1-tema. Buxgalteriya esabiniń predmeti hám metodi

Passiv schet sizilmasi

Debet Kredit

Kemeyiw (-)	Baslanǵısh qaldiq
	Kóbeyiw (+)
Oborot	Oborot
	Aqirǵı qaldiq

Aktiv hám passiv schetlarda debet (schetiniń shep tárep) hám kredit (schetiniń oń tárepi) tayinlaniwina kóre hár túrli waziypalardi orinlaydi.

Aktiv schetlardiń debetinde qarjılardiń qaldiǵı hám kóbeyiwi, kreditinde bolsa kemeyiwi sáwlelendiriledi. Passiv schetlarda, kerisinshe, qarjılar quraliw derekleriniń qaldiǵı hám kóbeyiwi kreditinde, kemeyiwi bolsa debetinde sáwlelendiriledi.
Buxgalteriya esabı ámeliyatta «qaldiq» sóziniń ornina kóbinshe «saldo» sózi isletiledi. «Saldo» italyansha sóz bolip, oniń awdarmasi «esap-kitap» degen mánisti bildiredi.
Schet boyınsha esabat aqirina basina bolǵan qaldiq baslanǵısh saldo dep ataladi. Schet boyınsha esabat aqirina aqirina bolǵan qaldiq aqirǵı saldo dep ataladi. Eger schettiń debeti boyınsha oborotlar jámi usi schettiń krediti boyınsha oborotlar jáminen kóp bolsa, ol jaǵdayda debette qaldiq qaladi. Ol schettiń baslanǵısh qaldiq jaylasqan, shep tárepinde kórsetiledi.
Qaldiq hár bir schet boyınsha hár aydiń birinshi sánesine esaplap shiǵariladi. Schetta baslanǵısh qaldiq bolǵan jaǵdaylarda jańa (aqirǵı) qaldiq schettiń baslanǵısh qaldiǵı kórsetilgen táreptegi oborot jaziwlarıniń jámin esapqa alǵan halda usi schettiń qarama-qarsi tárepindegi oborotlar jámi shegirip taslap aniqlanadi. Aqirǵı qaldiq bolmaǵan, yaǵniy ol nolge teń bolǵan jaǵdaylarda schet jabilǵan esaplanadi.
Scheti jabiw tómendegiler menen baylanısli bolıwi múmkin:

• 
  óz-aldina xizmet túrleriniń finanslıq nátiyjesin hár bir esabat dáwiri boyınsha esaplap shiǵariw zárúrliginen kelip shiqqan halda olardiń qaldiqların basqa schetqa ótkiziw. Máselen, 9000-«Tiykarǵı (operacion) xizmet dáramatların esapqa aliwshi schetlar» (9010, 9020, 9030) qaldiqları hár ay aqirinda 9910-«Juwmaqlawshi finanslıq nátiyje» schetina ótkiziw menen jabiliwi lazim;
  
• 
  esapqa alinatuǵın obekttiń mánisi menen baylanısli. Máselen, kárxanada jańa túrdegi ónimler óndiriwdi ózlestiriw menen baylanısli qárejetler ámelge asirilǵan. Usi maqsetler ushın aǵımdaǵı ayda ámelge asirilǵan qárejetler, ele ónim islep shiǵarilmaǵanliǵı sebepli, málim bir ónimniń ózine túser bahasina qosiliwi múmkin emes. Soniń ushın bunday qárejetler 3100-«Kelesi dáwir qárejetlerin esapqa aliwshi schetlar» schetiniń debetinde toplap bariladi. Óndiris jolǵa qoyilǵaninan hám ónim óndiriw baslanǵaninan soń usi schetlarda toplanǵan qárejetler hár bir esabat ayi boyınsha teń uleslerde ónimler túrleriniń ózine túser bahasina bólistiriledi. Qárejetler esaptan shiǵarilǵannan soń 3100-«Kelesi dáwir qárejetlerin esapqa aliwshi schetlar» jabiladi;
  
• 
  ayrim túrdegi qárejetlerdi, aldin-alal, óndiristi shólkemlestiriw hám basqariw qárejetlerin esapqa aliwǵa tiyisli ámeldegi normativ hújjetler menen baylanısli. Máselen, 2510-«Uliwma óndiris qárejetleri» scheti onda jiynalǵan qárejetlerdi hár ayda kalkulyaciya obektlerine bólistiriw hám esaptan óshiriw joli menen jabiladi.
  

Aktiv hám passiv schetlar balanstiń aktiv hám passiv statyalarına say kelgenligi sebepli balans schetları dep te ataladi. Bul bolsa balans hám schetlar ortasinda esap obektlerin klassifikaciyalawdiń birden-bir ekonomikalıq klassifikaciyasina tiykarlanǵan óz-ara baylanıslilıq bar ekenligi tuwrisinda juwmaq shiǵariwǵa tiykar boladi.


3.2. Sintetikalıq hám analitikalıq schyotlar haqqında túsinik, olardiń áhmiyeti. Analitikalıq esap túrleri. Sintetikalıq hám analitikalıq esap kórsetkishleriniń baylanısi. Sintetikalıq hám analitikalıq schyotlar boyınsha oborot vedomosti, olardiń óz-ara baylanısliliǵı. Balans penen schyotlardiń óz-ara baylanısliliǵı.
Buxgalteriya esabında schetlar járdeminde kárxanalar qarjılarıniń jaǵdayi, usiqarjılar derekleri, sonday-aq, qarjılardiń xojalıq processlerindegi háreketleri operativ túrde uliwmalastirilip esapqa alip bariladi. Máselen, «Shiyki-zat hám materiallar» schetinda xojalıqtaǵı jámi shiyki-zat hám materiallardiń háreketi, «Tiykarǵı óndiris» schetinda hámme túrdegi qárejetler hám ónimlerdiń háreketi, sonday-aq, «Zat jetkizip beriwshiler hám kesip alip islewshilerge tólenetuǵın schetlar» schetinda barlıq zat jetkizip beriwshi hám kesip alip islewshiler menen alip barilatuǵın esaplasiwlar hám basqalar uliwmalastirilip sáwlelendiriledi. Lekin kárxanalar qarjılardi tolıq halinda saqlawdi támiyinlew hám nátiyjeli paydalaniw ústinen qadaǵalaw ornatiw ushın, olardiń hár bir túri boyınsha tolıq maǵliwmatlar da bolıwi zárúr. Sebebi «Tiykarǵı óndiris» schetinda uliwma qilinǵan qárejetler hám alinǵan ónimler haqqındaǵı maǵliwmatlar menen birge málim bir waqitqa qárejetlerdiń hár bir túri (máselen, is haqi, tuxim, amortizaciya hám basqalar), Soniń menen birge óndirilip atirǵan ónimlerdiń hár bir túri boyınsha (paxta, dán, sút, máyek hám basqalar) qárejetler summasi hám túrleri boyınsha tolıqliliǵı menen aniqlanǵan kórsetkishler de bolıwi zárúr. «Zat jetkizip beriwshiler hám kesip alip islewshilerge tólenetuǵın schetlar» schetinda kárxananiń málim bir dáwirge zat jetkizip beriwshiler hám kesip alip islewshilerge bolǵan qariz summasi kórinip turiwi menen birge hár bir zat jetkizip beriwshi hám kesip alip islewshi menen esaplasiwlar tuwrisinda maǵliwmatlar da bolıwi kerek.
Sonday qilip, diyerli hámme schetlarda da uliwma kórsetkishler menen birge tolikliliǵı aniqlanǵan kórsetkishler de bolıwi zárúr eken. Soniń ushın da buxgalteriya esabında esap obektlerin uliwmalastirip esapqa alatuǵın (sintetikalıq) schetlar menen birge olardi túrleri boyınsha óz-aldina esapqa alatuǵın (analitikalıq) schetlardan paydalaniwǵa zárúrlik tuwiladi.