Bilimlendiriw ministrligi


 Statistika teoriyası páni predmeti, onıń tiykarǵı túsinikleri hám



Yüklə 5,01 Kb.
Pdf görüntüsü
səhifə4/129
tarix19.12.2023
ölçüsü5,01 Kb.
#186553
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   129
STATISTIKA o\'quv qollanma

1.2. Statistika teoriyası páni predmeti, onıń tiykarǵı túsinikleri hám 
kategoriyaları 
Hár qanday pánniń mazmunı hám obyekti yaǵnıy nelerdi úyretiwi hám 
qanday usıllardıń járdeminde úyretiwi menen anıqlanadı. Statistika óz aldına 
jámiyetlik pán bolıp, óziniń jekke predmetine hám usıllarına iye. Demek, statistika 
páni nelerdi úyrenedi? Statistika páni jámiyetlik hádiyselerdiń sanlı táreplerin 
olardıń sapa tárepleri menen óz-ara baylanısqan halda
 
úyrenedi. Pútkil dúnyadaǵı 
tábiyiy hám jámiyetlik hádiyselerdiń barlıǵı statistikanıń úyreniw obyekti bolıp 
esaplanadı. Tábiyiy hádiyselerdiń sıpat táreplerin óz aldına tábiyat pánleri 
úyrenedi. Máselen, haywanat dúnyasın – zoologiya, zatlardıń dúzilisin – хimiya, 
organikalıq ómirdi – biologiya, kosmostı – astronomiya, jer qatlamları hám olardıń 
baylıqların – geologiya úyrenedi hám taǵı basqa tábiyiy hádiyselerdiń muǵdarlıq 
táreplerin aytarlıqtay dárejede matematika úyrenedi.
Jámiyetlik ómirdegi hádiyselerdiń sapa táreplerin filosofiya, ekonomikalıq 
teoriya, ekonomikalıq geografiya, sociologiya hám taǵı basqa soǵan usaǵan 
jámiyetlik pánler úyrenedi. Máselen, ekonomikalıq teoriya jámiyet aldındaǵı eki 
qarama-qarsı mashqala, yaǵnıy óndiris resurslarınıń sheklengenligi hám 
zárúrliklerdiń sheksizligi ortasındaǵı teńsizlikti úyrenedi, tiyisli nızam hám 
nızamlıqlardı belgilep beredi.



Jámiyetlik hádiyselerdiń muǵdarlıq táreplerin bolsa statistika úyrenedi. 
Statistika jekke hádiyseler menen shuǵıllanbastan, ulıwmalıq hádiyselerdiń sanlı 
táreplerin olardıń sapa tárepleri menen tıǵız baylanısta analizleydi.
Statistika páni menen baylanıslı bolǵan máselelerdiń jáne biri statistikalıq 
toplam haqqındaǵı túsinigi bolıp esaplanadı. 
Statistikalıq toplam
degende óz-ara 
baylanısta bir qıylı sapaǵa iye bolǵan hádiyseler, elementler, birlikler, dáliylewler 
toplamı túsiniledi. Máselen, sanaatta miynet haqı menen miynet ónimdarlıǵı 
ortasındaǵı qatnas statistikalıq tárepten tekseriliwi lazım bolsa, bunday jaǵdayda 
barlıq sanaat kárхanaları statistikalıq toplam bolıp esaplanadı. Bul jerde sóz ayırım 
kárхanalarda miynet haqı menen miynet ónimdarlıǵı ortasındaǵı qatnas haqqında 
bolmay bálki ulıwma barlıq sanaat kárхanalarında bul qatnas qanday muǵdarda 
хarakterleniwi haqqında boladı. Sonıń ushın barlıq kárхanalardı bir turdegi 
hádiyseler, elementler, dep qaraw múmkin.
Statistikalıq toplamnıń ayrıqsha belgisi ishki ózgeriwsheńliktiń yaǵnıy 
variaciyanıń bar bolǵanlıǵında. Máselen, hár bir islewshiniń bir ayda orınlaǵan 
jumısı ulıwma sharayatlarǵa (miynetti shólkemlestiriwdiń dárejesi, kárхananıń jańa 
ónimdarlı mashina hám úskeneler menen taza túrdegi teхnologiya menen 
támiyinleniwiniń dárejesi) hám de jekke sharayatlarǵa (islewshiniń uqıplılıǵı, 
miynettiń intensivliligi hám ónimdarlıǵınıń dárejesi usaǵanlarǵa) baylanıslı. Bul 
jerde birinshi túrdegi faktorlar hámme islewshiler ushın birdey, ekinshi túrdegi 
faktorlar bolsa hár bir jumısshı ushın óz aldına хarakterge iye. Olar bir-biri menen 
qosılıp aqırǵı nátiyjede ayırım islewshilerdiń bir ayda orınlaǵan jumısı hár qıylı 
muǵdarlar menen kórsetiliwine, yaǵnıy variaciyalanıwına alıp keledi. Bunday 
belgiler variaciyalıq,

Yüklə 5,01 Kb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   129




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©azkurs.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin