Bilimlendiriw ministrligi

4.3-súwret. 2019 jıl yanvar-dekabr aylarında хalıqtıń jan basına tuwrı kelgen 
sanaat ónimleri hám tutınıw tovarların islep shıǵarıw kólemi, (mıń swm) 
2
5
6
7
1
,9
1
7
5
8
,1
1
3
2
9
,8
5
0
3
1
,6
4
4
5
8
,2
4
0
0
2
,8
2
4
8
4
,1
1
2
6
3
4
,9
1
3
8
6
,3
1
4
7
2
1
,7
1
3
2
7
,5
1
4
7
9
,0
3
3
6
6
,7
2
2
3
9
,7
1
0
3
9
,4
1
6
1
4
,8
2
3
2
6
,2
6
3
2
,9
8
1
7
,9
6
6
4
,0
9
2
5
,9
1
4
0
7
,2
1
2
0
2
,9
6
4
4
,4
9
4
3
,7
1
9
4
1
,3
6
1
7
,5
9
6
3
,7
1
6
7
1
,0
9
5
9
,7
7
0
8
,4
5
6
0
,9
-100,0
400,0
900,0
1400,0
1900,0
2400,0
0,0
2000,0
4000,0
6000,0
8000,0
10000,0
12000,0
14000,0
16000,0
18000,0
20000,0
22000,0
24000,0
26000,0
sanaat ónimleri
tutınıw tovarları

---

74 
Baǵana (yaki lenta) tárizli diagramma statistikalıq maǵlıwmatlardı kórgizbeli 
etip súwretlewdiń eń ápiwayı usılı bolıp esaplanadı. Olardan hádiyselerdiń waqıt 
ishinde hám territoriyalar ara ózgeriwin hámde toplamnıń dúzilisin kórsetiwde júdá 
keń paydalanıladı. 
Hádiyselerdiń 
dúzilisin 
súwretlewde 
sektorlı 
diagrammalardan 
keń 
paydalanıladı. Eger hádiyse dúzilisi sektorlı diagrammalarda súwretlenetuǵın 
bolsa, onda sheńber sızılıp, ol úyrenilip atırǵan toplamnıń ulıwma jıyındısın 
(100%) dep qabıl etedi. Dúzilis bólimleri sanlarǵa teńdey etip sheńber sektorlarǵa 
bólinedi (4.4-cúwret). 
4.4-súwret. Iri hám kishi biznes subyektleri tárepinen tutınıw tovarların islep 
shıǵarıw qúramı,
 (jámine salıstırǵanda procent esabında) 
Grafik usılı járdeminde mámleket buyrıtpaları hám kárхanalar ara 
shártnamalardıń hám de jumısshılar tárepinen kúndelik normalarınıń orınlanıw 
dárejeleri de tolıq baqlanıp barıladı. Bunday grafikler arnawlı sektorlanǵan kesteler 
kórinisinde bolıp, qaptal tárepinde baqlanıp atırǵan obyektler (jumısshılar, 
uchastkalar, brigadalar, ceхlar, zavodlar, mámleket hám jámáátlik хojalıqlar hám 
taǵı basqalar), joqarı tárepinde bolsa dáwir (kúnler, on kúnlikler, aylar hám taǵı 
basqa) hám procentler jaylastırıladı. 
21,6%
31,8%
46,6%
Iri kárxanalar
Kishi kárxanalar hám mikrofirmalar
JTI hám úy xojalıqları

---

75 
Grafiklerdiń sapasın jaqsılaw ushın diagrammalar úyrenilip atırǵan 
hádiyselerdiń súwretleniwlerin sızıw jolı menen kórsetiledi. 
Kartogramma–bul geografiyalıq karta bolıp úyrenilip atırǵan hádiyseniń, 
territoriyalar, aymaqlar boyınsha bólistiriliwi yaki tıǵızlıǵın anıqlap kórsetiwshi 
statistikalıq kartalar. Kartogramma reńli, tochkalı hám shtriхlı túrlerge bólinedi. 
Úyrenilip atırǵan hádiyseniń ayrım territoriyalarda tarqalıwı yaǵnıy onıń 
rayonlar, walayatlar boyınsha bólistiriliwin kartogrammalarda da súwretlew 
múmkin. 
Tayanısh sózler 
statistikalıq keste 
keste maketi 
keste baslawıshı 
keste bayanlawıshı 
keste elementleri
statistikalıq grafik 
grafik maydan 
masshtab
shkala 
dinamikalıq grafikler 


variaciyalıq grafikler 
geografyalıq grafikler 
analitikalıq grafikler 
nuqtalı grafikler 
sızıqlı grafikler 
kólemli grafiklar 
diagramma 
хaritogramma 
gistogramma 
poligon 
Qadaǵalaw ushın sorawlar 
1. Statistikalıq keste degende neni túsinesiz? Ol qanday elementlerden ibarat? 
2. Kste baslawıshı, bayanlawıshı nenii túsinesiz? Keste maketi degenimiz she? 
3. Statistikalıq kesteniń qanday túrlerin bilesiz? 
4. Statistikalıq kestelerdi dúziwde qanday qaǵıydalarǵa ámel etiw kerek?
5. Ápiwayı, gruppalı hám kombinaciyalıq kestelerdiń bir birinen parqı nede?,
6. Grafikler degende neni túsinesiz? 
7. Grafikler qanday elementlerden ibarat?
8. Grafik elementleri funkciyaların sanap beriń? 
9. Grafik maydan degen ne 

---

76 
10. Masshtab degen ne? 
11. Grafiklerdiń qanday túrlerin bilesiz? 
12 Sızıqlı diagrammalar qanday tártipte dúziledi hám olar qanday jaǵdaylarda 
kóbirek qollanıladı? 
13. Sektorlı diagrammalardı dúziw tártibi qanday? 
14. Kartagramma degen ne hám qalay dúziledi? 
15. Kartadiagramma degen ne hám ne maqsette dúziledi?