1-tema. Buxgalteriya esabiniń predmeti hám metodi

4.1-súwret. Buxgalteriya esabatlarıniń gruppalaniwi

Jillıq finanslıq esabat formaların dúziwden aldin úlken tayarlıq isleri ámelge asiriladi. Oniń mazmuni esap maǵliwmatlarıniń múlkler hám olardiń derekleriniń haqiyqiy bar qaldiqlarına sáykesligin tastıyıqlaw menen belgilenedi.

Soniń ushın jillıq balansti dúziwge jil dawaminda dúziletuǵın balanslarǵa qaraǵanda júdá joqarı isenimshililikti támiyinlew talabi qoyiladi.
Bunda tayarlıq isleriniń negizi barlıq túrdegi xojalıq qarjıları hám qarjılar dereklerin tolıq inventarizaciya qiliwdan ibarat.
Buxgalteriya balansın dúziw texnikasi oniń sipatlawshi hújjetler menen tastıyıqlanǵan esap jaziwları tiykarinda toltiriliwin názerde tutadi. Balansti dúziwden aldin analitikalıq esap schetları boyınsha qaldiqlar hám oborotlar bas dápterdegi schetlar boyınsha qaldiqlar hám oborotlar menen salistirilip, tekseriliwi lazim. Bunda olardiń teńligine isenim payda etiw zárúr.
Esabattiń ayrim formaların dúziw processinde olarǵa málim talaplar qoyiladi. Máselen, balansti dúziwde oniń ayrim statyaların bahalaw qaǵıydalarına ámel qiliw kerek.
Xojalıq júritiwshi subekttiń múlkleri hám minnetlemelerin bahalawdiń uliwma tártibi Ózbekstan Respublikasi «Buxgalteriya esabı tuwrisinda»ǵı nizamniń 12-statyasinda belgilengen.
Buxgalteriya balansı ayrim statyalarıniń bahasin qáliplestiriw principleri tómendegi jantasiwlardi názerde tutadi:

• 
  pul tólew joli menen satip alinǵan múlkler satip aliw ushın qilinǵan haqiyqiy qárejetler boyınsha bahalanadi;
  
• 
  biypul alinǵan múlkler balansta esapqa alinǵan sánedegi bazar bahasi boyınsha sáwlelendiriledi;
  
• 
  xojalıq júritiwshi subekttiń ózinde tayarlanǵan múlkler olardi tayarlaw qárejetleriniń summasi boyınsha balansqa qabil qilinadi;
  
• 
  tiykarǵı qurallar hám materiallıq emes aktivler boyınsha amortizaciya esaplaw xojalıq júritiwshi subekttiń finanslıq-xojalıq xizmeti nátiyjeleri qanday bolıwinan qatti názer ámelge asiriladi;
  
• 
  tiykarǵı qurallar hám materiallıq emes aktivler balansta qaldiq quni boyınsha bahalanadi;
  
• 
  múlkler hám minnetlemelerdi bahalawdiń basqasha metodları ámeldegi nizamshilıq hám normativlik hújjetlerge qayshi bolmaǵan jaǵdaylarda ruxsat etiledi.
  

Buxgalteriya esabatları formalarına qoyilatuǵın uliwma talaplar olarda boyap dúzetiw hám aniqsizlıqlar bolmasliǵın názerde tutadi. Eger formalarda qáteler aniqlansa, olar ornatilǵan qaǵıydalar boyınsha dúzetiliwi lazim.
Buxgalteriya esabtalarında aniqlanǵan qáteler olar qaysi dáwirge tiyisli bolıwlarınan qatti názer esabat dáwirinen keyingi birinshi dáwirde (sherekte, jil basinda) dúzetiliwi lazim. Dúzetiwdiń bunday varianti ishki audit xizmeti yamasa qadaǵalaw organları tárepinen aniqlanǵan, tekseriwler hám inventarizaciya waqtinda aniqlanǵan aniqsizlıqlardi dúzetiwge ruxsat etiledi.
Dúzetiwlerge tiyisli túrde túsinik berilip, dúzetiw sánesi kórsetilgen halda basshi hám bas buxgalter imzasi menen tastıyıqlanadi.
Sonday qilip, buxgalteriya esabatların dúziwge qoyilatuǵın talaplar, uliwma alǵanda aǵımdaǵı buxgalteriya esabın qáliplestiriwge qoyilatuǵın talaplarǵa say keledi.
Esabat basshi hám bas buxgalter tárepinen imzalanadi hámde mór menen tastıyıqlanadi.
Buxgalteriya esabı shártnama tiykarinda qánigelestirilgen shólkemler tárepinen yamasa buxgalteriya esabına tiyisli qánige menen puqaralıq-huqiqiy shártnamasi tiykarinda júritiletuǵın shólkemlerde buxgalteriya esabatları xojalıq júritiwshi subekt basshisi hámde esapti júritiwshi shet shólkem wákili yamasa qánige tárepinen imzalanadi.