriya hújjetlerdegi maǵliwmatlar menen salistiradi. Esaplaw jumisların qisqartiw maqsetinde salistiriw vedomostları, tek ǵana tovar materiallıq baylıqlardiń buxgalteriya hújjetleride haqiqiy barina sáykes kelmeytuǵın baylıqlar boyınsha dúziledi.
Salistiriw vedomostları tiykarinda inventarizaciya komissiyasi aniqlaǵan kemistiń, buziliwiniń hám artiq shiǵıwiniń hárakterin aniqlaydi.
Inventarizaciya komissiyasiniń barlıq juwmaqları, usinisları hám sheshimleri protokolǵa túsiriledi hám ol kárxananiń basshisi tárepinen tastıyıqlanadi.